Shәkәrimning últshyldyq kózqarasy...
«Abay» jurnalynyng 1918 jylghy № 3 sanynda Shahkәrim «Últshyldyq turaly» atty shaghyn maqala jazypty. Onda: «Últshyldyqtan mәdeniyet, mәdeniyetten adamshylyq tuady», - degen Mәnen atty adamnyng tújyrymyna qarsy pikir bildirgen jәne bylay dep jazghan: «Últshyldyq pen mәdeniyetting eng joghary satysy - Europa, olar adamshylyq qylyp otyr ma? Mening oiymsha, әli kýnge sheyin assa últ, qalsa ózimshildikten oza alghan joq».
Shahkәrim qajy osylay deydi de onyng sebebin últshyldyq mәdeniyet tughyzsa da, aq jýrektilik tughyza almaytyndyghymen týsindiredi. Ol, aq jýrek degen - újdan deydi. Al újdandy - barsha jangha mahabbat, shapaghat, әdilet jasau dep týsindiredi. Aq jýrektilik kóbeymey, adamshylyqtyng jenis tappaytynyn naqtap aitady. Ol bylay deydi: «Últynyng kemshiligin toltyru, artyqty ózgelerge ziyansyz jolmen tabu - újdannyng isi». Demek, Shahkәrimning últshyldyq týsinigi - gumanitarlyq, jalpy adamzattyq qúndylyq negizinde óz halqynyng bostyghyn ózgelerge ziyan keltirmeu negizinde tolyqtyru jәne artyq etu.
Hatqa týsken tarihtan kýni býginge deyin oishyldyng osynday kózqarasymen astasyp ómir sýrgen halyq nemese memleket bar ma?. Jauap beru qiyn. Búl turaly ol ózi de osy maqalasynda «Ony istep otyrghan kim bar?», - dep senimsizdikpen nalidy. Eger aq jýrektilik (újdan) ózinnen kýshi artyq, dese basym basqalardyng boyy men oiynan tabylmasa, dýniyening tozaghy sol. Onda, әdiletsiz, zorlyqshyl kýshter ózderining qara bastarynyng qamy nemese tek óz últynyng mýddesin ózgelerden joghary qoyyp, óz artyqshylyghyn basqalargha zalal, qasiret әkelu arqyly jasaydy jәne jasaudy jany sýiedi. Búl jaghday әlsizderding jany men tәnin, ruhyn azaptaytyn pәny әlemning tozaghy bolmay qaytsyn?. Endi osydan oy tuady. «Aqiqaty az, alasy kóp jalghanda sening ghana aq jýrektilik tanytuyng qanshalyq dúrys?». Eger kýlli adam balasy, kýshtisi men әlsizi birdey újdan isinde aq bolsa, kәneki? Ókinishtisi jalghan dýniyening zandylyghy - aqiqat astarynda, aldamshy kórinisi betinde tóselgen. Sol aqiqatty danalar kóre bilgen. Shahkәrim de sony sezip, bilip aityp otyr.
Áuliyening sózimen aitqanda onday ospadarlyq - újdansyzdyq nemese aq jýrektilik emes (qara jýrektik). Al qara niyettilikti Qúday qalamaytyny, «Aqqa Qúday jaqtyn» - adamzattyng mәngilik zandylyghy ekenin biz jaqsy bilemiz. Nәsil, últ jәne til Tәnirding adam balasyna jasaghan syiy, qalauy. Al olar Qúdaydyng qalauynsyz qúrymaydy da. Eger qúrityn bolsa, qazaq halqy endigi júmyr jerden joghalar edi. Sol ýshin biz, qazaqtar este joq eski zamannan beri ómir sýrip kelemiz, әli de ghasyrlap jasaymyz. Aspanymyzdan aunap kóshken búlttarday talay zamandy basymyzdan keshtik, biraq, jer anamyz - otanymyz aman. Bastysy ózimizge. kýshimizge, ruhymyzgha, birligimizge, tarihymyzgha, bolashaghymyzgha degen myzghymas senimimiz boluy shart.
Osy újdannyng isin isteuding adam balasy ýshin asa qiyn ekenin týsingen aqyn: «Biraq, aq jýrekti qalay tabamyz, qaytyp kóbeytemiz?», -dep súraq qoyyp el-júrtyn soghan shaqyrady, odan ýmitin ýzbeydi. Sózining sonynda: «HH ghasyrdyng ónerlilerining - bilimi qylghan isinen,- bile túra nәpsisine qúldyghy zor bolatyn sekildi»,-dep tújyrymdaydy. Aqyn «ónerliler» - dep әr salanyng mamandaryn aityp otyr. Onyng ishinde sayasatkerler de, ghalymdar da, jazushylar da, dәrigerler de, múghalimder de, tehnikter de bәri-bәri bar. Eger olar nәpsisining qúly bolmaghanda, aq jýrektiler kóbeyip, adamshylydyq saltanat qúrar edi. Ondayda, bastysy zor últshyldyq jolghalyp, oghan qarsy әdiletti últshyldyqta kýn tәrtibinen qalar edi. Oishyldyng osy tújyrymyn HHI ghasyr ýshin aitsaq ta dәl kele ketetin sekildi.
Qaster Sarqytqan,
Abay atyndaghy QazÚPU-dyng ústazy
Abai.kz