Qanyna tartpaghannyng qary synsyn.
Qazaq mәteli

Qanyna tartpaghannyng qary synsyn.
Qazaq mәteli

«Adam degenimiz qúpiya. Býkil ghúmyryndy osy qúpiyany sheshuge sarp eter bolsan, uaqytymdy bosqa ótkizip aldym dep ókinushi bolma. Men osy qúpiyany sheshuge tyrysamyn, óitkeni adam bolghym keledi».
On segiz jasar Dostoevskiy osylay jazypty. Ol ýlken әdebiyetke endi-endi qadam jasar bozbala shaghynda jasaghan osy baylamyna ghúmyr boyy adal bolyp ótti. Jiyrmadan endi asqanda jazghan «Beyshara jandarynan» bastap songhy dýniyesine deyin adam janyna, onyng qaltarys-búltarys tereng iyirimderine ýnilumen boldy. Bәlkim «Qylmys pen jaza», «Zәbirlengender men japa shekkender», «Naqúrys» pen «Albastylardyn» avtoryn Gomer, Dante, Shekspir ispetti artyna mynjyldyqtar men jýzjyldyqtardy tastap, býginge kelgen adamzat tarihyndaghy oy alyptarymen bir qatarda túru qúqyna ie etken adam janynyng qúpiyasyna ýnilsem, bilsem degen osy yntyzar birbetkey jankeshtiligi bolar.
Shyn, býkil sanaly ghúmyrynda adam janynyng qúpiyasyna ýniludi múrat etken Dostoevskiyding ózi de jeke adam retinde artyna az qúpiya qaldyrghan joq. Búghan onyng ómiri, shygharmashylyghy jayly jazylghan, jazylyp jatqan jýzdegen zertteu enbekter, kitaptar kuә.
Úly jazushynyng júrt kózinen tasa ishki ómirine jaryq týsiruge mýmkindik beretin sonday qúpiyalardyng birine býgin bizding de ýnilgimiz kelip otyr. Ángime jazushy ómirine, shygharmashylyghyna kezinde ózi aidauda bolghan qazaq dalasy, Shoqan Uәlihanovtay birtuar qazaq perzentimen dostyghy qanshalyqty әser etkendigi, yqpal jasaghandyghy turaly bolmaq. Áriyne, bәri retimen.
1845 jyldyng әldebir aiynyng әldebir kýninde arysy әlem, berisi orys әdebiyetining tarihynda jan tebirenter ghajayyp oqigha bolghan. Esimin Resey týgili әli Peterburg te tanyp ýlgermegen jazushynyng shygharmasyn jas Nekrasov pen bozbala Grigorovich qoljazbasynan jylap otyryp oqidy. Shygharma keyipkerining taghdyryna әbden kónilderi bosap alghan olar endi qoljazbany alyp, ataqty synshy Vissarion Belinskiyge asyqqan. Bólmege:
- Jana Gogoli payda boldy! - dep daurygha kirgen әdebiyetshi shәkirtterining (ekeui de keyin orys әdebiyetining tarihynda óz ornyn alghan jandar) jelikpe kónilin minezi qatal, qalamy odan da qaharly synshy:
- Sizderge sensek, Gogolider janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqtay qaptaytyn boldy ghoy,- degen salmaqty bir auyz sózben basyp tastaghan. Biraq búl esimi kópshilikke әli beymәlim talapkerge kesilgen ýkim emes-ti. Qoljazbamen tanysyp shyqqan Belinskiy endi jas jazushyny ózi kóruge dilger boldy. Synshy jýregi orys әdebiyetine qalamy Gogoliden de qarymdy, taqyryby odan da auqymdy jazushy kelgendigin sezgen-di.
Ádebiyet tabaldyryghyn jiyrma tórt jasar Dostoevskiy osylay, Vissarion Belinskiyding ózining aq batasymen attady. Al zamandastaryna jýregi temirden jaralghanday kórinetin, sol ýshin de «Temir Vissarion» atanghan synshynyng kózine jas aldyryp, rizashylyghyn oyatqan dýnie «Beyshara jandar» dep atalatyn shaghyn ghana roman edi. Bastau kózi osylay ashyldy. Jazushy aldynda úzaq-sonar shygharmashylyq jol jatty. Osy bir azapty joldyng әldebir túsynda Belinskiy de oghan bergen alghashqy baghasynan bas tartqany bar. Synshy naqtylyqqa qúrylghan myna jeri bas, ana jeri ayaq dep tanugha bolatyn salauatty deni sau shygharmalardy talap etti. Izdenis ýstinde jýrgen Dostoevskiy shygharmalary múnday tar shenberding ayasyna siya bermeytin. Dostoevskiyding osy bir shygharmashylyq izdenisteri keyinirek әlemdik әdebiyetting biregey kórkemdik әdis-tәsilderine ainalatynyn sezgende, Belinskiy de óz sózin keri qaytaryp alghan bolar ma edi, kim bilsin. Degenmen, talantty der shaghynda tany bilu de az erlik emes qoy.
Dostoevskiy tek әdebiyetke ghana emes, adamtanu ilimine de tónkeris ispetti ýlken janalyqtar әkelgenin úmytpaghan jón. Ol on toghyzynshy ghasyrdyng ekinshi jartysynda-aq óz әdeby shygharmalary, somdaghan keyipkerleri arqyly HH ghasyrda әigili Zigmund Freyd negizin qalaytyn psihoanaliz ilimining alghy sharttaryn jasap ketti.
Sәti týsse orysty tómendetkisi kelip túratyn batystyng Dostoevskiyge kelgende ony asqaqtata jóneletindigi de adam qúpiyasyna ýnilude tendessiz sheberlikke qol jetkizgen jazushynyng sol beynetqor úlylyghynan bolsa kerek.
Kim-kim de óz uaqytynyng perzenti. Kemenger de, keri ketken de. Dostoevskiyding әdebiyetke kelgen kezi patshalyq Reseyde әleumettik mәselelerding ushyghyp túrghan kezi bolatyn. Biylik basyndaghylardyng toghysharlyghy, kedey-kepshikting qayghy-qasireti, alghash orys әdebiyetinde Pushkin prozasy men Gogoli dýniyelerinde kórinis tapqan mardymsyz jalaqygha kýni qaraghan úsaq adamdardyng beyshara tirshiligi, osynyng bәri asqynghan ýstine asqyna týsken. Ózin Pushkin men Gogoliding izbasary sanaytyn Dostoevskiyding múnday әleumettik әdiletsizdikterge ishtey bolsa da qarsy shyqpauy mýmkin emes-ti. Jas jazushynyng alghashqy shygharmalary-aq onyng kimderding jaghynda ekenin aiqyn anghartqan. Onyng ýstine Jan Poli Marat, Jorj Danton, Maksimilan Robespier esimderining halyq auzynda kýrkiregenine de bar bolghany jarty ghasyrday-aq uaqyt bolghan. Peterburgting ózinde bolghan dekabrister kóterilisi de әli úmytyla qoymaghan shaq. Mine, osynday tústa Sen-Simon, Sharli Furie, Ouenderding sosializm jónindegi qiyaly ilimderi de Europany qalyqtay ótip Reseyge jetip ýlgergen edi. Yghay men syghay jinalghan aristokratiyalyq basqosu, jiyn, otyrystarda olardy taldau ýrdisi de sәnge ainala bastaghan. Áriyne, bay-manaptyng óz biliktiligin kórsetu ýshin.
Ras, olardy shyn mәninde taldaytyn, iydeyalaryn halyq iygiligi ýshin iske asyrghysy keletin jasyryn ýiirmeler de boldy. Sonday toptardyng biri petrashevshiler ýiirmesine jogharydaghyday kónil-kýiden keyin Dostoevskiy de kelip qosylady. Áriyne, ýiirme mýshelerining óz aralarynda qúpiya polisiyanyng jansyzy bar ekendigin bilmegeni anyq. Kónilde kýmәn joq jerde kókeydegi aitylatyny jәne ras. Ýiirme basqosuynda osynday óz pikirin ashyq bildirgenderding arasynda Dostoevskiy de bar edi.
Kóp úzamay býlikshil ýiirme mýsheleri ústalyp, Petropavlovsk qamalynyng qamauhanasyna jabylghanda ortalarynda Dostoevskiy de jýrgen. Olar on segiz ay tergeude boldy. Áskery sot otstavkadaghy injener-poruchnikti taghy da birneshe adammen birge ólim jazasyna kesti. Sot sheshimi 1849 jyldyng 22 jeltoqsanynda tanghy saghat segizde Peterburgtegi Semenovsk alanynda oryndalatyn boldy.
Mine, olar Semenovsk alanynda túr. Jazushy ruhynyng biyiktigin dәl osy bir qaraly sәtte ózi siyaqty taghdyrlasyna «Kishkentay qaharman» atty povesining jelisin jýregi selt etpey әngimelep túrghandyghy da dәleldey týsse kerek. «Qyryq jyl qyrghyn bolsa da ajaldy óledi, kebenek kiygen keledi» degen sózding ras ekendigin dәleldegisi kelgendey janada ghana ólim auzynda túrghan jandardy «jarty qúday» aq patsha ómir syilap jarylqay salghan. Patsha úigharymy boyynsha Dostoevskiy tórt jyl katorga júmysyna aidalugha, keyin qatardaghy jauynger bolyp qyzmet etuge tiyis dep sheshilipti.
Dostoevskiydi aman qalghanyna quanbady deuge bolmaydy. Úlylar da et pen sýiekten jaratylghan jan emes pe, keyinirekte ekinshi әieli Anna Grigorievnagha Semenovsk alanynda ólim jazasyn qalay kýtkendikterin, kýtpegen jerden jasalghan keshirimnen keyin qazemat ishinde bar dausymen әn salyp, balasha quana biylegenin aitqany bar.
Alda qazaq dalasy, Omby men Semey qalalary jatty.
Mine, osy arada biz ózimiz sheshpek qúpiyagha alghashqy barlaudy jasaugha mýmkindik alamyz.
Nege ekeni belgisiz, ómirbayanyn jazushylar osy jazushynyng ata-tegin taratyp jatugha tym shorqaq. Yaky qúlyqsyz. Shamasy úly jazushynyng týbi týrki ekenin moyyndaudap qoydan qashqaqtaytyn bolar. Jazushynyng týbi týrki ekenin ómirbayany, oilau jýiesi, shygharmashylyghy, tipti eng arysy familiyasy da rastap túrghan joq pa! IYә, iyә, Fedor Dostoevskiydi qazaqshalap jibersek (Orys tilining dybystalu ereksheligine oray ekinshi buyndaghy o әripining a bolyp dybystalatynyn eskergen jón). Dostaydyng Fedory bolyp shyghar edi. Nemese Dostaylyq Fedor. Sonda Dostay degen esim týrkide bolmay slavyanda bolmaq pa! Dostay, Qajytay, Maraltay, Nartay... Basqa basqa, dәl qazaqtyng ózinen osynday ondaghan esimtaylardy tauyp alugha bolady. Taza týrkilik esim. Jazushy shygharmashylyghymen, ómirimen terenirek tanysa bastaghan alghashqy kezderimde kókeyime osynday oilar kelgen. Týisigim aldamapty. Dostoevskiyding týbi rasynda da týrki eken. Biraq, әriyne, bәri óz retimen...
Topyraq tartpay túrmaydy.
Tәniri Dostay shal úrpaghynyng talayyna ata-baba mekenine taghzym etudi jazypty. Gogoliding әdeby yqpalynan qútylghan jazushynyng úly shygharmalary da osy sapardan keyin jazylmaq. Búl sapar auyr sapar boldy.
Ayaqta shynjyr, basta qiyal, qazaq dalasyna aidalyp bara jatyp bolashaq úly jazushynyng ne oilauy mýmkin?
Esine arghy atalarynyng Altyn Ordadan shyqqandyghyna maqtanyp otyratyn әkesining әngimesi týsken bolar (Mark Sloniym, «Try lubvy Dostoevskogo», Moskva, «Sovetskiy pisateli», str 18). «Ákesi arghy atalarymyzdyng biri knyazi Kurbskoydyng ózimen sen dep sóilesetin kisi bolghan dep otyrmaushy ma edi. IYә, arghy atasy bir kezderi tastap ketken dalagha búl qaytyp kele jatyr. Óz erkimen emes, jer aidalyp. Alghash Rusike jol tartqan (1389 jyly) arghy atasy Aslan Myrza Sheleby kýnderding kýninde óz belinen taraghan úrpaqtarynyng biri tughan jerine osylay oralatynyn sezdi me eken. Áy, qaydam. Áytpese, anau aituly aqsýiek sanalatyn Arseniev, Somov, Yusupov, Artiyshevter de sol Aslan atanyng úrpaghy emes pe. Solardyng qaysysy búl siyaqty ayaghyna kisen týsip sorlap qaldy deysin?»
«Jeti atasyn tanymaghan jetesiz» degen. Jasy endi ghana otyzgha taqaghan Dostoevskiyding qiyalynda osynday oilar da jýz berui mýmkin-au. Qalay degenmen de bir kezdegi tólengitting úrpaghy ata-baba mekenimen qauyshugha dayyndalghandyghy anyq.
Ombyda tórt jyl katorgasyn ótkizgen ol Semey qalasyna soldattyqqa auysqanda týrki ghalymy Shoqan Uәlihanovpen tanysty. Osy Shoqannyng bir kezde óz ata-babalary qyzmet etken tórening túqymynan ekenin bilgende tanqalghan da bolar-au. Basqasyn qaydam, jazushynyng jas Shoqandy ghalym, bilimdar jan retinde ghana emes, týbi bir týrki retinde de qúrmettegeni anyq. Búl arada jazushynyng júbayy Anna Grigorievna Dostoevskayanyng kýndeliginde bayandalatyn myna bir oqighany da eske ala ketken jón siyaqty. Jazushy ózine stenografshy bolyp jýrgen jiyrma jasar qyzgha kórgen týsin bayandaydy.
- Bilesiz be, men óte qúrmetteytin, qayda jýrsem de, qayda kóshsem de әrdayym ózimmen birge alyp jýretin qasterli bir zat bar. Ol Shynghys túqymy (Chingiziyd) Shoqan Uәlihanov syilaghan qobdisha. Týnde týsinde osy qobdisha ishinen bir asyl tas kórdim. Búny jaqyn arada ómirimde bir ong ózgeris bolady eken dep jorydym.
Búl - otbasylyq baqytty ómir qúruda talaydan joly bolmay kele jatqan jazushynyng ózi únatyp qalghan qyzgha alghash jan dýniyesin ashyp, aghytyluy edi. Osy bir qobdishadaghy asyl tasqa baylanysty týs sony 45-tegi jazushy men jap-jas stenografshy qyzdyng ýilenuge uaghdalasuymen bitetini estelikten belgili. Dostoevskiyding osy nekeden keyin ghana birshama erkin tynystaugha mýmkindik alatyndyghy da onyng ómirbayanyn biluge qúmartushylargha ayan. Qany bir Shoqan dosy Dostoevskiyding otbasylyq baqytyn qúruyna osylay kómektesedi. Taza týrkilik syilastyq. Búny qanyna tartu deymiz be, qalay deymiz. Týbi týrki Dostoevskiyding tilegin týrki Shoqanday eshbir slavyan tilemegen shyghar. Eki aradaghy syilastyq: «Men sizdi tipti tughan bauyrymnan da artyq jaqsy kóremin, sýiemin desem de bolady» degen jýrekjardy lebizge deyin úlasqany tarihtan jaqsy mәlim.
Álem әdebiyetinde Europany dәl Dostoevskiydey synaghan birde-bir jazushy joq. Ol «dýniyening bolashaghy Shyghysta» dep sanady. Ghúmyr boyy osy ýshin kýresti. Býgingi kýn biyiginen qarap otyryp, jazushynyng múnday sheshimge keluine jasandylyqqa jany qas dala tabighaty, týrki topyraghy әser etti dep aitugha әbden bolady. Ol tipti, orys maqtanyshy sanalatyn әlemdegi eng әdemi qalalardyng biri - Peterburgti de joqqa shyghardy. Qoldan jasalghan jasandy «Týs qala» dep atady. Qalanyng adamzatqa dayyndap otyrghan qanday zaualy barlyghyn ol kezde dili dalalyq Dostoevskiydey eshkim de týisine alghan joq. Týisinui de mýmkin emes edi. Dostoevskiy shygharmalary tabighatpen baylanystyrar seziminen aiyrylyp qalghan jandardyng ishki aighayy, izdenis, irkilisteri turaly bolatyn.
Qazaq dalasynda eriksiz aidauda bolghan kezi jazushy shygharmashylyghynda izsiz qalghan joq. Onyng «Jasóspirim» romanynyng basty keyipkeri Versilovtyng prototiypi Shoqan Uәlihanov bolghandyghy býginde jazushy kýndelikterinen jaqsy mәlim.
Ár týrli uaqyt ýzikterinde qazaq dalasymen taghdyry baylanysqan orys aqyn-jazushylarynyng ómiri turaly tamasha povesterding avtory Pavel Kosenko Dostoevskiy óz shygharmalarynyng ýsh jerinde qazaq dalasy turaly saghynyshpen, ony biyik iydealdyq ýlgige ainaldyra otyryp eske alatyndyghy turaly jazady. Olardyng biri «Óli ýiden jazylghan jazbalarda» bolsa, ekinshisi «Qylmys pen jazada». Biz tek ýshinshisin, «Qúmarpazdan» («Igrok») ghana ýzindi keltirmekpiz.
«- Nemis pútyna tabynghannan góri ghúmyr boyy qyrghyzdyng (qazaqtyng - Á.B.) kiyiz ýiinde kóship-qonghandy qalar edim,- dep aiqay saldym men.
- Qanday pútqa?
- Nemisting baylyq jinau tәsili ispetti...».
Dostoevskiy Semeyden jazylghan hattarynyng bәrinde Dala degen sózdi ýlken әrippen jazyp otyrghan. Dalagha búdan artyq qanday perzenttik qúrmet bolmaq?!
Úly jazushy ýlken qalalarda etek ala bastaghan ruhany toqyraudy da Daladan esken samal toqtata alady dep týsingen synayly. Búghan «Naqúrys» romany kuә bola alady.
Roman knyazi Myshkin degenning Shveysariyadan emdelip qaytyp kele jatqan kezinen bastalady. Ózi әulie shatys qasiyetti adam. Qashannan qasiyetti adamdargha ghana tәn dep sanalatyn ústamaly auruy da (Dostoevskiyding ózi) bar. Shveysariyada osy auruynan emdelgen-di. Mine, ol general Epanchinning ózine alys tuysqan bolyp keletin әieli men qyzdaryna әngime aityp otyr. Ángime Mary atty beyshara qyz jóninde. Sonau Shveysariyada kókirek auruynan qaytys bolghan beyshara jan. Az ghana ómirinde kórmegen qorlyghy joq. Derevnyanyng qarghysyna úshyraghan beybaq. Sol beybaqty qiyanattan knyazi Myshkin arashalap alady. Derevnya balalarynyng kókireginde Mariyge degen ayaushylyq sezimin oyatady. Shaghyn bolghanymen óte әserli әngime.
Al osy oqighany Shveysariyadan qarama-qarsy baghytqa, qazaq dalasyna kóshirinizshi. Dostoevskiyding óz súlbasy, alghashqy әieli Mariya Isaevamen arasynda bolghan oqighalar tizbegi kóriner edi. Shyn mәnindegi dili, ruhy taza adam (knyazi Myshkiyn) Shveysariyadan emes, týrki dalasynan kele jatqan. Ruhany tazalyqtyng tek týrki dalasynda ghana saqtalghanyn úly jazushy osylay isharalaghan.
Mening býgingi әriptesterimning arasynda Dostoevskiy shovinist, әsire últshyl jazushy boldy degen pikir qalyptasqan. Pikir arjaghynda Dostoevskiy zamanyn, jazushyny mazalap, janyna tynshu taptyrmaghan oilar tizbegin týsinbeu nyshany angharylady. Biraq, әngimeni sozyp qajeti ne, uaqyttyng ózi-aq Dostoevskiyding oi-tújyrymdary shyndyqqa jaqyn bolghandyghyn dәleldep bergen joq pa! Úly inkvizitor beynesi tarihta «múrtty qasapshy» retinde kórinis berdi. Kindik atasy Marks sanalatyn kommunizm iydeyasy biylik basyndaghy az ghana toptyng býkil halyqtyng baylyghyn bólisip aluymen ayaqtaldy. Marksting Resey siyaqty agrarlyq elde kommunizm iydeyasyn jýzege asyrugha tipti mýmkin emes degen eskertpesine qaramay, qazan tónkerisin jasap jibergen Lenin býginde nemis alpauyttarynyng jansyzy bolghany retinde belgili.
Dostoevskiy ruhany janarudy Europanyng sәnqoy ilimsymaqtarynan emes, ózining qarapayym orys halqynan, bir kezde babalary meken etken qazaq dalasynan kýtti. Onyng ýmiti, qanshalyqty aqtaldy, uaqyt kórsetedi.
Ras, janashyl bop kóringisi kelgender, «semizdikten sәn qualaghandar» qay kezde de bolghan. Óz tól topyraghynan tamyr tartqan, sol tamyryn terendete týskisi keletin qazaq әdebiyetine, sol әdebiyetting ýni ispetti býgingi mazmúnyna eskishil, uaqyt aghymyna ilese almay qaldy dep syn taqqysy keletinder de sonday «janashyldar» Markstik-lenindik filosofiyadan keyin syrttan taghy bir «baghaly» filosofiyany әkelgisi keletinder de solar.
Joq, biz kezinde úly Áuezovting ózi sosializm iydeologiyasynyng mansúqtauynan arashalap sóz sóilegen, qalam terbegen Dostoevskiy, Abaylarmen birge bolamyz. Ekeui de halyqtyq tól әdebiyet jasady. Biyiktikteri de, terendikteri de sonda. Al biyiktik pen terendik qay kezde de taghzym etuge layyq úlylyq ólshemderi.
2001 jyl.
(jalghasy bar)
«Abay-aqparat»