Biz habarlasqanda aqyn Álibek Shegebaydyng auylynan kelip otyrghan beti eken. Amandyq súrasqan song auyldyng tynys-tirshiliginen bastalghan әngimemiz óleng men ómir jayyna úlasyp, zamannyng tynysy men Abaydyng múrasy jayly biraz oy bólistik. Álibek Shegebay Abaydyng qara sózderin qara ólenge ainaldyryp, orasan zor enbekti ayaqtaugha jaqyn qalypty. Úly babanyng 175 jyldyghyna oray aqyn qara sózge qara ólenning shekpenin jauyp, últtyng ruhany qazynasyn tolyqtyryp otyr.

- Álibek agha, sizding buyn, sizben tústas aqyndar qazaq poeziyasyna qanday ýles qosty, qara ólenge qanday janashyldyq engizdi dep oilaysyz? Álde olay qorytyndy jasaugha әli erte me?

- «Ádebiyetke osynday bir janalyq әkeldik» ne bolmasa «osynday ózgeris engizdik» dep mening zamandas, qatarlastarymnyng eshqaysy aita almaytyn shyghar. Meninshe, onyng bәri uaqyttyng enshisinde. Biraq bir nәrse anyq, bir nәrse aqiqat: bizding buyn óliara uaqytqa, bir dәuirding ekinshi dәuirge ótu kezenine, jana zamannyng jadaulau uaqytyna túspa-tús keldi.

Toqsanynshy jyldardyng basy qanday zaman bolghanyn bilesiz. Qalamgerlerimizding ishinde qap arqalap, bazar jaghalap ketkender de boldy. Ol turaly aityldy da, jazyldy da.

Óleng deytin Allanyng ózi beretin syi. Tirshilik kýibenimen sol ólennen aiyrylyp qalghan aghalarymyz boldy. Kezinde Temirhan Medetbek aghamyz «Altyn kópirlikter» dep bagha bergen buynnyng ghúmyry osy kezenge tap keldi.

Ol kisi óz maqalasynda bizding zamandastardyng birtalay ókiline, býginde eludi enserip, alpystyna auylyna at basyn búrghan Jaras, Maraltay, Ámirhan, Bauyrjan syndy azamattar bastaghan biraz aqyngha toqtalghan bolatyn.

Kenes odaghy ydyrap tәuelsiz Qazaqstannyng әli tabanynan nyq túra almay jatqan kezeninde bizding buyn aqyndary әrtýrli taghdyrmen betpe-bet keldi. Al poeziyagha ne janalyq әkeldi dep súrasanyz, ony aldaghy uaqyt, bolashaq aiqyndaydy.

- Ánge sóz jazasyz ba?

- Ara-túra jazatynym bar. Biraq keyingi kezderi odan qashqaqtay bastadym. Óitkeni qazirgi әn jazyp jýrgen adamdardyng bәrin kompozitor dep aitugha kelmeydi. Kompozitor dep keshegi Ábilahat, Áset, Shәmshilerdi aitugha bolady. Býginde onday kompozitorlar joq qoy.

Qazirgi sazgerler uatsappen әuenin joldap, «mynaghan sóz kerek edi» dep jazyp jiberip jatady. «Qanday sóz? Búl әuen ne súrap túr?» desen, «Kóresiz ghoy endi. Mahabbat, ghashyqtyq turaly bolsa...» deytinder bar.

Ándi jazghan adam óz tuyndysyna ózi nemqúrayly qarasa, oghan ózining jýregi auyrmasa, sen qalay bas auyrtpaqsyn. Sol sebepti songhy kezderi әnge sóz jazudan qashqaqtaytyn bolyp jýrmin.

Erjan Smaghúlov degen dәstýrli keremet әnshi jigit bar. Sol bauyrym tayauda habarlasyp, keshegi tәlim men tәrbiyege, ósiyet pen ónegege toly terme, tolghaulardyng joghalyp bara jatqany jayly jaqsy bir oiyn aitty.

Ýlken aqsaqaldardyng aqsaqaldyqtan qaluy, nemere tәrbiyeleytin әjelerding joghalyp bara jatqany – sol mәselelerge baylanysty oilanyp kórseniz dep bir úsynys tastady.

Rasynda da, bala kýnimizden bәrimiz Maylyqoja, Nartay, Jәnibek pen Ayazdardyng jyr, termelerin tyndap óstik qoy. Qazir shynynda da terme joq. Jappay estrada, aiqay-shu bolyp ketti.

- Búl súraqty qoyyp otyrghan sebebim: birde sizden jastau aqyndardyng birimen әngimelesip otyryp, odan ózgeshe bir oy estidim. Men odan «әnge sóz jazasyz ba?» dep súraghanymda, onyng «joq, men poeziyagha adalmyn» dep jymiya jauap bergeni esimde qap qoyypty. Jazba aqyndardyng óz ishindegi jazylmaghan ereje desek bola ma, әiteuir, keybir aqyndar ólenge adaldyqty saqtau ýshin әnge sóz jazudan bas tartatyn sekildi me qalay? Búl ústanym qanshalyqty dúrys dep oilaysyz?

- Orystarda «poet» jәne «poet-pesenniyk» degen úghym bar. Meninshe, әnge sóz jazudan sonshalyqty saqtanudyng qajeti joq. Kezinde Múqaghalidyng qanshama óleni әnge ainaldy. Aqiyq aqyn arnayy osy әnge dep sóz jazghan joq.

Degenmen ólenderi әnge súranyp túrdy. Keshegi Qadyr, Túmanbay aghalarymyz qanshama keremet әnderge sóz jazyp, elding jýreginde qaldy. Sol siyaqty eger әn shyn mәninde adam jýreginen oryn alatyn, últtyng nәri boyyna singen, ruhty qozghay alatyn bolsa, oghan layyqty sóz jazyp, nege ony halyqqa úsynbasqa?!

Qazir endi jasyratyny joq, әnning de, әnning sózining de mәni ketip túrghan zaman ghoy. Ánning sózin kim bolsa sol jaza salatyn boldy. Sodan baryp aqyndargha halyq sol ólshemmen qaray bastaghan siyaqty.

Yaghni, әnning sózin jazyp jýrgen әlgindey adamgha da, saghan da sonday kózqaraspen qaraydy keyde. Onyng bәri de uaqyt óte kele retteletin shyghar. Retteluding basy әnshilerge fonogrammamen әn aitugha tyiym saludan bastalyp jatqan sekildi ghoy.

Al biraq aqynnyng әnge sóz jazghanynda túrghan esh oghashtyq joq. Halyqtyng kókeyindegini dóp basyp aita bilse, әnge sóz jazu - aqynnyng ataq-abyroyyna, dәreje-dengeyine eshqanday núqsan keltirmeydi.

- Ólenderinizdi oqyp otyryp, bir bayqaghanymyz - ótkenge kóp qaraylaytyn sekildisiz be qalay? Jalpy siz ghana emes, kóp aqynnyng óleninde osy bir nostaligiya saryny bar sekildi...

- Jalpy adam balasy ótken ómirindegi dýniyelerge saghynyshpen jii qaraydy, izdeydi. Men kóp ólenim arqyly auylyma, balalyq shaghyma degen ansar, saghynyshymdy kórsetemin.

Bәlkim, búl sol kezdegi tazalyqty izdeu, ansau shyghar, ne bolmasa ózinning uaqytynnyng ótip bara jatqanyn sezinu bolar. Balalyq kózben qaraghan kezde, ya bolmasa jastyqtyng jelókpe shaghynda bayqalmay qalghan dýniyelerdi qazirgi uaqyttyng órnegine salyp otyryp izdeu shyghar.

Auyly, tughan jeri jayly óleng jazbaytyn aqyn joq. Erterekte marqúm Amanhan Álim aghamnyng «Men býgingi aqyndardy týsinbeymin. Auylyn saghynyp, sodan múng jasaydy da otyrady. Auylyn saghynsa kólik degen aghylyp jatyr ghoy. Barsyn da aunap-qunap qaytsyn. Ony nesine ólenine әkep tyqpalaydy?» degeni bar edi.

Sol kezde Amanhan aghama aitqanym bar: «Agha siz de auyl, tughan jer, onyng ózen-kólderi men qyr-qyrattary jayly әli kýnge deyin óleng jazasyz. Sol auylda ótken balalyq, jastyq shaghynyzdy saghynasyz. Búl jerde adam auylyn ghana emes, sonda qalyp ketken balalyghyn saghynady, sol kezdegi suretter, kórinister qazir joq. Siz qalay ózgerseniz ol da solay ózgerip ketken. Bayaghy aqsaqaldar men әjeler joq. Aldynyzdan shyghyp qolynyzdan sýiip, kimning balasy ekenindi súrastyryp otyratyn, batasyn beretin olardyng kózi ketti. Sonday shaqty izdeytin shyghar adam. Adamnyng qiyalynda óz әlemi bar» dep biraz әngimeleskenbiz.

Sol kezde agham «saghyndym, sarghaydym dep jenil-jelpi jazylghan ólenderge qatysty aitamyn da» dep әngimesin ayaqtaghan edi.

Mening osy jasqa kelip bayqaghanym, biz ótken shaqqa qarauymyz kerek eken. Bәlkim ekonomikalyq nemese sayasy túrghydan artqa qaraylaghan dúrys emes shyghar. Artymyzdy jaman-jaqsysy aralas zaman qalyp bara jatyr.

Biraq últ retinde, qazaq retinde biz kóp nәrseden aiyrylyp qalghanbyz. Qanshama ghajap últtyq qúndylyqtarymyz bar edi. Ary barmay-aq qoyayyq, osy 30 jyldyng ózinde biraz nәrseni joghaltyp aldyq.

Men elimiz tәuelsizdik alghan jyldary mektep bitirdim. Sol kezding ózinde kórgen qúndylyqtarymyzdyng kóbisi qazir joq bolyp ketti. Auylgha tәn meyirban minez, kemeldi kendik qazir joq.

Bir ghana mysal: tәuelsiz elmiz desek te, kóshege shyqqannan bastap kónilge kirbing úyalatatyn qanshama jaghdaymen betpe-bet kelesin.

Men búryn Múhtar Shahanov aghamyz til mәselesin kóterip, jinalys, jiyndarda sóz sóilegende «Áketip bara jatqan sonshama ne bar? Qúdaygha shýkir, ósip kele jatyrmyz. Tәuelsizdik alghan elding tili joghalushy ma edi. Tildi osynshalyq problema qylatynday ne kórindi?» dep oilaushy edim.

Biraq men dәl qazir shoshyp otyrmyn. Esik aldyna shyqsam auladaghy qazaqtyng balalary bir-birimen oryssha sóilesedi. Mektebi qazaqsha, balabaqshasy qazaqsha, biraq tili oryssha. Óitkeni onyng әke-sheshesi olarmen oryssha tildesedi.

Búryn onday azamattar «zaman sonday boldy, qazaqsha mektep bolmady, sosyn oryssha oqydyq» dep aqtalushy edi ghoy. Qazir bәri basqasha bola túra til mәselesi ýlken problemagha ainalyp bara jatyr.

Býgingi tanda orys jәne aralas mektepterdi bylay qoyyp, Qazaqstannyng býkil mektebinen orys tili pәnin alyp tastasa da, eshtene ózgermeytindey jaghdaygha jettik. Óitkeni orystanu ýrdisi Kenes odaghy túsyndaghy qarqynnan da qatty kýsheyip barady.

- Óleng jazghanda oqyrmanmen sanasasyz ba? Súranysyn eskeresiz be?

- Joq. Ólendi kim, qalay qabyldap qalar eken, týsinbey qalady-au dep bas qatyrmaymyn, shyny kerek. El ne deydi eken, qalay qabyldar eken dep alandaytyn bolsam, óleng jazylmaydy.

Keyde ólenge bir janashyldyq kerek, ólende әrkim óz mәnerin tabu kerek dep jatady. Men soghan bas qatyrmadym kóp. Óleng degen eseppen jazylatyn dýnie emes. Bәlkim, solay jazugha izdenetinder bar da shyghar. Óleng qalay keledi – paraqqa solay týsedi.

- Býginge deyin tórt kitabynyz jaryqqa shyqqan eken. Alghashqy kitabynyzdy, әlbette, uaq-uaq qaytadan paraqtaytyn bolarsyz. Sol alghashqy kitabynyzda qazirgi oiynyzgha kereghar óleng kezdese me?

- Búrynghy kitaptarymdy paraqtap otyryp, key ólenderimdi ózgertip otyratynym bar. Óitkeni ol kezde sәl shalalyq, jastyq jalyn boldy. Keybir dýniyege qazirgidey qaramaymyz ghoy, әriyne.

Biraq, birde jigittermen bas qosyp otyryp, osyghan qatysty oiymdy aityp edim – bireuler qarsy boldy. «Ol kezdegi sening kónilin, janyn, jýreging solay qabyldady, solay týsirdi. Endi ony sen qazir kelip, osy uaqyttyng qalybyna qalay salasyn? Ol ólenning óz oqyrmany bar. Ol ólender uaqytynda óz baghasyn alghan. Býgingi oiynmen sol shaqtaghy ólendi syndyrugha bolmaydy. Eger sol ólenge jetispey túrghan bir qate ne bolmasa kemshin tús bolsa, sol kezdegi jasyna, jalyndy minezine layyqty boldy. Qazir sen 25-te emessing ghoy» degen synayly oiyn atqan edi. Sol oigha kelisip, búrynghy ólenderimdi óndemeytin boldym.

Múqaghaly nemese Qadyr aghalarymyzdyng alghashqy jinaqtaryn qarap otyrsan, sol kezdegi ólenderinen olardyng balang jýregi, minezi kórinip túrady. Búl – әr uaqyttyng óz jarasymy.

Qazirding ózinde mysaly men býgin týnde óleng jazsam, keremet tuyndy jazghan bolam. Odan ótken keremet óleng joqtay kórinip túrady. Biraq ýsh-tórt kýnnen keyin qayta oqysam, qatelikteri, oidyng dúrys jetkizilmey qalghany kórinip qalady. Ony endi retteysin.

Keyde aqyndardyng ólendi jaza salyp, jariyalap kep jibergeni bayqalyp qalyp jatady. Óleng jazylghan paraq – egistik alqap ispettes. Arasynan qyltiyp aram shópteri shyghyp túrady. Ony uaqytynda bayqap, týzeuge bolady.

- «Aqynnan әkim shyqpaytynyna kózim jetti» depsiz bir súhbatynyzda. Abay da bolystyqtan týnilgenin jazady ghoy. Ótkende әleumettik jelide búghan «Cherchili de óleng jazghan, aqyn bolghan» dep qarsy pikir jazyp otyrghan bir oqyrmandy bayqap qalghan edim. Siz әli de aqynnan sayasatker shynymen shyqpaydy dep oilaysyz ba, әlde sayasatty qolay kórgen aqyn – aqyn boludan qala ma?

- Memlekettik qyzmette jarty jyldyng kóleminde júmys istegen adammyn. Ol jerge barghanym bir jaghynan dúrys ta boldy. Biz keyde memlekettik qyzmette istep jýrgenderding bәri bir keremet ómir keship jýr, qashanda jaghdayy jaqsy dep oilaymyz ghoy.

Biraq bizding kóretinimiz – tek syrtqy kórinis. Mysaly, qalamgerler bolyp ónirlerge sapargha shyghamyz, aimaqtarda mereytoylar bolyp jatady. Ol kisilerding (memlekettik qyzmetshilerdin) kýtip alyp, qúrmet kórsetip, syilap shygharyp salyp jatatynyn kóremiz. Al ishine baryp kirseng – ol da bir ýlken mashina.

Kóp jaghdayda men ózimmen ekige bólinip sóilesem. Onasha qalghanda solay. Aldymda eki jol túrdy: aqyndyq pa, әlde, әkimdik pe? Biraq ekeuine birdey qyzmet ete almaytynymdy týsindim. Aqyndyq – Allanyng bergen syiy. Ákimdikti tandasam, aqyndyqtyng orta joldan belinen qiyp tastaytynymdy sezip túrdym. Sol jolmen ketsem óleng menen ketetinin bildim. Ol eshqanday dәleldi, dәiekti qajet etpeytin nәrse.

Sol sebepti sanaly týrde bas tarttym. Odan bólek ana jaqtyng da sonshalyqty bayaldylyghyn kórmedim. Sondyqtan artqa sheginuge tura keldi. Osylaysha óz baghytyma, óz Almatyma qaytayyn dep sheshtim.

Men osy uaqytqa deyin aqyndardyng ýlken bir mansapty qyzmetke barghanyn kórmedim. Sol qyzmetke barghanymda eki kisi «beker keldin-au» degen oidy aitty. Onyng biri – Myrzageldi Kemel agham edi.

«Aynalayyn, qyzmetke barghanyndy estip, kórip jatyrmyn. Biraq osynyng beker boldy-au. Sening shygharmashylyghyna ýlken qiyanat jasaytyn jer ghoy búl. Oqymaytyn bala kitabyn jauyp sómkesine qalay salyp tastasa, saghan da shygharmashylyq túrghysynan solay etuge tura keledi» degen edi.

Solay aitqan ekinshi adam – Qúlbek Ergóbek aghamyz. «On shaqty jylym memlekettik qyzmetke ketti. On jylda isteytin qyruar dýniyelerimdi qaldyryp, uaqytymdy joghaltyp aldym» dedi.

Bir jaghynan ol joldy kórgen, sol satydan ótken kisiler ghoy. Myrzageldi aghamyz Parlamentte ýsh ret deputat boldy. Sol ómirlik tәjiriybelerin oidan ótkize otyryp, eskertti ghoy deymin maghan. Odan keyin de bir-eki ret memlekettik qyzmetke úsynys jasaldy.

Bir jaqsysy, ótkennen alghan sabaghymdy saraptay kele ol úsynystardan bas tarttym. Aldynghysy bolmaghanda basqasyna úrynyp, odan da kóp uaqytty joghaltar ma edim!? Biylikke jasalghan qadam maghan búzylmaytyn, búltarmaytyn jolymdy kórsetip berdi.

- «Qara sóz qara ólenge ainalghanda...» dep tyng joba bastap, Abaydyng qara sózderin qara ólenge ainaldyrghan ekensiz. Oqyp shyqtyq. Qara sózder qara ólenge tep-tegis, júp-júmyr bolyp týsken eken. Búl auqymdy әri jauapty júmysqa qalay keldiniz?

- Búl oy bir jylgha juyq sanamda jýrdi. Biraq jýreksindim. Alyp shygha alam ba, joq pa degen synayda. Adambyz ghoy. Ártýrli nәrseni jorimyz, joramaldaymyz, yrymdaymyz degendey.

Qazirgi uaqytta Jazushylar odaghy basqarmasynyng Týrkistan oblystyq filialynda qyzmettemin ghoy. Alghash barghan kezden bastap Týrkistannyng qanshama qasiyetti jerin araladym.

Aty belgili Arystan babtan bastap Qoja Ahmet Yassaui, odan arghy jaghyndaghy Ukasha ata, Jylaghan ata, Er Qoyan baba, Qússhy ata sekildi tarihy mol keremet jerler kóp qoy. Myna jaghynan Han taghynyng basyna bardym. Ol endi ózinning qyzyghushylyghyn. Atyn kóp estiymiz, biraq basyna bara bermeymiz.

Múnyng bәrin aldaghy bir jobagha kirgizip otyrmyn. Birazy jazyldy, jazylyp ta jatyr. Ol jerlerde halyq ishinde esimi tanymal bolghan әuliye-әmbiyeler jatyr. Bәlkim, solardyng jelep-jebegeni me, maghan kýtpegen jerden Abaydyng qara sózin qara ólenge ainaldyru turaly osynday oy keldi.

Biraq bir jylgha juyq oilanyp jýrdim. Búl qalay bolar eken? Sodan keyin búryn búl isti qolgha alghandar bar ma edi dep súrastyra bastadym. Bәlkim, men estimegen aldynghy buyn aghalardyng ishinde de búl bastamany qolgha alghandar bolghan shyghar dep ari-beri súrastyrdym.

Búghan deyin eshkimning ol qadamgha barmaghanyn bildim. Qalamger aghalarymyzdyng bir-ekeuimen aqyldasyp kórip edim – olar «Búl - óte keremet joba. Abaydy úrpaqqa tanytudyng myng joly bar. Mynau sonyng bireui bolghaly túr eken. Biraq múny alyp shyghu bar» dep eskertti.

Qara sózdi kýnige aqtaryp, paraqtap, oqyp jýrdim. Osy jyldyng nauryzynda indet elge endi auyz sala bastaghan kezde alghashqy qara sózin qara ólenge ainaldyryp bastadym.

- Býginge deyin 45 qara sózding týgelin ólenge ainaldyrdynyz ba?

- 44-in ayaqtadym. Biraq 38-shi qara sózdi әli de ólenge kóshirip jatyrmyn. Sebebi onyng formasy da kóteretin jýgi men auqymy da basqa, diny baghyttaghy ýlken dýniye. Qara sózderding ishinde kóne parsy, arab tilindegi sózder kóptep kezdesedi. Ghalym, shyghystanushy jigitterge habarlasyp, aqyldasyp otyrdym. Qazir sol 38-shi sózdi jazu ýstindemin. Alla qalasa ayaqtalyp qalar.

Shyndap kelgende bir qara sóz bir poemagha da arqau bolady. Bir qara sózdi jan-jaqty taldap, synshylar men filosoftardyng pikirimen tanymdyq bir kitap jazyp shyghugha da bolady. Al men maghyna-mazmúnynan auytqyp ketpey, óz qalpynda ólenge ainaldyrudy maqsat qyldym.

Ázirge oqyghandar jaqsy qabyldap jatyr. Býginge deyin 5-6 ónirlerding kitaphana qyzmetkerleri habarlasyp, osy ólenderdi paydalana otyryp oqyrmandar arasynda týrli bayqaular ótkizsek dep menen rúqsat aldy. Áriyne quana-quana kelisip jatyrmyn. Óitkeni enbekting ózi de sol ýshin jazyldy ghoy.

- Osy enbeginizdi jeke kitap retinde shygharu josparynyzda bar ma?

- Bar. Qara sóz ben osy ólenderdi qatar bere otyryp bir kitapty oqyrmangha úsynsam degen de joparym bar. Búl endi aldaghy kýnderding enshisindegi sharua.

Keyingi kezde bir bayqaghanym: Abay shygharmalary belgili ghalymdarymyz arqyly ghylymy túrghydan kóp zerttelip keledi. Búl óte kerek, әriyne. Biraq ghylymy jaghynan bólek, tanymdyq jaghyn da damytyp, qarapayym el ýshin de ekinshi baghytta júmys jýrgizilui kerek.

Men osy qara sózderin qara ólenge kóshirgen enbegimdi ekinshi baghytqa jatqyzamyn. Búl Abaydy dәripteudin, tanytudyng tyng joly degen oidamyn. Men tereng qazynanyng betin ghana qalqyp alyp, ólenge ainaldyryp, oqyrmangha úsynyp otyrmyn.

Búl qazynany menen keyin de talay adam kelip qazady. Menen keyin de qanshama aqyn osy formada ólenge ainaldyruy mýmkin. Abaydyng múrasy – eshkimge tarlyq qylmaytyn ýlken qazyna. Búl qazynadan kez kelgen qazaq óz ýlesin qazyp alyp, keregine jarata alady. Óitkeni, Abayy bar el eshqashan adaspaydy.

- Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan Ayan Bekenúly

Derekkózi: inform.kz

Abai.kz