Aqedil Toyshanúly. Maghauinning jana prozasynyng altyn ózegi
Aqpan aiynyng 2-si - Tәniri mәrtebesin asyryp, últ ruhynyng tu ústaushysy etip jaratqan әigili jazushymyz Múhtar Maghauiyning dýnie esigin ashqan kýni. Qadirli aghamyzdyng tughan kýnine oray Aqedil Toyshanúlynyng jazushy shygharmashylyghy jayynan jazylghan maqalasyn úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»
Aqpan aiynyng 2-si - Tәniri mәrtebesin asyryp, últ ruhynyng tu ústaushysy etip jaratqan әigili jazushymyz Múhtar Maghauiyning dýnie esigin ashqan kýni. Qadirli aghamyzdyng tughan kýnine oray Aqedil Toyshanúlynyng jazushy shygharmashylyghy jayynan jazylghan maqalasyn úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»
Mәselening mәn-jayy
Qazirgi biyik órege, ozyq mәdeniyetke jetken qazaq prozasynyng halyq múrasymen baylanysyn aiqyndau kýrdeli sharua. Olay bolatyny - eng bergisin aitqanda, kórkem prozadaghy tilding ózi halyq tilinen ajyrap, jazushynyng stilidik tezine týsip, әbden ústaryp, oralym-órnegi ózgerip, jana tynysy ashylady. Búl orayda «Til әrqashan qyrnalyp, minelip, óndelip otyrugha tiyis. Búl ýshin ol halyqtan jazushy men filologqa ótip, al olardyng qalam tezinen shyqqan son, halyqtyng ózine qayta kelip, jalpy halyqtyq iygilikke ainaluy kerek» degen V.Gumbolidt pikirin este ústaghan jón. Ekinshiden foliklorlyq sujetter, saryndar, beyneler prozagha sol qalpynda tasymaldanbaydy, ony daryndy jazushy әbden óndep, óz shygharmasynyng kórkemdik-estetikalyq talaptaryna baghyndyryp qoldanady. Ýshinshiden halyq qazynasyndaghy epikalyq uaqyt pen kenistik prozada realdy-túrmystyq ólshemge kóshiriledi. Epos pen ertekte kenistik pen uaqyt mindetti týrde baqytty týiinmen, yaghny túiyqtalyp ayaqtalsa, kórkem prozada búlay bolu - qarabayyrlyq, qaradýrsindik sanalatyndyqtan shygharma tosyn da shytyrman jaytpen tәmamdalady. Foliklordyng qyzmeti atam zamanda ornyqqan halyq sanasyndaghy tanym men obrazdardy qadaghalau, úrpaqqa úlastyru, búljytpay oryndatu bolghandyqtan ol bir ghana qaytalau (eskini dәripteu) әdisin qoldanady, al әdebiyetting mindeti jana qaharmandar men beynelerdi jasau bolghandyqtan ol daralau, oqshaulau (tyngha týren salu) tәsilderin kәdege jaratady. Osy túrghydan qazaq әdebiyetining klassiygi, últ ruhynyng kóshbasshysy M.Maghauinning shygharmashylyq bolmysyn, әsemdik әlemin arnayy zertteu - ózekti de qajetti mәsele.
Batyrlyq dәuirdegi anshy-mergen tiypining prozagha oraluy
Ár bir shygharma jazghan sayyn tyngha týren salyp, oqshau bolmys-bitimimen oqyrmandy qayran qaldyryp, kórkemdik kókjiyegin kenite týsetin kórnekti jazushy M.Maghauinning «Shaqan-Sheri» romany syrttay qaraghanda foliklordan úzaq túrghan siyaqty. Romanda Ile ózeni boyyndaghy jolbaryspen jekpe-jekke shyghyp, túqymyn qúrtqangha deyin barghan erjýrek anshy Shaqannyng ómiri suretteledi. Áyeli men balasyn jolbarys jegendikten odan ómirbaqy kek alugha bel bughan anshy aqyrynda jolbarys ataulygha tajalday tónedi. Jazushy qazaqtyng ejelgi anshylyq ónerin etnografiyalyq dәldikpen surettep otyrghany aiqyn seziledi. Alayda búl syrtqy qanqa, shyn mәnisinde shygharmanyng ózegi foliklorlyq sanamen tútastyqta órilgenin biluge bolady. Óitkeni, jolbarys aulau, jolbarysqa jekpe-jekke shyghu - ol batyrlyq dәuirdi elestetip, oqyrmandy babalardyng uaqytymen birden toghystyrady. Shaqan-Sheri obrazy ertegi men kóne epostaghy qamysty kól men shól dalany jeke dara kezip jýretin anshy-mergen tiypin eske týsiredi. Romannyng epilogyn oqyghannan keyin-aq oqyrmannyng zerdesine «Qambar batyr» jyryndaghy mynaday kórinister eriksiz oralady:
«Ajal jetpey jan shyqpas,
Tәuekelge bel baylap,
Peshenemdi synadym», -
Búl sózdi aityp er Qambar,
Sherining bardy qasyna...
Sol uaqytta jolbarys,
Týgining bәrin jatqyzdy...
Býrkittey jazyp tyrnaghyn,
Túlpargha baryp asyldy...
Qambar da qaytpay úmtylyp,
Qúiryghynan kóterip,
Aynaldyryp basynan,
Laqtyryp jiberip,
Qyryq qadam jerden asyrdy.
Ras, Shaqan epostaghy kózsiz batyr emes, qorqynysh sezimi bar kәdimgi et jýrekti adam, óitkeni qazirgi prozanyng mindeti adam janyndaghy psihologiyalyq tolqyndy shynayy suretteu ghoy. Qyryq jigitti anshylyqa baulyp jýrgen kәnigi qart anshy Qúba-mergen jolbarysty atqan kezde alghash ret jyrtqyshty kórip abdyraghan Shaqan myltyghynyn biltesin tútatyp ta ýlgere almay qalady.
«Shaqan buyn-buyny әlsiz dirildep, jerge týsti. Sol kezde ghana kórdi. Jýndiker attyng asty kól-kósir, sap-sary: jolbarys shapqan kezde shýmegi aghytylyp ketken eken. «Mening ózim de bútyma jiberip qoya jazdadym», - dep oilady Shaqan».
Demek, Shaqan minsiz epikalyq keyipker emes, ol jolbarys aulau ónerine birte-birte mashyghyp, aqyry kek jolynda jýrek jútqan kózsiz batyrgha ainalady.
Kónetoz jolbarys jaqy jamylyp jýretin anshy Qúba-mergenning esimining ózi kóne týrik zamanynyng belgi-bederi sekildi. Ol Shaqan bastaghan qyryq jigitti jolbarysqa bastap barghanda jastardyng namysyn oyatu ýshin mynaday әngime aitady:
«Jolbarys aulau - qazaqtyng ata dәstýri, mashyqty óneri , - degen ashyq aspan astynda, alauly ot basynda et jep, sorpa ishilgennen songhy әngime-keneste Qúba-mergen. - Tórine targhyl jolbarys ilinbegen ýide nayza ústar úl tumaydy degen babalarymyz. Ol zamanda úzyn aqqan Syr-Dariya, qamysty qalyng Shu boyy qaptaghan qalyng jyrtqysh eken. Al Ilening eteginde jypyrlap jýrse kerek. Shúbar sheri, tipti, ang qaghyp Alataudyng say-salasyna shyghyp ketetin. Kýni keshe ghana anau zanghardan - Jasyl kólden balaly jolbarysty óz kózimmen kórdim. E-e, ol da bir dәuren eken. Jolbarystyng jýregin jep, tolghaghy tarqaghan ana myng san jaudan qaytpaytyn qara bolat batyr turady eken. Qazirgi qatyn nemene... túz, qúrt, ashyghan kóje...Sony kóre túra keyingi balagha jasyqsyn, jamansyng dep kinә qoyamyz».
Mine, búl kelte әngime arqyly jazushy oqyrmandy birden epikalyq salqar dәuirmen úshastyrady da onyng demi romandaghy sujettik oqighanyng órbu barysynda (oghan qatyssyz bolsa da) údayy sana týkpirinde úshqyn beredi de otyrady. IYә, Shaqan qolyna ysty Rysbek ústa soqqan bilteli qara myltyq pen aq nayza ústap jýrgen qarapayym anshy. Biraq ony jolbaryspen shayqasqanda jeniske ýndeytin kýsh - babalar erligi men úrpaghynyng qan qaryzy - kek. Shaqan-Sheri obrazy Qambar batyr, keyingi Sauryq batyrdyng zandy jalghasy sekildi suretteledi.
Jolbarystyng tyrnaghy tiyip jaralanghan bozbala beynesi bylaysha somdalady:
«Biraq óni bop-boz edi. Zorlana jymidy. - Ekpini sonday qatty eken. Jyldamdyghyn aitsanshy. Nayzany kezep te ýlgermedim... - Atym at-aq edi, - dedi jigit búrynghydan әrmen bozaryp. - Qambardyng qara qasqasynday...Jigitting belin sheship jibergende júrt tegis ah úrdy. Qyzyl qangha boyalghan kýderi shalbardyng auy dal-dúl, jigitting jambas túsy alaqanday qyzyl qoshqyl jara».
Mine, búl epizod arqyly jazushy әdeyi Qambar batyrdy eske salady.
Qolyna aq nayza ústap jolbaryspen jekpe-jekke shyqqan batyr anshynyng erlik túlghasy romanda sheber somdalady. Týptep kelgende, ol jolbaryspen, aidaharmen sayysatyn foliklordaghy anshy-mergenning qazirgi romanda basqa sipatta janghyrghan jana týri deuge bolady. Annyng perisi jolbarys pen adamnyng sherisi Shaqan óshigip arpalysady, nәtiyjesinde saqarada qidalasqan eki myqtynyng biri - qazaq qalyp, jolbarys mýlde joyylghany túspaldanady. Sonymen, jazushy babalar erligi tek ertekte ghana emes, keyingi qazaqtyng qanynda, túrmys-tirshiliginde naqtyly jalghasyn tapqanyn kóne qúndylyqtarmen astastyra ýndestikte dәleldep, jolbaryspen jekpe-jekke shyqqan er jýrek halyq eshkimning aldynda tize býkpeydi degen ishara jasaydy.
Tendessiz súlu mýsinning býtindelui
M.Maghauinning «Qypshaq aruy» hikayatynda HI ghasyrdan býginge deyingi óner adamynyn (Qypshaq hany Kóbekting bәdizshi úly Sarjan, onyng býgingi jalghasy mýsinshi Kóbekov Sarjan) qily taghdyry arqyly últymyzdyng tarihy, sayasy ómiri, mәdeniyetining kókeykesti mәselesi qozghalady. Hikayatta HI-HHI ghasyr aralyghyndaghy oqighalar, yaghny myng jyldyq shegindegi el ómirindegi eleuli bel-belester qamtylady. Avtor hronologiyalyq asa auqymdy dәuirdi qamtu ýshin mifopoetikalyq simvoldardy sәtti qoldanyp, nәtiyjege jetkeni kórinedi. Hikayatta Kenestik kezende ómir sýrgen daryndy mýsinshi Sarjan tylsym jaghdayda býgingi ómirden joghalyp, ózining týpki beynesi qypshaq hany Kóbekting úly bәdizshi Sarjannyn dәuirine óte alady. Osylaysha zamandar men dәuirler, ótken men býgin, tiri men óli, aruaq pen adamdar ózara toghysyp, tildesip, almasyp jatady. Uaqyt pen kenistikke baghynbau, ghalamdardy erkin sharlau, kedergilerdi elemeu -mifopoetikalyq tanymnyn tól belgisi. Olay bolsa M.Maghauin búl shygharmasynda realistik stiliden sanaly týrde alshaqtap, kerisinshe foliklorlyq tanymgha taban tiregen dep týiin jasaugha әbden negiz bar.
Zertteushilerding aituynsha, mistikalyq әuenmen әrlengen búl shygharma býgingi postmodernistik әdebiyetting baghyt-baghdarynan habar bergendey (Últtyq ruhtyng oraluy // Ádebiyet aidyny. 09.06.2005.).
Dәstýrli tanymda tiri adamnyng mýsinin qashaugha, suretin salugha tyiym salynady, óitkeni babalarymyz adamnyng jany sol beynelerge kóship ketedi dep sengen. Týrik halyqtary adam ólgen song onyng beynesin elestetip quyrshaq jasaghan, mýsin qashaghan, keyinnen túl ornatqan, onday nysandargha aruaq (ongon) dep tabynatyn bolghan.
Hikayanyng basynda jazushy revolusiya erlerin somdap toqyray bastaghan mýsinshi dosyna S.A.Polovsevanyng «Qypshaq tas mýsinderi» degen alibomyn tartu etedi. Mýsinshi rizalyq bildirip, jazushy dosynyng mýsinin qashaghysy keledi. Oghan keyipker bylay dep jauap beredi:
«- Bolmaydy , - dedim , Sarjannyng shynymen aityp túrghanyna kózim jetip. - Men tәnirige, aruaqqa jәne tylsymgha senetin kisimin. Jadaghay, jalghyz-aq ólshemdegi fotosuret emes, basynnyn, bar bitiminnin naqpa-naq kóshirmesi - qoldan jasalghan synaryn... Mýmkin, shaytan qonar. Eng qorqynyshtysy - mening janym ózimdi tastap, sol mýsinge kóship ketetin shyghar. Týgel bolmasa da, teng jarym, bólshek bitisimen.... Raqmet, әure bolmay-aq qoy, - dedim»
Búl epizodty hikayattaghy mifologiyalyq sananyng qúlaqkýii deuge bolady. Sarjan alibomdy aqtaryp otyryp, qypshaq aruynyng tas mýsinine tap bolady, oghan ghashyq bolyp qalady. Ol mýsin ornalasqan Ukrainanyng Herson ónirine sapar shegedi, muzeylerdi aralaydy, balbaldarmen syrlasady, qypshaq tarihyna qatysty enbektermen jiti tanysady. Aqyry tas mýsindegi qyzdyng aty Aysúlu begim (HI ghasyrdaghy jary), ózining bir kezdegi qypshaq ordasyndaghy mýsinshi Kóbek úghly Sarjan ekenin sezinedi. Sarjan búl syrdy jazushy dosyna aitqanda ol bastabynda óner iyesining fantaziyalyq qiyaly eken dep oilaydy, biraq sovet mýsinshisi ýkimet basshysynan eki metrden eki kókshil mәrmar tas alyp, ejelgi mýsinderdi (Aysúlu men ózin) qashap, olargha tipti jan bitirgisi keledi. Búl iske Aysúlu begim ayan beru arqyly qoldau kórsetken song Sarjan iske shúghyl kirisedi. Mýsin jasalyp bolghansha Sarjan eki dýniyening ortasynda jýredi, búrynghy babalardyng әlemine baryp, sayahattap kelip otyrady. Mejeli merzimge jetkende dosyn shaqyryp, mýsinderge jan kirgizu rәsimin jasaydy. Mynaday arbau sóz aitady: «Ua, tәnirim! Quat ber, qútyn qaytar, jan ber!».
Ejelgi týrikter jandy qút dep te ataydy, demek jazushy magiyalyq eski ýlgige de iyek artady. Sonymen, Sarjannyng jany ózi qalyptaghan tasqa ainalyp, ol 1173 jylgha qaytadan ótip ketedi de, óner iyesinin qala kóshelerine túrghyzghan mýsinderi, tipti ensiklopediyadaghy ómirbayany da qyryq kýnning ishinde tylsym jaghdayda joghalady. Jazushy búnda qyryq kýndi beker alyp otyrghan joq, óitkeni dәstýrli týsinikte adamnyng ruhy qyryq kýnde arghy dýniyege ótip ýlgeredi ghoy. Sarjannyng muzeyge amanattap tapsyrghan mýsinderi týnde qimyldap, qozghalady. Áriyne, búl epizodta hikayalyq saryn bar, aqyry eki mýsin de qol ústasyp, ejelgi qypshaq ghalamyna qaray bettep, zym-ziya joghalyp ketedi. Qysqasy, «basqa bir kenistik, basqa bir ólshemge» ótip, kózden tasa bolghan mýsinshi 2004 jyly 19 qazan kýni jazushynyng úyaly baylanysyna habarlasady. Sóitse, Sarjan elimizding alys bir týkpirinde auylda suret pәninen sabaq beredi eken, Aysúlu hanym ekeui arghy qypshaq әleminen 1986 jyly kóktemde oralghan kórinedi, qyzdary da bar, aty Aybiyke. Sarjan dosyna «Halqymnyng qasiyetin әigiledim. Taspen bederlengen tarihyn jasadym... Baqytty boldyq, Aysúlu ekeuimiz. Eki jalghannyng da qyzyghyn kórdik... Qozy men Bayan tәniriden qúshaqtary jazylmas ýsh kýndik ghúmyr súraghan eken. Al, biz, mine, otyz... joq, tura qyryq tórt jyl! Búdan asqan qanday baqyt, qanday merey, mәrtebe boluy mýmkin!? », - deydi.
Bayangha, Qozykemen obal qyldy,
Óltirgen Qozykeni Qodar qúldy.
Qozykege ýsh kýndik ómir tilep,
Qúdaygha súlu Bayan bek zar qyldy.
Ýsh kýndik Qozykege ómir berdi,
Armansyz ýsh kýn, ýsh týn dәuren sýrdi.
Ýsh kýni uaghydaly ótkennen son,
Qúdaydyng amanatyn qaytyp erdi.
Jazushy epikalyq sanadaghy osy saryndy әdeyi eske salady. Bir sózben aitqanda, avtor foliklorlyq ýlgilerdi molynan paydalana otyryp, mýsinshini (әriyne, oqyrmandy da) sonau ótken ghasyrlargha babalar dәuirine sharlata alady, әri naqtyly derekterdi, tipti bibliografiyalyq mәlimetterdi úsyna otyryp býgingi óner adamynyng (mýsinshi men jazushynyng ) nәzik bolmysyn, talayly taghdyryn, últtyq ruhty oraltu jolyndaghy kýresin, búl jolda jasalghan әr týrli kóldeleng kedergilerdi shynayy suretteydi. Hikayatta avtor ejelgi qypshaqtyng synghan mýsinin býtindeudi maqsat qylghan ónerpazdyng jankeshti ómirin surettey otyryp, qazirgi qazaqtyng tolymdy keskin-kelbeti, iri týr-túlghasy babalar múratymen ýndeskende týgendeledi degen oidy isharalaydy.
Býgingi qoghamnyng naqtyly tynys-tirshiligi, jazushy M.Maghauinning ómirbayandyq derekterinen ýzikter (Mәselen, «Aysúlu... әi, iyә, Baqytjamal, yaghny Baqyt-súlu ydys-ayaghyn juyp-shayyp, balalardyng ertengi kiyim-keshegin ynghaylap, kýndelikti kýibeng sharuasyna jegilgen. Men taghy da kabiynetime kirip, onashalandym») oqighagha meylinshe shynshyl sipat beruge kómektesse, mifopoetikalyq aishyqtar býgingi úrpaqty babalar dәuirimen tabystyryp, jas buynnyng zerdesinde úly qypshaqtyng rәmizderi jalghasa beretinin dәiekteydi. Jazushynyng bas keyipker Sarjan mýsinshini auyl mektebine múghalim etip qayta oraltuy - tәuelsizdikten keyin últtyq qúndylyqtar tegeurindi kýshke ainalghanyn túspaldaytyn ishara. Shyntuaytynda, sonau saq-hunnu, kóne týrik tanba-simvoldary egemendi elimizding ruhaniy-sayasy ómirinde sheshushi mәnge ie bolyp otyrghany shyndyq. Mәselen, Kýltegin eskertkishining Astanagha oraluy da býgingi kýngi eleuli oqigha. Bayyrghy arhetipter, rәmizder úrpaq jadynda osylaysha oyanghandyqtan qazirgi jas úrpaqtyng ókilderi ótken babalardyng qaharmandyq dәuirimen ózin tabighy jalghastyqta, ýndestikte sezine alady. Sol sebepten de arghy ghasyrlargha úshqyr qiyalmen sayahattay da alady, demek býgingi kishkentay Sarjandar mektep partasynan da tabylary haq. Hikayatta qypshaq ghalamynan qayta oralghan Sarjan Kóbekov óz qyzy Aybiyke turaly «Biyl on segizge shyqty, oblystyq pedagogika institutynda oqidy», - dep naqtyly mәlimet berui ótken men býginning qoghamda oryn alyp otyrghan sabaqtastyghyn tanytqanday.
«Erteng iz-týzsiz joghalamyz. Erteng bolmasa, keler jyl, kelesi ghasyr, bir zaman - beymәlim yqylymda.
Barlyq ghúmyr ghana emes, sol ghúmyrdy baghyshtaghan barlyq isimiz - eleske ainalady.
Quatty qiyalmen búl dýniyege qaytadan shaqyra alatyn bir úrpaghyng tabylmasa», - deydi jazushy.
«Qypshaq aruy» hikayatynda mifopoetikalyq әrleuler kórkemdik qúral retinde shynymen mol qoldanylghandyqtan (Rasynda búl tuyndy jazushy M.Maghauinning jeke shygharmashylyghynda ghana emes, qazaq әdebiyetinde mýlde tosyn, sony stiliding basy bolghandyqtan da) syrttay qaraghan jangha shygharma tylsym ray tanytady. Biraq shygharmada býgingi kýngi túrmys-tirshilik derektermen surettelip, qoghamdyq-ruhany ómirimizdegi әdepki ister aina-qatesiz әshkerelenip otyrady (Mәselen, bir ghana detali, telefon soqqan bireu: - Maqauin degen jazushy sen bolasyng ba? ,- deydi. Oghan jazushy: - Adam estimegen maqaudy izdeytin sening ózing qay maqúlyqsyn?, - deydi dik etip). Osynday sebepterge de baylanysty shygharma shynayy, shynshyl sipatta.
Sherli shejire
M.Maghauinning jana baghyttaghy prozasynyng ishindegi eleuli bir shygharma - «Kesik bas - tiri túlyp» hikayaty. Búl shygharmada Mongholiyadaghy qazaqtar tarihynda «Ja-lama aidaghan jyldar» dep belgilengen qandy oqigha suretteledi. Astrahanda 1860 tughan últy qalmaq, Resey azamaty Dalama Dambiyjansan Amursanaevtyn (jergilikti qazaqtar ony Jalama dep ataghan, M.Maghauin Ja-lama dep jazady, biz avtordyng jazuy boyynsha berdik) Mongholiya qazaqtaryna salghan oiran-lany, qasiretti zobalany hikayatta keninen kórinis tabady. Atap aitar bolsaq, qalmaq Ja-lama monghol qazaqtaryn qazirgi Bayan-Ólgey jerinen qudalap, kóshiruge әreket jasap, eldi qorlap, budda dinine shoqyndyru, atu-shabu zúlmatyn jýrgizgeni tarihtan belgili. Tipti, ol Aqynbek degen azamatty kónbegeni ýshin jazalap, tiridey soyyp, túlybyna shóp tyghyp, bas iymegen qaysar qazaqtardy qorqytpaq bolghan. Aqynbek zәngi - (bolys) Toqqúl qajynyng úly. Ja-lamagha qarsy shyqqan asyl er ústalghanda 34 jasta bolsa kerek, oghan ýsh әskerdi óltirgen degen aiyp taghylypty. Balasynyn janyn qaldyrudy súrap, anasy Qalampyr Ja-lamagha qaly kilem, qara atan, kýmis jamby tartu úsynghan. Emeksitken sózben shygharyp salghan Ja-lama kýzde azamattyng týbine jetip tynsa kerek. Qalampyr ananyng joqtauynda:
Ýkili balaq, seksen shoq,
Ústaugha ketti kelgen joq.
Atan da týie, at tarttym,
Sonda da kәpir bergen joq, -
degen joldar bar.
Ja-lama ózin jergilikti anqau monghol malshy-arattaryna «Men senderdi manj-qytay bodandyghynan azat etkeli kelgen әigili sardar Ámirsananyng qayta tirilgen beynesimin, kiyeli aruaghymyn» dep tanystyryp, sol kezendegi Mongholiya biyleushilerinen ailakerlikpen qoldau da tabady (Burdukov A.V. Huuchin ba shine Mongold. Ulaanbaatar, 1987. 66 h). Ja-lama 1912 jyly 8 tamyzda batys Mongholiyanyng Qobda shaharyn manj-qytay biyleushilerinen azat etu soghysyna qolbasshy Magsarjav, Damdinsýrendermen birge qatynasady. Búl oqighadan keyin qos týieli diuana keypinde kelgen Ja-lamanyng bedeli kýnnen-kýnge artyp, aqyry dórbet, úranqay, torghauyt, qazaqtardyng basyn qosyp, Mongholiyanyng batysynda jeke dara handyq ornatu sayasatyn jýrgizedi. Osy maqsatyna oray qazaqtardy qazirgi qonysynan týp qoparyp, mongholdar myghym otyrghan Óriktikól, Handaghatay, Torhunagqa (Dórbet Dalayhan eline) qaray ýrkitip aidaydy. (Óriktikólge aidalyp jetken el Kórimbay, Shonjay batyrlardyng basqaruymen bir týnde 33 jendetti óltirip, Reseyge aua kóshedi. Ja-lama basqa jaqta bolghandyqtan ólmey qalady. Resey Qoshaghash jerindegi qandastaryn uaqytsha panalaghan bosqyndar patsha ýkimetine qorghaugha aludy súrap, Ja-lamanyng qylmysyn әshkerelegen aryz joldaydy. Nәtiyjesinde Ja-lama 1914 jyly 8-aqpan kýni Peterburg biyleushilerining ókimimen ústalyp, Resey abaqtysyna qamalady. Reseyge bosqan el turaly «Qazaq» gazetine 1913 jyly A.Baytúrsynúly «Orys «meyirmanshylyghy»» degen maqala jazyp, arasha súraydy, dabyl qaghady. Demek, Ja-lamanyng jazalanuyna dumadaghy músylman, qazaq deputattar da әser etken, búl mәselege bas-kóz bop A.Baytúrsynúly da ýles qosqan deuge negiz bar. Qaranyz: A.Baytúrsynúly. Orys «meyirmanshylyghy» // Baytúrsynúly A. Kóp tomdyq shygharmalar jinaghy. T.5. Almaty, 2006. 232-b.; Qayratúly B. Kesik bas hәm tiri túlyp hikayasy // www. jasgazag.kz) Dambiyjansan Amursanaevty zertteushiler jay bir jalanayaq diuana emes, Reseyding kәsiby jansyzy edi degen de pikir bildiredi.
Osy tragediyaly oqighalardy M.Maghauin biyik kórkemdik dengeyde, qazaqtyng ghana emes, býkil adamzat tarihyndaghy qasiret, adamshylyqqa qarsy jasalghan qylmysty qimyl retinde janayqaymen beyneley bilgen.
"Kesik bas - tiri túlyp" degen shygharmanyng atynyng ózinen foliklorlyq belgi-beder menmúndalap túr. Sebebi, shyghys halyqtarynyng sóz múrasynda kesik bas, kesik qol әiel obrazy túraqty kezdesedi. Mәselen, qazaqta "Qu bas", "Kiyeli bas sýiek" "Mústaqym"degen ertekterde tylsym keremetke iye óli bastyng shytyrman ómir tarihy bayandalady. Biraq jazushy hikayatta beynelegen "kesik bas" ertegidegidey keremetke ie beymәlim bas emes, ol - Reseyding kunstkamera muzeyinde saqtalyp túrghan formalinge matyrylyghyn qanisher qalmaq Ja-lamanyng basy, al "tiri túlyp" ol - Chehiyadaghy muzeyde saqtalghan qazaq aqsýiegi Aqynbek marqúmnyng terisi eken. Ertekterde "qubas" tirilip, óz tarihyn bayandaydy, nemese sol bas sýiektegi syrly jazu shyndyqqa ainalady. Hikayatta kerisinshe avtor «kesik bas» pen «tiri túlyptyn» taghdyryn ózi suretteydi. Shygharmanyng aldymen aty, odan keyin ishindegi shytyrman hikayattyq saryndar foliklorlyq ýlgi-bederdi kórsetip túr.
M.Maghauin búl shygharmasynda mifting tiriluin, qazaqtyng emes, naqtyraq aitqanda monghol malshy-arattarynyng arasynda aitylatyn «Ámirsananyng qayta tiriletindigi» turaly mifting ómirge oraluyn tanbalaydy. Teginde, әigili sardar Ámirsana (kezinde Abylayhangha kelip panalaytyn Jonghariya qolbasshysy) manj-sin әskerinen jenilip Orysqa qaray bas saughalap attanarda eline «Men kýnderding bir kýninde qayta kelip senderdi shýrshit-qytaydan azat etem!», - dep sert bergen desedi. Halyqtyn sanasynda batyrdyng osy serti úzaq saqtalghany sonday, dórbetter orys saudageri V.V.Burdukovqa kezdeskende «Ámirsana qashan keledi? Bizdi qashan qytay ezgisinen qútqarady? Ol turaly habar-oshar bar ma?», - dep ýnemi súraytyn bolghan. Búnday úghymgha jetkizushi taghy bir sebep, budda dinining týsiniginde aruaqty erler basqa adamnyng keypinde ómirge qaytadan tuyp, qasiyetti әulie - Qúbylghan bolyp jaratyla alady degen nanym da bar. Mongholiyagha aq týieli diuana keypinde kelgen Ja-lama halyqtyng osy pәk senimine dap-dayyn qoja bola qalady. Bir sózben aitqanda, ol halyq zerdesindegi Ámirsana turaly mifti qayta tiriltken beyne ekeni dausyz. Hikayatta qayta tirilgen Ámirsana beynesin jazushy bylaysha órnekteydi:
«Ózin bayaghy Ámirsana hannyng qayta tirilgen әziz túlghasy - qúbúlghan dep jariyalaghan, qos órkeshi baladay aq atangha mingen júmbaq lama sәske týs, sauda әbden qyzghan, u-du, ashyq-jaysang bir kýni dәl osy bazargha kelip kirui tiyis edi...
- Ámirsana... - degen túnshyghynqy ýn estildi top ortasynan.
- Ámirsana...Ámirsana... - desti taghy bir dauystar.
Dauysqa dabyr qosyldy, dabyr-guilge, guil- jappay úrangha ainaldy...
- Ua, halqym! - degen, kýmbirlegen ýn estildi biyikten. - Dәl taptyndar. Sonymen qatar, naqpa-naq emes. Ámirsana qaytyp oraldy. Ol ras. Biraq ózi emes. Janghyryp, jaralghan tiri keypi. Qúbúlghan! Men - Ja-lama, Tiybette, Lhasadaghy Dalay-lamanyng ózinen bata alghan, Mәngilik ómir daraghynyng qasiyetti japyraghyn jegen Ja-lama, sol Ámirsananyng tughan shóberesi bolam! IYә, men qúbúlghan Ámirsana!»
Anqau elge aramza molda degendey aqyry Qobda qalasyn manj-qytaydan azat etkennen keyin Ja-lamanyng ataq-abyroyy artyp, ol batys ólkening jarty patshasyna ainalady. Qazaqtardy qyryp-joyyp ishkeri qonys audartyp, kónbegen Aqynbekting terisin tiridey soyyp, túlyp jasaydy. Búl oqighanyng kuәgeri halyq aqyny Nәjikesh Tanqayúly bylay dep jyrlaydy:
Jayladyq jaz mausymda Olonnuurgha,
Lәshkerding ókimimen bardyq zorgha.
Soyghyzyp Aqynbekti biteu túlyp,
Qútylmas әbden týstik temir torgha.
Ja-lamanyng ýiinen adamnyng teri túlybyn kózimen kórgen orys saudageri V.V.Burdukov odan: «Búl ne ýshin kerek?», - dep súraghanda, ol shimirikpesten: «Búl maghan diny rәsim jasaghanda qajet», - dep jauap bergen eken. Búl derek hikayatta bylaysha kórinis tabady:
- Tamasha teri , - dedi, qúrbandyghynyng qaqyraghan dausynan kýsh alyp, qasapshynyng airyqsha sheberligine riza bolyp, mereyi kóterilip túrghan Ja-lama. - Aryq ta emes, semiz de emes. Tamasha teri...
Jana ghana qúrmetti tútqyngha bajaylap úghyndyrghan. Áueli arqa tering sypyrylady. Qasiyetti dabyldy qaptau ýshin. Sodan song qalghan terin... Ne ýshin ekenin aitqan. Túlúp! Bizshe túlún. Senderding jaynamaz siyaqty. Qúdiretti sary dinning ózgeshe rәsimine oray, óz qúdayymyz - shyn qúdaygha mýnәjat etken, atauly, airyqsha, kýnderde aldyma tóseymin, sening әdemilep iylengen mýbәrak terindi»
Ámirsananyng qayta tirilui turaly anyzdau últ azattyghyn ansaghan halyqtyq mif bolsa, búl adam balasyna jat zúlymdyq týsinik Ja-lamanyng syrqat sanasynan tughan ózgeshe jyrtqyshtyq әreket bolsa kerek. Jany shyghugha ainalghanda shәiit Aqynbek qanisherdi qarghap kóz júmady:
«Ja-lama! Qarghys atsyn seni! Basyng nayzagha shanshylsyn! Etindi it jesin! Eki jalghanda tynym tappa! Túraghyng tozaqtyng tórinen bolsyn!»
Búl qarghys aina-qatesiz oryndalghany hikayattyng sonynda kórinis tabady. IYә, Mongholiyanyng revolusiyalyq qyzyl ókimetining kósemi D.Sýhbaatardyng búiryghymen Nanzad batyr, Dugarjav, Dash bastaghan top býlikshil qanypezer Ja-lamany bekinisine sheberlikpen enip, atyp óltiredi.
Osy tarihtyng kórkem janghyryghy hikayatta nanymdy suretteledi. Jauynger Dashy atyp óltirilgen Ja-lamanyng basyn kesip ap, onyng tәnin itke jegizedi de, kesik bastyng búzylmay saqtaluyn oilastyrady. Sol kezde Ja-lamada qúldyqta aryp-ashyp jýrgen qazaqtyng eki shaly oghan kezdesip, aqyl kenes beredi.
«Eki aqsaqal әri abyrjyp, әri tanyrqap azghana otyrdy da, zúlymdyqqa oray jaza ghoy dep toqtaghan. Aqyry kýtpegen kenes shyghardy. Az-múz túz sinip, birshama sorghyghannan keyin, basty sekseuilding týtinimen ystau kerek edi. Qazaqtyng shaldary basqasha qisyn tapty. Torsyq, torsyq bar ghoy. Qymyz ashytatyn. Mongholdyng emes, qazaqtyng torsyghy. Sonday boluy kerek dep úghyndyrdy. IYә, talay kórgen - әbden ystalghan teriden tigedi eken. Myna Ja-lamanyng basy sol torsyqtay bolyp ystalsa qanday jaqsy...Dashynyng kóniline qona ketti»
Astrahani qalmaghy Ja-lama ata-baba kegi ýshin qazaqtyng qyr sonyna týsse, alashtyng qarapayym eki qariyasy onyng basyn bappen ystap kek qaytarghany túspaldanady. Kesik bas «jýz jyl kórmede túrsa da búzylmastay» ystalyp bolghan song Ja-lama turaly jalpaq monghol júrtyna taralghan anyz-laqaptyn sonyna nýkte qoyylady. Yaghni, hikayattyng basynda jandanghan mif endi «óledi». Ol bylaysha kórinis tabady:
«Ja-lamanyng túzdalghan, ystalghan, qazaqtyng kón torsyghynday qatyp- semgen kesik basy nayzagha shanshyldy. Ortalyq revolusiyalyq ókimet aldamshy lama, qanysher qaraqshynyng shynymen ólgenin, endi qaytyp oralmasyn, eshqanday býlik, tolqugha jol joq ekenin, jana, qyzyl dinning kýsh-qúdiretin әigileu ýshin syrttan kelgen senimdi qalmaq sherikterinen arnayy jasaq qúryp, nayza úshyna bekitilgen basty janghyrghan, janarghan úlystyng barlyq aimaghynda otyrghan enbekshi halyqqa kórsetip shyghu turaly jarlyq berdi.
Ja-lama ólipti! Basy nayzagha shanshylyp el aralap jýr!..»
Sonymen, hikayada 1912 jyly Aqynbek aitqan qarghys 1922 jyly oryndalyp, Ja-lamanyng etin it jep, basy nayzagha da shanshylady. Qarghysta qapysyz aitylghanday «jany da eki dýniyede tynysh tappaghany» bylaysha beynelenedi:
«HH, qatygez, temir ghasyr dýniyege әkelgen әshady qúbyjyqtar әuletining biregeyi ghana emes, eng alghashqy iri túlghasyJa-lamanyng qangha toymaghan jaraly jany kýni býginge deyin tynym tapqan joq, ózining kesik basyn kýzetip, Leningrad-Peterburgta әli jýr desedi. Jylyna bir ret - ózi andausyz, oqys qazagha úshyraghan qantar aiynyng on jetisi kýni, keshki alakólenkede, Kunstkameranyng astynghy, qoymaly bóliginde eles-sýldesi kózge kórinedi, qaqpaghy jarylyp synghan shyny tekshe ishinde, sasyq formalinge susyndap jatqan ózining kesik basyna telmire qarap, ýnsiz, tilsiz, sólbireyip azghana túrady, sodan song ghayypqa ainalady, biraq eshqayda ketken joq. Kunstkameranyng ishinde bolmasa, syrtynda, taqau tónirekte, qaytkende de ózin ólim jazasyna kesken osy ejelgi shahardyng bir jerinde jýr desedi».
Jazushy «Kesik basqa aqy berse de juymas edim. Tiri túlúpty súrap jýrip, óz kózimmen kórdim...Tiri túlúptyng býgingi úrpaghy retinde», - deydi osy kýngi Pragadaghy kenistikke qayta oralyp. Hikayanyng sonynda jazushy adamgha jasalghan qiyanat adamzatqa ortaq ekenin sezdirip, talay zobalandy bastan keshken qazaqtyng syrtqy terisi soyylsa da ishki jýregi, ór ruhy qalpynda qala bergenin әigilep, alash úrpaghyn qaysarlyqqa ýndeydi, erekshe filosofiyalyq týiin jasaydy:
«Terimiz tiridey sypyryldy. Sýiegimiz ghana qalghan. Qúry jan dinkelep, qu sýiek saudyrap, býgingi kýnge jetippiz. Zaryghasyn, qamyghasyn, biraq tәuba aitpasqa taghy amalyng joq...Teri - syrtqy kep. Halyqtyng ózi emes, jamylghysy, auyspaly kiyimi. Tarihtyng úzaq jolynda taghy bir ózgerippiz. Sýiek býtin. Jara jazylady. Áytkenmen...әuelgi, tuma kebimdi úmyta almaydy ekem. Quanyshty da, qayghyny da. Neshe myng jyldyq ghúmyrymnyng jarym saghat, jarty minutyn».
Ekige jarylu: ertegilik saryn men býgingi shyndyqtyng týiilisi
M.Maghauinning qoghamdyq sanagha dýmpu tughyzghan kelesi bir romany - «Jarmaq». «Jarmaqta» Qazaqstannyng qazirgi qoghamdyq-sayasy ómirindegi sheshimin tappaghan keleli mәseleler sóz bolady. Búnda bas keyipker ekige jarylghan - Qazybekov Múrat últtyq ruhtyng joqshysy kedey tarihshy, al onyng jarty bólshegi Qazybekov Marat kerisinshe dәuletti biznesmen, biyliktegi elita.
Teginde, bir adamnyng ekige jarylu saryny qazaq ertegilerinde kezdesetin saryn. Mәselen, «Baqtybay bi» degen ertekte búnday oqigha bylaysha kórinis tabady: «Óz elining biyining jalghyz úly bar eken, ol kelinshegin tórkindetip kele jatsa, búlargha joldan bir saytan kelip qosylyp alypty. Álden uaqytta kelinshek bayqap qarasa, kýieui ekeu bolyp qalypty. Bir-birinen tittey de aiyrmasy joq. Kelinshek kaysysy ózining kýieui ekenin aiyra almapty. Sol jaghyndaghysyn «óz kýieuim» deyin dese, ong jaghyndaghysy da óz kýieui siyaqty. Ong jaghyndaghysyn «óz kýieuim» deyin dese, sol jaghyndaghysy da óz kýieui siyaqty. Sóitip, kelinshek qaysysysyn «óz kýieuim» derin bile almay, eki jaghyna jaltaq-jaltaq qaraumen jýre beripti. Al óni-týsi aiyrghysyz by úly men saytan jol-jónekey kelinshekke talasyp kerisumen bolypty». Aqyry óz kýieuin tany almay esi shyqqan kelinshekti bala by Baqtybay qútqarady, ol ekeuin jarystyryp, «Ozghanyng qúmyragha kelip kiresin, qalghanyndy qylyshpen shauyp óltirem», - dep ýkim shygharady. Nәtiyjesinde shaytan ozyp keledi de qúmyragha qamalady (Ertegiler. T.3. Almaty, 1988. 180-183-b).
Romanda búnday jaghdayat bylaysha kórinis tabady: «Baljannyng óni búzylyp ketti. IYegine deyin kómilip, kórpe astyna tyghylghan. «Sen...sen... - deydi dir-dir etip. - Sen... ekeu ekensing ghoy!» «Baljan, Baljan... qoryqpa, búl men ghoy!», - deydi tipti de men emes, tek maghan egizding synarynday úqsaytyn bireu».
Mine, uniyversiytetti ýzdik bitirgen daryndy tarihshy jas ghalymnyng bir ózi tylsym jaghdayda ekige bólinip, biri jan jolynda, biri tәn jolynda qyzmet etetin jolayryqqa týsken sәti. Jazushy, búl shygharmasynda da mifopoetikalyq qoldanystargha sý yenip, ony kórkemdik tәsil retinde qoldanady. Bir adam kelesi adamnyng synary, bólshegi retinde beynelenedi, keyipker belgili bir kenistikten kelesi mekenge kedergisiz ótip otyrady. Biraq búnyng bәri shygharmany shytyrman oqighaly, qyzyqty boldyru ýshin qoldanylghan әdister, shyn mәnisinde romanda qazirgi qazaq qoghamyndaghy bay men kedeydin, ruhany qúndylyq pen materialdyq iygiliktin, halyq pen biylikting arasy alshaqtap, ekige jarylyp ketkendigi suretteledi.
«Bir býtin - qos jarmaq. Anau, ketken jarmaghym alghashqy qadamynan bastap, maghan tiyeseli bar iygilikke ie bolghan. Áueli jýrek emes, eseppen qosylghan súlu jar, oghan jalghas molshylyq ómir, baraqat tirshilik... Berik, naqty baghdar - bar bolyp, bay bolyp, tynyshtyqta dәuren sýru - basqa niyet, pighyldan ada. Al múndaghy jarmaq - qúr keude ghana. Ras, tereng bilim, últtyq tanym, biraq soghan oray qajymas qayrat, qayyspas jiger joq».
Sonymen, jana qazaq senator Marat Beysenúly «Aqyrzaman adamy. Qazaq aqyrzamanynyn. Býkil dýniyeden týnilgen - eshteneden tayynbaydy, iman, úyattan ada - eshkimge senbeydi, sóite túra ómirge óte qúshtar. Onyng úghymyndaghy ómir - biylik pen baylyq»
Biznesmen Marat Beysenúly óz synary Múratqa aqsha tólep, ejelgi qypshaq úlysy turaly kólemdi kitap ta jazdyrady. Ony óz atynan shygharghysy kelip, barymtalap alady, baylyqqa mas bolghan jana qazaq senator bolyp saylanghan song synaryn, yaghny qara halyqty jәbirleumen ainalysady. Búghan tózbegen ziyaly Múrat ony óltiruding tәsilin tabady, sebebi tarihshy Múrat ózine qol júmsasa, onyng jany bir jarmaghy sol sәtte kóz júmatynyn týsinedi. Marat Beysenúly parlamentte «Qazaqstan: demografiya jәne immigrasiya» degen taqyrypta últsyzdanu úranyn kóterip jatqanda onyng synary Múrat qol túzaqqa asyla qalady, sol sәtte senatordyn da tili kýrmelip, buynyp, jahannamgha qabat attanady.
Bir qyzyghy, Múrattyng jany úshyp, aspannyng ekinshi qatyna kóterilgende synarynyng jany kelip, oghan qosyla ketedi. Búl da bayyrghy tanymnyng belgisi. «Endi gharasat maydanynda birge jauap beremiz, eki kisi, eki ghúmyr emes, bir kisi, bir ghúmyr retinde. Men ghana. Jalghyz ózim» , - dep tolghanady ziyaly Múrat Beysenúlynyng ruhy.
Qoryta aitqanda, jazushy qazaq qoghamynda oryn alyp otyrghan jana qazaq pen eski qazaqtyng arasyndaghy qayshylyqty, dýbәra-dýregeyler men últ ziyalylarynyng ortasynda óris alghan jikti sheberlikpen surettegen. Búl kesel terendey berse, últ tútastyghyna núqsan keletindigine kóz jetkizip, dabyl qaqqan. Qazaqstandaghy sayasy - әleumettik ómirdi derekti tolghammen óre surettegen shynshyl shygharmagha mifopoetikalyq boyaular sәule týsirip, romannyng kompozisiyalyq qúrylymyn kýrdelendirip túr deuge negiz bar.
Bayyrghy mifologiyalyq hikayanyng janghyryghy
M.Maghauin «Quyrshaq» degen әngimesine qazirgi el ishinde aitylatyn jansorghysh (vampiyr) әiel turaly hikayany (demonologiyany) arqau etedi. Ángimening bas keyipkeri Qúrman bilimdar student, al onyng ghashyghy Almatylyq Quyrshaq (familiyasy Ormanbetova) laqapty qyz. Ekeui Almatyda by keshinde tanysady, bir-birine essiz ghashyq bolady, biraq jigit kezikken sayyn әlsirep, kerisinshe qyz qúlpyra beredi. Aqyry Qúrman oquyn Novosibirskige auystyryp, qyzdan qashyp qútylady. Biraq qyz Qúrmanmen qoshtasarda oghan quyrshaq syilaydy. Endi Qúrmandy sol quyrshaq mazalaydy, túsyna ilip qoysa, jan bitip, týnde ony qúshaqtap sýiedi. Ábden ýreylengen Qúrman ony Semeyde jeroshaqta laulap jatqan otqa órteydi. Sol kezde quyrshaq jylaydy. Aqyry Qúrman jigit aghasy bolghan shaghynda Almatyda qyzben kezdesedi. Qyz kenet «...mahabbat órtenip ketken. Mening ayaq-qolymdy baylap, ayamay otqa saldyng emes pe?», - deydi. Jigit an-tang qalady. Búl joly da әri-sәri kýige týsip, әielden qashyp qútylghanday bolady. Qúrman balaly-shaghaly bop, әbden qartayyp shal bolghanda taghy da Quyrshaq qyz týsine enip, mazasyn ala bastaydy, ony jazushy dosyna syr bólisip aitady. Ángimening ayaghynda qyzdyng elesi Qúrmannyng týsine qaytadan enip, biyge shaqyrghanda, ol qorqynyshtan jýregi jarylyp óledi.
Mine, búl әngimede jazushy qazirgi qalalyqtar aitatyn demonologiyalyq saryndy (postfoliklor) kәdege jaratady. Búl әngimede foliklordaghy hikaya janrynyng sharttary (derektilik-nanymdylyq, oqighanyng qaranghy týnde oryn aluy, eles, týs t.b.) týgel saqtalghan. Jazushy qalalyq ómirdi, mәselen fabrikada óndirilgen quyrshaqtyng tiriluin, jansorghysh әielding әreketin, odan fizikting qorquyn suretteui - bylayghy kózge qazaqy negizden alshaq sekildi kórinedi. Biraq qazaq ertegilerinde erkekterdi dualap itke, torghaygha, esekke ainaldyryp әure etetin siqyrshy әielderding nebir beynesi mol kezdesedi. Jazushy Quyrshaq qyz dep shartty ataghan súludyng familiyasy - Ormanbetova. Al, qazaqta «Ormanbet bi» degen ertek bar, onda biyding súlu toqaly adamdardy hayuanatqa ainaldyryp, siqyrshylyqpen ainalysady (Ormanbet by // ÁÓY Qoljazba qory. 123-buma, 5 dәpter).
Ertekte «soyyp, tóstigin qaryp jegeli otyrghan maralgha jan bitip tirilip, anshygha "Mening jәiimdi Ormanbet biyden súra",- dep sekirip-sekirip joq bolady.
Anshy jigit Ormanbet biyding sonynan izdep barmaqshy bolady. Aqyry Ormanbet biyding jana otauyn tabady. Otaugha kirip barsa, bir әiel túrypty da: "Sen Ormanbet biydi izdeysing ghoy",- dep bir jýgendi qaghyp qalyp: "Qaratóbet bol",- degen eken, әlgi anshy it bolyp shaba joghalypty, biraq, sanasy ózgermeydi».
Demek, jazushy sana týkpirindegi osy ertegilik-hikayalyq saryndy da әngimesine astyrtyn qiulastyryp otyr dep aita alamyz.
Týiin
Áygili jazushy M.Maghauinning tәuelsizdik jyldarda jazghan jana túrpattaghy shygharmalary kórkemdik әlemdi iygeruding tyng arnasyn qalyptastyryp, últtyq ruhty silkindiretin ózgeshe dýbirli qúbylysqa ainalyp otyr. Álemdik әdebiyetke týrik ruhynyng tynys-demin әkelgen klassik jazushynyng әsirese songhy kezde jazghan kezkelgen shygharmasy formalyq túrghydan mýlde kýrdeli, әdis-tәsili tosyn. Áytkenmen búl tuyndylardyng arghy qatparynda, tereng dininde halyq múrasynyng qúnarly da aishyqty belgileri mol bolghandyqtan oqyrmandy tylsym tabighatymen qyzyqtyryp baurap alady.
Eng negizgi bir erekshelik - búl shygharmalar aqiqatpen әdiptelip, shyndyqpen suarylghan. Sol sebepten de HHI ghasyrdaghy derektilik pen naqpa-naq aqparatty talap etetin jana buyn oqyrmannyng súranysyna jauap berip otyr.
Atalghan shygharmalarda qazaq qoghamyndaghy әleumettik-sayasy kelensiz qúbylystar, atap aitqanda últtyq qúndylyqtardyng ayaqasty boluy, tasbauyrlyq pen imansyzdyq, biyliktegi shonjarlardyng alayaqtyghy, jana buyn baylardyng ana tilinen, ata dilinen jerinui, qara halyqtyng dәrmensiz púshayman hali, ata-baba tarihyna jasalyp jatqan qiyanattar, bir sózben aitqanda tәuelsiz jas memlekettin býgini men bolashaghyna kedergi keltiretin aluan týrli keselder býkpesiz synalady. Biraq býgingi ómir-tirshiligimizding kýnderegi sekildi shynshyl rendegi búl shygharmalar foliklorlyq aishyqty boyaularmen sheber әrlenip, postmodernistik stilimen әshekeylengendikten oqyrmandy mýlde beymәlim kórkemdik әlemge jetelep, ghajayyp tylsym syrlargha sayahat jasata alady.
Aqedil TOYShANÚLY,
foliklortanushy,
filologiya ghylymdarynyng kandidaty
«Abay-aqparat»