MÁNGILIK MAHABBAT JYRY

Arda agham
Islam Ábishevke arnaymyn.

BUDDA BIRDE
DÝNIYEGE KELGENDE

Dastangha detektiv kózimen qarasaq

MÁNGILIK MAHABBAT JYRY

Arda agham
Islam Ábishevke arnaymyn.

BUDDA BIRDE
DÝNIYEGE KELGENDE

Dastangha detektiv kózimen qarasaq

«Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyryn alghash tudyrghan aqyn, bizge jetken keyingi núsqalardy jyrlaghan әriptesterindey emes, ózi paydalanyp otyrghan materialdy mýlde basqasha týsingen. Eki ghashyqtyng qayghy-qasiretke toly múnly hikayasy týbi sәtti, quanyshpen ayaqtalatyndyghyna onyng eshqanday kýmәni bolmaghan dese de bolady.
Bizding múnday «býirekten siraq shygharu» ispetti batyl boljam pikirge keluimizge ne sebep? Mazmúny oghashtau osynday әngime aituymyzdyng ózimen-aq biz Úly Dala danalyghy tudyrghan ghajayyp mahabbat dastanynyng qúnyn týsiruge tyrysyp otyrghan joqpyz ba?
Olay bolsa, múnymyz kýpirlik bolady ghoy.
Joq,bizdinshe, tipten de olay emes. Oiymyzdy jetkizu ýshin boljamymyzgha tiyanaq bolar dәlel-dәiekterimizdi retimen or¬¬tagha salugha tyrysyp kóreyik. Jogharydaghyday joramalgha iyek artuymyzgha ne sebep bolghandyghy da sonda anyqtala týser.
IYә, býgingi toy-domalaq, quanyshqa bas qosqan otyrys-jiyndarda:
- Seyfil-Mәlik, Jamalday
Beynetine kónsem-ay.        
Qozy Kórpesh, Bayanday
Bir molada ólsem-ay!
- degen jyr joldaryn (Ásetting «Inju-marjan» әninen) siz de, biz de jiyi-jii estip jýrmiz.
Songhy eki jol, tútas alghandaghy «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyry ghana emes, onyng keyipkerlerining esimderining ózi de asqaq mahabbat sezimining halyqtyq asyl ýlgilerine ainalyp ketkendigin aighaqtap túr. Ishtey berik sýiispen¬shi¬lik¬ting baylamy, degenine jetpey toqtamaytyn ghashyqtyqtyng asyl serti bolsa osynday-aq bolar deysin. Osynday mahabbat dastanyn tudyrghan halyqtyng kemengerligine riza bolasyn. Ghasyrlar qoynauynda kemeline kelip, tolysqan osynday dýniyeni ózinning basqa baghytta týsindirging keletindigine bir sәt jýreksinesing de...
Degenmen sen býgingi úrpaqtary estip jýrgendey emes, dastandy Úly Dala tósinde alghash tyndau baqytyna ie bolghan ata-babalarynyng jyr mazmúnyn búlardan mýldem basqa qyrynan tanyghanyna senimdisin.
Ras, jyrdyng qay zamangha, qay ghasyrdyng enshisine tiyesili ekendigi әli kýnge dәl anyqtalghan joq. Juyq arada anyqtala qoiyy da ekitalay. Búl mәselemen anau jyldary abyz ghúlamamyz Álkey Marghúlannyng bas qatyrghany belgili. Býgingi tarihymyzdy týgendesek dep mandaylaryn taugha da, tasqa da úryp jýrgen Qoyshyghara Salgharaúly, Túrsyn Júrtbay sekildi aghalarymyzdyng da biraz enbektengenderi mәlim.
Eng bastysy, zertteushilerding bәri de jyrdyng dala tósine islam kelgenge deyinnen kóp búryn payda bolghandyghyna kýdik keltirmeydi.
Mine, osy arada biz jyr keyipkerleri men olargha mahabbat dastany arqyly mәngilik ghúmyr syilaghan alghashqy aqynnyng qanday senimge bas iygendigin anyqtau qajettigin algha tartamyz. Óitkeni, din degenimiz - jeke adamnyn, halyqtyng dýniyetanymyn qalyptastyratyn ruhany kýsh. Olay bolsa, biz izdep otyrghan din qanday din boluy mýmkin? Dala tósindegi dәstýrli Tәnirshildik pe? Maniyheyshildik pe? Bәlkim, ózi uaqyt óte kele Nisshening keyipkerine ainalghan irandyq Zәrdәshttin, yaky Zaratustranyng ilimi bolar?
Jyrdyng kiltin tabu ýshin alghashqy aqynnyng ústanghan senimin bilu qalayda manyzdy. Bizding payymdauymyzsha, búl din adamnyng ózine-ózi qol saluyna asa qyryn qaray qoymaghan mamyrajay minez din bolghan synayly. Múny qazaqtyng taghy bir ghajayyp mahabbat dastany «Qyz Jibekte» jyr keyipkeri Qyz Jibekting sýiikti jary Tólegen Bekejannyng qolynan mert bolghannan keyin mahabbatyna adal jan retinde ózine-ózi qol salmay, Tólegenning inisi Sansyzbaygha әmengerlik jolymen tiige keliskeninen angharugha bolady. Sebebi, búl kezde Qyz Jibekting ózine-ózi qol júmsauyn dala aqynynyng qiyaly kótergenimen, dala tósine emin-erkin enip ornyqqan islamnyng sharighaty kótermeytin-di. Bizdinshe, «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» sekildi qayghyly ayaqtalghanda «Qyz Jibektin» halyq arasynda keninen tarala qony da neghaybyl bolatyn.
Al «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyry Dalagha islam dini kelgennen kóp búryn payda bolyp, jergilikti halyq sanasyna tamyryn tereng boylatyp ýlgergenimen ghana islamnyng senzuralyq qúryghynan aman qaldy dep dolbarlaugha bolady.
Sonymen jyrdyng keyipkerleri men ony alghash jyrlaghan aqynnyng ústanghan senimi qanday senim boluy mýmkin? Bizdinshe, búl Ýndistan topyraghynda bizding dәuirimizge deyingi ÝI-Ý ghasyrlarda payda bolghan budda ilimi bolugha tiyis. Tek Budda ilimining ghana ózine-ózi qol kóterushilerge keshirimmen qaraytyny mәlim. Tipti búl ilimning japondar ústanatyn dzen-buddizm tarmaghynda qanday da bir maqsatty oryndau jolynda ózine-ózi qol kótergenderdi úlyq tútatyn dәstýrding de bar ekendigi jasyryn emes. Eske japon samuraylarynyng bastaryna syn saghaty tughanda harakiry (ózin-ózi jaryp óltiru) jasaytyndyghyn týsirsek te jetkilikti.
Qozygha degen mahabbaty jolynda ózin-ózi óltiruge bel baylaghan Bayan súlu kýnәsin tek osy din ghana keshire almaq. Tipti, kerisinshe, janaghy japondardaghy sekildi bas iige túrarlyq erlik, qaharmandyq is dep dәripteui de yqtimal. Eger Qozy Kórpesh pen Bayan súludyng ýlken qúrmetpen bir kesenege jerlengenin, ol kesenening osy kýnge deyin saqtalghanyn jadymyzgha týsirsek, kim biledi, búlay boluy da әbden mýmkin ghoy.
Mine, dәl osy buddizmning Qytay aumaghy men irili-úsaqty Japon araldaryna ayaq basar aldynda bizding dalamyzda biraz túraqtaghanyn býgingi ghylym joqqa shygharmaydy.
Olay bolsa, bizding jyr keyipkerleri men ony alghashqy jyrlaghan aqyn ústanghan senimderi boyynsha buddashylar bolghan degen pikirimizding de әbden jany bar boluy mýmkin. Al buddashyl aqynnyng jyrdy býgingi bizge mәlim núsqalaryndaghydan mýldem basqasha sarynmen ayaqtaytyndyghy da esh jasyryn emes.

Sanasy núrlanghan adam turaly anyz

Búl anyzdy qazaq oqyrmanyna alghash úly Múhtar Áuezovting tanystyrghany belgili. Anyz Soltýstik Ýndistannyng shaghyn patshalyqtarynyng birinde bizding dәuirimizge deyingi 566-476 nemese 563-473 jyldar aralyghynda ómir sýrgen Siddhartha Gautama degenning patsha otbasynda dýniyege kelgeninen bastalady. Alankónil patsha óz úlynyng dýniyening qayghy-qasiretinen bólektenip, tek quanysh pen kýlkini ghana bilip óskenin qalaghan. Patshazadanyng biraz ómiri osylay qayghy-múnsyz ótken de bolatyn. Jary Yashodhara da oghan saray syrtynda mýldem basqa ómirding bar ekendigi turaly tis jaryp aita qoymaghan edi. Biraq birde saray manynan sәl jyraqtap shyghyp ketken ol eti sýiegine jabysyp aryghan qariyany, oibaylay ynyranghan, denesin dert mendegen syrqatty, júrt azalap jerleuge alyp bara jatqan jansyz mýrdeni kórip qalady. Mine, osylardy kórgennen keyin-aq onyng kónili nildey búzylghan. Óitkeni, jýregi oyau patsha úly ózining de týbi osylarday bolatynyn úghynghan edi. Ony, eger bar pende tirshiligin osylay ayaqtaytyn bolsa, onda ómirding mәni nede degen saual mazalay bastaghan. Osy saual ony aqyry patshanyng saltanatty sarayynan da, jarynyng ystyq qúshaghynan da bezdirgen. El kezgen, jer kezgen taqualardyng qataryna әkelip qosqan.
Biraz jyldardan keyin ol taqualardyng tirshiligi de qúr ózin-ózi aldarqatu ekendigin týsinedi. Olardan jyraq ketip, bodhy aghashynyng týbinde otyryp alyp úzaq kýnder boyy tәnirge jalghyz syiynady. Mine, osy aghashtyng týbinde 35 jasynda, ibilisting arbauynan aman ótken 49 kýnge sozylghan qúlshylyqtan keyin, Siddharthanyng sanasy oyanyp, kókten habar týsedi. Ózi «sanasy núrlanghan adam», yaghni, Budda degen jana esim alady. Buddanyng taghdyryn biletinder ony arnayy qúdaylardyng ótinishimen jer betine týsip, peyili búzyla bastaghan adamzatty adaldyqtyng jolyna qayta búrugha tapsyrma alghan әulie jan eken desedi (Ýndi diny nanymy boyynsha adam bar kýnәsinen tazaryp bitkenshe jer betine әrtýrli denede, ósimdik bop, jәndik bop, adam bolyp ýzdiksiz kele beredi. Al Budda búl qayta tuulardyng bәrinen ótken, tek qúdaylardyng ghana ótinishimen jerge arnayy týsken jan retinde atalady). Sol Budda seksen jyl qara jerdi basyp, dauysy jetken jerding bәrine ilimin taratyp dýniyeden ótedi. Al osy ilimdi keyin shәkirtteri Ortalyq Aziyagha, Aspan astyndaghy Qytay men araldardaghy Japoniyagha deyin jetkizedi. Býgin búl dinning tarmaqtaryn Qytay, Tiybet, Japoniya men Koreya sekildi bayyrghy otyryqshy elder ghana emes, monghol, buryat, qalmaq sekildi taghdyry ózimizben enshiles bolghan bayyrghy kóshpeli halyqtar da ústanuda.
Buddanyng dýniyege әrtýrli beynede kelgen tuylularynan syr shertetin anyzdar men mysaldar buddizm әdebiyetinde jataq dep atalady. Jataqtarda Budda maymyl, siyr, maral, qoyan, tasbaqa, pil, әuliye, taqua, meyirimdi patsha, danagóy patshazada sipattarynda kórinis beredi. Olardyng bәrinde de ol dauly mәselelerden jenimpaz bolyp shyghyp otyrady. Maymyldar kósemi retinde su iyesi albastyny aldap jyqqan da, sayrauyq shymshyqtardyng basshysy retinde anshynyng auynan qútyludyng amalyn tapqan da, kórshilesimen aqsha tigip bәs oinaghan anghal iyesine eki myng rupiy tabys tauyp bergen aqyldy siyr da, bәri-bәri osy Buddanyng ózi. Qarap otyrsanyz, qaysy bolmasyn jaqsylyqtyng jenisimen ayaqtalatyn ertegi-mysaldardyng bәrin de «Budda birde dýniyege kelgende» degen qayyrma әlqissamen bastay beruge bolatyn sekildi.
Endi «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyryna qayta oralayyq. Dәlirek aitqanda, jyrdyng alghashqy týpnúsqasynyng sony qalay ayaqtaluy mýmkin degen mәselege. Eger jyrdy alghash jyrlaghan aqyn shynymen buddashyl bolghan bolsa, ol jyrdy bylay týiindegen boluy әbden mýmkin:
Qozy ólgen song Bayan súlu da onyng artynda jalghyz qaludy jón kórmedi. Jaratqan iyeden kelesi ómirlerinde ekeuin qaytadan birge, taghy da ghashyqtar retinde dýniyege keltiruin súrady da ózine-ózi qol saldy.
Búl joly fәny jalghandaghy tirshilikteri qasiretpen ayaqtalghan eki múnlyq ghashyqty halyq úzaq joqtap jylaghan. El aqsaqaldary aqyry ekeuin bir jerge jerleuge úigharysty. Endigi ómirlerinde olardyng qosylyp, barlyq múrat-maqsattaryna jetetindigine ýmit bildiristi.
Myna belqúda bolyp jatqan eki kisining úly men qyzy, bәlkim dýniyege qayta kelgen sol Qozy Kórpesh pen Bayan súlu bolar. Olay bolsa, olardyng bolashaghy jarqyn boluyn tileyik».
Mine, bizding shamalauymyzda shabytty shaqyrar toy ýstinde jyrlanatyn mәngilik mahabbat dastany osylay týiindelgen. Onyng osy túrysynda japon әlde qytay ertegisin eske týsiretini de ras. Jәne búlay boluyna ol elderge de jetip, últtyq dýniyetanymyna ainalyp ketken buddizm men onyng mifologiyasy sebepshi ekendigi de jasyryn emes.
Qalay degenmen de ana dýniyege barghanda birin-biri tany almay qamyghyp jýrgen Lermontovtyng hristian ghashyq¬tarynyng hikayasynan anaghúrlym optimistik әuende ayaqta¬-la¬tyn múnday tuyndygha әbden qol soghugha bolatynday. Óit¬keni, qoldan kelip jatsa, kelesi bir dýniyege kelulerinde bolsa da, ghashyqtardyng ózara qosyluyna mýmkindik jasap bergennen artyq ne bar deysin. Múny, bizdinshe, jyrdyng alghashqy avtory da óte jaqsy bilgen.
Solay, týpnúsqa «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyry óz keyipkerleri men ony alghash jyrlaghan aqynnyng diny senimderine eshqanday qayshy kelmeytin-di.
Áriyne, bizdiki joramal boljam ghana. Ol joramalgha senu, senbeu oqyrmannyng óz erkinde. Eng bastysy, Úly Dalanyng elimiz mәngi meken eter osy búryshynda bir kezderi ataqty tórt dinning biri retinde sanalatyn buddizmning de bir qonaqtap ketkenin qisaptan shygharyp tastamasaq bolghany.

Buddizm jәne aqyndar

Buddizm, jalpy ýndi dinderi turaly alghash orystyng әigili bard aqyny Vladimir Vysoskiyding әn tabaqsha¬la¬rynan estigenim әli esimde. Ol әn «Ádemi din oilap tap¬qan ýndiler...» dep bastalady. Ázil retinde jazylsa da, osy әnning kezinde ýlken sayasiy-әleumettik mәnge ie bol¬ghandyghyn sol zamandy kózi kórgenderding eshqaysysy joq¬qa shyghara almas.
Múnday buddizmning elementterin ólende erkin qoldanu tәsilderi býgingi qazaq poeziyasynda da úshyrasady. Osy arada solardyng ekeuin oqyrman nazaryna tolyghymen úsyna ketsek esh artyqtyq bola qoymas dep oilaymyz. Olardyng biri talantty aqynymyz Esenghaly Raushanovtyng qalamyna tiyesili «Erkin dýniye-ay» dep atalatyn ólen:
- Erkin dýniye-ay, en dalam, eren dalam,
Myna ghalam shynymen bólek ghalam.
Bir ghúmyr az men ýshin, ekeuin ber,
Joq, ekeu de az.
Mәngi ómir kerek maghan.
«Dýnie - jalghan» deydi júrt.
O ne degen,
Jerdi óz basym mәngige egelenem.
Sessiyagha keletin deputattay,
Qayta-qayta ómirge kele berem.

Búryn da ómir sýrgem men.
Búlaq bolgham.
Bir kórgennen keremet únap qalghan
Sol qyz qaytyp soqpady. Eregesip
Qanghyp óldim, kettim de
jyraqqa әrman.
Búryn da ómir sýrgemin, tóbe bolgham,
Asqar shyndar túratyn menen әrman.
Men eshqashan tau bola almasymdy
Týsingen song úzamay óle qalgham.

Ang patshasy bolghanmyn,
sauyq eri,
Baqty meni ormannyng qauym eli.
(Bauyrym, sen «bastyghym»
misyz deysin,
Dúrys. Búryn sebebi ol
tauyq edi).

Qartaydym dep, jastyqtan
jyraqpyn dep,
Oy, qaytesing bireudi sybap kýndep...
Ketip bara jatsyng ba, oqasy joq,
Erteng qaytyp kelesin. Biraq kim bop?
Osy ólendi Siddhartha Gautamanyng izbasarlarynyng biri oqy qalsa, Budda dananyng óz óleni ghoy dep qúlap týserine imanday sene beruinizge bolady.
Al mynau Almas Temirbay degen jas perining «Aruaq» dep atalatyn óleni:
On ghasyr búryn dýniyege mynau
kelgenmin,
Ontayyn tauyp, oiran sap
jaudy jengenmin.
Bas uәzir jatqan on alty
qanat ordagha
Basymdy iymey, basa kóktep te
engenmin.

Ýsh qyrly oqty zaulatyp
búhar sadaqtan,
Qylyshtyng jýzin qyp-qyzyl
qangha jalatqam.
Dónen qymyzdyng quaty jelik bitirip,
Dúshpannyng betin qúbyla jaqqa
qaratqam.

Ayghyrdyng toqpaq jalynday
- týkti jýregim,
Atannyng shoqpar sanynday
- myqty bilegim.
Qyryq jyl qyrghyn kelse de synbas,
sógilmes
Qazaqtyng qyryq qabyrghasynyn
biri edim.

Qaryny juan handardyng ishin
jarghanmyn,
Ýstinde túryp esik pen tórdey
tarlannyn.
Qanghyghan oqtay qarghysy tiyip bireudin,
IYt-qúsqa jem bop,
it ólgen jerde qalghanmyn.

Bәrine kuә - myna tau, ózen,
myna anghar,
Senbeytindering súrandar,
sodan súrandar.
... Kәnizak edi ol kezde anau sary qyz,
Kózine onyng kórinbeyinshi... Kýnәm bar.
Osy ólenderdi oqy otyryp, ótken men býgindi, býgin men ertendi, qas-qaghym men mәngilikti, alyp pen úsaqty, kók pen jerdi, teniz ben tamshyny, qysqasy dýniyede bardyng bәr-bәrin ózara baylanystyra otyryp, zerdelegisi keletin buddizmning qúdiretin tanyghanday bolasyn.
Bizdinshe, әlemdegi barlyq din ataulynyng ýndeytini tek jaqsylyq bolyp tabylady. Olay bolsa, әdebiyetshilerimizling anau tenizinen basqa týgi joq úsaq araldarda otyryp-aq myqty atanghan Japon eli men myna irgedegi adam basy milliardtan assa da birligin shayqaltpay úiyp otyrghan Qytay memleketining qalyptasuyna zor ýles qosqan osy buddizmge de bir sәt bolsyn zer salyp qoyghandary dúrys-au deymiz.
Al jyrgha baylanysty jogharyda aitqan boljamymyzdy qabyldau, qabyldamau, ol endi taghy da aitamyz, әr oqyr¬man¬nyng óz jan qalauy men payym-týsinigindegi sharua.

(jalghasy bar)
«Abay-aqparat»