Endi jarty aigha juyq uaqyttan song (17 kýnnen son), 10 qantarda Qazaqstanda kezekti ret Parlament saylauyn ótedi, bilesizder. Búghan deyin Parlament saylauyna qatysty el ishinde әrtýrli boljamdar aityldy. Áleujelidegi әjik-gýdik әngimelerge salsaq, búl saylau byltyr ótui kerek-ti. Sayasy sarapshylardan tartyp, jelidegi júrt: «Preziydent saylauynan son, ile-shala Parlament saylauy ótedi», - dep boljaghan. Ras, Parlament saylauy merziminen búryn ótui de mýmkin edi. Óitkeni, osyghan deyin birneshe mәrte kezekten tys Parlament jәne Preziydent saylaularyn ótkizgen edik. Biraq, olay bolmay shyqty. Ol bólek әngime...

Tәuelsizdikting 29 jylynda Qazaqstanda 7 ret Parlament saylauy ótken eken. Jәne onyng kóbi ókilettigi ayaqtalmay jatyp tarqatylghan. Qantardaghy saylau 8-shi saylau.

Preziydent pәrmen berip, nauqan bastalghaly beri OSK resmy tirkelgen dep tanyghan alty sayasy partiya dodagha týsetinderin resmy jariyalady. Keyin, Qazaqstandaghy jalghyz «oppozisiyalyq partiya» degen aty bar JSDP saylaugha baykot jariyalap, nauqannan bas tartty. Qalghan partiyalardy OSK tirkep, saylaualdy ýgit-nasihat júmystary bastaldy.

Beseuding bәsekesi

«Núr Otan» - biylik partiyasy. Partiyanyng negizi 1999 jyly qalanghan. Áuelde «Otan» partiyasy bolyp qúrylghan edi. 2006 jyly siez ótip, partiyanyng atauy «Núr Otan» bolyp ózgerdi.  Partiyanyng tóraghasy – Núrsúltan Nazarbaev. 900 myngha juyq mýshesi bar. Mәjilistegi 107 orynnyng 84-i osy partiyagha tiyesili.

«Aq jol» partiyasy 2002 jyly qúrylghan. 260 myngha juyq mýshesi bar. Mәjilistegi 107 orynnyng 7-eui osy partiyanyng ókilderine tiyesili. Aq jol – liyberaldar partiyasy sanalady. IYdeologiyasy – demokratiyalyq el, Alash iydeyasyn nasihattau hәm antikommunizm iydeyasy.

Mәjiliske ýsh mәrte ótken. Preziydenttik saylaugha eki mәrte ýmitker úsynghan. 2005 jyly Álihan Bәimenov 1,61 payyz dauys alsa, 2019 jyly Daniya Espaeva 5,05 payyz dauys jinaghan.

«Qazaqstannyng Halyqtyq partiyasy» - 2004 jyly qúrylghan partiya. Búrynghy Kommunistik partiya. Key mәlimetke sýiensek, 105 mynnan astam mýshesi bar. Mәjilistegi 107 orynnyng 7-eui «kommunisterge» tiyesili. Dәl saylaudyng qarsanynda partiya basshylary rebrending jasap, at auystyrghan. Kommunistik degen ataumen qosh aitysqan...

Mәjilistegi ýsh partiya osy, mine. Búlardan ózge resmy tirkeuden ótken taghy eki sayasy partiya bar. Endi solar turaly az kem aita keteyik...

«Auyl» partiyasy 2002 jyly tirkeuden ótken. Al 2003 jyly qayta tirkeuge túrdy. Onyng tóraghasy Ály Bektaev qazir Senat deputaty. 2007 jyly Mәjilis saylauyna qatysqan. 1,51 payyz dauys alyp, Parlamentke ótpey qaldy. Al 2011 jylghy preziydenttik saylaugha búl partiya ýmitker shygharghan joq. 2012 jyly da Mәjilis saylauyna týsken. Ol joly 1,19 payyz dauys jinady.

«Adal» partiyasy. Dәlirek aitsaq, búrynghy «Birlik» partiyasy 2013 jyly tirkeuden ótken. Búl partiya turaly maghlúmat óte az. Dәl saylaudyng aldynda at auystyryp, dodagha týsti. Qúramyna esim-soyy elge belgili azamattardy tartyp, ýmitkerler tizimine qosty. Búl partiya 2016 jyly Mәjilis saylauyna qatysqan. 0,29 payyz dauys jinap, Parlamentke ótken joq.

Debat: 5 partiyagha 1 saghat az ba, kóp pe?

Ýgit-nasihat dedik qoy. Sol nauqannyng eng qyzdy-qyzdy kezeni sayasy partiyalardyng teleefirdegi sózsayysy ekeni belgili. 22 qazan kýni debat ótti. Oghan 5 birdey sayasy partiya qatysty. «Qazaqstan» arnasy enshilep taratqan teledebat 1 saghat 5 minutta ayaqtaldy. Onyng alghashqy 6 minutyn «Ashyq alannyn» jýrgizushisi  partiyalar men debat erejesin tanystyrugha júmsady. Qalghan uaqyt partiyalargha berildi. Búl az ba, kóp pe? Áuelgi gәp osy!

«Qazaqstan» arnasy – búl memlekettik telearna. Onyng menshik iyesi – QR Ýkimeti! Búl arna Qazaqstanyng býkil aumaghyna týgel taralady. Týrli әzil-ysqaq baghdarlamalar men otandyq jәne sheteldik teleserialdargha saghattap uaqyt bóletin memarnanyng elimizding basty sayasy oqighasy – Parlament saylauynyng debaty ýshin 1 saghatqa jeter-jetpes uaqyt bólgeni kópting kónilinen shyqpaghany jәne ras. Múny әleumettik jelilerdegi pikirlerden de anyq bayqaugha bolady. Bir aita ketetini – teledebat bastan-ayaq memlekettik tilde, yaghny qazaq tilinde ótti!

Jә, sonymen teledabat ótti. Oghan bes partiyanyng ókili kelip qatysty. Aynaldyrghan 1 saghatta kim ne aitty? Kimning sózi ótkir boldy? Kim sózden jyghyldy? Ret-retimen jazayyq...

Búl jolghy debatqa bes partiya qatysty. Olar jogharyda atalghan: «Núr Otan», «Aq jol», «Auyl», «Adal» jәne «Qazaqstannyng Halyqtyq partiyasy».

Nauqangha qyzu aralasyp, Mәjiliske barugha niyetti bes partiyany aittyq. Búl jolghy teleefirdegi sózsayysqa osy bes partiya kimderdi qatystyrdy? Endi sol turaly jazayyq...

«Núr Otan» ýmitkeri – Aydos Sarym. Jasy – 45-te. Sayasattanushy. Qazaq qoghamyna esim-soyy etene tanys Aydos Sarym osyghan deyin týrli memlekettik jәne memlekettik emes úiymdarda qyzmet istegen. QR Preziydenti janynan qúrylghan Últtyq kenesting mýshesi. «Núr Otan» qataryna biyl qarashada ghana qosylghan.

«Aq jol» ýmitkeri – Berik Dýisembinov. Jasy – 49-da. Zanger, tarihshy. 2016 jyldyng nauryzynan beri Mәjilis deputaty. Parlamentke «Aq jol» partiyasynyng tizimimen ótken.

Osyghan deyin qazaq qoghamynda qyzu talqylanghan bastamalarynyng birli-jarymy:

«25 adam kóshege shyqsa, 250 polisiya jýredi»,

«Tauyq qora men shoshqa qoradan shyr ainalyp shygha almay jýrmiz. Nege?»,

«Asharshylyqty «genosiyd» dep moyyndatatyn uaqyt jetti!».

Eskere ketetin taghy bir jayt – debatqa qatysqan beseuding ishinde deputattyq tәjirbiyesi bar jalghyz ýmitker - Berik Dýisembinov boldy.

«Auyl» ýmitkeri – Dәuletkerey Kәpúly. Jasy – 43-te. Aqyn. Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri. Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng iyegeri. «Daryn» Memlekettik Jastar syilyghynyng laureaty. Eki dýrkin Memlekettik stiypendiya iyegeri. Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng basqarma mýshesi, Halyqaralyq Aytys aqyndary men jyrshy-termeshiler odaghynyng mýshesi.

«Halyqtyq partiya» ýmitkeri – Ghaziz Qúlahmetov. Búl azamat turaly aqparat joqtyn-qasy. Partiyalyq tizimdegi mәlimet boyynsha Shymkenttegi «Qaratau» JShSәkimshilik-sharuashylyq basqarmasynyng diyrektory. «Facebook» jelisindegi paraqshasyn orys tilinde jýrgizedi eken.

«Adaldyn» ýmitkeri – Maqsat Tolyqbay. Telejýrgizushi. Partiya qataryna biyl ghana qosylghan. Aytpaqshy, janaghy partiyalardyng teledebaty ótken «Ashyq alan» baghdarlamasynyng búrynghy jýrgizushisi osy Maqsat Tolyqbay edi.

Reglamenttelgen teledabat

Teledebat reglamenttelgen tәrtippen ótti. Ýmitkerlerding pikir-talastyrghan taqyryby: «Últtyq qúndylyqtar jәne iydeologiya» bolghan. Ár partiya ókiline atalghan taqyrypty ashugha 2 minuttan uaqyt berildi.

Ádildik ýshin aita ketu kerek, «Últtyq qúndylyqtar jәne iydeologiya» taqyrybyn tolyq asha bilgen ýsh partiya boldy. Olar: «Núr Otan», «Aq jol» jәne «Auyl». Osy atalghan partiyalardyng spiykerleri naqty taqyrypty 60-70 payyzgha qamtydy. Al qalghan ekeui jolay syrghytyp óte shyqty, әleumettik-eonomikalyq taqyryptardy sóz etti.

Jerdi satu – anandy satumen ten!

«Qazirgi әlemde mәdeniyetterding teke-tiresi jýrip jatyr. Mәdeny jәne aqparattyq ekspansiya soghystan da qauipti. Sondyqtan ruhaniattyng túp-tamyry auylda jatyr» dep, sóilegen Dәuletkerey Kәpúly jer mәselesin talqygha salyp: «Biz itten tuyp, innen shyqqan joqpyz. Jerdi satu – anandy satumen ten! Jerdi satudy jәne jalgha berudi týbirimen toqtatyp, maratoriy ayaqtalghansha zanmen shegelep aluymyz kerek» dedi.

Aynalyp kelgende el bireu, memleket bireu!

Al Aydos Sarym: «Biz myng ólip, myng tirilgen qazaqpyz. Myng ólip, myng tirilgen qazaqpyz desek te, aldaghy synaqta bizding uaqytymyz bar ma? Tarih bizge uaqyt bere me? Biz kóptegen dýniyege narazy boluymyz yqtimal. Kóp nәrsege kónilimiz tolmauy zandy. Biraq, ainalyp kelgende el bireu, memleket bireu! Biz ýlken reformagha kirip bara jatyrmyz» dep sóiledi.

Alash iydeyasy qazaqtyng últtyq iydeyasy bolugha tolyq qúqy bar!

Al «Aq jol» ýmitkeri Berik Dýisembinov: «Bizding partiyanyng baghdarlamasynyng sýbeli bóligi elimizding Tәuelsizdigine jәne Alash iydeyalaryna arnalghan. Alash kósemi Álihan Bәkeyhan: «Memlekettigi joq el jetim», - degen. Sondyqtan bizding Tәuelsizdigimiz – basty baylyghymyz. Elimizding Tәuelsizdigi óz bastauyn Alashtan alady. Qazaqtyng jerindegi әrbir tasy qazaqtyng keudesine týime bolyp qadaluy kerek. Qazaqtyng jerinde óndirilgen bir uys jýn qazaqtyng iyghyna shekpen bolyp jabyluy kerek.

«Biz bireuden kem bolmauymyz ýshin, bilimdi, bay hәm myqty boluymyz kerek», dep eldi birlikke, ekonomikalyq Tәuelsizdikke shaqyrghan Alash iydeyasy býgingi kýni qazaqtyng últtyq iydeyasy bolugha tolyq qúqy bar» dedi.

Osy tústa moderatordyn: «Aq joldyng dekommunizasiya turaly bastamasy populizm emes pe», degen súraghyna Berik Dýisembinov: «Kommunistik iydeyanyng ózi jeke menshikke, kәsipkerlikke qarsy iydeya. Esterinizde bolsa, Sovet ókimetining kezinde qansha adam alypsatar dep aiyptalyp, sottalyp ketti.

Tariyhqa kóz jýgirtseniz, qazaq negizgi tiregi, qamqorshysy, últtyq ekonomikanyng negizi bolghan qazaq baylaryn kәmpeskelep, onyng sony úly ashtyqqa úlasyp, 4 million jazyqsyz qazaqty jer betinen joyyp jibergen osy kommunizm iydeyasy bolatyn. Qyzyl qyrghynnyng qúrbany bolghan ata-babalarymyzdyng súrauyn súrap, tarihy әdildikti talap etudi siz populizm dep sanaysyz ba?» dep, әdemi jauaptady.

«Biz halyq, jer, qogham problemalaryn kóterip jýrgen partiyamyz» dep, sóz bastaghan «Halyqtyq partiya» ýmitkeri Ghaziz Qúlahmetov әri qaray partiya baghdarlamasynda jazylghan 10 taraudy oqyp berdi. Onda: halyq densaulyghy men bilimi, baspana mәselesi, azyq-týlik qauipsizdigi, nesiyelik amnistiya men zeynet jasyn tómendetu t.b. әleumettik mәseleler qamtylghan eken.

«Adaldyn» su-jana mýshesi Maqsat Tolyqbay da óz sózinde әleumetttik problemalardy kóterdi. Sonyng ishinde, MÁMS-ti (medisinalyq qordy) taratu, budjettik sala enbekaqysyn 200 myngha, eng tómengi kýnkóris dengeyin 60 myngha kóteri, kepilsiz baspana, nesiyelik jenildik t.b. mәseleler qamtylghan.

Ár partiya jetekshileri 2 minuttan kósilip baryp toqtaghan son, kezek sóz-jarysqa berildi. Búl kezende partiya ókilderi bir-birine súraq qoyyp, sәti kelse sózden jyghugha tyrysty. Osy kezenning talyqylanar tústary hәm ótkir sózderi tómendegidey boldy:

Aydos Sarym:

«20 jylda «Núr Otan» últtyq qúndylyqtardy týgendeude ne bitirdi?» degen súraqqa jauap:

«Býginde ýlken bastama bastaldy. Ol – Preziydentting tapsyrmasymen qughyn-sýrgin qúrbandaryn reablitasiyalau. Osy arqyly biz asharshylyq kezindegi, soghys kezindegi qaza tapqan azamattarymyzdyng әrbirin tauyp, oghan belgi qoyyp, sol arqyly biz jiyrmasynshy ghasyrmen qoshtasuymyz kerek. «Soghystyng songhy soldaty ólgenshe soghys ayaqtalmaydy» deydi. Endeshe, bizding elde asharshylyq ta, azamat soghysy da, otan soghysy da ayaqtalghan joq».  

Berik Dýisembinov:

«Alash iydeyasy men Euroqúndylyqtardy qalay baylanystyrasyzdar?» degen súraqqa jauap:

«Qazaqta ýiren de jiyren» degen sóz bar. Bizge keregi – Europanyng tehnologiyasy, ghylymy. Jastardyng kóbi aua kóship sol jaqta oqyp jatyr. Oqyp qana jatqan joq, sol jaqta qalyp qoyyp jatyr. Europalyq ómir dengeyin nege osy Qazaqstangha әkelmeske? Nege Europa bizding jemqorlardyng qoly ghana jetetin jer? Osy jerdegi bilimnin, medisinanyn, osy jerdegi ómir dengeyi Europamen birdey boluy kerek!».

Ghaziz Qúlahmetov:

«Sizderdi Parlamentke әkelgen kommunizm iydeyasy edi. Odan bas tarttynyzdar. Endi sizder kommunissizder me, joq әlde últshylsyzdar ma?» degen súraqqa jauap:

«Kommunizmning negizgi missiyasy tapsyz qogham qúru, jeke menshikten bas tartu edi. Qazirgi uaqta múnday úrandardy iske asyru mýmkndigi joq ekenin jaqsy týsinemiz. Biz sosialdyq iydeyalarymyzdy saqtap qalamyz. Dekommunizasiyalanu, rebrending jasau bizge qanday mýmkindikter ashty? Osy uaqytqa deyin kommunistik partiyagha kóptegen jaqsy iydeyasy bar azamattar kele almay otyrdy. Olar ózderin kommunistermen baylanystyrghysy kelgen joq.  Al qazir sonday azamattar bizge kelip jatqany jasyryn emes».

Osy jerde bir aita ketetin mәsele – osyghan deyin atalghan partiyanyng mýshesi, deputat Jambyl Ahmetbekov partiyadaghy rebrendingke qatysty aitqan pikirinde: «Partiya aty ózgergenmen, kommunistik iydeologiyadan bas tartpaymyz» dep, sóilegen edi.

Maqsat Tolyqbay:

«Ana men bala zorlyghy qylmystarymen kýreste sizderding partiya ne úsynady?» degen súraqqa jauap:

«Pandemiya kezinde búl kórsetkish kóbeygenin kórip otyrmyz. Búl qylmystardyng kóbi – júmyssyzdyqtan bolady. Taghyda sol  әleumettik problemalargha kelip triledi. Óndiris kerek, shiykizattan arylu kerek. Ekinshiden, mәsele zannyng әdil sóilemeytininde».

Dәuletkerey Kәpúly:

«Jaghdayy joq adam teatrgha bara ma? Auyldy qalay kórkeytemiz?» degen súraqqa jauap:

«Biz erteng Parlamenkte ótsek, әueli «Qazaqstan agrarly el» degen baghdarlamany zanmen bekituimiz kerek.  Auylsharuashyghyna beriletin subsidiya belgili bir topqa ghana arnalghan».

Tórtinshi kezen: Jeli qoldanushylarynyng súraqtaryna jauap

Aydos Sarym:

«Móde qaghannyng kezinen beri basqanyng bәrin bersek te, jerdi bermeuimiz kerek dep sanaymyz! Jer basty qúndylyghymyz!».

Berik Dýisembinov:

«Erden erding nesi artyq, sózderinen isi artyq» deydi. Bizding artymyzda 18 jyldyq jýrip ótken tarihymyz túr. Ýsh shaqyrylymda jinaghan tәjirbie bar. Kәsipkerlikting qoldaushylary kóp bolsa, elimiz bay bolady».

Ghaziz Qúlahmetov:

«Halyq nesiyeni jetiskenne almaydy. 42500-ge 4,5 million adam ótinish bergen. Osynyng ózinen aq kórmeysiz be?».

Maqsat Tolyqbay:

«Jerdi satugha týbegeyli qarsymyz!».

Dәuletkerey Kәpúly:

«Últtyq qúndylyqty toy-tomalaqpen ólshemeu kerek!».

Jalpy ótkendegi partiyalardyng teleefirdegi sózsayys, oy jarysynyng jalpy mazmúny osy boldy. Búl sózsayysta qoyylghan súraqtargha naqty әri dәiekti jauap beru jaghynan ýzdik ýshtik: Aydos Sarym, Berik Dýisembinov jәne Dәuletkerey Kәpúly boldy (redaksiyanyng sbektivti pikiri).

Ayta keteyik, Parlament saylauy 2021 jyldyng 10 qantarynda ótedi. Oghan jogharyda atalghan bes sayasy partiya da qatysuda. 2007 jyldan bastap Mәjilis partiyalyq tizim boyynsha jasaqtalady. 107 deputattan túrady. Onyng 9-y Assambleya deytin úiymnan. Qalghany saylauda 7 payyzdyq mejeni ensergen partiyalardyng partiyalyq tizim boyynsha irikteledi.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz