Til últtyn, jer úlystyng negizi!
Til últtyng jany
HIH ghasyrda chehtar Germaniyanyng otary boldy. Azattyq ýshin kýresken cheh halqynyng ruhyn kóterip, bostandyq aluyna jol ashqan myna jaghday últ tarihyndaghy tilding manyzdylyghyn kórsetetdi. Cheh tilining HIV ghasyrda, al German tilining odan 2-3 ghasyr búryn payda bolghany belgili. Biraq, halqynyng azattyghy negizgi mәsele bolyp túrghan kezde, 1854 jyly Praga shirkeuining monahy arhivtegi kóne kitaptyng til tarihyna baylanysty bir sifryn ózgertu arqyly, cheh tili HIV ghasyrda emes, IH ghasyrda yaghny nemis tilinen birneshe ghasyr búryn payda bolghan dep jariyalady. «Bizding ana tilimiz nemisten de búryn payda bolghan yaghny bizding otar bolugha qúqyghymyz joq», dep ruhtanghan chehtar otarlaushylardy elinen quyp shyghyp, azattyqtaryn aldy. Búdan biz ana tilding sol elding namysy men ruhynyng negizi, azattyq jolyndaghy kýres qúraly ekenin kóremiz.
Býgingi belarus halqynyng avtoritarlyq biylikke qarsy tórt aigha sozylghan jappay ereuilining negizgi sebebi de ana tilderinen aiyrylyp, orystanuynda jәne sol teris sayasatty jýrgizip otyrghan biylikting uaqytyly auyspauynda.
Qazaqstan tәuelsizdigin 1991 jyly jariyalap, qazaq tilin memlekettik til dep qabyldaghanymen, onyng memleket instituttaryn qalyptastyruda sheshilmegen mәseleleri jetkilikti. 1992 jyly BÚÚ-my Qazaqstandy ózine mýshe qylyp alarda oghan «avtoritarlyq rejimdegi últtyq memleket...», dep anyqtama bergenimen, bizde әli kýnge osy últtyq memleketting iydeologiyasy qabyldanbady. Sondyqtan, ol ózining sara jolyn anyqtamaghan yaghny tenizdegi kompassyz kemege úqsaydy. Ol, Peru siyaqty memlekettik tilde sóilep, isqaghaz jýrgizbeytin әlemdegi mәngýrt eki elding biri bolyp qaluda. Mezgilinde sheshilmegen, qoghamnyng osynday ishki mәseleleri uaqyt ótken sayyn kýrdelenip, ushygha beredi.
2-shi dýniyejýzilik soghysta qiraghan Germaniya fashisterding tiline ainalghan ana tilderinen bas tartyp, aghylshyngha kóshkenimen, odan el ekonomikasy damymady. Ana tili arqyly ghana el ekonomikasyn damytugha bolatynyn týsingen mamandardy qoldaghan memleketting tiyisti baghdarlamasy jaqsy qorytyndy berip, búl eldi HHI ghasyrda әlemning 4-5 ekonomikasyna ainaldyrdy.
1970-1980jj. «Teoriya – Z» siyaqty últtyq mentaliytet pen ana tiline negizdelgen Japoniyanyng ekonomikalyq jobasy әli kýnge әlemde eng ozyq jýie bolyp qaluda. Menedjmentting nemese sauda-sattyqtyng jalpy zandylyqtary barlyq elderge ortaq bolghanymen, әr últtyq memleketting damuy onyng ana tili men mentaliytetine tikeley baylanysty ekeni ghylymda dәleldengen.
Soltýstik Amerika qúrlyghyn otarlaghan aghylshyndar, damu kórsetkishteri ózderinen әldeqayda tómen jergilikti ýndisterden ózderi qúryp jatqan memleketke «payda joq» ekening týsingennen keyin olardy joyyp jiberdi de (otarlaushylar sol qúrlyqta 49 mln ýndisterdi óltirgen), sol qúrlyqta jana órkeniyet qúrdy. Odan keyin Ýndistandy otarlaghanda sany ózderinen 80 ese kóp ýndistandyqtardy joyyp jiberu múmkin bolmaghasyn, olardy aghylshyn tilinde sóiletti. Oghan deyin osy eldi ýsh ghasyr biylegen Úly mogholdar yaghny týrkiler olay istemedi ne istey almady?! Búl jerde biz últtyng mentaliytetindegi aiyrmashylyqty kóremiz. Týrkiler yrym, dәstýr t.b. senip, sonymen ómir sýrse, aghylshyndar belgili ústanym, prinsip nemese zanmen ómir sýredi. Aghylshyndardyng basqa últtardan ereksheligi nemese artyqshylyghyy osynda. Qúrylyp jatqan AQSh memleketining Konstitusiyasyn qabyldau kezinde «qay tildi tandaymyz» degen mәsele tuyndaydy. Sol kezde eldegi nemisterding ýlesi 51, aghylshyndardiki 34 payyz bolghanymen, AQSh-tyng memlekettik tili bolyp aghylshyn tili qabyldandy. Últtyng basqalargha qaraghanda ýstemdigi osyndayda kórinedi jәne olardy qogham amytudaghy ýlesimen aiqyndalady.
AQSh aviasiyasy men gharyshty zertteuining jaqsy damuy da aghylshyn tilinde 700 mynnan astam jana terminderding payda boluymen qatar jýrdi.
Al, bir últqa jatatyn batys jәne shyghys Germaniya nemese eki Korey memleketterining damulary әrtýrli bolulary tilge baylanysty emes deytinder,- ol memleketting týpkilikti zandaryn týsinbeytinder nemese qazaq tilining damuyna mýddeli emes Ábilyazov siyaqty mәngýrt alayaqtar. Sondaylargha ergender ózderining últyna qarsy júmystanyp jatqanyn biledi me eken?! 1994 jyly Ábilov, Ábilyazovtar bastaghan 97 kәsipker qazaq tilining memlekettik bolnyna qarsy ýndeu jariyalaghan edi. Biz búdan, mәngýrtterding ózderi ómir boyy qazaqtyng jauy bolyp ketulerimen qatar, ózderine úqsaghan úrpaqtar tәrbiyeleytinin eskerumiz kerek. Mәngýrttik,- ol sanadaghy túqym qualaytyn ýrdis. Sondyqtan biz, «bodannan qúl, qúldan jetesiz úl tuatyn» kezdi bastan ótkerip jatyrmyz. Osynday, ana tildi saqtap, últymyzdy damytudaghy jauapty kezde bizge jolbaryssha jortyp jýretin erler kerek.
Sebebi, Ana til, Atameken (jer) jәne Últ taghdyrynyng mәselesi siyaqty mәngilik kategoriyalardy otarlaushylardyng shoqparynyng ezgisinde ósken, jasyq, jigersiz, satqyn biylikke senuge bolmaydy.
Barlyq qasiyetti kitaptarda «Halyq Qúdaydyng bir aty» deydi. Aldymen әr halyq basqalardan bólek ana tilimen erekshelenedi. Halyqtyng bolu, bolmauy onyng tilinde!
Al, memlekettik jýie ekinshi kezektegi manyzdy mәsele. Oghan tildi aralastyru, - ol qoghamdy adastyru bolyp tabylady. Sebebi, últ jәne onyng tili mәngilik mәselesi bolsa, biylik nemese sayasy jýieni ózgertu, - ol biylikting ózi siyaqty uaqytsha kezding mәselesi. Búl mәselege aldaghy taqyryptarda toqtalamyz.
2011 jylghy Halyqaralyq Adam institutynyng Preziydentke jazghan baghdarlama-hatynda qazaq tili elde adam kapitaly, ghylym men innovasiyany damytatyn negizgi qúral ekeni dәleldendi jәne osy baghdarlama negizinde Ýkimet 2012 jyly qazaq tilin 2020 jylgha deyin qoghamda jýieli damytu turaly Qauly qabyldady. Biraq, ol Qaulyny oryndaugha biylikting bilimi, jigeri men óresi jetpedi.
Tәuelsizdik jyldarynda qabyldanghan 2400-den astam zandardyng bireui ghana memlekettik tilde dayyndalghan yaghny ol zandar últtyng mentaliytetine say bolmaghandyqtan, ony qogham qabyldamaydy. Búl, aty bar da, zaty joq jәne júmys istemeytin jartylay óli zandar.
HIH ghasyrdyng 90 jyldary azattyqtaryn alghan Ontýstik Amerika qúrlyghyndaghy elder Konstitusiyadan bastap barlyq zandaryn AQSh-tan kóshirip alghanymen olardyng eshqaysysy damymady. Kerisinshe, tabighy baylyqtary Qazaqstannan da artyq, halqy siyrek ornalasqan osy qúrlyqtaghy elder nashaqorlyq, korrupsiya, adam óltiru, úrlyq t.b. órkeniyettke jat qylyq pen qylmystan әlemning aldynda. Onyng negizgi sebebi, batys mentaliytetining negizinde aghylshyn tilinde jazylghan AQSh-tyng zandary, shyghys mentaliytetindegi ispantildi memleketterde qabyldanbady yaghny jergilikti halyqtardyng mentaliytetterine negizdelmey, bireuden kóshirilgen búl zandar qoghamda keri әser tughyzyp qylmysqa iytermeleude.
Osy qúrlyqtaghy birneshe el jergilikti ýndisterding «ana tilderin memlekettik til qylamyz» degen talaptaryna әrbir 5-10 jylda saylanytyn diktatorlar túrghyndardyng dauysyn alghansha uәdelerin beredi de, ony oryndamaydy.
Tәuelsizdigin Latyn Amerikasy elderinen bir ghasyr keyin alghan Qazaqstannyng avtoritarlyq biyligi 30 jyl boyy, týbinde qoghamdy daghdarysqa aparatyn solardyng jolymen jýrip keledi. Osy mәseleni biz 90-shy jyldardan beri kótergenimizben («Týrki órkeniyeti negizindegi qazaq iydeyasy» monografiyasy t.b.) ony tyndaytyn, ne úghatyn adam tabylmady. Sebebi, osy mәselelerdi saralaytyn Preziydent janyndaghy strategiyalyq institut, strategiyalyq Agenttikter men biylik organdary mәngýrttenip, memlekettik tilde tyndau, oilau, sóileu jәne el mýddesi ýshin kýresu týisikterinen aiyrylyp, tek úrlau, eldi satu t.b. siyaqty tәuelsizdikke tikeley qauip tóndiretin kýshke ainaluda.
Týrikter latyn alfaviytine 1926 jyly, Orta Aziya men Ázirbayjandar 1990 jyldardyng basynda kóshti. Qazaqstan búl iste әli kýnge naqty sheshim qabyldaghan joq. 2016-2017jj latyngha kóshu turaly qabyldaghan sheshimning oryndaluyn 2025 jylgha qaldyrdy. Sonymen qatar, sol qabyldanghan sheshim tek qazaq últyna qatysty. Qazirgi memlekettik t.b. mekemeler men jarnamalardaghy qazaqshanyng latyn әrpimen, orysshasynyng kirilisamen jazyluy eldegi basqa diasporalardyng ony oryndauy mindetti emes ekendigin kórsetedi.
Memleketqúrushy qazaq últynyng tili, óneri... mәdeniyeti búl eldegi azamattardyng barlyghyna ortaq bolmay yaghny qogham bir tilde sóilep, bir moralidy ústanyp, bir maqsat-múratqa úmtylghanda ghana nemese bir órkeniyetti damytugha júmystanghanda ghana memleket jýieli damuyn bastaydy. Al, biylikting eldi latyngha tek qazaqty kóshiremiz degen, artymen jýzgen sasqan ýirekting tirligi, «qoghamdy bóludegi taptyrmaytyn qúral» boluda.
Endi, til bilimi institutynyng Preziydentke jarysa jazghan hattarynan búl iste әli de shiykilikting kóp ekenin kóremiz. Odan búryn akademik O.Sәbden bastaghan «Qazaqstan Aliyansy» halyqaralyq Kongressi latyn alfaviytin jetildirude tórt úsynys berdi. Kósh jýre týzeletinin eskerip latyndy engizudi sozbay bastau kerek. Soza bergen isting berekesi ketedi. Qazaqtyn, «qúldyng úiqysynan shyghyp» tyndyrymdy iske kóshetin uaqyty keldi?!
1991 jyly akademikter Ábughaly Qaydarov, Shora Sarybaylardyng basshylyghymen Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng konferensiyasy ótip, qoghamdyq úiym qúryldy. Ol konferensiyada Itvan Qonyr Mandokiyding sóilegeni esimizde. Biraq, ony songhy 10-15 jylda basqarghan, «týlki almaytyn jetelegen tazylar» osy qoghamdy mola kýzetken shyraqshysynyng tirligine ainaldyryp jiberdi. «Halyqaralyq» degen dyrday aty bar búl qoghamnyng oblys-audandardaghy bólimderine deyin ydyrap, basynda tymtәuir bastalghan is, ony qúrghan aqsaqaldar ketkesin iyesiz qalghan kiyesiz tirlikting kýnin keshude. Búl qoghmnyng jibergen negizgi kemshiligi, - ol memlekettik tildi damytudyng ornyna biylikting jandayshabyna ainalyp ketti de, sonynda eshkimnen eshtene talap ete almaytyn jaghdaygha jetip, qojyrady da qariyalardy baqigha qúrmetpen attandyratyn «hospiske ainaldy». Olar ýshin qazaq tili dalada qaldy.
Qoghamnyng songhy tóraghasy bolghan Ómirzaq Aytbaev mór soqqan qaghazyn Stalinning Goloshekinge bergen mandatynday qylyp jýrgen orynbasarlary, qoghamdy jandandyrudyng ornyna «bas pen jambasqa talasqan» dýmshelerdey taqqa talasuda. Búl jerde qazaq tiline jýieli enbek etip jatqan Qúsman Shalabaevty aita ketken jón.
Qazaq tili qoghamyn otyz jylda jeke adamdar basqarghanda ony qúrtugha aparghanyn eskerip, búl qoghamdy bes jylda bolatyn Qúryltaydyng arasynda bes teng tórgha kezekpen basqarsyn degendi úsynsaq, ony qabyldaytyn týrleri joq. Sebebi, «úrynyng arty quys» degendey sol qoghamgha mәngi basshy bolghysy kelip jýrgenderding ishinde sol Til Komiytetin basqaryp jýrgende memlekettik tilge qarsy júmystanyp, ony damytugha bólgen qarjyny úrlaghandar da bar. Al, sondaylardyng shashbauyn kóterip jýrgender, - ol 30-shy jyldardaghy «halyqtyng atynan Jambyl bolyp» yaghny pir bola almay jýrgen diuanalar. Mening eshkimning jeke basynda eshqanday sharuam joq. Biraq, memlekettik til mәselesi kóterilgende bilip túrghan shyndyqty aitpau, ol qylmys. Sebebi, bireulerding osynday әreketterinen qazaq qoghamynyng shyndyq pen aqiqattyng auylynan әli alys, memleketqúrushy últ bolugha dayyn emes, әli «qorqyttyng kórinde» jýrgenin kóremiz.
Qaytadan qúrylghaly jatqan «Halyqaralyq qazaq tili qoghamynyn» qúrylymy tómendegi mәselelerdi sheshuge dayyn bolu kerek.
- Barlyq dengeydegi әkimder, ministrlerge últtyq mәdeniyetti (til, óner, әdebiyet, morali, dәstýr, bilim, ghylym, aqparat, jurnalistika...) damuda talap qoyyp, ol oryndalmaghan jaghdayda júmystan alu. Sebebi, til ózdignen emes, mәdeniyetting barlyq salalarymen kompleksti ghana damidy;
- Qazaq tilin qoghamnyng 55 salasynda damytyp, taratugha tiyisti baghdarlamamen júmystanu;
- 2012 jyly qabyldanghan «Memlekettik tildi damytu turaly» Ýkimet qaulysyn janartyp, iske asyru;
- Konstitusiyagha adam kapitaly men innovasiyany damytu, memlekettik til...turaly qosymsha engizu (AQSh-ta 240 jylda Konstitusiyagha 26 qosymsha engizdi);
- Qazaq tilin ýirenetin zamanauy әmbibap metodika dayyndap, 11 mln (5 mln shettegi qazaq diasporasy, 6 mln QR azamattary) adamdy oqytu;
- Álem uniyversiytetterinde qazaq tili men әdebiyeti kafedralaryn ashu...
Eger osy baghyttaghy isterdi atqarugha qúzyrly, eshkimnen tәuelsiz qogham qúrylsa, onda ony «Qazaqstan Aliyansy» Halyqaralyq Kongressi jan-jaqty qoldaytyn bolady.
Kelesi mәsele, - ol, osy Qazaq tili qoghamy men qúzyrly organdardyng memlekettik tildi ýirenuge baylanysty eshqanday naqty úsynys jasap nemese bar úsynystardy iske asyruda júmystanbauynda. Nәtiyjesinde, әli kýnge qazaq tilin ýirenetin zamanauy bir de bir metodika joq. Ony dayyndaytyn mamandar uniyversiytetter men GhZIY-de joq ekenine kózimiz jetkesin әmbibap metodikany dayyndaudy kәris aghayyndargha úsyndyq. Al, bizde qorghalghan dissertasiyalardyng kópshiligi A.Baytúrsynov kezindegi dengeyden asa almaydy. Mysaly, til salasynyng klassiygi atap, kitaptary ýkimet tapsyrysymen jii shyghyp jatqan Ismet Kenesbaev 30-shy jyldary repressiyagha úshyraghan M.Júmabaev, J.Aymauytovtardyng pedagogika, psihologiya... salalaryndaghy enbekterinen úrlap jazylghan dissertasiyanyng arqasynda «ghalym boldy jәne ózi siyaqty ondaghan plagiat shәkirt dayyndady». 1988j. G.Kolbinning kezinde qazaq tiline qarsy shyqqan osy Kenesbaevqa Almaty qalasy, Tausamaly shaghyn audanynda kóshe berilgen.
Qala әkimi Baqytjan Saghyntaevtan I.Kenesbaev atyndaghy kósheni ózgertip, onyng atyn soghan layyqty adamgha berudi talap etemiz.
31 mamyr kýni 1930 jyldardaghy jappay qyrghyndy eske alugha arnalghan press-konferensiyada qogham qayratkeri Dos Kóshim S.Qirabaevtyng 1952 jyly «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde S.Seyfulliyn, I.Jansýgirov, B. Maylinderdi aqtaugha qarsy eki bet maqala jazghany turaly aitty.
Últtyng ruhany ortasy bolyp tabylatyn til bilimi salasy әli kýnge osynday «qandybalaq dәstýrden arylmay keledi»?!
30 jylda tәuelsiz elding iydeologiyasy qalyptaspaghanyn yaghny týpkilikti ózgeris bolmaghanyn Parlamenttegi kommunistik partiya, el iydeologiyasynyng jarshysy «Kazpravda», azanama men jarnama jariyalaudan asa almaghan «Egemennen...» kóremiz. N.Hrushevting kezindegi úran «Kenes halqy...» bolsa, qazir «Qazaqstan halqy,,,» degendi elding miyna siniru. Resmy iydeologiya Gruziya men Baltyq elderindegi siyaqty uaqyt talabyna say ózgergen joq. Jartylay totalitarlyq-kenestik, jartylay avtoritarlyq-alypsatarlyq iydeologiyagha negizdelip memlekettik jýie qalyptaspaghan qogham «arab revolusiyasyn» kýtken músylman elderindegi iydeologiyasynyng ýlgisinde qalyp qoydy. Búl, qoghamdy mәngýrttendirip, ruhany daghdarysqa jәne arsyzdar biylep aqyrzamangha aparatyn jol.
Jer mәselesi
B.d.d. II ghasyrda ghúndardyng jerin súraghan Qytaygha, «Jer memleketting negizi...» degen Móde qaghannyng jauaby barlyq týrki elderining negizgi úranyna ainaldy.
Jersiz memleket bolmaytynyna úighyr, noghay, kýrt t. b. taghdyrlary kuә. Úighyrdyng jerin osydan ýsh ghasyr búryn qytay jaulady. Sebebi, ol qúrylymy qalyptasyp, tolyqqandy memleket bolghan joq jәne ony qoldaytyn kórshi týrki memleketi de bolmady. Altyn Ordanyng negizgi jerine ie bolyp qalghan Noghay elining bir sheti Litvadan Aral tenizine deyin, ekinshi jaghy Qyrymnan Sibir handyghyna deyin sozylyp jatty. Maldyng kóptigin elding quattylyghy dep eseptegen noghaylar memleket qúrumen ainalyspady. Nәtiyjesinde ony Resey patshalyghy jaulap aldy. Býginde solardyng úrpaghy nebәri 300 mynday Reseyding әrtýrli guberniyasyn mekendeytin noghaylardyng ana tilderinde mektep t.b. últtyq instituttar joq. Olardyng memleket túrmaq, últ bolyp saqtaluy ekitalay?!
Sany úighyrlarday 20 mlngha juyq kýrtter kezinde bastary birikpegendikten óz memleketin qúra almay, bar jerlerinen aiyrylyp qaldy.
Uaqytynda dúrys sheshilmegen jer mәselesi, - ol kórshi eldermen aradaghy qaqtyghystardyng sebebi bolady. Ony Ukrain men Resey, Ázirbayjan men Armyan, Resey-Gruziya t.b. aralaryndaghy soghystardan kóremiz.
Songhy jyldardaghy el ishindegi ereuilderding negizi biylikting qytaygha jer beremiz degeninen tuyndady.
2016 jylghy Ýkimetting Jer komissiyasynda osy joldardyng avtory, «Jerdi shetel nemese shetelding ýlesi bar kompaniyalargha, әsirese kórshi elge satu, ne jalgha beru nemese óz jerinde basqa elding әskery poligondary men shekteuli әskerining boluy:
- Memleket jerining yaghny onyng negizining tútastyghyn búzady;
- Jer satudan kórshi elmen aradaghy soghyssyz sheshilmeytin mәsele bastalghanmen, memleketting qaryzy býtindelmeydi;
- Belgili uaqyttan keyin kórshi elmen eki aradaghy qaqtyghys ne soghysqa әkeledi. Keshegi Karabahtaghy soghys osynyng bir mysaly???;
- El ishinde azamat soghysy nemese jerdi shetelge bergen biylikti qúlatugha baghyttalghan soghys bastaluynyng negizi;
- Memleket ydyrauynyng aldy jerding belgili bóliginen aiyryludan bastalady...
Osydan birneshe ay búryn «Qazaqstan Aliyansy» Halyqaralyq Kongressi 2020 jyldyng ayaghyna deyin Parlament jәne Preziydent qaulysymen, «Sheteldik jeke túlgha, kompaniyalargha jәne sheteldik ýlesi bar kompaniyalargha jerdi jalgha beru jәne satugha tiym salynatyn sheshim shygharylsyn» degen talap qoydy.
Tarih taghylymy
Osy uaqytqa deyin qazaqtyng sheshilmey kele jatqan mәseleleri, - ol 1920-1930-shy jyldary halyqty qoldan qyru maqsatynda jasalghan japay ashtyqtyng memlekettik dengeyde jәne Birikken Últtar Úiymynda resmy moyyndalmauy. Sonymen qatar, 1937-1938 jyldardaghy repressiya kezindegi arhivterding tolyq jariyalanbay jәne Han Kenening bas sýiegin elge qaytaru júmysynyng jýieli jýrmeui.
Búl mәselelerding uaqytyly sheshilmeui, - ol jappay ashtyq, repressiya jәne Patshanyng otarlau sayasatyn tәuelsiz memleketting tarihynda resmy moyyndau bolyp tabylady.
Osydan birneshe jyl búryn Elbasy Stambúlda 1920-1930-shy jyldardaghy jasandy ashtyq mәselesin kótergenimen, onyng aqiqatyna jetu әzirge ayaqsyz qaluda.
Jappay repressiya kezinde 60 mynnan astam qazaq ziyalylary asylyp-atylghany belgili. Solardy ústap bergenderding kóbining eskertkishteri, kóshe attary... qalalardyng kórki bolyp, satqyn bolghan olardyng ózderi batyrlardyng qatarynda jýr?!
Arhivterdi týgeldey ashyp, tarihy materialdardy jariyalaytyn kez keldi!
Kenes Odaghynyng Eki ret batyry, Armiya generaly Beloborodovtyn, «...fashisterdi Moskva men Edil boyynda toqtatu Orta Aziya men Sibirden kelgen diviziyalar (yakut, hakas...) jәne Edil boyyndaghy týrki halyqtarynyng erligining arqasynda iske asty jәne Úly Otan soghysynda jeniste olardyng ýlesi orasan zor boldy. Sebebi, oghan deyin slavyandar nemisterge naqty qarsylyq kórsetpey, kópshiligi berilip ketti...» degen edi.
Mәskeudi qorghaudan bastap Reyhstagqa tu tikkenge deyingi qazaq batyrlarynyng erlikteri tolyq jazylyp, tiyisti baghasyn alghan joq!
Internette, 1812 jylghy Napoleonnyng Mәskeudi alghannan keyin, Resey patshasy Aleksandr I súraghanda qazaqtar bastaghan (ishinde kazaktar da bar) jýz myng atty әskeri fransuz armiyasyn Parijge deyin quyp barghany turaly derekter tolyq zertteudi talap etedi?!
Búl atalghan mәseleler «Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda sheshimin tabu kerek!
Últtyng ruhyn janghyrtudaghy OQO jәne Jambyl oblystarynda әkim bolghan kezdegi Asqar Myrzahmetovtyng atqarghan isteri barlyq biyliktegiler men qogham belsendilerine ýlgi bola alady. Mysaly, Shymkent qalasynda Tәuelsizdik pen Volgogradtaghy Mamaev qorghanynan sany eki kóp ÚOS jәne sol ónirding HH ghasyrdaghy ardagerlerine arnalghan monumentter, qazaq әdebiyeti men tarihyna arnalghan 500 tomdyq shygharu, 600-den astam auyldy auyzsumen qamtamasyz etu, Shymkentting million túrghyny bar megapoliske ainalyp, Týrkistannyng zamanaui, týrki halyqtarynyng ruhany ortalyghyna ainaluy jәne oblystyng JIÓ 4,5 ese ósui...
Asqar Isabekúly Jambyl oblysynda bolghan 2-3 jylda ónirding ekonomikasy sharyqtap, Taraz qalasynda ondaghan parkter, muzey, Jastar ýii... salynyp qala Aziyadaghy eng kórikti shahar-birtútas muzeyge ainaldy. Kim qalay qabyldasa da búl atqarylghan is, naqty faktiler!
Biz búl jerde memleket jәne onyng ónirleri jýieli damu ýshin jan-jaqty enbektenu qajet ekenin týsinemiz.
Basqa ónirler nege osylay jan-jaqty damymaydy? Onyng sebebi, bizde jauapty qyzmetterge ru-jýz, tuystyq... prinsiptermen taghayyndaudan asa almaghandyqtan adam kapitaly men innovasiyany, ghylymdy, memlekettik tildi ghny memlekettik jýieni damytu qajet bolmay qalady. Onday, jerde korrupsiya sharyqtap, últ pen memleket mýddeleri songhy kezekterge qalady. Sondyqtan da, Preziydentter saylaghan sheneunikterding 70-80%-i qylmyskerler bolyp shyghuda. Al, jastar ghylym men bilim izdeuding ornyna kelesi janazany kýtken dýmshe molda, talibanshy bolugha úmtylady.
Ýkimette Myrzahmetov, Tasmaghambetovter siyaqty onshaqty isker jigitter bolsa ekonomika men әleumettik sala týzeler edi. Al, bolashaghy joq ekeni әlem tarihynda dәleldengen sayasi-avtoritarlyq jýieni ózgertuge aqyldary jetse, aldymen biylik mýddeli bolu kerek. Ol qoghamnyng kelisimdi, beybit jolmen damuynyng kepili. Ony týsinbeu uaqyt ótken sayyn qoghamdy shiyelenistire beredi. Ol soghystyng joly. Oghan kim jәne ne ýshin mýddeli?!
Armyandar, әzirbayjandardyng qolynan saudadan basqa eshtene kelmeydi, olar soghysudy bilmeydi (ol bizdegi mәngýrtterding qazaq juas, jalqau... degenining synary) dep kelgen edi. Endi 44 kýn soghysta tas-talqany shyghyp, memlekettiliginen aiyrylu aldynda túr. Bar ýmiti, Qazaqstan siyaqty ózi de ydyraudyng aldynda túrghan Reseyde. Búl jerdegi mәsele, tek ghana әzirbayjan әskerining jalpy soghys sheberligimen qatar, ondaghan jyldar alynbas bekiniske ainaldyrghan Shushany eshqanday dron, tank, samolet t.b. auyr qarusyz jalang qolmen aluy, olardyng yaghny týrkilerding asqaq últtyq ruhy men sheksiz erligining dәleli.
Al, bizding saylauda halyqtyng dauysyn úrlaudan bastap, memlekettik tildi moyyndamau, el baylyghy men jerdi satu t.b. elding mәselesin týsinuden qalghan jәne ony Núrsúltan qalasynyng sol jaghalauy ghana dep týsinetin ministr t.b. últtyq memleket qúrudaghy jiberilgen kemshilikterdi kórsetip, bolashaqta qoghamda boluy mýmkin «arab, ne qyrghyz kóktemderin» aldyn-ala eskertu. Sebebi, Qazaly audanynyng qay oblysta ekenin bilmeytin ministrler bar?! Olardyng qanshasy halqynyng 1/3 auyzsumen qamtamasyz etilmegendikten, asqazan t.b. aurulary, bala men ana ólimi eng joghary osy audanda boldy? Abay jyly dep býkil Europany aralap dauryghyp jýrgenderding qaysysy, әli kýnge suisid dengeyi respublikalyq kórsetkishten 10-12 ese (búl kórsetkishten QR әlemde 4-shi, 12-18 jasar qyz balalarda 1-shi orynda) Abay audanynda boldy? Ýkimet mýsheleri ýshin rezervasiya bolyp sanalatyn osynday audandargha olardyng eshqaysysy, Abaydyng eli bolmaq týgel, Qúdaydyng eli bolsa da barmaydy... Últtyng densaulyghy yaghny qorghanys qabileti, ekologiyasy men ekonomikasy, qoghamdaghy kelisim men memleketting túraqty damuy osynday audandardyng túrghyndarynyng túrmysy men mәdeniyetinen yaghny elden bastalady.
Biz, búl jerde qazaqtyng belarustan góri qyrghyzgha, armyannan góri әzirbayjangha jaqyn ekenin eskerip, «búl elde qazaq degen últ joq» dep «Doktrina...» baghdarlamasyn dayyndaghan biylikting odan әri mәngýrttenuin toqtatu qajet.
Ony jәne eldi biriktirudi Maghjan aqynnyn, «...tarap ketken balalaryndy bauyryna, Aq qolynmen tarta alarsyng sen tilim» degenindey Ana tili jәne Mahambetshe «Aqyryp tendik súraytyn» jastar sheshedi!
Janúzaq Ákim
Abai.kz