Ýshinshi surette - Súltanbek Qojanov

Ýshinshi surette - Súltanbek Qojanov

№ 5 qújat
Jóneltpe  jazba
Bizding osy jóneltpemen joldap otyrghan qúpiya bayandamalyq jazbamyzda Qojanov pen onyng adamdarynyng (týgelge juyq «Birlik tuynan») búrynghy burjuaziyalyq-últshyl úiym «Alash-Ordanyn» asa kórnekti basshylarymen iydeyalyq baylanysy jәne birlesip atqarghan júmysy dәl anyqtalghan. Osy «birlik-tuylyq» úiymnyng «solshyl» kommunizmdi jamylghy etip, partiya men sovet ókimetin iritetin jýieli kontrrevolusiyalyq júmysyn biz qújatty-derekti týrde aiqyndap otyrmyz.
Osyghan baylanysty bayandamalar men materialdardy biz bir mezgilde Týrkistannyng tiyisti jogharghy partiya organdaryna berip otyrmyz.  Biraq mynany eskertemiz: Týrkistanda «sayasatshyldyq» oiynyn oinaudyng sonshalyqty myqty tamyrlanghany sonday, biz osy uaqytqa deyin «topshyldyqtyn» sheksiz oiyny ahualynda jýruge mәjbýrmiz, búl óz kezeginde dúshpandar men dostardyng aiyrmashylyghyn býrkemelep,  tipti  songhylardy ózara aralastyryp jiberedi.
Qyzmetkerlerding qazaq bóligining basynan Kompartiyagha jat adamdardy kórgende, olardy is jýzinde kompartiyagha ymyralaspas-jau adamdardyn, (formaldy týrde) partiyada joq adamdardyng basqaryp otyrghanyn  kórgende, olardyng jastardy anyq antikommunistik ruhta tәrbiyelep jýrgenin, Partiya men Sovet ókimetining negizin tuzemdik halyqtyng ózining qalyng ortasynda anyq qajap-shayqaltyp otyrghanyn, partiyanyng ýlken materialdyq shyghyndarmen jasaghandarynyng bәrin birtindep qausatyp jatqanyn, topshyldyq yryn-jyryng saldarynan partiyanyng atyn asyra paydalanyp jýrgenderin kórgende - múnday jaghdayda kez-kelgen odan arghy  júmys әrbir adal partiya mýshesi ýshin mәnsiz jәne tipti qauipti bolyp ketkenin sezesin.
Bizding partiyamyzdyng kósemderi revolusiyanyng alghashqy kezeninde shet aimaqtarda payda bolghan búrynghy «últtyq-burjuaziyalyq ýkimetterdin» kontr-revolusiyalyq sipatyn әldeneshe mәrte әshkereledi. Olar bizdi qazir de kontr-revolusiyamen, NEP (jana ekonomikalyq sayasat) yqpalymen jәne t.s.s. kýresuge qazir de ýiretip keledi. Al tura osy kezde artta qalghan Týrkstanda (qazaq bóliginde) barlyq sayasatqa búrynghy «Alash-Ordashylar» basshylyq jasauda. óte qalypty emes jәne shatasqan ahual ornap túr.
Sondyqtan biz: shetsiz-sheksiz topshyldyq-últtyq qatyghystar ahualyndaghy jergilikti úiymdar degenmen bizding aryzymyzgha sәikes tiyisti sauyqtyrghysh sharalar qabylday almaydy ghoy dep oilaymyz, sonday-aq tipti bizding kóterip otyrghan mәselemizdi býrkemelep tastay ma dep qauiptenemiz (onyng ýstine qazir RKP OK Orazburosynyng (Sredazburo, Ortalyq Aziya Burosynyng - B.Q.) basshylary jana adamdar bolyp tabylady).  Sondyqtan búl iske OBK men RKP OK-ning tikeley aralasuyn kýtemiz. Biraq mynany mәlimdeymiz: qazaq qyzmetkerlerining shyn mәnindegi kommunistik bóligi men jastar arasynda  múnday bas kóteru pisip-jetildi jәne ony basyp tastau qiyn.
Búl mәsele jóninen biz óz tarapymyzdan eng aldymen GPU jelisi boyynsha Qojanov pen onyng adamdarynyn, sonday-aq Týrkistanda jәne onyng syrtynda túryp jatqan Alash-Orda qayratkerlerinin  pәterlerine tintu jýrgizudi talap etemiz. Búl shara Alash-Orda úiymdarynyn  osy baghyttaghy qyzmetin sózsiz kózbe-kóz anyqtap beredi. Shyndap kelgende onsyz da faktiler jetip artylady. Partiyanyng sanaly mýshelerining tútas bir qatary qanday da bir antikommunistik úiym turaly aityp túrsa, tiyisti memlekettik organdar shara qoldanugha tiyis, búl shara adamdardyng alyp otyrghan lauazymyna qaramastan jýrgizidui kerek dep oilaymyz.
Qalay bolghanda da OBK men RKP OK tarapynan ne olay, ne bylay baghyttalghan shúghyl sheshim men is-sharasy jasaluyn kýtemiz.
Kommunistik sәlemmen
(Eshqanday qol qoyylmaghan, mashinkagha basylghan mәtin, Túrardyng jogharyda eskertkenindey, ózining rastauymen úsynylghan)

Isting 204-shi paraghynan bastap 229-shy paraghyna deyin «Negizgi bayandama» ornalastyrylghan. Mashinkagha basylghan ýlken mәtin. Taqyryby Túrardyng qolymen jazylghan, búl da, jogharyda eskertkenindey sebeppen, qol qoygha tiyis adamdardyng qolynsyz, Túrardyng ózining rastauymen úsynylghan. Ony istegi retimen 6-shy qújat dep qarastyrayyq.

№ 6 qújat
Negizgi bayandama

«Negizgi bayandama» Týrkistanda sovet ókimetining ornauy ózindik jaghdayda bastalyp, damyp kele jatqanyn, búl ózindik sipattyng onyng ótken tarihymen baylanysty ekenin atap, múndaghy revolusiyanyn  negizgi kýshteri jәne jekelegen kontrrevolusiyalyq toptardyn, әsirese jergilikti halyq ishindegilerding әli kýngi markstik túrghyda taldaugha alynbaghanyn aitudan bastalady. Jazbagha qol qoyyp otyrghandar (mәtinde osylay delingenmen, is jýzinde olar qol qoymaghan, jazbany rastap, tiyisti oryndargha  Túrar úsynghan) qazaq kedeylerinen shyqqanyn, jas bolsa da, kommunistik prinsipterdi boylaryna bekem sinirgenderin, istelip jatqan júmystardyng kommunistik bastaulardy nyghaytugha qyzmet etpeytinin, búghan «songhy 12-shi Býkiltýrkistandyq Sovetter sezinen  keyin» qazaqtar arasyndaghy kommunistikke adaldyqty iritu isining mýldem aiqyn kórinip bara jatqanyn aitady. «Bolyp jatqan jaghday ýshin TKP OK men RKP OK Ort.Az.Burosyn kinәlaugha bolmaydy, óitkeni olardyng kóbi Týrkistan ýshin jana qyzmetkerlder, onyng ýstine, jii auysqandyqtan, Týrkistannyng kýrdeli jaghdayy men jergilikti qúbylystardy birden ajyratyp bile almaydy».
Hatqa qol qoygha tiyis toptyng jazuynsha, «iritushi ziyandy antiy-kommunistik júmystyng basynda qazir Ortalyq biylikting qazaq bóligin basqaryp otyrghan joldas Qojanov ózining adamdarymen túr». Olardyng oiynsha, «qazaq qyzmetkerleri arasyndaghy neghúrlym әdepti  jәne kommunistik úghymdaghylardy taratyp jiberu («raskassirovaniye») bastaldy jәne qazaq kommunistik jastaryna da qauip tónude». Odan әri, jazbanyng alghashqy bólimin: «Ózderiniki emesterdi» alyp tastap, olardyng oryndaryna «óz adamdaryn» qoyghannan basqa, búl toptan biz eshqanday dúrys júmys kórip otyrghan joqpyz. ...bizding aiyptauymyzdyng nysany Qojanov pen onyng toby. Biz búl antisovettik toptyng basshylyq jasauyna búdan әri tóze almaymyz, ony partiyanyng basshy organynan alastaudy talap etemiz», - dep tamamday kele olardy nege alastau kerektigin , 2-bólimde dәiekteuge kóshedi.
9,5 betke sozylghan 2-shi bólimde «tolyghymen búrynghy jәne is jýzinde qazir de alashordashylar bolyp tabylatyn Qojanov toby» әshkerelenedi. «Birlik tuy» úiymy men osy attas gazet «Alash-Ordanyn» Týrkistan bólimshesi bolghanyn, sondaghy adamdardy jaqsy bilmey jatyp, Týrkkomissiyany basqarghan bolishevik Safarovtyng partiyany basqarugha tartqany aitylady. Shoqaev, Qojanov, Bolghanbaev kezektesip redaktory bolghan gazetting Sovet ókimetine qas-jau bolghany,  Qojanovtyng «jarylqaushysy Safarovtyn» kómegimen basshylyqqa kelgennen keyin alash-ordashylargha qanday júmystar tapsyrghany mysaldarmen sóz bolady.
3-shi bólimning 10,5 beti boyy әshkereleuler keneytilip, jalghastyryla týsedi. «Resmy jәne «solshyl kommunist» (sózsiz qu, týrli «kombinasiyalar» jasaugha qabiletti jәne kompartiyanyng basshylarynyng keybir bóligining senimine eptilikpen kirip alghan) Qojanovtyng qalqasynda» «kommunistik partiyany ishten shiritip jýrgen «Alash-Ordanyn» kórnekti qayratkerleri»   (Álihan Bókeyhanov, Mirjaqyp Dulatov, Maghjan Júmabaev, Hayretdin Bolghanbaev, Halel Dosmúhamedov jәne t.b.) atqarghan ister sóz bolady. «Aq jolda» jariyalanghan Maghjannyng «antisovettik» ólenderi, Mirjaqyptyn, Álihannyng maqala, ólen, әngimeleri  taldanady. Qojanovtyng «mansapqorlyghyn», «olardyng úiymynan tysqary túrghan Rysqúlov joldasty qúlatu» ýshin qanday әreketterge barghanyn bayandaydy.
Sol bayandaghandarynyng negizinde «Qojanov pen onyng búrynghy Alash-ordashylardan qúralghan tobyn biz mynalary ýshin aiyptaymyz» dep, olardyng «antikommunistik» isterin 9 tarmaqqa toptap qayta tizedi. Sol aiyptaularyna sәikes, 10 tarmaqqa týiilgen úsynystaryn jazady. Olaryn kompartiyadaghy «bizding kósemderimiz layyqty týrde baghalap, qazaq halqy arasyndaghy dertti shyndyqty, aqyrynda, sauyqtyrar» degen ýmit artyp, bayandamany «kommunistik sәlemmen», biraq qol qoymay ayaqtaydy.
Osy bayandamagha Túrardyng ózi bergen qosymsha kónil audararlyq. Biz ony materialdardyng tigildu retine qaray 7-qújat retinde belgilep, tolyq keltirmekpiz.

№ 7 qújat
Jold. Stalinge

QOSYMShA
(«Alash-Orda» turaly bayandamagha)

Búrynghy «Alash-Orda» men «Birlik tuynyn» eng basty qayratkerlerining birqatarynyng tizimi jәne minezdemesi.
I. Partiyada joqtar:
1). Álihan Bókeyhanov. «Alash-Ordanyn» búrynghy tóraghasy. Qazir Mәskeudegi shyghys baspasynda jold. Tóreqúlovta isteydi. Ózining barlyq búrynghy shәkirtterimen, sonyng ishinde Qojanovpen de tolyq baylanysy bar, olarmen hat jazysyp túrady, «Aq jol» redaksiyasynan materialdyq kómek alyp túrady. «Qyr balasy» degen býrkenshek atpen onyng maqalalary men әngimeleri «Aq jol» men onyng qosymshalarynyng betterinde jii jariyalanyp túrady. Burjuaziyalyq iydealizmge negizdelgen ózining búrynghy iydeyasyn tabandy týrde jýrgizip jýr. Ol qazaq halqynyng jәne partiyada joq intelliygensiyanyng artta qalghan toptary arasynda әli de ýlken yqpalgha jәne bedelge iye. Sondyqtan onyng maqalalary songhylargha kommunistik baspasóz sózderinen әldeqayda kýshti әser etedi. Jaqynda Qojanov maghan onyng hatyn kórsetken bolatyn, onda ol ózining úldaryn stiypendiyagha qosudy ótingen eken, óitkeni ol «búl mәsele jóninen Stalinge baryp, onyng aldynda jalynyp qor boludy qalamayyn» deytin kórinedi.
2) Mirjaqyp (mәtinde: Miyr-Yakub Dulatov) Dulatov. Ol da «Alash-Ordanyn» búrynghy kórnekti iydeyalyq jetekshilerining biri, revolusiyagha deyin shyghyp túrghan búrynghy «Qazaq» gazetining redaktory, búrynghy kórnekti aqyn, qazir ózining kózqarastary boyynsha osy darynyn revolusiyalyq ahualgha qoldanugha qabiletsiz.
Ol sirә, Qojanovtyn  eng tyghyz aralasatyn dosy, búryn onymen birge qyzmet istegen, qazir de olar is jýzinde iydeyalyq túrghydan bpylanysta. 1921 j. osy Dulatov Tashkentke shaqyryldy da, «Aq jol» gazetining basshysy bolyp taghayyndaldy. Sol jyl boyghy «Aq joldyn» basmaqalalary men negizgi maqalalarynyng týgelge derligin Dulatov jazghan. «Alash-Ordanyn» iydeyasy ashyqtan-ashyq jýrgizilude.  Dulatov ózining maqalalarynda 1920-21 jj. jer reformasy kezinde orys sharualaryn «ayamaugha» kenes berip, sonymen birge partiyany tek qana búrynghy iydeyaly qazaq últshyldarymen (yaghny tek solarmen) qyzmettes bolugha, al búryn iydeyaly últshyl bolmaghan, endi kommunst bolyp shygha kelgen qalghan qazaqtardan avanturister retinde tazartugha shaqyrady (onyng 1921 j. № 55 «Aq joldaghy» «Qazaq intelliygensiyasy» degen maqalasyn qaranyz). Dulatov orys bolishevikterinen qazaqtar ýshin jer reformasyn jasau qajettigin [dәleldep, rúqsatqa] qol jetkizgenderin, sondyqtan jerdi basqa bireu emes, olar berip otyrghanyn jasyrmay aityp jýr jәne t.s.s. Osy bir Dulatovtyng burjuaziyalyq últshyldyqtan ózge artyq eshtene kezdestire almaytyn kóptegen maqalasy «Aq joldyn» betterinde songhy 1922-23-24 jj. da basyldy. «Aq joldy» jasaushy retinde Dulatovtyng portreti eki ret Qojanovtyng portretining qatarynda «Aq joldyn» yubiyleylik №№ (nómirlerinin) (1922-23 jj.) betterinde basyldy. Dulatovtyng portreti Almaty (Vernyi) qalasyndaghy qazaq aghartu institutynda iluli túr. Barynsha kópshilikke әigilenue. Qojanovpen tolyq baylanysta, sol arqyly partiyanyng qúpiyalaryn bilip túrady.
3) Ahmet Baytúrsynov. Ol da «Alash-Ordanyn» kórnekti qayratkeri. Bir kezde partiyada bolghan, biraq keyin tazartylghan (partiyadan shygharylghan - B.Q.). Kórnekti qazaq әdebiyetshilerining jәne aqyndarynyng biri, biraq iydeya jaghynan ózining búrynghy qyzmetkerlerining bәrimen baylanysty.   Baytúrsynov birde Tashkentke keldi, Kirinprosta oghan ýlken banket berildi, sonda bәri onyng izbasarlary ekenin aityp sendiruge tyrysty, qoldaryna kóterdi, qily qúrmet kórsetti jәne s.s. 1923 jyly onyng yubiydeyi atap ótildi, sonda «Aq joldyn» tútas nómiri  oghan arnaldy, onyng ómirbayanyn jazdy, sinirgen enbekterin tizbeledi. Qojanov qazir de Baytúrsynovty kópshilikke tanymal etuding kez-kelgen retin paydalanyp qaluda. Mәselen, mýldem jaqynda, 24 j. 3 sәuirdegi № 421«Aq jolda» Orynbor kommunisterimen mәdeniyet turaly polemikasynda Alash-Orda jazushylaryn qorghau ýshin, ózining qoyylghan mәselelerining tarmaqtarynyng birinde (5-tarmaq) Qojanov bylay dep jazady: «Isting basshysy kim bolugha kerek: osyny istegen adam ba, әlde tek sol isti tolyqtyrghan adam ba?» Eger qyzmeti singen dep tek sony atqarghan adamdy aitar bolsaq, onda nege qazaq últtyq mәdeniyetining alghashqy qayratkeri bolyp tabylatyn, tilding tazalyghy jolynda júmys istep jýrgen, qazaq grammatikasyn jazghan, qazaq últtyq mәdeniyetining búljymas negizin salghan Ahmet Baytúrsynov - nege  mufty Omar Qarashpen («Omar-Karach-Muftiy») salystyrylugha tiyis?» Ahmet Baytúrsynov madaqtalatyn basqa jaghdaylar da kóp. Qojanovtyng oiynsha, qazaqtar aldymen últtyq mәdeniyetting qúlpyruyn bastan keshi kerek, sodan song ghana jana mәdeniyetpen jaqyndasyp-qatysugha bolady. Kautskiyde «Últtyq problemalarda» bylay delingen: «Halyqta tauarly óndiristing odan әri damuymen birge ózining ana tilinde sóileytin intelliygensiyagha, últtyq  intelliygensiyagha múqtajdyq payda bolady. Sóitip búl qajettilik til mәdeniyetinen - týr jaghynan últtyq mәdeniyetke auysady, onyng mazmúny internasionaldyq bolsa da, eger últta intelliygensiyanyng últtyq tabyna múqtajdyq payda bolsa, onda búl tapta, óz kezeginde, úly bilimdi últty kókseytin  múqtajdyq ósip shyghady» (Safarov. «Otarlyq revolusiya». 110-bet).
4). Halel Dosmúhamedov. «Alash-Ordanyn» asa kórnekti qayratkeri, doktor jәne publisist. Ol qazir Tashkentte Qazaqiyadan kelgenderding bәrin basqaruda. «Sholpan» últtyq-mәdeny úiymnyng tóraghasy (osynday úiym osy atpen eski qúrylys kezinde de bolghan). Tashkenttegi qazaq oqu oryndary onyng yqpalynda túr. Onymen Qojanov jii aqyldasady. Qysqasy, asa kórnekti róli bar.
5) Jahansha (Djagancha) Dosmúhamedov. «Alash-Ordanyn» kórnekti qayratkeri, yurist, Tashkentte Narkomust jelisi boyynsha isteydi. Eki Dosmúhamedov te óz kezinde 1921 j. Týrkatkomdaghy qyzmetkerlerdi bólu jәne taghayyndaumen shúghyldanghan «Kirotdel» (Qazaq bólimi) dep atalatyndy basqardy. Búl Kirotdelding naghyz Uchraspred (Mәskeudegi Ortalyq Komiytetting kadr bólimi - B.Q.) sekildi kórinip, qanshalyqty ýlken ról atqarghany onyng 1921 j. «Aq jolda» basylghan maqalasynan kórinedi. Búl Dosmúhamedov qazaq gazetine at beru tarihy turaly maghan ózi aityp bergen bolatyn. Bih qazaqtardyng kommunizmdi týsinbeytinin aittyq, dedi ol, dúrysy, qyzyl da, aq ta at bermey, «Aq jol» dep atau (yaghni, taqua jol, nemese, aq, jarqyn jol, - «Aq» qazaqta «qúdaymen» sәikestendiriledi, mysaly, duanalardyng - qazaq dәruishterining uaghyzdarynda). Sol Dosmúhamedov maghan 1921-22 jj. «Aq jol» is jýzinde olardyng (yaghny Alash-Ordanyn) gazeti bolghanyn maghan tike ózi aityp edi. Ol múny, әriyne, jeke әngimeler kezinde aitqan-túghyn, biraq búl shynynda da solay bolatyn.
6) Esbolov (mәtinde, jalpy oryssha derekkózderde: Ispulov). Ol da «Alash-Ordanyn» kórnekti qayratkeri. Alash-Ordalyq-kolchaktyq polk komandiyri blghan. Bolishevikterge qarsy ózin talay ret kórsetken. 1921 j. Tashkentke shaqyrylyp, Narkomzem Kollegiyasyna mýshe bolyp taghayyndalghan. Soysn 1921 jәne 22 jj. Qojanovtyng kepildigimen Týratkom mýsheligine ótkizildi. «Qosshynyn» basshylarynyng biri dep esepteledi. Jetisude jer reformasyn jýrgizude basty uәkilderding biri boldy, jerdi búqaragha alashordashylar berip jatyr dep týsindirdi. Jeke qatynasta maskýnem jәne janjalqor. Biraq onsyz Qojanov bir de bir mәselesin sheshpeydi.
7) Kópjasarov.  Oral oblysyndaygh búrynghy «Alash-Orda» milisiyasynyng bastyghy. Mústafa Shoqaevtyng jeke hatshysy bolghan. Ol 1920 jyly meniysheviktik Gruziyadan Parijge qashqanda, Kópjasarov Tiflisten Tashkentke kelen izinde Áleumettik qamsyzdandyru halkomynyng orynbasarydalghan. Qojanov onyng kim ekenin jaqsy biledi, sonda da ony jauapty júmysqa tarqan. Parijge Shoqaevqa mәlimetter jetkizushilerding biri osy Kópjasarov emes pe eken.
8) Qonyrqoja Qojyqov. Qazaqtardyng «qoja» atty aqsýiekterinen. Búrynghy Qoqan avtonomiyalyq ýkimetining mýshesi. Kórnekti alash-ordashy, Shoqaevtyng kómekshisi. 1913 j. Romanovtar ýiining toyy kezinde qazaq tilinde patshalardyng portretteri basylghan kitapsha jazdy. Ferghananyng audandarynyng birinde  Kerenskiyding uaqytsha ýkimetining komissary boldy. 1921 j. narkomzemde mýshe jәne sosyn orynbasar boldy, Jetisu oblysynda jer reformasyn basqardy, barshagha orystardy «tabysty týrde soghyudamyz» dep jýrdi. 1922 j. jerge ornalastyrudy basqardy, qazir Jerge ornalastyru basqarmasynda isteydi. Qojyqov Qojanovpen bir pәterde túrady. Búl Qojyqov, Qojanov, Asfendiarov, Tohtabaev - belgili Lapinning qyzdaryna ýilengen, sóitip olar eng aldymen osy tuysqandyq nyshan boyynsha, qazaq halqyn birlesip basqaruda. Qojyqov Týrkatkom mýsheligine talay ret saylandy - sodan Qosshy OK-ning basshylarynyng biri blyp tabylady. 1921 j. Qojanov pen Asfendiarovtyng kepildigimen tipti partiyagha da kirdi, biraq keyin ony tazartu kezinde shyghardy. Qazir Qojanovty tura osy Qojyqov basqarady. (Ol óte tәdiriybeli adam). Qojanovqa qyzmetkerler kelgende, mәselelerdi kelisu ýshin, ol eng aldymen olardy Qojyqovqa jiberedi, oghan pikir aituy ýshin әrtýrliýkimettik jәne tipti partiyalyq hattamalar beriledi.
9) Sadyq Ótegenov. Jasy úlghayghan, biraq әkki, monarhiyalyq baghyttaghy shal. Alash-Orda men Qoqan avtonomiyalyq ýkimetining qayratkeri. 1913 j. Peterburgke Romanovtan ýii merekesine bardy. Qojanovtyng barlyq qúpiyasyn biledi. Songhy osy Ótegenovting tәrbiyelenushisi. Ol әrtýrli taghayyndaular jónindegi Qojanovtyng daladaghy jarshysy. Bolys basqarushysy bolghysy keletinderding tilegining oryndaluy Ótegenovke baylanysty. Kóptegen kommunister lauazymdy tek sol arqyly alady. Ótegenov renjisip qalghan kommunisterdi tatulastyrushy patriarh qyzmetin atqarady. Jaqynda osy Ótegenov maghan kirip, meni Qojanovpen tatulasugha kóndiruge tyrysty. Meni tym ymyragha kelmeytin «bolisheviktik» taktika ústanasyng dep jazghyrdy. Olardy 1918 j. kontrrevolusionerler dep ataghanymdy eske týsirdi. Biraq endigi jol tek ymyralasu bola alady dep aitty. Ol menen, mәselen,  qanday lauazym alghym keletinin, sony aituymdy súrady, ózining múny Qojanov arqyly jýzege asyra alatynyn aitty. Óitkeni, qúddy songhy adam tolyghymen onyng yqpalynda jәne odan qorqady - slday dedi. Mening oghan qanday jauap bergenim týsinikti ghoy. Biraq Qojanov shynynda da odan «qorqady», sebebi Ótegenov Qojanovtyng barlyq (kontr-revodusiyalyq) qúpiyasyn biledi. Ótegenovtyng ózi ýlken paraqor jәne taza emes adam. Eger maghan osylay sóilep túrsa,onda onyng ýiezderdegi qatardaghy qazaqtargha ne aitatynyn shamalay beruge bolar.
10) Japar jәne Ábdirahman Lapinder. Búrynghy kontr-revolusionerler. Olardyng biri ohrankada da tilmәsh bolyp istegen.  Ólte las adamdar, biraq solar arqyly kóptegen kommunister lauazymgha ie bola alady.
11) «Aq jol» redaksiyasy, «Kiyr-inpros». Ókimetting kóptegen apparattary osynday partiyada joq, biraq mәni jóninen kontr-revolusiyalyq elementtermen toltyrylghan. Mysaly,  «Aq joldyn» hatshysy bolyp -Dulatovtyng búrynghy túraqty jeke hatshysy bolghan tatar otyr. Kórnekti kontrrevolusionerler qataryna Maghjan Júmabaev ta jatady, onyng reaksiyalyq-kontr-revolusiyalyq sipattaghy ólenderining jinaghyn jaqynda Qojanovtyng alghysózimen Turkgosizdat (Týrkistan memlekettik baspasy - B.Q.) basyp shygharghan. Jinaqtyng shyghuyna oray «Aq jol» gazetinde maqala payda boldy, onda: Júmabaev qazaqtardaghy ekinshi tarihy jazushy, onyng mindetterining biri - ótkir tilmen synau jәne «qúdaydy moyyndamaytyndargha, tek biylikke úmtylatyndargha jәne avanturisterge» qarsy kýresu bolyp tabylady dep kórsetilgen. Áriyne, Gosizdat qazaq tilin týsinbedi de basyp shyghardy. Mәselen, Hayretdin Bolghanbaev, osy bitispes kontr-revolusioner, 1921 j. da, qazir de Týrkatkom mýshesi bolyp saylandy. Qazyna aqshasyna Qazaqiyagha jiberildi, «Aq jol» tarapynan materialdyq túrghydan jabdyqtalyp túrady. Biraq kommunizmning ymyragha kelmes jauy. Alayda Qojanov pen ol - dostar, hat alysyp túrady. Osylarday basqalar da kóp.

II. Partiyadaghylar:
1). S.Qojanov. Ony negizgi bayandamada birshama sipattadyq. Partiyagha 1920 j. kirdi. Partiyagha jazylghannan keyin ile-shala, eki aptadan keyin syrttay TKP OK mýshesi etip saylady (Týrkistandaghy 1920 j. bolghan tónkeristen keyin). Partiyagha jazylghan kezinde ol ilanym jetegimen emes, ózin qudalaghan «qazaq bolishevikterinen» ósh alu ýshin jazylyp jatqanyn barshagha aityp jýrgen. Búghan ony әsirese iytermelegen  jәit - onyng 1919 j. Týrkistan ýiezinde kontr-revolusiyalyq júmystary ýshin tútqyngha alynuy boldy. Búl turaly bәri biledi (Týrkistan ýiezining qyzmetkerlerinen súray kerek, sonda olar aityp beredi). Qojanov maqsatyna jetti, ol sol kezdegi qazaq bolishevikterin jetkilikti dәrejede jәbirledi. Ol ómirbayanynda baqtashy jәne sheberding jәrdemshisi boldym, sonday-aq seminariya qabyrghasynda qúpiya kenes qúrdym dep jalghan jazyp jýrse de, 1917 j., gazet basynda túrghanynda ulemamen kýresi jayynda aita kelip,  ol osy gazet betinde bolisheviktermen jәne bolisheviktik iydeyamen janygha kýreskenin jasyrady. 1918 j. Týrkistanda «Qoqan avtonomiyasynyn» bastapqy esigi bolyp tabylatyn «Týrkistannyng ólkelik músylman kenesi» degen boldy. Ony basqarghandar: M.Shoqaev, Ahmed-Zәky Validov, Seyfuli-Mulikov, Narbutabekov jәne basqalar (búlardyng kópshiligi keyin Qoqan avtonomiyasynyng basyna keldi). Osy keneske mýshe bolyp sonday-aq mynalar kirdi: S.Qojanov, Z.Seydalin (keyin aqtargha ótip ketti), Kótibarov, Bóriyev, K.Narbekov (bәri qazaqtar), olar alghashqylarmen qyzmette óte jaqyn bolyp, olardy qoldap túrdy (1918 j. 2 tamyzdaghy № 6 «Kengash» gazetin qaranyz). Qojanov kompartiyagha kirgennen keyin kýni býginge deyin ózining kontr-revolusiyalyq ótken jolyn, «Alash-Ordany» jәne «Qoqan avtonomiyasyn» ne baspasózde, ne sóilegen sózderinde bir auyz sózben de aiyptaghan emes.
2) Sanjar Asfendiarov. Týrkistan general-gubernatorlyghynda istegen generaldyng balasy. Múnyng ózi әskeriy-medisinalyq akademiyany bitirgen jәne kórnekti patsha chinovniygi bolghan. Alash-Ordada boldy. Ózining ómirbayanynda ol bәlkim Tashkentte músylman júmysshylarynyng (maydandaghy tyl júmysshylarynyn) tóraghasy boldym dep jazatyn shyghar, biraq Qoqandaghy «Músylman júmysshylary men jauyngerleri» (tuzemdik burjuaziyanyng jýzin jasyrghan ókilderi) sezinde, Tóralqasynda  Asfendiarov bolghan osy sezd Qoqan avtonomiyasyn qoldau jәne bolishevikterdi aiyptau jayynda qauly shyghardy (1918 j. 4 qantardaghy № 48 «Úly Týrkistan» gazetin qaranyz). Asfendiarov sonymen bir mezgilde «Shura-i-Islamiyanyn» (din qyzmetkerlerinen qospasy bar burjuaziyalyq-últtyq intelliygensiya organynyn) mýshesi boldy, onda Validov jәne basqalar bolghan» (1917 j. 4 tamyzdaghy № 20 «Úly Týrkistandy qaranyz).
1919 j. sonynda ony mening bastamammen júmysqa tartyldy, partiyada joq bolsa da Densaulyq saqtau halkomatyna taghayyndaldy, sosyn, bizding súrauymyzben, tuzemdikterden shyqqan paydaly dәriger retinde,  tipti partiyagha qabyldandy. Biraq Asfendiarov menen «solshylyraq» jәne shynayy «internasionalist» bola almady. Qazir ol jalpy layysq bolmasa da, TKP OK hatshylarynyng biri bolyp tabylady. Eger ol qazir kontr-revolusiyashyl Alash-Ordanyng kompaniyasy ishinde jýrmegen bolmasa, múnyng bәri eshtene etpegen bolar edi.
3) Begaydar Aralbaev, uchaskelik pristavtyng búrynghy tilmәshi - qylmystyq túrghyda taza adam emes. Dәuletti kisi bolghan. Sosyn ýiezden bastap, oblysta jәne Ishki ister halkomy lauazymyna deyin jauapty qyzmetterdi istegen. Jaqynda ýilendi jәne әieli ýshin «qalynmal» tóledi (yaghny kommunist bola túryp, әieldi satyp aldy). HII Býkiltýrkistan Sovetter sezinde sezding kópshiligi oghan qarsy sóiledi, óitkeni ony keri qaghudyng negizi bolghan-dy. Biraq bәribir ony jauapty lauazymda qaldyrdy.
4) Sherihan Núrmúhamedov. Búrynghy saudager, qazir le sol isimen shúghyldanady. Baylyghy bar. Baryp túrghan aldamshy («juliyk»). Biraq partiya mýshesi bolyp tabylady. Qojanov pen auyl arasyndaghy baylanystyrushy buyn qyzmetin atqarady. Sovetterding HII sezinde ózin anketagha, nege ekenin, ózbekpin dep toltyrdy.
5) Narzulla Rýstemov. Búrynghy tilmәsh. Dәuletti adam. 1921 j. bólip salym jinau («razverstka») kezinde baylar qatarynda salynghan etting belgili mólsherin tóledi. Biraq kommunist blyp tabylady, jauapty ldauazymdarda isteydi, songhy kezderde Týrkatkom Hatshysy bolyp jýrdi. Dәlirek aitqanda, әriyne, kompartiyamen ortaq eshtenensi joq.
6) Batyrbekov revolusiyagha deyingi uaqytta ýlken sauda isimen shúghyldandy, Mәskeuge, Nijniyge jәne Rigagha baryp jýrdi. Ózi odan bas tartpaydy. Biraq partiya mýshesi. Basbúzarlyq qylmystargha qatysy әshkerelengen, biraq Qojanov ony qorghaugha tyrysuda.
7) Jarmenov, Baymúratov, Kýzembaev, Kýletov jәne basqalar úsaq sipattaghy qyzmetkerler. Kәdimgi qatardaghy, biraq partiyaghy tyrmysyp kirip alghan bóten elementter bolyp tabylady, olardyng әrqaysysynyng sonynda  bir emes, birneshe qylmystyq is bar. qazir әigili Shymkent isi qaraluda, onda birneshe ondaghan kommunist partiya qatarynan shygharylghan, solardyng qatarynda paraqorlyqpen, salyq somalaryn úrlaumen jәne t.b. isterimen ishkerelengen atalghan adamdar da bar.
8) Qazaq kommunisterining ishindegi birshama sau elementter osy publikanyng barlyghyna sheshimdi týrde qarsy kónil-kýide. Qojanovtyng ainalasynda adal adamdar óte az ghana. Birshama kórnektilerden: Bәribaev pen Esqaraev, ekeui de HII sezde qúbylyp túrdy, tipti Qojanovtyng tilmәshtaryna qarsy sóiledi. Biraq qazir Orta Aziya Burosynyng Qojanovqa airyqsha qoldau kórsetuine baylanysty, olar shamasy qayta tabysqan bolar. Osy toptyng sayasy bet-beynesi is jýzinde olardy basqaratyn Alash-Orda qayratkerlerinen  eshtenesimen erekshelenbeydi. Olardyng bәri derlik «Alash-Orda», «Qoqan avtonomiyasy» nemese «Birlik tuy» úiymy qúramynda boldy.
9) Týrkistandaghy qazaq halqyna sayasy jәne ruhani  yqpal  qazir alash-ordashyl qayratkerlerding qolynda. Olar shetelmen (Shoqaevpen) tyghyz baylanys jasap otyr jәne t.b. Qazaq tilinde marksistik әdebiyetting mýldem derlik bolmauy, onday әdebiyetti qúrastyrugha niyetting bolmauy, kompartiyanyng ornyna alash-orda men últtyq iydeyalardy meylinshe tanymal etu - әlde osylar zalaly tereng júmysty jәne Týrkistandaghy kompartiyanyn  qyzmetin jalghan jolgha qondy kórsetpey me. Qazaq búqarasy әzirge konservativti túrghyda payymdaydy. Bolisheviktik partiyagha osy uaqytqa deyin shalghay týkpirlerde «rekvizitorlardy» kórgendey qaraydy. Búl búqaranyng arasynda marksizm eshqashan uaghyzdalmaghan. Tanymal jәne kóbirek әser etetin - tura sol alash-orda nasihaty. Týrkistandaghy qazirgi ahualdyng kýlli qalyptan tystyghy mine osynda. Osy mәsele jayynda oilanu kerek.
29/IV-24 j. Mәskeu qalasy. («T.Rysqúlov» dep qol qoyylghan)
(jalghasy bar)
«Abay-aqparat»