Júma, 22 Qarasha 2024
Ghylym-bilim 5182 5 pikir 29 Qantar, 2021 saghat 18:00

Jekeshe diplom jemqorlyqqa jol ashpay ma?

Býgingi tanghy janalyqtarda bilim salasyna qatysty asa manyzdy ózgeristing biri aityldy. Ol - Qazaqstandaghy Joghary oqu oryndarynyng (JOO) biyldan bastap memlekettik ýlgidegi diplomnyng berilmeytindigi yaghny әr JOO óz bitirushilerine diplomdy ózderining dayyndap beretindigi. Búrynghyday tútas ministrlik tarapynan beriletin diplom tek, medisina, ishki ister men qorghanys salalaryna qatysty oqu oryndaryna ghana beriledi eken. Al qalghan JOO barlyghy endigi kezekte qanday formatta, qanday týstegi dipolmdy dayyndaytyndyghyn ózderi sheshetin sekildi. 

Búl da jaghymdy janalyq. Sebebi, JOO arasyndaghy shynayy bәsekelestik endi qyzghaly túr. Qaysy JOO-nyng bilim sapasy jaqsy, reytingisi joghary bolsa, sol uniyverden bitirgenderding júmys tabu mýmkindigi de joghary bolady. Júmys berushilerde kimdi alghysy kelse sony alugha qúqyly bolghandyghy. Dese de, tek diplomgha qarap, bitirushi studentting bilimdiligi men biliktiligin dәp basyp aitu da qiyn. Óitkeni, reytingisi JOO bitirgenderding bәri birdey bilikti, reytingisi tómen oqu ornyn bitirgenderding bәrining birdey sapasyz boluy da qisyngha kelmeytin týsinik. Alayda, búl ózgeris oqu oryndarynyn  oqytudyng tehnikalyq jәne materialdyq bazasyn damytugha, oqytushylardyng jaghdayyn jaqsartugha, studentterding jataqhanasy men tamaqtanu jәne t.b. jaghdaylaryn dúrystaugha týrtki bolary anyq. 

Bolashaq studentter de qújat ótkizerden búryn, taldau jasap, reytingisi joghary oqu ornyna barugha tyrysatyn bolady. Búl óz kezeginde aqyly bólimde oqityn studentterding qarjysyna jarym-jartylay sýienip otyrghan oqu oryndarynyng burokratiyalyqtan arylyp, shynayy júmys isteuine negiz boluy da mýmkin. 

Búl reformanyng astarynda, memlekettik granttardy búrynghyday ýlestirip, әr aimaqqa bólu emes, kimde súranys bar, soghan beru jospary jәne talaptargha say emes oqu oryndaryn jalghasty jabudyng mýmkindigi jatyr. Qazaqstan әlemde halyq sanyna shaqqanda JOO eng kóp elderding biri. Alayda, sany kóp bolghanymen, sapaly oqu oryndary az. Sol ýshin talaptargha say kelmeytin oqu oryndarynyng jabylghany últ ýshin de, memleket ýshin de qajet. Desede, aimaqtardaghy oblys dengeyindegi memlekettik jәne jeke menshik oqu oryndaryna salmaq týseri anyq. Alayda, olar sapasyn kóterip bәsekelestikke qatysugha mýmkindik te alady. Tipti, oblystardaghy keybir JOO Almaty, Núr-Súltan sekildi iri  qalalardaghy keybir oqu oryndarynan japdyqtaluy da, bilim dengeyi de joghary nemese shamalas keledi. Búl oqu oryndaryn basqarudyng útymdy menedjmentining nәtiyjesi. 

Búl reformadan son, jalghan jәne satylatyn diplomdardyng kóbengi mýmkin be, degen súraq boluy mýmkin. Sybaylas jemqorlyqpen shyrmalghan el bolghandyqtan, onday kýdik pen kýmәnning boluy da tabighi. Alayda, barlyq qúqyqty JOO ózine berip qoyyp, ministrlik qarap otyrmaydy. Ol da basqaru, baqylau qyzmetin jýrgizedi. Sondyqtan jalghan diplomdy syrttan bireuding jasap ketui qiyn, mýmkindigi óte tómen. Biraq, sol JOO-nyng ózderi mýddeli bolyp qaluy mýmkin. Eger, "oqu ornynyng qarjylyq jaghdayyn jaqsartamyn", degen oimen, mektep bitirushi týlekterdi kóp qabyldap, sapagha emes, sangha basa mәn berip, diplom alushylardyng qarasyn kóbeytse, onda búl diplomdy satudyng bir "zandy" joly bolyp, oqu oryndary basshylarynyng aqylsyz sheshemining biri retinde zalalyn әkeledi. Óitkeni, sapasyz mamandardyng júmysqa aralasuy, uaqyttyng ótuimen sol oqu ornynyng mәrtebesi men senimin tómendetip tynary anyq. 

Qalay bolmasyn, nendey reforma bolsa da, azamattardyn, әsirese, jauapty adamdardyng boyynda memleketshildik qasiyet bolmasa, ol reformanyng qúny oilaghanay nәtiyje bermesi shyndyq.  

Qaster Sarqytqan

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5320