II

«Soghys qylmystylary» qamys arasynda da tynysh jata qoyghan joq. Tynyshymyzdy endigi alghandar jergilikti húizular boldy. Eti tirileri ynghay atqa minip kelgen edi. Attarynan týspey kýndiz-týni kerildesti de jýrdi olar. Búrynnan sýzisip ýirengen, bir-birine baghynudy jenilgendey kóretin ónsheng toqty qoshqar shaq-shúq, shart-shúrt sýzisumen boldy.

- Kýrkiremede jata túramyz, arbany solay tartyndar! - dep aiqaylaydy bireui. Ol «kýrkirep qalghyrynyn» qay jer ekenin biz qaydan bileyik, bosa beruden aza boyymyz qaza bolsa da, ornymyzdyng jan-dәrmen taghy týregelemiz de solay bet alamyz.

- Moyyntalgha panalay túramyz, bylay tartyndar! - dep aiqaylaydy endi bireui. Biz betimizdi batystan shyghysqa búramyz.

- Durak! Hunquzynyng ýstine aparyp týsirip, halyqty qyrghyzbaqsyng ba! - dep aqyrady bireui. Oghan jәne biri tebinip jetip barady:

- Sen durak!

Húizulardyng «durakty» qaydan ýirengenin bile almay an-tang bolyp túrghanymyzda, shart-shúrt qamshylasyp ala jóneledi. Qamshylar batysqa qaray siltenedi sonan son, qamysty saldyrlatyp, satyrlatyp solay qaray jónelemiz.

- Toqtandar!... Qaytyndar! - dep qayta aqyrady bireui. Arbalar shyqyrlap, biyshiktep shatyrlap, shyghysqa qayta búrylady...

II

«Soghys qylmystylary» qamys arasynda da tynysh jata qoyghan joq. Tynyshymyzdy endigi alghandar jergilikti húizular boldy. Eti tirileri ynghay atqa minip kelgen edi. Attarynan týspey kýndiz-týni kerildesti de jýrdi olar. Búrynnan sýzisip ýirengen, bir-birine baghynudy jenilgendey kóretin ónsheng toqty qoshqar shaq-shúq, shart-shúrt sýzisumen boldy.

- Kýrkiremede jata túramyz, arbany solay tartyndar! - dep aiqaylaydy bireui. Ol «kýrkirep qalghyrynyn» qay jer ekenin biz qaydan bileyik, bosa beruden aza boyymyz qaza bolsa da, ornymyzdyng jan-dәrmen taghy týregelemiz de solay bet alamyz.

- Moyyntalgha panalay túramyz, bylay tartyndar! - dep aiqaylaydy endi bireui. Biz betimizdi batystan shyghysqa búramyz.

- Durak! Hunquzynyng ýstine aparyp týsirip, halyqty qyrghyzbaqsyng ba! - dep aqyrady bireui. Oghan jәne biri tebinip jetip barady:

- Sen durak!

Húizulardyng «durakty» qaydan ýirengenin bile almay an-tang bolyp túrghanymyzda, shart-shúrt qamshylasyp ala jóneledi. Qamshylar batysqa qaray siltenedi sonan son, qamysty saldyrlatyp, satyrlatyp solay qaray jónelemiz.

- Toqtandar!... Qaytyndar! - dep qayta aqyrady bireui. Arbalar shyqyrlap, biyshiktep shatyrlap, shyghysqa qayta búrylady...

Qúraldy soghys bolghan Shәueshekting ózinde de dәl osy qamys arasyndaghyday oiran-asyr dýrligis bolmaghan shyghar-au! Emil boyy týgel qútyryp, baylaugha týsip jatqanday, tu talaqay boldy da jatty. Qorja jaqtarynan habar alyp túratyn húizular osylay eki kýn ótkende tym-tyrys tynyshtala qaldy. Jeke shyghyp alyp mәjilis ashty da, sýzisudi qoyyp, sýmireyisip tarqasty. Shekaradan ótip ketuding qamyna kóshti bәri de.

«Anysyn andap, bolmay bara jatsa» artymyzdan quyp jetpek bolghan әkem men Biygeldi әli joq. Olardyng nege kelmey jetqandyghynyng «anysyn» endi sheshem «andady»:

- Olar sirә, qorjada túra beruge bolatyn jaghdaydy bayqap jatqan bolar, - dedi sheshem. - Biz de qaytyp barayyq endi! Bolmaghan kýnde de olarsyz shekaradan ótip kete beruimizding jóni joq. Dýngen emespiz ghoy, qayter deysin.

Basqa húizular bólinip-bólinip batysqa qaray tartty da, bizding húizular kýn enkeye arbalaryn aidap qorjagha tartty. Qaldyryp ketken nәrseleri men azyn-aulaq maldaryn aidap, shekaradan birjolata ótpek ekenin estidik.

Inirde sendelektep әreng jettik jer ýiimizge. Ákem bizdi izdep ketipti.

- Barmady ma? - dep bizden súrady Biygeldi, - qarsy kezdespey, basqa jolmen ótip ketken ghoy, qaytyp keledi. Orystar qúnquzyny tizgindegen kórinedi. Ár on  qúnquzygha bir orys qosylyp, qorjalardan dýngen izdep jýr eken. Endi qazaqqa tiyistirmeytin boldy deydi. Smayyldar ketse kete bersin, biz túra túrayyq... Jigitter Saqabaydan Jebesinning kegin myqtap qayyrdy! - dep kýldi sonan son. Biraq, ne istegendikterin aitpady. - Izi basylsyn, keyin aitayyn!

Sol týni Smayyl, Smazy semiyalary jiylmaghan bormiynan basqa esh nәrsesin qaldyrmay alyp, shekaradan ótip ketipti. Jaghday tynyshtalysymen qaytyp kelemiz dep esikterin qúlyptap tastaghan eken. Olarmen birge ketken Áspet sheshemiz eski kiyizi men eki kórpesin bizge qaldyrypty. «Bizding ýige de kiyiz ben kórpe bitti» dep biz quansaq, «osylarmen birge biz de qaytyp ketetin edik» dep әkemning kelmey qalghanyna sheshemiz renjidi.

- Biyl qystyq soghymymyz da bar! - dep Biygeldi kýldi, - bir qora siyrdy Saqabaydiki dep el talap әketti. Mening qolyma eng semiz bir tu siyr týsipti. Borshalap túzdap, jer asty kletke ilip tastadym. Mayynyng ózi kere bir qap! - Sheshemiz shoshynyp qaldy:

- Saqabay kelip endi borshalamay ma, sorym-ay!

- Basqasyn tapsa da, bizdikin taba almaydy, qoryqpay-aq qoy!

Jәne Saqabaylargha sasqalaq qatty jetip, elden búryn bosyp joghalypty. El qúnquzydan bossa, ol manayyndaghy tepkilengen qazaqtarynan bosqan deydi. Ol juyrda orala almaydy endi, onyng jauy qasynda ghoy!

Álgi Jebesin beysharalar bar ma eken?

Joq, olar ógizdi bolyp, Dórbiljinge tartty deydi. Tegi Saqabaydyng bar siyryn bazargha salyp ketken sol jigitim syqyldy. Saydyng tasynday iriktelip, osy qorjagha sau ete týsti de, senderdikimin degendey ketpey jatyp aldy. Ekinshi kýni әkem ketisimen jәrkemdep saldyq!

- «El qaqsatqan qan qaqsaydy» degen osy! - dep qúptady sheshem, - sol sarygha qarsy isting bәri on!...

Týs aua bere qorja taghy dýrlikti. Keydey-kepshik qazaqtardyng Álimjan qojadan basqasy týgel-aq qaytyp kelgen kórinedi. Ýilerining tóbesinen qaruyldap, elendesip túr. Qayrat-quaty bar el adamdary birlep-ekilep ózen jarlaryna týsip ketip jatty. Múny kórgen sheshemiz Biygeldini de quyp týsirip jiberedi. Jer ýiimizding tóbesinde biz de ýdireyistik.

- Bәri qúnquzy! - dedi Bighadil, - әne, qoqshandap kele jatyr! At ýstine qúiryqtary toqtamaydy olardyn, atqa mine almaydy emes pe!

Tizilgen jiyrmaday salt atty ýlken jolmen rasynda da qoqshandap jelip keledi eken. Jýregimiz titirey qaldy.

- Qyzyl shýberekten tu jasap aldynan shyghayyq, - dep aiqaylaydy bir qart, - sonda qorjagha qaratyp oq atpaydy!

- Key kempirler sampyldap oghan qarsy dau aitty:

- Olardy jalau búlghap ózimiz shaqyrghanday bolmay túra túrayyq, qorjagha bettese kórermiz!

Ógizge mingen bir bala ýlken jol jaghasyndaghy diyirmeninen shyghyp, solargha qarsy ketip bara jatyr edi. Kele jatqan әskerlerdi alghashynda bayqamay qalghan eken, qarap túra qaldy da, ógizin kilt búryp, shyghys jaghyndaghy dalagha qaray tebine jóneldi. Artqy qatarda kele jatqan bir qúnquzy túra qalyp, myltyghyn kezene qoydy.

- Ey bala, qashpa! - dep bireui dabystaghansha bolghan joq, myltyq tars ete týsti. Aldynda kele jatqan basshysy sonda ghana artyna jalt qarap zekip jiberdi. Myltyq atylysymen bala úshyp týsip edi. Basshynyng ne dep zekirgenin biz úqpay qaldyq. Qúnquzynyng ýsh-tórti shauyp bardy da, jyghylghan balany qylyshpen kósip-kósip óte shyqty. Artynan qarghyp týsken bireui ólgen balanyng basyn kesip, ayaghymen teuip domalatyp jiberdi!

Biz qalshyldap kettik. Enkeyip qalghan kýn de, lýpip túrghan bala-shagha da, sarghayyp qalghan terekting japyraqtary da, tónirektegi siyrek shy men miya da qyp-qyzyl shúbar targhyl týske ainalyp, qaltyrap ketkendey kórindi maghan. Sheshemiz Bighayshanyng bir kishkene qyzyl kóilegin úzyn syraqqa baylap ústap túr edi. Qúnquzylar qorjagha qaray búrylghanda sol «tularyn» kóterip aldy. Biraq ózi de, syryq ta qaltyrap ketti.

Qorjanyng shetine iline bergende «qúnquzylar» myltyq shaqpaqtaryn shaq-shúq qayyrdy.

- Nelizya! - dep qaldy aldyndaghy basshysy. Onyng zirk ete týsken juan dauysy jyp-jyly estildi qúlaghyma. Jazghytúrym sheshem ekeumiz shekaradan qorghanyp tórt qúlaqty beyitting týbinde búghyp jatqanymyzda ýrgen iytin eki soldat osy sózben shektegen edi. Búl retke «nelizya» qatty ashumen shyqqanday boldy da, qúnquzylar shaqyldauyn qoyyp, ýnsiz ilesti. Sonda da qaltyrap baramyn. Áyelder men balalardyng әr tobynan bir-bir jalau kóterilip túr eken. Qúnquzylar Smayyl qaqpasynyng aldyna kelgende taghy shaqyldady. Baldyr-búldyr etip qaqpany ashty da, myltyqtaryn kezenip kire berdi. Japa-tarmaghay qayta shyghyp, Smazy qaqpasyna úmtyla bergenderinde әlgi bastyq shaqyryp alyp, sapqa túrghyzdy. Orys ekeni endi tanyldy. Qarap túrghan toptardyng bәrin Smayyl qaqpasynyng aldyna shaqyrdy ol. Sheshem tu kóterip, biz tizilip, qaltylday jettik. Tu kóterushimizden keyingi «jauynger» - Bighaysha, eng artymyz - Bighazy. Irkilip túrghan toptardy orys qazaqsha sóilep shaqyrdy.

- Korykpandar, korykpay kelinder, tispeydi. Bir adam kalmasyn, kalsa bular atady! Bir adam kalmay munda kelse atpaydy, suraymyz!

Bәrimiz sol orystyng aldyna kelip, tyghyla toqtadyq. Onyng da beshpeti men qalpaghy súr bolghanymen, әskery galapasymy men etigi sovet soldaty ekendigin tanytady. Bәrimizding kózimiz istik túmsyq, toq deneli, orta boyly orysta ghana boldy. Shaghynu ma, qorqynysh pa, birnesheumiz jylap ta jiberdik.

- Munda dungan bar ma? - dep ol bәrimizding betimizge qarap shyqty, - jylamandar, korykpandar, tispeydiy!.. Bul korjada dungan bar? Kayda olar?

Áyelder jamyray jauap qatty:

-  Dýngender ketip qalghan, qashyp ketken, keshe ketti.

-  Búl qorjada Smayyl, Smazy deytin eki dýngen bar bolatyn, - dep jauapty qariyamyz tolyqtay qaytardy endi.

- Ekeuining әieli de qazaq, keshe bala-shagha, mal-mýlkimen, arbalarymen Sovetke ketti. Basqa dýngen kelmegen búl qorjagha! Eger osy qorjada dýngen bolyp, tabylyp qalsa, meni atynyz, bastyq! Men búl qorjanyng kóne túrghynymyn, bәrin bilemin, jasyrghan bolsam, meni atynyz!

«Qúnquzylar» baldyrlap, tepsine bastady. Keybiri myltyghymen núsqap aqyrdy.

Orys olargha qarap basyn shayqady da, qayta súrady:

- Munda senderden baska adam bar ma? Yngay aiel, bala, shal... osy ma? Jigitter kayda?

- Bastyk, biz osy bәrimiz de qorjadan qashyp ketkenbiz. Myna kisiler halyqty qyryp jýr dep estip, qorqyp ketkenbiz. Kesheden beri ghana qaytyp kelip jatyrmyz. Jigitterimiz әli Emil jaqta qashyp jýr. Sizder keldi dep estigen song ghana bala-shaghany ertip biz qaytyp keldik, olar da qaytyp keledi endi. Biraq, búl qorjanyng dýngenderi shekaradan ótip ketti. Orys «qúnquzylargha» qarap basyn shayqay ymdady da jýre berdi. Olar ilese jónelgende bireu sóilep qalyp edi, eki әsker bólinip Smazynyng qorasyna qaray shapty. Orys ta toqtap, olardyng artynan kóz almay qarap túrdy. Olar qaytyp kelip, sapqa tizilgen song orys bizge qarap kýlimsirey sóiledi:

- Munan keyin asker kelse sender kashpay turyndar! Kashkan adamnan bular korykpaytyn batyr, atyp tastaydy, - ol atyn tebinip qalyp kele jóneldi, - ýige bara bersender bolady!

Áskerler attarynyng jalynan ústap qopaqtap alystay berdi. Bet alystary tómengi kóp qorja. Olardyng qarasy ýzilgenshe bizding «jauyngerler» taraghan joq. Sóitse de, bәrining shyrayy qalpyna keldi. Ógiz mingen balanyng basy kesilgendegi mening kóz aldyma qaltyraghan targhyl-shúbar dýnie óz ónin qayta tapqanday, kýn-kýnshe jarqyrap, aspany-aspansha kók zengir týske engendey boldy. Aspan tipti biyiktep, dýnie kenip kele jatqanday sezildi.

«Jauyngerler» óz kótergen tularyna endi qarasyp, kýlise bastady. Bir jas әielding kóterip túrghan tuy ózining eski ish kiyimining bir balaghy ekenin kórip kýlisti.

Jolda basy kesilgen bala sýiegin jylap enirep orap jatqan kempir-shaldyng zaryn estigen kópshilik túnjyrap túra qalysty. Eshqaysymyz qybyrlamay úzaq túrdyq. Sheshem birneshe kempirge ilesip solay ketti.

- Laghnet, qúnquzy! - dep salyp,  shal da jóneldi solay. Álgi әskerler barysymen kóp qorjynyng týtini búrq etip aspangha bir-aq kóterildi.

- Ma Shyng shanyannyng kletteri ketti!

- Neshe sklad siresken búl, shay edi, bir-aq ketti-au, әttegen-ay! - dep jardan shyqqan azamattar jamyray ókinisti.

-Yapyrmay, - beker órtengenshe, myna ash-jalanash halyqtyng aluyna bermegen-ay!

- Ma Shynnyng jighan búl shayy bazarda da joq edi!

- Satyp alar jer de qalmady-au endi!

- Yapyrmay, ne degen qaskýnem edi búl itting balalary. Álgi orys qalay órtetti eken ony! Búl ókinishti súraudyng jauaby inirde jetti bizge: orys qalghan qorjany tintip, adam tabugha әskerining jarymyn taratyp jibere qoyghan eken. Olardyng birge ketken eki-ýsheui ózderining búrynghy jendettik tәrtibi men shynjyryn ýzgen itshe arsylday barypty da, ýlken qoymany búrq etkizipti. Orys qansha baqyrghanymen qayta óshire almay qoyypty. Alaulay jónelgen qoymanyng many adam bara almastay bolypty. Áskerler qorjanyng órtten aulaq bir tamyna baryp attarynan týsipti. Kesh batqandyqtan qayta almay, sonda týnemek kórinedi.

Sol manda tyghylyp jatyp ymyrt týsisimen osylay qashqandar aitty búl jaydy. Ákemdi súrap edik, eshkim bilmedi, әiteuir kóp qorja manynda adam qalmaghanyn ghana aitty. Shekaradan ótpegenderi Emilde siyaqty.

- Týn aua baryp sol qaskýnemderdi qyryp salsaq qaytedi? - dep jinikti jigitter, - keshke deyin at soqqan qúnquzylar, túyaq serippey úiyqtaydy, qúday biledi! Orysty óltirmey, jalghyz qoya bere salmaymyz ba?

Búl dýrildi qariya short tyidy:

- Qoyyndar, jigitter, búl sózdi! Erteng bar qúnquzy shyghyp býkil Ergeytini bir-aq qyrady!

Sol qazyna týtinin aspangha ghana úsynyp, jarym ay boyy kýiip jatty. Týtini kýn kózin qapsa, kýli jelmen úshyp adam kózin, ókpesin qapty. Órteushilerding ózderine de odan basqa paydasyn tiygize qoyghan joq. Kiyimnen jýdegen jalba-júlba eginshiler qynjyla qaraydy oghan. Shayy tausylghandyqtan basy auyrghan әielder sol týtinen tym bolmasa shaydyng iyisi keler me eken dep kýtetin tәrizdi. Úzaq qarap túrady. Biraq, raqymsyz órt týtinin de adamzatqa qimay aspangha iytermelep, tyqpalap jatty.

Ákemiz qaytyp kelmedi. Áskerler óltirip tastady ma, әlde shekaradan ótip ketti me, derek joq, biz týtin jaqqa sol ýshin kóp qaraytyn boldyq. Biygeldi izdep eki kýn jýrip qaytty. Emilde joq siyaqty. Ilushinnen onday adam estilmepti. «Shekaradan ótip ketse qaytyp keler» degen úigharymgha ýy ishimizben keldik.

Astyq jiyp alu júmysy óte asyqtyryp әketti bizdi. Óitkeni, әkemizge alandap jýrgenimizde, Smayyl men Smazynyng atyzda qalghan bormiyn tik túrghan kýiinde manaydaghylar tonap әketken eken. Biygeldi men Bighazy tezdetip, ózderine tiyesili jalaqy bormiyn orap alugha kiristi de, Bighadil ekeumiz Smayyldyng bormy sabaghyn aralap, masaq terdik. Áli de birdeme tabylatynday kórinedi, qúnygha kiristik. Búl qúnyghuymyz qorjadaghylar sabaqty talapaylap oryp, anyzdar tap-taqyr bolghanda ghana toqtady. Eki eshkiden basqa malymyzdyng joqtyghyna qaramay, bormy sabaghyn da ýiip tastadyq. Búghan da toyar emespiz.

Taptama tezekti basa ýigen bormy sabaghy men shi, qiyaq tauday maya bolghansha, bormy quyrylyp, iyesiz qalghan diyirmenge tartylyp jatqanda, aspan súrlanyp, qarlatu men borandatudyng qabaghy kóringende, men de boy jazdym. Sheshem tigip bergen qysqa tondy qiyp alyp, «sharuashylyghymyzdy» qorghaudan basqa júmys qalmady maghan. Jaz, kýz әurelenip әreng ýigen búl baylyghymyzgha siyrlar súghyn qadap, maza bermeytin boldy. «Pomeshiyk» múnday sumaqylyqqa tózgen be, men momyn tayynshalargha maza bermeytin boldym. Minip alamyn da, sol tútqynnyng óz túmsyghyn ghana ayagha tyghyp qoyyp, basqa «aramtamaqtaryn» jolatpaymyn. «Pomeshiyk» degen moyyngha bir minip alsa, óz erkimen týsushi me edi. Men de týspey qoydym. Tipti sol momynnyng arqasynda jatyp aldym.

Solay jatyp basymdy bir kóterip alghan kezimde, kózim jarq ete týskendey boldy. Ergeytinin  suynan ótip, әkem siyaqty jarbighan bireu kele jatyr! Ýstinde maghan tanys qaptal shapan, basynda kóne eltire tymaq, biraq, ózi jalang ayaq... tayynshadan týse jýgirdim. Sudyng bergi jaghasyna óte bere meni qúshaqtap alyp bauyryna basty.

- Ýy ishi aman ba?

- Bәri aman... bayyp aldyq! Áne... otyn-shópti kórding be, bәri bizdiki! Astynda tezek tipti kóp! Ýsh qap talqan, ýsh qap bormiymyz bar! Bir kiyiz, eki kórpemiz bar! Jәne ýlken bir siyr soyyp alghanbyz, mayy bir qap!

Ákem jaman etigin kiyip ýlgergenshe, men osy baylyghymyzdy tolyq bayandap ýlgerdim.

«Tergeushim», men sol kýzde menshikti jerim bolmaghandyqtan, pomeshik qataryna tolyq qosyla almasam da, bay sharuanyng juan ortasynan oryn alghan edim. Múnshalyq ózimshildik pen bas paydagha ólermendik meni burjuaziya qataryna qospay qoysyn ba. Shynjandaghy Shyng Sysay syndy «danyshpan» óz jaularynyng bәrin jaypap taqqa shygharda, әielding ish kiyimining balaghyn tu etip kóterip, әjualay shyqqan «kertartpa» toptyng bir mýshesi  bolghan menin  az kýn ishinde-aq múnshalyq asqyndap, bayyp ketuim neden boldy? Áriyne, qylmys, qylmys, taghy da qylmys.

III

Qapalaqtap  qar jauyp túrdy. Ayaz sonynda artyn kýtip túrghan siyaqty edi. Qarny juan sary qazaq bizding qorjagha endi bilegine qyzyl shýberek kiyip keldi bir kýni.

- Elubasy keldi, oi, halayyq, elubasy myrzanyng ózi keldi! - dep Álimjan qoja kәukelektey jýgirip aldynan shyqty. Sary qazaq oghan bir qarap qoyyp, toqtamay jorghalata ótti de, Smayyl qorasynyng qataryndaghy alasalau aq tamdy ýige baryp týsti. Sonda da Álimjan qarshyghaday ildi baryp, saryny qoltyghynan demep týsirip, atyn baylady. Kenkildep kýle amandasty da, ózine bógde ýiding esigin ashty. - Bir kóruge zar bolyp jýr edim. Alla nәsip ailap, myrzanyng ózi keldi-au! Ýige, ýige, kiriniz!

Terezemizge eki kózdi әinek salyp, sylap túrghan әkem Álimjannyng qimyl-әreketine túnjyray qarap qaldy.  Sheshem kýrsine sóiledi:

- Yapyrmay, elubasylyqqa myna qansúiyqty tapqan bolsa, «jýz basy», «myng basy» bolyp qanday nemeler saylanady eken?!

- Biygeldi! - dedi әkem terezege ýnilip, - әlgi siyryndy myna Álimjan bile men?

- Aqyryn sóile! - dep qaldy sheshem, - ózing jar salghanyng ne! Ózining anqaulyq etkenine әkem kýlimsirey týsti de, onysyn aqtay saldy:

- E, qúday kórip túrghan úrlyqty aqyryn aittyng ne, qatty aittyng ne!

- Álimjan sizden eki kýn búryn qashyp, ýsh kýn búryn qaytpady ma, - dedi Biygeldi, - siyrdy onyng jyndary da kórgen joq!

- Boldy onda!... Qalghanyn sybyrlap sóilesermiz, myna shesheng úrysyp túr maghan!...

Jel qughan ebelektey elpildep shygha kelgen Álimjan esik ashyp túryp juan saryny shyghardy. Elpek qaghyp atyn әkeldi de, qoltyghynan kóterdi. «Úlyqtyn» ýzengisi men tizesine eki qoldap jabysyp ere jýrdi. IYile almaytynday qaqshiyp alghan sarygha jalbarynyshty kýimen shalqalay qarap, jabysyp alghan kishkene qoja shoqtay ghana iyek saqalyn shoshandatyp, býlkildep sóilep ótip bara jatyr. Ár esikting aldynda qar kýrep jýrgender týgel qarap qalypty. Ol ekeui Smazynyng dualynan ainalyp, art jaqtaghy Bekbosyn moldanyng ýiine bettedi. Shyghys jaghymyzdaghy irgeles jer ýy aldynan Núrghazy atty jigit birdeme dep qalyp edi, kelinshegi synghyrlay kýlip ala jóneldi. Sol kýlgen sózden bu alghan bolsa  kerek:

- Bizding qoja kýshikshe erkeleuge de sheber eken-au! - dep ar jaghyndaghy jiyren saqaldy shal synghyrlaghanda, kýlki

Batys jaghymyzda qojanyng jer ýiinen kempiri men kelini shyghyp túrghanyn endi kórdi bilem, sóilegen shal olargha ýnile qarap qoyyp, ýiine kirip ketti. Kópting kýlkisine shydamaghan beynemen týiilip, qojanyng juan kempiri de ghayyp boldy, enesinen eki esedey deneli, qara kelini әrkimge bir qarap, tamaghyn kenep-kenep jiberdi. Dauysyn jas әielshe sypayy shygharugha ashuy baghynbaghan siyaqty, sharq-shúrq ete týsti.

- Adam men adam sóilesedi, saqaldy basymen ne dep shatyp túr!

- Myna qanshyghy qabaghan eken! - dep qaldy Núrghazy kýregin qoya salyp, ýiine kirip ketti. Onyng kýlkishil kelinshegi taghy kýldi. Qorja kýlkisi taghy órley kóterilgende, qoja kelini ýiine kire jónelip edi. Biraq, qalghan sózi bar siyaqty, aq jaulyqty basy esikten qayta kórindi.

- Boq saqaldyng baqyldauyna kýiley qalghan ba, anau eshki! - dep shanghyrlap tastap joghaldy. Kelinshegi taghy kýlgende eri ýiine shaqyryp aldy. Bighazy men Bighadilding kýlkisi әli qana qoymaghan edi, әkem aqyryp qalyp ýige quyp tyqty. Biraq, kóp ótpey qayta shyqty. Ýiine elubasy týsip attanghan aqsaqaldy qariya әkemmen sóilesip túr edi:

- «Ýrkinshilikte bir qora siyrym joghaldy!» deydi úlyq, «eger iz-týzin biletin bireu shyghyp, maghan aitatyn bolsa, siyrlarymdy óndirip alysymen bir siyr sýiinshi beremin!» dedi. - Qariya elubasynyng osy búiymtayyn mindet retinde kóterinki ýnmen habarlady.

- Oghan siz ne aittynyz? - dep súrady әkem. Qariya ýni endi bәsendey shyqty:

- Men ol pәlege ne aitady deysin, týieni jel úshyrsa, eshkini aspannan izde degen, sizder ýrikkende bizde ne jan qaldy deysin, qorjamyzda adam qalmaghan, bilmeymiz dedim...

- Úlyghynyzdyng basqa ne sózi bar eken?

- Úlyqtyng óz siyrynan basqa oiy kórinbeydi. - Álimjan qoja júlyghyn jalap, әureley bergen son, siyrlarynyng izin bayqay jýrudi sol ekeumizge myqtap tapsyryp attandy.

- Qoja on basylyq «mansap» súrady odan, - dep myrs ete týsti qariya! - Ataqty Álimjan qojang - men. Smazynyng ýiin ashsaq meshit te, medrese de bolady. Imam bolamyn, bala da oqytamyn. Alla taghala tileuimdi qabyl etip, siz úlyq boldynyz, endi qarap jatamyn ba, siz ýshin, halqynyz ýshin qyzmet etemin! - dep jabysty.

- Búdan shaytandyq ýirenuge beremiz  be balamyzdy, Bekbosyn oqytsa bolar!

Álimjan qoja elubasynyng ayaghyna jabysqan qolyn endi artyna qayyryp, kisiliktene qaytqanyn kórgen qariya, shyghys jaqtaghy ýilerge qarap kete bardy. Qoja jol-jónekey bes ýige kirip, altynshyda óz ýiine kirdi.

Qojekenning orynbasary «onbasy» bolyp saylanghany gu ete týsti qorjagha, kýlkimen qosylyp guledi. Apanynan jiyren shal da, qushykesh Núrghazy da qayta shyqty:

- Qojekeng orynbasarlyqqa ghana jetse, odan asyp onbasy bolghan qay dәu eken?!

- Odan súmpayyraq bireu tabylypty da, «onbasy» saylanypty.

- Áttegen-ay!-dedi jiyren shal qaytadan, - esil Qojekenning súmdyghy jetse de súmpayylyghy jetinkiremey qalghan eken -au!

Saylauda manaylap jýrgen bir jigit anyq jauabyn ar jaghyndaghy jer ýy aldynan qaytardy:

- Joq, Qojekenning onysy da jetedi әli! Úlyqtyng joghyn izdesu ýshin orynbasralyqqa saylandy. Siyrlaryn tapsa, naqtyly dәu onbasynyng ózi bolyp saylanbaq. Búl shartty Qojekemning qúlaghyna úlyq nygharlap túryp qoydy!

- Qojekelerine osy mansap ta jeter, - dedi aqsaqaldy qariya, - «bala da oqytamyn, imam da bolamyn» dep elubasydan rúqsat alyp shyqty.

- E, onda kishkene basyna ýsh ýlken mansap jeter-aq! - dedi jiyren shal, - sol kisi tipti basqasyn qoyyp, baqsy ghana bolsa deymin ghoy, osy qorjada jynnan kóp nәrse joq, alaq-júlaq qaghyp qualasyn da jýrsin sonysyn!

- Qystay quugha myna kelinderinizding jyny-aq jetedi! - dep tiyanaqtandyrdy Núrghazy. Kelinshegi synghyrlap taghy kýldi:

- Dәu kelini dәuperim baqsy eken, mana ars ete týsip, mening ýlken jynymdy qauyp aldy. Sodan beri jóndep kýle almay qoydym.

Búl sózge eshkisin qamap jýrgen sheshem de kýlip edi.

- Osy kýlkige aralaspa, - dep toytardy әkem, - búdan bir shataq shyqpay qoymaydy, qojanyng baghanaghy siqynan qoryqtym men, dýniyedegi bar pәle osynday adamnan tuady. Múnday arsyzdyng jany siri, ony eshkim jene almaydy, әli kóresin...

Biygeldi qalagha aparyp otyn satu ýshin, ortaqqa bir ógiz shana tauyp әkelip edi. Erteng aldymen bir shana qidy ózimiz ýshin aparyp satpaq ta, býrsikýni ógiz shana iyesine bir shana shy aparyp bermek. Erte attanu ýshin shanagha kýn bata tezek tiyep jatty. Álimjan qojanyng esiginen qarayghan  basy qyltyndap, biz jaqqa bir-eki ret ýnildi de, ile-shala «orynbasar-onbasynyn» ózi shyqty. Shaghyn denesin dýrdiytip, tauday adamsha kisiliktene jetti.

- Oi, apaq-sapaqta shanagha basyp jatqandaryng nemene búl?

Úlyqsy keluine qarap әkem de, Biygeldi de ýn qatpady. Kelip jәrdemdesip jýrgen Núrghazy ghana jauap qayyrdy:

- Bәse, úlyq bolghan kisining aldymen kózi ketedi, sizge kózәinek kerek endi! Túnghysh tergeuiniz ghoy, bir jәrdemdesip qoyayynshy, - dep, bir taptamanyng ýstindegi qoqyryn tókpey apardy da, lyp etkizip qojanyng múrnyna tiygize qoydy! Qoja sheginip baryp әkeme tyghylghan song ghana qútylyp edi, sol tyghylghan panasyn tyqsyryp tergey jóneldi bir sәtte:

- Jәke, osy siz qayda baryp keldiniz, sony aitynyzshy?!

Bala-shaghasyn «shekaradan ótip ketti» dep estip, Múqanshygha deyin baryp kelgenin aitty әkem.

- Al, sonda qorjadan qay kýni kettiniz?

- Qorjadan... el ýrkigen song eki kýnnen keyin kettim.

- Ne ýshin qaldynyz múnda?

- Sovet әskeri kelip, soghysqa orystar aralasqan song qyrghyn toqtar degen oimen qalyp edim. Bala-shagha toqtamay, Emilge ketip qalghan song men de túra almadym.

- Saqabaydyng siyrlary joghalghan kýni kettim denizshi?

Myna súraqtyng qaterinen әkem qysylynqyrap qalghanday boldy. Biygeldi de jerge qaraghan boyy býgejektey berdi.

- Ol kezde Saqabay qayda, siyry qayda edi, qaydan bileyin. Men jalghyz tayaqpen ghana ketip bara jatqanymdy kóp adam kórdi ghoy.

- Emilden men de kórgenmin! - dedi Núrghazy. Ol kezde ózi Biygeldimen birge qorjada bolsa da, Emilden kórdim dep әdeyi aitty, - sonan song eki myqynyn tirey, «tergeushinin» aldyna keldi. - Jy... a...a, sol siyr turaly men óz bilgenimdi aitayyn, tekserip kórinizder! Qojeke, siz sol «islam lashkerine» nemene aparyp berdiniz? Sony aitynyzshy!

- Astaghypyralla, ol qanqorlarmen mening ne baylanysym bar edi! Onday adamgha ókimat qúrmettep bәdal bere me, kimmen  oinap túrsyng ózin!

- Ei, qoja, auzynnan iman, qolynnan qúran týspeydi, Alladan qoryqsang aq sóz ait! «Islam hukumatyna bәrimizdi baghyshylayyq» dep shapqylap eding ghoy, sonda «jamaghattan» ne jiyp berdin?

- Qaraghym, soghan jәrdem dep bergenderindi ait onda maghan!

- Sening jiyp bermek bolghanyng ras ta, bizding bergenimiz ras... Ras qoy? - «orynbasar onbasy» basyn eriksiz iyzedi. Núrghazy tóne týsti. - Olay bolsa, halyqtan esh nәrse jiyp bere almay, óziniz aitqan «hazyraty әly Shahimardannnyn» ruhyna, «oq darytpaytyn» «hazyraty» Ma Syling «Shahimardangha» Saqabaydyng siyryn aidap aparyp bergening de  ras! Dýngen lashkerining jep jataqanynyng barlyghy siyr eti ekeni de ras emes pe edi!

«Orynbasar onbasy» alghashynda ne derin bilmey qaldy da, әkemning qoltyghyna kire týsti:

- Oi, Jappar, oy Jәke, myna pәle ne tauqymet artyp túr maghan?! Haq taghalanyng halal qúlyna bú qadar naqaq pәle arta ma eken, birdeme desenshi mynauyna!

Ákemning ózi pәlege qalghanday esi shyghyp túr edi. «Siyrlardyng joghalghan kýni ketkendiginen qorqyp otyrghanda, pәlening naq ózi-aq pәleden qaytip qútqarmaq.

- Áy, qoja, - dedi esin әreng jiyp, - ózing pәle izdep, meni tyqsyryp túrsyn, ózing maghan pәle bop tónip túryp, pәleden qútqar dep jalynasyn. Sol sózderdi maghan da aityp eding ghoy, qaytip qútqararmyn men seni?! Qúran ústaghan adamsyn, ótirik baybalam salmay aitqanyndy aittym desenshi!

- Po-po-po! Alla saqtasyn, Alla saqtasyn! Qoydym endi, qoydym, pәleden  mashayyq qashqan!

- Joq, haq-alal daudy endi biz qoya almaymyz! Allanyng alal qúly sen emes, mine, myna kisi edi, ózi ne tauqymet artyp túrsyng búghan!

- Qoydym, shyraghym, qoydym endi!... Beyuaqyt qoy, qoydym dep qasam eteyin!... Jýr, Jәke, ýiinizge kirip aqsham oqyp alayyq! Ákem sypayylyq ýshin be, qorqynyshynan ba belgisiz, ýige qojamen birge  kirdi. Jaynamaz joq ekenin aityp, shapanyn jaydy.

- Al ózing oqyp al, qoja!

- Siz de namaz oqityn ediniz ghoy, kel birge oqiyq, úiyp oqyghan namazdyng sauaby on hisa artyq bolady!

-  Joq, men sizge úiymaymyn, oqy beriniz, - dep әkem basqa bir shapan jaydy da derbes oqydy. Qúbylagha qarap әkem besinshi dep jyghylyp bolghanda, qoja ýshinshi ret әreng jyghyldy. Onyng әli eki rәkaghaty bastausyz edi. Ákem óz «jaynamazyn» jiyp alyp, dalagha shyghyp ketti. Qalghan eki jyghyluyn asyqpay ótep bolghan qoja endi úzaq sonar batagha týsip, keyde kýbirlep, keyde әndete jóneldi. Ádemi maqamnyng ol jer, búl jerin tyndaugha menen basqa ýide eshkim qalmady. Qoja aqyrghy «Allahuakparyn» aitqan song kirdi sheshem.

- Alla taghala ghúmyr-hayat bersin, myna balang óte salmaqty bala eken! - dep «jaynamaz» jighan qoja endi maldasyn qúryp, oryngha otyrdy.

- Osy qys men bala jiyp oqytamyn. Osy balam maghan shәkirt bolsynshy, Alla qossa ýlken molda bolyp shyghady!

Sheshemning ne jauap qaytararyn tospay-aq úshyp túryp, men jóneldim. «Senen oqyp ne onarmyn» dey shyqtym ishimnen.

- Áli oqyp otyr ma? - dep Biygeldi menen sybyrlap súrady. Oqyp bolsa da ornyghyp otyrghanyn Núrghazy menen enkeyip tyndady.

- Mynau siyrdyng etin endi iyiskelep tappaqshy bolyp otyrghany, kóje iship, turamysh etin jep kórmek qoy! Men qualap shygharayyn! - dedi ol. Biygeldi ony tosa qaldy:

- Aldymen әkem kirip, qasyna otyrsyn, asyqpa, әitpese sodan kóredi!

Biygeldi birdeme aityp әkemdi ýige kirgizdi, men de kirip әkemdi janasalay otyrdym.

- Jәke men medrese ashpaqshymyn, kel otyrshy. Ángimeleseyik! - dep qarsy aldy qoja, - balalaryng oqysyn, «tilashar men «Júmalyqty» búl balalardan súramaymyn! Kimky bersin-bermesin óz yqtiarynda, halayyqtyng shama sharqyna qaray!

- Joq, senen oqudan qúday saqtasyn! - dep bir-aq toytardy әkem, -janaghy namazda saghan nadan әkesi de úiymady ghoy, balalary Allanyng sózin sennen ýirense tozaqqa ketetini haq.

- Astaghyppyralla! - dep kenk-kenk kýldi qoja, - bú qadar menen nege nәpratlәndynyz, sony aitynyzshy!... Bala oqytsam...

Núrghazy kirip keldi de, qoja sózi short ýzildi. Onyng kókshil kózi men totyqqan qonyrsha jýzi erekshe suynyp, súrlanyp alypty.

-  E, bala oqytu dәmesinde me ediniz әli, oghan múrsanyz jete qoyar ma eken, Ma Syliynge tartqan siyrynyz azghantay siyr ma edi!... Jýriniz, Bekbosyn moldanyng qúrany aldynda moyyndatamyn!... Jәke, siz de jýriniz, «Orynbasar onbasynyn» sol kezdegi aitqanyn siz de әshkereleysiz! Aytpasanyz, óziniz birge aidalasyz! Múnyng sol sózin estigen adam kóp, jýrinizder!

- Ei, qaraghym, bәrimiz bir músylmanbyz ghoy.

- Endi aitpa músylmandyghynyzdy, jýr byljyramay, mәseleni qúnquzy sheshedi:

- Qaraghym, ata-babalaryna qúran baghyshtap túrayyn, ómirimde úmytpayyn, osy sózindi qoyshy endi! Al, al, al, jýreyin! - Qojany dedektetip ala jóneldi Núrghazy.

- Yapyrmay, yapyrmay, yapyrmay! - dep alyp, әkem Biygeldini sybay jóneldi, - endi qartayghanda úry ettin-au bojbighan әkenning auzyn! Myna qoja bir tyqyrgha tayamay toqtamaydy!

- Ói, ne boldy saghan sonsha, - dep sheshem úrysty oghan, - Núrghazy bolmasa ózin-aq moyynday salasyng ghoy myna qalpynda!

- Qúday kórgendi adam moyyndamay qútyla ma, bәibishe!...

-   Kóp úzamay qaytyp kirdi Núrghazy.

- Bar imanyn bir-aq sypyrdym! - dep kýldi ol, - endi qymyrlay almaydy, jolda jalynyp, jylap otyryp aldy da, qasam ishti! Basqalarymyzdan  esh nәrse taba almaydy búl! Sizderding momyndyq-anqaulyqtarymyzdy paydalanyp keter me eken  dep qauiptenip jýr edim, býgin men barda kelgeni jaqsy boldy! Agha, siz qorqa bermeniz búdan, qabaqqa qarap basatyn albastynyng ózi osy!

- Núrghazy, shyraghym, dәl osy úrlyqtaryng bolmasa men dipangunnen[1] de qoryqpaymyn! Ózi úry bolghan song adamnyng arty qylpyldap ketedi eken, osy isti beker-aq istepsinder, ras aman qútylamyz ba, joq, ashylyp qala ma?

- Búl sózge Núrghazy ishegi qatqansha kýldi.

- Qútylghanynyz osy, agha! - dedi artynan Allagha senseniz, qútyldym dep qorghanbay jýre beriniz, qasamyn úmytayyn degende qúnquzy bolyp bas salyp, bútyna jibertemin!

- Olay bolsa qútqarushym boldyn!.. Osy alaqúiryq shaytan medrese ashyp balalarymyzdy jyndy eter me eken dep te qorqyp edim, endi búl qauipten de qútylamyn, erten-aq alastaymyn!

Ertenine әkem aqsaqaldy qartpen sóilesti de, ýsh-tórt shal birlesip, art jaqtaghy Bekbosynnyng ýiine bardy. Bekbosyn eshkimge ziyan salmaghan, «aq-haq» dep aldamaytyn edәuir sauatty molda edi. Sony bala oqytugha kóndirip shyghypty. «Molda sabaq úqpaghan shәkirtti tilin sozyp dýreleydi, shәkirtting eti moldaniki, sýiegi ghana әke-shesheniki» degen sózderdi estip jýretinbiz. «Oqymaymyn, molda bolmay-aq qoyayyn!» dep Bighadil azar da bezer boldy. Ony oqugha zorlap bergen kýnning ózinde qaghaz-qaryndash satyp alu, әr júma sayyn berilip túratyn «júmalyq», «tilashar» siyaqty shyghyndardy әke-sheshemning әl-auqaty kótere almaytyn boldy. Al Bighazynyng Biygeldige kómektesui, shy oruy túrmysymyz ýshin óte zәru. Ýiimiz aqyldasyp, biylsha meni ghana oqytugha kelisti.

Súnghyla Bighadilding azar da bezer boluynan maghan tilim júlynyp, qamshy tiyip, arqam ashyp bara jatqanday sezilip edi.

- Jaqsy oqysa, tәrtipti bolsa molda úrmaydy, - dep sendirdi sheshem, - eshkim oqytpay-aq latynsha jazudy ýirenip alyp eding ghoy, al qazir ondaghydan ýlkeydin, onyng ýstine molda ýiretedi.

Sóitse de, qúrannyng «byjyqy-tyjyqy» jazuy elestep kóz aldym shúbarta berdi. Qalagha otyn sata ketken Biygeldi eki dәpter, bir qaryndash әkelip bergende, jýregim tipti alay-dýley borandatyp әketti. Sol týni úiyqtay almay shyqtym. Búl oqudyng eng qiyn kóringeni Álimjan qojasha әndetip oqu edi. «Ýnim qalay shyghar eken... Jalghyz jerde ózim ghana aiqaylasam onda bolar edi, molda baqyrayyp otyryp alady ghoy. Qoryqqannan ýnim shyqpay qalsa qayttym!»

- El shayyn iship bolghanda әkem meni jetektey jóneldi.

- Áke, men ýndemey oqysam jaqsy úghamyn. Moldagha ait, dauysym jaman, «ýndemey oqysyn» dep aitshy! - dep jetkenshe jalyndym.

Bekbosyn moldanyng ýii ken, ýsh bólmeli әri kirpishten qalanghan biyik edi. Ishi taza aqtalghan eken. Jasauly ýiining dәl tórine qabat-qabat kórpe salyp otyryp alypty. Eng jaqsysy, manayynan qamshy, iyә, tayaq kórinbeydi, shaghyndap qana tegistelgen әdemi qara múrty bar, úzyn boyly aqsúr óndi adam edi. Búryn búl qalada túrghan dep estigenmin. Ýy ishi de, kiyimi de óte taza eken. On shaqty bala - bosaghadan tórge deyin sozyla tereze jaq qabyrgha irgesinde qatar otyr. Astyna ýsh jerden kirpish qoyghan eki taqtay, parta bolyp bәrine jetipti. «Shәkirt jýginip otyrady dep» estiytinmin. Sol taqtay «partanyn» artyna otyrghysh etip dónbek qoyylypty. Jalghyz-aq qorqynyshty jeri - moldamyzdyng eki әieli de sol ýide jýr. «Oypyrmay, mynalardyng kózinshe әndetu - aldarynda tyrday jalanash bolyp sheshinuden de qiyn ghoy!. Osylardyng aldynda qúiryqty týrip qoyyp dýrelengende әndetsem ne ondym!» dep oiladym men. Búl qorqynyshymdy moldagha әkem aityp jatty:

- Sizge eng ýmitker balamdy әkeldim. Biraq, ózi óte úyalshaq, «әndetpey ishimnen oqimyn, sonda jaqsy oqimyn, moldekene aitshy!» dep jetkenshe jalyndy maghan. «Dauysym jaman» deydi.

Molda jymiyp qana kýle qarady maghan. Búl kisining ýn shygharyp kýlgenin qorjada eshkim estimegenin aitatyn. Osy jymiiy maghan jeterlik siyaqty boldy.

- Olay bolsa, sen maghan jaqynyraq, myna jerge otyr! - dep birneshe oqushyny tómenirek yghystyrdy da, meni óz túsyna, ortagha otyrghyzdy.

Ákem ózining tótesinen bir-aq qoya salatyn әdetimen raqmetin aityp shyqty.

- Alghashqy ústazy shaytan bolyp qalar ma eken dep qorqyp edim, balamnyng baqyty bar eken, sizdi keziktirgen Allagha yrzamyn!..

«Álip», «biy», «ti» - dep bastadyq biz alghashqy oqudy. Molda әrbireuimizding dәpterimizge arabsha alpauiytining tәrtibimen alty әrip jazyp, әrbir әripti bir-birden kórsetip ýiretip shyqty.

- Endi ózdering dauystap oqy berinder, - dep maghan bir qarap qoydy da, kórpesine baryp otyrdy. Balalar duyldap ala jóneldi. Olar oqyghanda men auzymdy ghana jybyrlatyp, әrbir әripke anyqtap qaraumen boldym. Naghashy ata men sheshemnen búryn qúlaghyma singeni boyynsha búl altauynyng atyn da bilip aldym. Jazu da onay siyaqty. Biraq molda bizge jaz degen joq. «Basqalary jazsa men de jaza alamyn» dep oilap әrqaysysyna kózimning qiyghymen qarasam, sabaqtastarymnyng jazghany sol, tipti qaghazdaryna qaramay zulatyp otyr. Keybiri ýnilip otyrghan bolyp, kózderin tars júmyp alypty. Bәrining dauysy әdemi. Al moldamyz olardan da quyraq siyaqty. Ýnderin ghana tyndap otyrghanday bolsa da, kóz astymen bildirmey kórip otyr eken. Ol «siqyrlyghyn» bile qoydym da, qaghazymnan kóz almay, sybyrlap oqy berdim. «Múnday siqyrdyng qamshysy ózining kózi siyaqty úrlanyp kórpening astynda túrghan bolar, shart ete týskenin bilmey qalmayyn!»

Neden ekenin bile almadym, sabaqtastarym jym bola qaldy bir kezde. Men ýn shygharmay, auzymdy ghana jybyrlatyp otyr edim, әshkere boldym da qaldym. Jalt qarasam, moldanyng kózi de, әielderining kózderi de mende otyr eken. Sabaqtastarym syqylyqtay kýldi, betim du-du ete týsti. Molda ornynan túrdy da eng bastaghy shәkirtke keldi.

- Qane, oqyshy, - dedi aqyryn ghana.  Ol zulatyp aita saldy. Molda ortadaghy bir әripti núsqap, - mynau ne? - dedi. Ol aita almay otyryp qaldy. Sóitip, molda bәrin janyltyp maghan jetti. Áripti qansha auystyryp oqytsa da men janylmay, dәl-dәl atap berdim. Eger ýndemey otyrghanyma qaray bilmey qalsam maghan jaza bar siyaqty edi. Ústaz jymiyp qana ótti menen.

Moldagha ma, iya moldalyqtan ba, әiteuir әielderi óte yqylasty kórinedi. Emtihan komissiyasynsha moldanyng artynan olar da qalmay syghalap jýrdi. Árip auystyryp oqytqanda menen basqa janylmaghany qalmady. Biraq, «jaqsy-jaman» dep eshqaysysymyzgha aitqan joq. Sonysynyng ózi jaqsy boldy, óitetin bolsa mening betim jәne duyldar edi. Bet duyldaudan jaman qúbylys joq. Ol úyalghanymdy bildirip, odan әrmen úyatqa qaldyrady ghoy!..

Týste ýige qaytqanda tyndyryp tastaghanday tez jettim, Shayymdy ishe salyp, molda tapsyrmasa da ýirengen әripterimdi jaman qaghazgha jaza berdim. Keshke sheyin jazdym. Ýy ishi qaranghy tartqanda dalagha shyghyp qargha jazdym. Ertenine tanerteng molda súraghanda, menen «jetilgeni» bolmay shyqty da, maghan on neshe әripti bir-aq jazyp berip, neshe ret qaytalap ýiretti. Basqalarynyng keybirine bes әrip, keybirine ýsh әrip qosyp, keybirine jana әrip qospay keshegisin oqytty. Mening ýige qaytqanda jazatyn jazuym taghy kóbeyip, keshegiden de tez jettim ýige. Sóitip ýsh kýn ishinde arabtyng negizgi alpauityn bitirip shyqtym.

Moldanyng tapsyruy - әripti tani, oqy alatyn bolu ghana edi, men jaza da alatyn bolyp aldym. Jazyp ýirenbesem, oqudy úmytyp qalatynday qauip astynda ýirendim.

- Jappardyng balasy ýsh-aq kýnde sauatyn ashyp, molda bolyp shyghypty! - dep guletti qorja jelauyzdary. Ákem Bekbosyn moldany shaqyryp, soyyp bererlik jaramdy mal taba almay qinaldy. Maghan ústazdyng batasyn әpermek siyaqty. Biraq búl tabys moldanyng enbegi men mening ereksheligimning bodauyna kelgen emes, úyalshaqtyq pen qorqaqtyqqa qosylghan búrynghy qúlaq moldalyghymyzdyng bodauyna kelgen edi. Biletin latyn әripterimning izin tilge jattauly arab әrpimen bastyra qoyyp edim, búl jayymdy sheshem ashty. «Kóz», «súqtan» qorqatyn kóne senimmen ashty:

- Til ótip ketpesin, kóz tiymesin, saqtay gór, qúday!.. Tu fa! Tu fa! - dep ýide biraz syiynyp aldy da, әr ýige kirip «telefonshy», «tilshi» әielderge «mәlimdeme» jariyalady.

- Ol búryn oqyghan bala, mektepti arghy bette kórgen. Endi múnda kele salyp úmytyp ketetindey ne kórinipti. Áli sol izi!

Keybir tilshi oghan senbeytindigin bildirdi: arghy bette oqy qoyatynday neshe jasta edi sonsha!

- Odan da til, kóz súghynan saqtasyn dep tile, Madiyan!.. Ómiri úzaq bolsyn!

- Onyng boyy shargha, biyl on bir jasqa shyqty! - dep saldy sheshem...

Búl sózdi estip jýrsem de, men qorlana da, quana da qoymadym, arabtyng jalanash әripterin latyn әrpi siyaqty tez ýirengenimmen, eskishening «ton kiygen», «basyna qazan tónkergen», «aybalta-qylysh» kótergen, tipti «qos qanjar», «qos shoqpar» ústaghan qiqy-jiqylary әli aldymda edi. Ony Aqtay, Sanatpay ústaghan qúrannan kórip, Tauqúmdaghy qysta basym әnki-tәnki bolghan ghoy. Endi sonymen kórisemin-au  dep qayghygha týstim. Ol maghan býtindey beytanys, shytyrman orman siyaqty, basymdy bir ainaldyrsa shyr ainaldyratynday kórindi.

Sol shytyrmangha moldekem meni ertenine-aq sýirey jóneldi. Molda jetektegen song mening jelmesime laj bar ma? «Molda kuda, men tuda» dep ere jóneldim, «әlpisin-ә» dedi molda... Bir «әliptin» ýstine qylysh, bir «әliptin» astyna qylysh, bir «әliptin» mandayyna shoqpar tirep jazdy dәpterime: «әlbusyn-ә, әlbasyn-i, әliptúr-ó-ә,iy,ó». Búl qiynyraq  tiydi maghan, molda oqytqanda tilimdi keltire almay, әreng aityp shyqtym. «Biyósin-bә, biyasyn-bi, bitýr-bó-bә-biy-bo». Shataq osyny ertenine oqyghanymda shyqty.

Moldanyng ózine súraq qoyghanday-aq túqyryp alyp «biysing be» dep qaldym. Molda jymiyp qana qoyghan siyaqty edi. Tәrtipti ýlken әieli búzdy.

- «By emes, molda ghoy!» dedi anaday jerde birdeme istep otyryp, kishi әieli kýlip jiberip edi, betim du ete týsti. Molda artyna әielderi jaqqa jalt qarap, esikke qaray iyegin bir-aq qaqty. Bayqasam, óni búzylyp ketken eken, eki әiel birdemelerin jiystyryp alyp, qarsy ýige shyghyp ketti. «Kómekeyimdi endi suyrady-au» dedim ishimnen. Qaltyrap kettim.

- Qoryqpa, qoryqpa! - dep qaldy molda aqyryn ghana, - «biyósin-bә...» dep týzep qayta oqytty. Búl ret aman qalghanymdy bilip, jan-dәrmen dauystap oqy jóneldim. - IYe, iye, mine ýning ashyldy! Osylay oqysang tiling tez ýilesedi!..

Múny jazyp ýirenuding qajeti joq eken, kýndiz-týni baqyldap jýrip, alpauit boyynsha bar әripti osy ejikpen qayta oqyp shyqtym. Kýndizgi baqyldauym jetpegendey, týnde úiyqtap jatyp ta baqyldap qoyatyn boldym. Ólermendene jýrip, búl satydan da tez ótip edim, búl jay ghana eken, ýshinshi satydan búdan da soyqany shygha keldi. Qos qylysh, qos shoqpar ústaghan joyqyndardyng dәl ózi! Múny da «әlipten» qayta bastady: әlbekesin-әn, әlbaqasyn-en, әlbba kýtir-ýn-әn, en, ýn... May tileseng mine qúiryq, tilimdi keltire almay tóbemnen týtin shyqty. Búl «egiz pәleni» tilge jenil «әlip» pen «biyge» qosa almay sonshalyq taytalaqtanghanymdy, «ústat», «úzat» deytin dәulerge qosyp oquym tipti mashaqat kórinedi. Myna qalypta tilime de, arqama da bir soyqannyng bar ekeni qaq siyaqty.

«Shyn jylasa soqyr kózden jas shyghady», jol-jónekey de, tamaq ýstinde de ýzdiksiz baqyldaytyn boldym.  Talay ret «úsa teksun-úsan» dep qalyp, auzymyzdaghy  talqandy býrkip shashyp alghanym bar. Illa, illalap jýrip búl asudan da astym.

- «Álbosyn-ә, biyge sәkin-әp», - dep bastady bir kýni molda, - jemósin-jә-әbja, dalgha sәkin-abijat. Ejiktep shygharatyn búl beytanys sózdi qazaqsha «әpsat» degen úqsatyp ýirengen edim. Tilim soghan da daghdylanyp qalypty sol «әbjatty» molda aldynda da «әbsat» dep oqyp  qaldym, ekinshi ret qaytalap súraghanda taghy solay aityppyn.

- Saghan ne boldy?! - dep qaldy molda. Áp-sәtte-aq ón boyymnan ter búrq ete týsti. Moldanyng ýiretuimen qayta bir aitqanymsha kiyimimning su bolyp keterin sezdim. Ózim óte jaqsy kórip qalghan ústazymnan estigen osy sóz jýregime kýrzidey tiydi.

Ár kýni búdan da qatty sóz estip, qatu qabaq kórip jýrip, key sabaqtastar esh nәrse bolmaghanday әp-sәtte jayrang qaghyp shygha keletin. «Moldanyng tayaghy tiygen jer tozaqqa kýimeydi» degen úghym boyynsha keybiri tipti arqasyn tosyp beruge, tilin shyghara ústata qoygha dayyn otyrady. Al men әlgindey sóz estip qaludan da saqtanyp kelip edim. Endi taghy estuden myjylyp ketetindey qorqyp, qatty týiilip oqydym. Sol kýni moldanyng aldynda ghana emes, ýige qaytqanda da basymdy qaghazdan almay, túnjyraghan kýii pysyqtaumen boldym. «Ústazdyng tayaghy tiygen jer tozaqqa kýimeydi» dep kónil aulaghannan góri, «ústazdyng tayaghy tiygen jer tozaqqa aldymen órtenedi» dep saqtanudy abzal kórdim. Al búdan da abzaly - «tayaq etten ótedi» degen maqal eken. Búl maghan ózining núrly shyndyghymen únady: sol bir retten keyin «saghan ne bolghan?!» - degendey sózdi sol sabyrly ústazdan qaytalap estimedim.

-Balanyzgha bir «әptiyek» iyә, «kәlam sharip tauyp beriniz», -depti molda bir kýni. Ákem  tayaghyn aldy da el keze jóneldi.

- «Qalam aqysyna» ózimdi alsa da tabayyn! - dep jýgirdi. Oqyp jýrgen «iman shartymnyn» eki-aq beti qalyp endi. «Áptiyek» - «kәlәm shariptin» qysqasha kursy! Demek, nadan Jappardyng balasy qúrangha týsui ata-ana ýshin úly merekening biri. Bardam әke-sheshem bolsa balasyn qúrandy oqugha jetkizgen ústazgha «tilashar» ýshin keminde bir jaqsy at mingizer edi. Amal qansha. «Bargha mәzir», sheshem shaylyq sýt berip jýrgen eki eshkisin jemdedi. Birin soyyp maghan kempir-shaldardyng batasyn әpermek, qalghan bireuin yrym ýshin Bekbosyn molllagha úsynbaq.  Biraq, Bekbosyn bolghan adamdy jalghyz eshkimen aldaudan qatty úyalyp jýrdi ózi.

Búl synaydy bayqaghan qúday taghala bir aqylgha kelgen kórinedi.  Men ýshin janyn shýberekke týiip jýrgen meyirban ata-anamdy shyghynnan mýlde qútqarghysy keldi me, әlde meni jaqsy kórip qalyp, óz dәrgayyna әketkisi keldi me, bilmedim. «Imanshartty» bitirgen kýnimning keshinde auyryp domalap týstim, ong jaq qabyrghamnan qúdiretti bir «temir shengel» býrip ala jóneldi. Jayau ýsh kýn  sandalyp, azyp-tozghan әkem әreng tapqan jalba-júlda «kәlam shariypin» әkelip, arsy-kýrsi bolyp jatqanymda basyma jastady.

Qúrmetti «tergeushim», men islam oquyn iytere almay qaludan ólimdi abzalyraq kóretin osynshalyq mýrit talip bolghanmyn. Ár qanday múrattyng algha iytermeleushi kýshi - arman. Armanym - isilam tuyn kóteru bolmasa múnshalyq ólermendikpen oqyr ma edim. Biraq, ózin sonshalyq sýigen qúlyn, óz әmirin ólermendikpen qorghaugha dayyndalghan alal qolghanatyn Alla taghalanyng ózi qoldamay, moynyn astyna keltire qúlatty. Ulyghy paruardigar ózin sýigen qúlymen osylay oinaytyn, jaqsy kórgenin jalp etkizip, tipti kýnge de kórsetpey ala jóneletin ejelgi әdetin istedi. Eng sengen, eng úly qoldaushym sәtti kezenimde osylay domalatqanda, onyng dúshpany bolghan sizder ayarsyzdar ma meni? Ol ýshin maghan ne istesenizder de raua! Mening denemde qúdaydyng sizderge qaratyp qylmys tamyrlarynan qúrghan tory bar shyghar, sondaghy ólip-óship oqyghanymanyng barlyghy qylmys emes pe?

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

 

---

[1] Qytaysha jergilikti ókimet bastyghy degen sóz