Qazaq kino ónerining qanshama uaqyttan beri kórermenmen birge ómir sýrip kele jatqan jәne mәngi jasay beretin klassikalyq tuyndy­synyng biri – «Qyz Jibek» kórkem filimining týsirilgenine biyl 50 jyl tolyp otyr. Ol taspa­langhan kezde әli dýniyege kelmegen adamdar týgili, olardyng balalary da qazir búl filim­di sýiip tamashalaydy. Yaghny «Qyz Jibek» – jas talgha­maytyn ómirsheng dýniye. Últtyq kino óne­rining inju-­marjany qalay ekrandalghan edi?

Klassikter bas qossa, klassika tuady

«Qyz Jibek» atty filim týsiru tu­ra­ly oy HH ghasyrdyng sonau qyrqynshy jyl­darynda-aq tuyndaghan eken. Qazaq әdebiyetining klassiygi Ghabit Mýsirepov «Gәk­ku» atty ssenariy jazyp, kinostudiyagha ót­kizgen. Alayda, qanday sebeptermen eke­ni beymәlim, ol sol kýii ekrandalmay, sórede jatyp qalady. 1967 jyldyng kýzinde «aldaghy jyly óndiriske jiberetin dayyn ne bar?» degen súraq tughanda, «Qazaqfilimnin» sol kezdegi diyrektory Kamal Smayylovtyng esine bayaghy Ghabenning ssenariyi týse ketedi. Ol kezde qay iske de Mәskeuding rúqsaty ke­rek, ssenariyding oryssha núsqasyn bý­ginde Resey astanasy sanalatyn alyp sha­hardaghy odaqtyq kinokomiytetke apa­ryp kórsetkende, ondaghy mamandar oqyp shyghyp, «Óz tarihtaryng eken, jaq­sy­lap qoyyp shygha alamyz desender, qar­sy­ly­ghymyz joq, qolgha ala berinder», – dep qúp­tapty. Ssenariydi bekittirip, elge oral­ghan diyrektor birden Ghabene barady. Qua­nyshty habardy estigen jazushy: «Odan beri qanshama uaqyt ótti, men ssenariydi qayta qarap, janalap jazyp shyghayyn», dep eki-ýsh ay múrsat súraydy. Ssenariy dayyn bolghan son, týsiru júmystary bastalady.

Gh.Mýsirepov: «Kino tek Tólegen men Ji­bekting mahabbatyn ghana arqau etse, kóp me­lod­ramanyng biri bolyp qalady», – dep, ssenariyge elding tatulyghyn, tútastyghyn saq­taudyng qanshalyqty manyzdy eke­nin kórseter patriottyq saryn qos­qan. Tuyn­dynyng negizgi leytmotiyvi – Tó­le­gen­ning «Syi­may jýrsek eken-au, syiysa almay jýr­­miz ghoy» degen bir auyz nalasynda ja­tyr. Ózara ru-ru bop qyrqysqan halyq týbi syrtqy jaugha jem bolmaq. Múny avtorlar filimge enbey qalghan aqyrghy kadr arqyly anghartqysy kelgen (ózenge batyp ólgen Jibekting suda jatqan sәukelesin jau әskeri nayzasymen ilip alyp, dar-dar aiyrady da, qaraqúrym qalyng qol onsyz da Tólegeninen aiyrylyp, qúsa bop jatqan qazaq ordasyna tútqiyldan tiyispek oimen Jayyqqa týsedi, biraq búl epizod «jamandyq shaqyrmandar!» degen eskertumen senzuradan ótpey qalghan). Sonday-aq, jazushynyng pikirinshe, búl fiy­lim qazaq halqynyng býkil salt-dәs­týr, әdet-ghúryp, etnografiyasyn kórse­te­tin, últ túrmysynyng panoramasyn ja­say­tyn epikalyq dýnie boluy qajet edi. Sondyqtan orta ghasyrlardaghy qazaq ómi­rin beyneleytin rekvizitterge óte kóp kónil bólindi. Eposta suretteletin sәn-saltanatty kósh, Syrlybay men Bazar­bay­dyng bay da әsem auyldary, basty keyip­kerlerdin, olardyng serikterining sәndi de kórkem kiyimderi, tarihy jәdigerler, bal­bal tastar, tau jaqparyndaghy ejelgi jazu­lar – bәrin de ekrannan kórsetu kerek boldy. Búghan qarapayym halyq ta óz ýlesin qosty: bireu er-túrman әbzelin әkelse, bireu kiyiz ýy jabdyqtaryn, taghy biri kóne әshekey búiymdaryn kinostudiyagha joldap jatty. «Qyz Jibektin» naghyz halyqtyq kino bolyp shyghuyna osy halyqtyng ystyq yqylasy da sebep boldy-au degen oidyng jany bar.

«Qyz Jibektin» «últtyq kinonyng klas­sikasy» atanuynyng bir syry – onyng ek­ran­daluyna qazaq mәdeniyetining kil may­tal­mandary atsalysqan. Búghan kóz jetkizu ýshin myna tizimge nazar audarsanyz-aq jetip jatyr: Ghabit Mýsirepov (ssenariy avtory), Asqar Sýleymenov (filimning qazaq tilindegi núsqasynyng redaktory), Oljas Sýleymenov (orys tilindegi núsqasynyng redaktory), Núrghisa Tilendiyev (filimning kompozitory), Qadyr Myrza Ály (filim­degi әnderding ólenin jazghan aqyn), Ashat Áshira­pov (filimning bas operatory), Gýl­fayruz Ysmayylova (filimning bas suret­shisi jәne Jibekting anasy – Aygózding rólin oryndaushy), Sәbira Mayqanova (Qamqa), Farida Shәripova (Kerbez), Ydy­rys Noghaybaev (Qarshygha), Kenenbay Qoja­bekov (Syrlybay), Kәuken Kenjetaev (Bazarbay), Qanabek Bayseyitov (tútqyngha týsken batyr), Asanәli Áshimov (Bekejan), Ánuar Moldabekov (Shege) – Qúday-au, kil klassikter emey, kimder?! Osynshama óner tarlany bas qosyp, birlese enbek et­ken jerde klassika tumaghanda qaytedi?.. Al qazir ónerdegi iri túlghalardyng basyn bir joba arqyly biriktiru mýmkin be? Qay­dam. Eger mýmkin bolsa, osy uaqytqa deyin nege «Qyz Jibek» syndy kesek dý­nie shyqpady? Býginde maytalmandar bó­lek-bólek jarqyrap kóringisi kele me, әl­de olardy ortaq iske júmyldyrar túlgha tabylmay jatyr ma?..

Alystan izdegen Jibek Almatydan tabyldy

Alayda basty rólderge jas akterlerdi tabu kerek edi. Týsiru tobynyng eng basy qat­qan jeri de osy boldy. «Jibek beynesin som­daytyn kórikti boyjetken kerek» degen habarlandyru «Leninshil jas» (qazirgi «Jas Alash»), «Leninskaya smena» (qazirgi «Ekspress K») gazetterining 1968 jylghy 1 qantardaghy sandarynda jariyalandy. Ha­lyq búl ótinishke de airyqsha yqylaspen atsalysty. «Osy qyz naghyz Jibek bo­la alady-au» degen arulardyng sureti kiy­nostu­diyagha qarsha borady. 500-ge juyq qyzdyng arasynan 40 shaqtysy súryptalyp alynyp, olardyng 15-i kinosynaqtan ótuge shaqyryldy. Qúramynda Ghabit Mýsirepov, Saparghaly Begaliyn, Mәjit Begaliyn, Shә­­ken Aymanov, Abdolla Qarsaqbaev, Ka­mal Smayylov syndy marghasqalar bar kórkemdik kenes Jibek rólinen ýmitker arulardyng bәrin qarap shyghyp, «Ji­bekting qúrbylaryn oinaugha jaraydy eken, biraq Jibekting ózi bola almaydy» des­ti. Sodan taghy izdeu bastaldy. Rejisser Súl­tan Qojyqov (ol turaly әngime sәl keyini­rek) óz kómekshilerin Qazaqstannyng týkpir-týkpirine attandyrdy.

Biraq alystan izdegen aru Almatynyng ózinen tabylypty. Osy qalanyng №66 mek­tebinde 10-synypta oqityn qaraqat kózdi, aqqúba óndi, sýmbil shashty, kelbetti qyz Meruert Ótekeshovany rejisserding assistenti kinostudiyagha ertip kelipti. Tipti onyng jas shamasy da (17-de) ssenariydegi Jibekting sipattamasyna dóp kele ketse ke­rek. Áytse de, әuelde «qalada ósken qyz, qazaqylyghy qanshalyqty, sóz jaghy qalay, atqa otyrugha iykemi bar ma, jy­lap-egiletin, eziletin tragediyalyq epizod­tarda ýdeden shygha ala ma?» degen ký­mәn-kýdikter tuyndaghan. Onyng bәrine S.Qo­jyqov: «Dәl qazir atpen zulap shaba al­maydy, biraq týsiru bastalghangha deyin ýire­temiz, oghan yqylasy da, ynghayy da bar», – dep jauap qayyrghan. Jasyratyny joq, búl rólge tanys-tuys aktrisalaryn tyqpalaghandar da az bolmaghan kórinedi. Tip­ti Gh.Mýsirepovting ózi Jibekti tanymal aktrisa Raya Múhamediyarovanyng oinaghanyn qalaghan eken. Biraq rejisser jazushyny «meninshe, Jibekti óz jasyna sәikes órim­dey boyjetken Meruertting oinaghany jón» dep kóndirgen desedi.

– Kinostudiya aldynan birinen-biri ót­ken keremet súlu qyzdardy kórgende, «myna­day arular túrghanda, men nemenege keldim?» dep oilanyp qaldym, – dep eske alady aktrisa Meruert Ótekeshova. – Eger «qoyshy, búlar emes, bәribir men ótemin» dep múrnymdy shýiirgende, irikteuden óter me edim, ótpes pe edim, kim biledi… Óner – óte nә­zik әlem, ol eshqanday astamshylyqty kó­termeydi. Jibekting beynesin somdau ýshin tek әdemilik qana emes, talant ta kerek qoy. Sol jaghynan әlgi qyzdardan basymdau týsken boluym kerek, rejisser meni tandap aldy…

Tólegen róline ýmitkerler asa kóp bol­mapty, oghan on shaqty ghana adam shaqy­ryl­ghan kórinedi. Sonyng biri – keyin Shege róline bekitilgen Ánuar Moldabekov eken. Búl kezde ol belgili akter edi. Rejiys­ser «Jibekting beynesin eshkimge belgisiz jas qyzgha senip tapsyrghasyn, Tólegen de soghan sәikes bolsyn, ony somdaytyn adamdy jas jigitterding ishinen iriktermiz» degen sheshimge keledi. Sóitip, Á.Moldabekovti Shegening róline bekitedi. Akterding jary, aktrisa Bayan Imasheva bir súhbatynda: «Filimge dayyndyq kezinde ol dombyra ýirenemin dep sabalap, tórt dombyrany syndyrghan. Týk shyghara almaghan song Núrghisa aralasty ghoy. Filimning týsirilui barysynda әuelde Ánuargha Tólegen róli, sonan song Bekejan róli berildi. Keyin Shegege layyq akter tabylmay, soghan bekitildi. Ánuardyng aqynjandylyghyn әriptesteri jaqsy biletin. Shegening róline nәzik әri aqynjandy adam kerek bolghanda, Ánuardyng tandaluy da sondyqtan», – deydi.

Al Tólegen rólinen dәmeli onshaqty ýmitkerding ishinen jastayynan attyng jalynda ósken kórkem jigit Qúman Tastan­be­kov tandap alynady. Ol kezde teatr ins­tiy­tutynda oqityn jas akterding boyy da, kelbeti de ózi siyaqty órimdey aru Jibekke óte sәikes kelip, ekeui jarasa ketedi. Biraq Tóle­gen – qyz izdegen seri jigit qana emes, el qamyn oilaytyn er ghoy. Azamattyghyn, batyrlyghyn qanshalyqty tanyta alady? Búl kýmәn Tólegen men Bekejannyng al­ghash úshyrasyp, shekisip qalatyn túsynda tip­ti ýdey týsken. Asanәli Áshimovting oina­uyndaghy Bekejan әuelde Tólegennen әlde­qayda myqty kóringen. Degenmen, týsirilim barysynda Q.Tastanbekov ójet jigitting obrazyna birte-birte shyndap enip, rólding kiltin tauyp, aqyrynda óte shynayy oinap shyghady.

Ekranda – ajyratty, ómirde – qosty

Tólegen men Jibekting ekrandaghy mahab­baty kóp úzamay ómirde de jalghasqan.
– Meruertti men alghash «Qyz Jibek­ke» akterler irikteu bastalghanda, «Qazaqfilim­de» kórdim, – degen edi marqúm akter Qúman Tastanbekov bir súhbatynda. – Qarasam, ja­narynyng oty bar eken. Ishimnen «osy qyz ótedi» dedim. Boljamym dóp keldi. Men onyng birden kó­zine ghashyq bop qaldym. Jibek róli­ne bekitiletinine sengenim de son­dyqtan. Maghan únaghan qyz re­jisserge de únaugha tiyis dep oila­dym. Rasynda da, Meruert ózi sekildi súlu qyzdardyng ishinde darynymen de erekshelendi. Ji­bek­­ti oinau ýshin týr de, sym­bat ta, talant ta, ishki sezim de, jan dýniyening baylyghy da qa­jet edi. Osy qasiyetterding bәri Mer­uertting boyynan tabyldy.

– Alghashynda Qúman ekeumiz týk te sóilespeytinbiz, – dep jalghastyrady M.Ótekeshova. – Biraq kýnde týsiru alanynda kezdesip qalatyndyqtan, kóp úzamay bir-birimizge bauyr ba­syp, jaqyn aralasyp kettik. Ekeu­miz de jaspyz, ekeumiz de әdemi­miz. Sóitip jýrip ghashyq bop qalghanymyzdy bilmeppiz.

Qos ghashyq 1970 jyldyng 6 qarashasynda neke qidyrghan (búl kezde «Qyz Jibek» ekrangha shyghyp ýlgergen-di, Qúman men Meruert «Bizding Ghani» filiminde erli-zayyptylardyng bey­nesin somdap jýrgen bolatyn). Jas júbaylardyng toylarynda Ánuar Mol­dabekov dombyramen jas kelinning betin ashyp, Asanәli Áshimov asaba bolghan. «Kinoda qos ghashyqty bir-birinen aiyr­ghan Bekejan ómirde, kerisinshe, biz qúr­ghan otaudyng túnghysh toyyn jýrgizip, qua­nyshymyzgha tikeley qyzmet etti» dep eske alady úl-qyz ósirip, nemere sýigen júldyzdy júp. Bir qyzyghy, ýilenu toyynda M.Ótekeshova – Jibektin, Q.Tastanbekov – Tólegennin, A.Áshimov – Bekejannyn, Á.Moldabekov – Shegening filimdegi kiyimderin kiyip jýripti.

O basta senimsizdik tanytylghan akter­lerding biri – marqúm Kenenbay Qo­jabe­kov bolypty. Áriyne, tәjiriybeli sahna tarlanynyng talantyna eshkim shәk keltirmegen, múndaghy kýmәn onyng atqa otyryp, kósh bastay alatynyna bay­lanysty tuyndaghan. Óitkeni, sodan birneshe jyl búryn ol kóshede bireudi búzaqylardan ajyratyp almaq bolghanda, әlgi onbaghandar búghan pyshaq júmsap, sonyng saldarynan akter mýgedek bolyp qalghan edi. Biraq rejisser kórkemdik kenes aldynda K.Qojabekovting kandidaturasyn qorghap qala aldy. Ardager akterge arnalyp, oghan ynghayly, ózgeshe er-túrman jasaldy. Sóitip, ol kósh bastaytyn kórinisterge týsu ýshin erge erkin otyra alatyn boldy. Aqyrynda Kenekeng Syrlybay róline bekitildi. Búl – Súltan Qojyqovtyng tabandylyghy ghana emes, atalmysh obrazdy somdaugha airyqsha yqylas tanytqan akterdi qolday bilgen azamattyghy da edi.

«Súltangha sәlem aityndar, men oghan rizamyn!»

Rejisser Súltan Qojyqov – kózi tiri­sinde óz enbegine say layyqty bagha ala al­ma­ghan talant. Tipti qaytys bolghannan keyin de ol turaly jetkilikti dengeyde jazylghan joq. Sondyqtan da, býgingi jas buyn ol turaly onsha bile bermeydi. «Qyz Jibekti» týsirgen Shә­­ken Aymanov dep oilaytyndar aramyzda әli de az emes.

Shyn mәninde, Súltan Qojyqov – tek­ti әuletten shyqqan túlgha. Onyng әkesi Qonyr­­qoja Qojyqov (1880-1938) – kezinde Mústafa Shoqay bastaghan Alash arystarymen pikirles bolghan, «Álippe» oqulyghyn jazghan aghartushy, ghalym, qogham qayratkeri, «halyq jauy» retinde tútqyndalyp, atu jazasyna kesilgen, 1957 jyly aqtalghan. Anasy Lәtipa Qojyqova – sәn jәne qoldanbaly óner sheberi, KSRO jәne Qazaqstan Suretshiler odaghynyng mýshesi. 1925-1936 jyldary Qazaq drama teatrynda, 1936-1958 jyldary Abay atyndaghy opera jәne balet teatrynda qyzmet etken. Qojahmet jәne Qúlahmet esimdi qos aghasy da belgili suretshiler bolghan.

Osynday ónerli shanyraqta 1923 jyl­dyng 10 nauryzynda Tarazda dýniyege kel­gen bolashaq rejisserding tolyq esimi – Súltanahmet eken. Anasy men aghalarynyng jolyn quyp, suret ónerine qyzyqqan ol Otan soghysynan oralghasyn óz tuyn­dy­la­ryn merzimdi baspasózge jii jol­dap, karrikaturashy retinde tanyla bas­tay­dy. Biraq Býkilodaqtyq memlekettik kiyne­matog­rafiya institutynyng rejisserlik fakuli­tetin tәmamdaghan song (әigili ukrain kinogeri Aleksandr Dovjenkodan dәris alghan), kino salasyna birjola bet búrady. 1952 jyldan bastap «Qazaqfilim» kinostudiyasynda re­jisser, 1974 jyldan kórkemdik jetekshi bolyp qyzmet isteydi. Sonda jýrip óz sse­nariyi boyynsha jas úrpaq tәrbiyesi mә­se­lesin qozghaytyn «Ana men bala» (1955), tariy­hy jәne zamanauy taqyryptarda «Biz Jetisudanbyz» (1958), «Eger bizding әrqay­sy­myz…» (1961) kartinalaryn týsirdi. Ýsheuining de ssenariyin ózi jazghan. Keyin «Shyndaghy shynar» (1965), әigili baluan Qajymúqan turaly «Bizdi bilip qoyyndar!» (1985) filimderin taspalady.

Alayda onyng eng әigili tuyndysy – «Qyz Jibek» edi. Ol osynday filim týsirudi sonau 50-jyldardan beri armandaghan eken. Biraq ony S.Qojyqovqa senip tapsyrugha biraz adamdar qarsy bolghan kórinedi. Áuel­de bir seriyagha ghana aqsha bólinip, keyin «Qa­zaq­filimnin» diyrektory K.Smayylov respublika basshysy Dinmúhamed Qonaevqa kirip jýrip, qosymsha qarajat qosqyzypty (búl turaly Kamal Seyitjanúlynyng «Qyz Jibek» neden bastaldy?» degen esteliginde tolyghyraq bayandalady). Týsiru júmystary kezinde de kedergiler kóp kezdesken. Dayyn kartinanyng ózin «dap-dala» etkisi kelgender de az bolmapty.

«Filimdi tapsyrar kezde oghan syn qarsha borady, – dep eske alypty bir súhbatynda belgili rejisser, marqúm Darigha Tnalina. – «Búl kórkem filim emes, ghylymiy-kópshilik filim bolyp ketipti», «bastan-ayaq qazaq­tyng kiyim-keshek, әshekey-búiym, túrmys jab­dyqtaryn kórsetetin etnografiyalyq shygharma ghoy mynau», «әrtisterding shash qoyy­sy, kiyimderi tarihy shyndyqqa sәikes kel­meydi», «Tilendiyev – kompozitor emes, kәsiby bilimi joq, onyng filimge jazghan muzykasy – naghyz búzaqylardyng muzykasy» degen siyaq­ty «kemshilikter» qazday tizildi. Múnday «synnyn» talayyn týsiru barysynda-aq estip, zәrezap bolghan Súltan jýrek talmasyna úshy­rap, filimdi tapsyrugha kele almay qalghan edi. Núrghisa maghan: «Sen kórkemdik kenesting mý­shesi­sing ghoy, bar da, filimdi qorgha!» – dedi. Aqy­ry әlgindey «ayyptaulargha» shyday almay, «Ghylymiy-kópshilik deysizder me? Sonda ne, ghy­lymiy-kópshilik filim týsiruge bolmay ma? Nege dúrystap qaramaysyzdar?Jibekting abaysyzda monshaqtardy shashyp alatyn epizody – naghyz filosofiyalyq kórinis qoy! Búl otau ishinde Tólegenmen onasha qalghan Jibekting alay-týley bolyp jatqan ishki sezim arpalysynyng nyshany emes pe? Naghyz kórkemdik sheshim osynday-aq bolsyn!» dep aityp-aytyp tastadym. Meni keyin kórkemdik kenesten mýlde shygharyp ji­ber­di, biraq «Qyz Jibek» sekildi kartinany qor­ghap qalugha ýles qosqanymdy maqtanysh tútamyn».

Bastapqyda rejisserding key sheshimderine kónili tolmaghan Ghabit Mýsirepov te filimning songhy dayyn núsqasyn kórgen son: «Men býkil týsirilim barysynda Súltangha oppozisiyalyq kózqarasta bolyp kelip edim. Endi, mine, ta­ma­sha filimning dýniyege kelgenin kórip otyr­myn. Súltangha sәlem aityndar, men oghan riza­myn!» – depti (kartinany tapsyrugha S.Qojyqovtyng auyryp, bara almaghanyn jogharyda aittyq)…

***
«Qyz Jibek» filimi – әri joghary den­gey­degi óner tuyndysy, әri qazaq tarihy men mәdeniyetining ekrandaghy kórkem beynesi. Múnday últtyq ýlgidegi tuyndylar halyq jadynan eshqashan óshpeydi.

Aytpaqshy…

*Filimdi týsiru júmystary Semey, Kókshetau, Aqtau ónirleri men Almaty oblysynyng sol kezdegi Kýrti audanynda, Jarkent manynda, Ile ózenining jaghalauynda jýrgizilgen.
*Tólegenning aqsauyty men Jibekting býrmeli kóilegi búl kýnde «Qazaqfilim» múraghatynda saqtauly.
*Bishkek qalasynyng hayuanattar baghynan kinogha týsiru ýshin arnayy aqqular әkelingen.
*Týrli sebeptermen kinonyng 500 metrlik lentasy qiylghan. Týpnúsqada filim úzaqtyghy 3 saghattan asady.
*Filimge segiz, on, on alty qanatty jalpy sany otyzdan asatyn kiyiz ýiler arnayy tigilgen.
*Filimning bas suretshisi Gýlfayruz Ysmayylova kinony kórkem bezendiru ýshin myng jarymnan astam eskiz jasaghan.

Týpnúsqa: qazaqadebieti.kz

Sәken Sybanbay

Abai.kz