Japoniya biyligi Reseymen kelissóz kezinde Kurili araldarynyng jarty territoriyasy, dәlirek aitqanda býkil ontýstik bóligi talap etiletinin aitypty. Yaghni, japon biyligi búl territoriyalardy Japoniya egemendigining hәm Japoniyanyng bir bóligi dep esepteydi.

Búl sózderdi Japoniyanyng jana premier-ministri (byltyr saylanghan) Yosihide Sugu aitqan eken.

«Soltýstik territoriyalar (japondar Kurilidi osylay dep ataydy eken) – búl bizding araldarymyz. Ol bizding egemendigimizding bir bóligi. Odan bólek, Reseymen ekiaradaghy beybit kelisim jónindegi kelissózderining negizgi mәselesi – osy soltýstiktegi tórt araldyng menshik qúqyn anyqtau. Búl bizding Ýkimetimizding túraqty ústanymy hәm talaby», - depti Sugu.

Japon premieri Parlamenttegi sózsayys (debat) kezinde, oppozisiya sanalatyn Konstitusiyalyq-demokratiyalyq partiya (KDP) liyderi Yukio Edanonyng saualyna osylay dep jauap bergen.

Ol sonday-aq, Japoniya aldaghy uaqytta Reseymen birlese otyryp, Kuriliding ontýstik bóligindegi sharuashylyq júmystardy jalghastyra beretinin jәne búl júmystar eki elding zandyq pozisiyalaryna qayshy kelmeui kerektigin aitqan.

Taqyrypqa túzdyq retinde: Japoniya premieri Yosihide Sugu osyghan deyin (18 qantar 2021 jyl) Kuriliding mәselesin beybit jolmen sheshu kerektigi turaly mәlimdeme jasapty. Kuriliding kimge tiyesili ekeni turaly daugha birjolata nýkte qoyyluy kerek dep sóilepti. Sugu búl mәseleni sheshude ózine deyinge Japoniya premieri bolghan Sinzo Abening jolymen jýretinin aitqan.

Japon premierining sózderinen son, orys aqparaty: «Japondar jer daulap jatyr», dep jarysa jazyp jatyr. Mine, qaranyz:

Byltyr japon jurnaliysi әri sayasatshysy iykio Kasiyama deytin adam da Kurilidi qaytaru kerektigin aityp, Japoniya biyligine talap qoyghan. Ol óz talabynda Kunashiyr, Shikotan, Habomay jәne Iturup jerlerin Reseyden qaytaryp aludy, óitpegen jaghdayda Japoniya biyligi territoriya dauy bar Qytay men Ontýstik Koreyge jerdi qorghay almaytynyn, op-onay bere salatynyn kórsetedi dep sóilepti.

Japoniya Kurilidi óz territoriyasy dep sanaytynyn keshe nemese býgin ghana aityp otyrghan joq. Al Resey, sol dauly Kurilide ózining әskery nysandaryn kóbeyte bastaghan. Mysaly, byltyr Japoniya Ýkimeti dauly Kurili araldaryna Resey biyligi óz zenittik-zymyrandyq keshenderin (S-300V4 keshenin) ornalastyrugha qarsy narazylyq bildirgen.

Sonday-aq, byltyr Reseyding Bas prokurory Kurilidegi dauly aimaqtargha saparlap barghan kezinde de Japoniya Reseyge narazylyq notasyn tapsyrghan.

2019 jyly Japoniyanyng sol kezdegi premieri Sinzo Abe de Kuriliding Japoniyagha tiyesili ekenin aityp mәlimdeme jasaghan.

«Soltýstik territoriyalar – búl bizding territoriyamyz. Ol jerde bizding suvereniytetimiz jýredi. Búl pozisiyadan ainyghan joqpyz. Kelissózder barlyq qújattar negizinde jýrip jatyr. Alayda, 1956 jylghy japon-sovet deklarasiyasy eki elding de parlamentteri ratifikasiyalaghan qolda bar jalghyz qújat bolyp túr. Onyng zandyq qúqy әli kýnge deyin saqtauly», - depti.

Tokio men Mәskeu Kurili araldarynyng ontýstik bóligine qatysty dauda ortaq kelisimge kele almay otyr. Áli kýnge. Japoniya qazir Kurilidegi Kunashiyr, Shikotan, Habomay jәne Iturup deytin jerlerdi qaytaryp alghysy keledi. 1855 jylghy sauda jәne shekara turaly ekijaqty Traktat boyynsha, búl aimaqtar Japoniyagha tiyesili bolghan eken. Ekinshi dýniyejýzilik soghystan son, 1945 jyly búl territoriyalar KSRO qúramyna ótken. Al 1956 jyly KSRO men Japoniya birlesip deklarasiya qabyldaghan. Ol boyynsha KSRO janaghy aitqan jerlerding ekeuin Japoniyagha qaytaryp berui kerek bolghan. Alayda, Japoniya búl shartpen kelispegen. Odan keyingi jýrgizilgen kelissózderding barlyghy derlik sәtsiz ayaqtalyp, dau sheshilmegen. Al qazir Resey biyligi Kurili araldarynyng KSRO territoriyasy retinde Reseyge ótkenin jәne ony óz territoriyalary dep sanaytynyn aityp, tәnalmay otyr.

Abening ornyna kelgen Yosihide Suga Kurili mәselesin týbegeyli sheshetinin aitqanymen, sarapshylar Suga túsynda Tokio-Mәskeu arasy suyp, ózara sanksiya salu da mýmkin deydi.

Abai.kz