Seksen kóli móldirep, Bura­bayday súlu ólkesimen aqyn-jazushylardyng aqyq ólenderine arqau bolghan aru tabighattyng býgingi jay-kýii kókiregi oyau jandargha oy salyp, tolghandyrmay qoymaydy. Óitkeni kerbezdigi men sәn-saltanaty baylyqtyng ordasyna ainalsa da, ony baghalau, tazalyghy men ekologiyalyq mәselesin sheshu jayy kónildi kónshitpeydi.

Tiynnan tenge qúrap, bir aqshasyn eki etpek bolghan qaltalylar turistik klasterding kómegimen milliondaghan dollar payda tapsa da, týbine týsken týiir iyne de kórinetin kóli men túmsa tabighatynyng jaghdayyna esh elender emes. Jyl sayyn milliondap otalyp jatqan aghashtar, sol aghashta tirlik keshken an-qús pen ósimdikter dýniyesining ornyna túrghyzylyp jatqan villalar men kottedj ýiler, sauyqhanalar men kazinolar, kónil kóteru oryndarynan týsken soma alpauyt kompaniyalardyng qaltasyna sýngip jatyr. Burabayday súlu ólkeni tek aqshanyng kózi dep qaraghan búl adamdar onyng ekologiyasy men tazalyghyn mýldem esten shygharyp alghan synayly.

Seksen kóli móldirep, Bura­bayday súlu ólkesimen aqyn-jazushylardyng aqyq ólenderine arqau bolghan aru tabighattyng býgingi jay-kýii kókiregi oyau jandargha oy salyp, tolghandyrmay qoymaydy. Óitkeni kerbezdigi men sәn-saltanaty baylyqtyng ordasyna ainalsa da, ony baghalau, tazalyghy men ekologiyalyq mәselesin sheshu jayy kónildi kónshitpeydi.

Tiynnan tenge qúrap, bir aqshasyn eki etpek bolghan qaltalylar turistik klasterding kómegimen milliondaghan dollar payda tapsa da, týbine týsken týiir iyne de kórinetin kóli men túmsa tabighatynyng jaghdayyna esh elender emes. Jyl sayyn milliondap otalyp jatqan aghashtar, sol aghashta tirlik keshken an-qús pen ósimdikter dýniyesining ornyna túrghyzylyp jatqan villalar men kottedj ýiler, sauyqhanalar men kazinolar, kónil kóteru oryndarynan týsken soma alpauyt kompaniyalardyng qaltasyna sýngip jatyr. Burabayday súlu ólkeni tek aqshanyng kózi dep qaraghan búl adamdar onyng ekologiyasy men tazalyghyn mýldem esten shygharyp alghan synayly.

Búghan Burabaygha baryp dem alghan әrbir adam kuә bolyp jatyr desek te qatelespegen bolar edik. Qarajaty kóbeygen sayyn qaltalary da terendey týsetin alpauyt kompaniyalardyng qúryghy úzyn biylikten de esh seskenetin týrleri joq. Óitkeni saly­ghyn tólep, zangha qarsy әreket etpegendikten «qúda da tynysh, qúdaghy da tynysh». Jalpy, Burabaydan memleketting budjetining qorjynyna qansha qarajat týsedi? Osy mәselelerdi oy eleginen ótkizgen biz tiyisti mekemelerding tabaldyryghyn attap, lauazymdy túlghalardyng pikirin biludi úighardyq.

Shynarbek BATYRHANOV, Aqmola oblysynyng turizm jәne sport basqarmasy bastyghynyng orynbasary:

- Rasynda da, Burabayday jer jannatynyng býgingi hali ókinishke qaray alandatarlyq-aq. Óitkeni onyng ekologiyalyq jaghdayyn onaltugha bólinetin qa­rajat dengeyi Burabaydyng janarynan aqqan jasty qúrghatugha da  jetpeydi. Salystyra keletin bolsaq, sport salasyna bólinetin qarajat jylyna 2 milliard tenge shamasynda bolsa, al milliondap payda tauyp otyrghan Burabaygha bólinetin budjet shyghyny jy­lyna 15-20 million tengeni ghana qú­raydy. Al odan týsetin salyq mól­she­rin qarasaq, 2005 jyldary 100 myng tengeden astam salyq týsse, 2011 jyl­dyng qorytyndysymen jarty milliard tenge budjetting býiirinen oryn tepti.

Elbasynyng jyl sayynghy Joldaularynda erekshe atalyp ótetin turizm salasyn damytu men turizm klasterin ontaylandyru mәseleleri az jazylyp, az jyrlanyp jatpaghanyn eskersek, ekonomikamyzdyng tolaghay tabystaryn múnay­dan birneshe ese molynan alugha mýmkindigi bar jerdi baghalamay otyrghanymyz ókinishti-aq. Qalay desek te, búl ólkening ekologiyalyq jaghdayy men kólding tazalyghyn qalypqa keltiru óte kýrdeli, kýrmeui qiyn mәsele bolyp otyrghan jayy bar.

Basqarma mamandarynyng bergen mәlimetterine sýiensek, jyl sayyn jaz ailarynyng ózinde ghana Burabayda 500 mynnan astam adam dem alatyn kórinedi. Al bir jylda ol bir milliongha juyqtap qalady. Keletin «qonaqtardyn» 30 payyzdan as­tamy soltýstiktegi kórshimiz reseylikter bolsa, negizinen, ózimizding elimizding azamattary, sonday-aq 5-6 payyzy TMD men shetelderden keletin kórinedi.

Qúmyna aunap, suyna shomylghanymen, qazaqtyng jauhar tabighatynyng tazalyghyn olar qaytsin?! Qaldyq zattary shashylyp, tynysyndy ashatyn júpar auany lastap jatqany janyndy auyrtady. Búl - tek aqmolalyq aghayynnyng emes, tútas elimizdi, Ýkimetti alandatatyn eleuli mәsele desek te qatelespeymiz. Olay deytinimiz - kezinde bar qazaqtyng basyn qosqan Úly Abylay hannyng ózine túraq bolghan Burabayda tarihy oryndar da jetip artylady.

Kenesary ýngirindegi kelensizdik

Tarihy oryndardy tizbelemey-aq, sonyng ishindegi bir atalmay, kólenkede qalghan jaydy japsarlay ketsek artyq bolmas. Kezinde qazaqtyng tәuelsizdigi ýshin aq patshanyng ózimen arpalysqan songhy hanymyz - Kenesary hannyng ýngiri tarihy oryn. Alayda onyng qazirgi úsqyny mýlde basqasha bolyp otyr. Bolashaq úrpaqtyng tarihy tanymyn keneytip, patriottyq-últjandylyq baghytta mol tәlim-tәrbie beruge tiyis tarihy oryn býginderi «ashy sudy» serik etken jandardyng ordasyna ainalghan.

Ýngirding ishin panalaghan búzaqylar ýn­girge aty-jónderin qashap jazyp, ony­men qoymay ishi-syrtyn araq pen syranyng shynylaryna toltyryp tastaghan. Kónilge kirbing týsiretin búl jayt biylik oryndaryna oy saluy tiyis. Audan ortalyghy Shuchinsk qa­lasynda ornalasqan Sh.Uәlihanov atyn­daghy kadet jastaryn, tipti oqushy bala­lardy osy tarihy oryndargha aparyp, shejireden syr shertetin oryn­dardyng mәn-manyzymen tanystyrsaq olardyng boyynda patriottyq, otansýigishtik qa­siyet­ter oyanbay ma? Áriyne, dúrys deysiz.  Biraq, bir qaraghanda, onsha-múnsha manyzdy dep qaralmaghanymen, týptep kelgende, tútas úrpaq  ýshin mәni joghary mәsele esh eskerusiz qalghan.

Oymaqtay oi

Jalpy, osy turizm salasy arqyly batystaghy Ispaniya, Italiya, Norvegiya siyaqty damyghan elder ózderinin  budjetining 50 payyzdan asta­myn alyp otyrghany  shyndyq. Týbi bir týrikter de Antaliyasynyng atyn әlemge pash etti. Ondaghy ekologiyalyq jay bizdegilerge elestemeytin de shyghar. Oilanayyqshy, biz­ding olardan qay jerimiz kem?!.

Abzal ALPYSBAYÚLY, Kókshetau

«Alash ainasy» gazeti