Býgin - Janaózen oqighasyna qyryq kýn toldy. Jazyqsyz oqqa úshqan azamattardyng qyrqy. Almatyda, Astanada, Oralda jәne elding әr aimaghynda, alys-jaqyn shetelderding irili-uaqty shaharlarynda Janaózen oqighasynyn  qyryq kýndigine oray, shәiit bolghan jandardyng ruhyna baghyshtap qúran oqyp, as berilip jatyr.
Sovet ókimeti kezinde últ mýddesin qorghau maqsatynda qúrylghan «Jas túlpar» úiymynyng mýsheleri: Múrat Áuezov, Múrat Qúlmanov, Sәtimjan Sanbaev, Maqash Tәtimov bastaghan bir top adam Janaózen oqighasyna qyryq kýn toluyna baylanysty Almatydaghy Tәuelsizdik monumentine gýl shoqtaryn qoyyp, qaza bolghandardyng ruhyna qúran oqytty.
Múrat Áuezov:
- 16-nshy jeltoqsandaghy Janaózendegi oqighasy kezinde mәngýrttengen, adamsymaqtardyng oq atuy sanaly adamnyng aqylyna syimaydy. Aqtaugha kelmeydi. Qazaqtyng qazaqqa oq atuy -  ittik.
Janaózen oqighasy kezinde atylghan oq bireuding әkesin, bireuding balasyn - bauyrlarymyzdy alyp ketti. Atamekenine kelip, birigip, úiysa bastaghan qazaqtyng ýmitin de qiyp týsti.
Talabymyz - oqigha egjey-tegjeyli әdil zerttelip, әrbir kinәli adam jazasyn aluy tiyis.

Býgin - Janaózen oqighasyna qyryq kýn toldy. Jazyqsyz oqqa úshqan azamattardyng qyrqy. Almatyda, Astanada, Oralda jәne elding әr aimaghynda, alys-jaqyn shetelderding irili-uaqty shaharlarynda Janaózen oqighasynyn  qyryq kýndigine oray, shәiit bolghan jandardyng ruhyna baghyshtap qúran oqyp, as berilip jatyr.
Sovet ókimeti kezinde últ mýddesin qorghau maqsatynda qúrylghan «Jas túlpar» úiymynyng mýsheleri: Múrat Áuezov, Múrat Qúlmanov, Sәtimjan Sanbaev, Maqash Tәtimov bastaghan bir top adam Janaózen oqighasyna qyryq kýn toluyna baylanysty Almatydaghy Tәuelsizdik monumentine gýl shoqtaryn qoyyp, qaza bolghandardyng ruhyna qúran oqytty.
Múrat Áuezov:
- 16-nshy jeltoqsandaghy Janaózendegi oqighasy kezinde mәngýrttengen, adamsymaqtardyng oq atuy sanaly adamnyng aqylyna syimaydy. Aqtaugha kelmeydi. Qazaqtyng qazaqqa oq atuy -  ittik.
Janaózen oqighasy kezinde atylghan oq bireuding әkesin, bireuding balasyn - bauyrlarymyzdy alyp ketti. Atamekenine kelip, birigip, úiysa bastaghan qazaqtyng ýmitin de qiyp týsti.
Talabymyz - oqigha egjey-tegjeyli әdil zerttelip, әrbir kinәli adam jazasyn aluy tiyis.
«Jas túlparlyqtar» - jetpiske keldik. Tayaqqa sýiengen shal boldyq. Jeke bolmasa, ózge bir jerge jinalyp oqighany eske alghanmen, sher tarqamaydy eken. Sondyqtan da býgin tayly-tayaghymyz qalmay alangha bardyq. Jastar da kóp keldi. Búl - buynaralyq ýndestikti kórsetedi. Alanda oqighada oqqa úshqandardyng ruhyna qúran oqyttyq.
Qazir «Múhtar Áuezov atyndaghy qordyn» kensesinde, tanertengisin iyis shygharyp, pisirilgen jeti shelpekti  ortagha alyp, ayat oqyp,  qyrshyn ketken azamattardy eske alyp otyrmyz.
Janaózendikterding óz sózderin qaymyqpay aityp, mýdde-múrattaryn tabandy, batyl qorghauy, erlikteri barshamyzgha ortaq bolsyn!
«Abay-aqparat»