Qazaq tili songhy 20 jyl ishinde eng ózekti mәsele retinde qogham nazarynan tys qalyp kórgen emes. Ol turaly baspasóz az jazghan joq, týrli konferensiyalar men jiyndarda az aitylghan joq. Búl mәselening týiinin sheshuge til mamandary ghana emes, jurnalister, ghalymdar, qogham qayratkerleri, deputattar, týrli rangadaghy sheneunikter qatysty. Mol ekonomikalyq resurs júmyldyryldy. Ákimshilik pәrmen iske qosyldy. Týrli aksiyalar úiymdastyryldy. Baghdarlamalar birneshe dýrkin qayta qabyldanyp, qazaqsha is jýrgizuge tolyq kóshetin merzimder qayta bekitildi.

Aqyry búqara Respublika Preziydentining ashuly pikirin de estidi. Memlekettik budjetten qyruar aqsha bólinip, barlyq buyndardaghy tilge qatysy barlar silkilenip, oqulyqtar qayta jazyldy. Tildi oqytatyn saghattar kólemi úlghaytyldy.

Osydan keyin de qazaq tilinde algha basu bolghan joq. Mekemelerdin, kәsiporyndar kenselerining mandayshalaryndaghy ataular, kóshedegi bezendiruler men jarnamalar әli grammatikalyq qatelerge túnyp túr. Qazaq baspasózinde de stilidik qateler órip jýr. Teledidar arqyly súhbat berushilerding sózderindegi normadan auytqu 80 %-dan 100%-gha deyingi kólemde úshyrasady. Eki tilde is jýrgizu asqynghan formaly ýlgi tauyp aldy: esepter men hattamalar orys tilinde jasalyp, sonan keyin, tek kórsetu ýshin ghana qazaqshagha audarylyp, papkagha salynyp qoyylatyn boldy.

* * *

Qazaq tili songhy 20 jyl ishinde eng ózekti mәsele retinde qogham nazarynan tys qalyp kórgen emes. Ol turaly baspasóz az jazghan joq, týrli konferensiyalar men jiyndarda az aitylghan joq. Búl mәselening týiinin sheshuge til mamandary ghana emes, jurnalister, ghalymdar, qogham qayratkerleri, deputattar, týrli rangadaghy sheneunikter qatysty. Mol ekonomikalyq resurs júmyldyryldy. Ákimshilik pәrmen iske qosyldy. Týrli aksiyalar úiymdastyryldy. Baghdarlamalar birneshe dýrkin qayta qabyldanyp, qazaqsha is jýrgizuge tolyq kóshetin merzimder qayta bekitildi.

Aqyry búqara Respublika Preziydentining ashuly pikirin de estidi. Memlekettik budjetten qyruar aqsha bólinip, barlyq buyndardaghy tilge qatysy barlar silkilenip, oqulyqtar qayta jazyldy. Tildi oqytatyn saghattar kólemi úlghaytyldy.

Osydan keyin de qazaq tilinde algha basu bolghan joq. Mekemelerdin, kәsiporyndar kenselerining mandayshalaryndaghy ataular, kóshedegi bezendiruler men jarnamalar әli grammatikalyq qatelerge túnyp túr. Qazaq baspasózinde de stilidik qateler órip jýr. Teledidar arqyly súhbat berushilerding sózderindegi normadan auytqu 80 %-dan 100%-gha deyingi kólemde úshyrasady. Eki tilde is jýrgizu asqynghan formaly ýlgi tauyp aldy: esepter men hattamalar orys tilinde jasalyp, sonan keyin, tek kórsetu ýshin ghana qazaqshagha audarylyp, papkagha salynyp qoyylatyn boldy.

* * *

Til jәne ony mengeru turaly sóz bolghanda aldymen til normalary jәne olar jazylghan oqulyqtar oigha týsedi. Óitkeni, oqulyqta til turaly ómirlik praktikada dәleldengen, uaqyt synynan ótken, búltartpas teoriyalardyng jiyntyghy qamtyluy jәne olardyng bilim alu jolyna týsken jas úrpaqqa dәl jәne týsinikti tilmen jetkizilgen hrestomatiyalyq núsqasy úsynyluy tiyis. Solay ekeni ras bolsa, oqulyqtar arqyly ghana tilding qazirgisi men keleshegin kóz aldygha elestetuge bolady.

Al qazaq tilining oqulyqtarynda úshyrasatyn qatelerdi kórseniz eshbir elde, esh uaqytta bolmaghan, qúlaq estip, kóz kórmegen naghyz nonsens osy degen bolar ediniz. Lingvistik kategoriyalardy teris týsindiru, sntaksistik túrghydan dúrys qúrylmaghan sóilemder, teris tәriybege qúrylghan mәtin, aqparattyq funksiya atqara almaytyn mysaldar 5-synyp oqulyghynyng birinshi betinen 9-synyp oqulyghynyng songhy betine deyin ýzilissiz oryn alghan. Bes oqulyqty týgel aqtarghanda, onyng ishinen «shirkin, qazaq tili» degizetin bes abzas tabylmaydy, kerisinshe, oqushyny mezi etetin, oiyn búldyrlatatyn, ony keudesinen keri iyteretin faktorlar túnyp túr.

Qazaq semantikasy osynday óreskel qoyyrtpaqqa ainalghandyqtan mektepti ana tilinde bitirgen adamnyng ózi dúrys sóiley almaytyn ahual qalyptasqan. Endi osy sharuagha qatysty adamdardy Preziydent qalay sabasa da nemese bәrin quyp jiberip, ornyna jana adamdardy әkelip, aqshany ýiip berip, tapsyrmany Ózi berip, oryndaluyn Ózi qadaghalasa da, qazaq tilining kóshi algha jyljymaytyny belgili bolyp otyr.

Nege?

Búl qazaq tilin oqytu ýderisin búzyp jiberetin diyversiyalyq әreket shyghar? Joq. Diyversiyany jeke adam nemese adamdar toby jasaydy. Al búl jerde biz osy salagha qatysy bar adamdardyng bәrining qoltanbasyn kórip otyrmyz.

Búl qúbylysty jalpy adam faktorymen týsindiruge bolmaydy. Óitkeni, búl sharalargha kәsipqoy kýshterding bәri qatysty. Avtorlardyng qolynan shyqqan jazbalardy baspa redaktorlary, sonan keyin sarapshylar, sonan keyin «Oqulyq» ortalyghynda otyrghandar, Ministrlikting jauapty qyzmetkerleri, ministrding ózi men orynbasarlary qarady. A.Baytúrsynov atyndaghy til bilimderi institutynyng ghalymdary, Memlekettik Til komiytetining ghylymy jәne jauapty qyzmetkerleri, QR Preziydenti apparatynyng til men bilim beruge qatysy bar lauazymdy sheneunikteri de búdan qalys qalghan joq.

Búl qúbylysty uaqyt faktorymen de týsindiruge bolmaydy. Óitkeni, qazaq tili oqulyqtarynyng kýii búdan on jyl búryn da, jarty ghasyr búryn da solay bolghan. Búl - ghasyr boyy sozylyp kele jatqan dert. Búdan bylayghy kezende de belgili bir uaqyt ótkennen keyin jaqsarady dep kýttiretin, ýmittendiretin sәule joq

Búl qúbylysty sayasiy-әkimshilik, demografiyalyq, ekonomikalyq, qúqyqtyq  faktorlarmen de týsindiruge bolmaydy. Óitkeni, búghan deyingi kezende qazaq tili ýshin atalghan baghyttardaghy jaghdaylardyng bәri jasaldy: sayasy sharalar jýrgizildi, demografiyalyq ahual qazaqtardyng paydasyna ózgerdi, qarajat jetkilikti bólindi, qazaq tiline zandy memlekettik mәrtebe berildi.

Kez kelgen kemshilikti jongha, qateni týzeuge bolady. Al qazaq tilining ainalasynda shoghyrlanghan kelensizdikter qaz qalpynda, túraqty qalyp otyr.

Nege?

Nege ekeni - búl qúbylystyng týpkilikti sebebi basqa.

* * *

Dýniyejýzilik tarihta qoghamdardyng týrli parametrler boyynsha jiktelui bolyp jatady. Solardyng ishinde halyqtardyng dinge qatysy jaghynan nemese ekonomikalyq-formasiyalyq sipattamalary jaghynan jiktelui basym kórinis beredi. Jiktelgen qoghamdar arasynda qaqtyghystardyng bolyp túruy zandylyqqa ainalghan.

Órkeniyetter arasyndaghy qaqtyghys mәselesin keninen zerttegen filosoftardyng biri S.Hantingtonnyng órkeniyetterding omyryluy (or.: sivilizasionnyy razlom) teoriyasy boyynsha omyrylu syzyghynyng bir jaghynda latyn jәne german tobyndaghy tilderde jasalghan, adam erkindigin algha shygharatyn qúndylyqtardy ústanatyn, katolisizmning ainalasyna toptasqan órkeniyetter, ekinshi jaghynda - pravoslavie jәne músylman dinderin ústanatyn, adam qúqyghyn tolyq moyyndamaytyn elder túr. Qazirgi geosasy kenistikte bolyp jatqan qaqtyghystar, negizinen, osy omyrylu syzyghynyng eki jaghyndaghy qoghamdar arasyndaghy týsinispeushilikten tuyndap otyr.

Amerikalyq zertteushi E.Toffler dýnie jýzi elderin әleumettik-ekonomikalyq damu jaghynan ekige bólip qarastyrdy. Ol bylay jazdy: agrarlyq qogham adamdary «búrynghy atalary siyaqty ómir sýredi. Búlar ótkenning adamdary,.. Damyghan ónerkәsipti elderde túratyndar zamanauy ómir sýredi. Olar qazirgi kýnning adamdary».

Omyrylu bir elding óz ishinde de bolyp jatady. Oghan Resey ziyalylarynyng batysshyldar jәne slavyanofilider bolyp atalghan eki paradigmanyng ainalasyna jiktelui mysal bola alady. S.Hantigtonnyng sipattauy boyynsha «Qyrghy qabaq soghystan keyin batysshyldar men slavyanofilider arasyndaghy klassikalyq kýres qayta jandanyp, Resey qaytadan «jyrtylghan elge» ainalyp otyr».

Qazirgi qazaqtyng ruhany әleminde bolyp jatqan qúbylystargha ústanymynda órkeniyetter arasyndaghy antagonizmning saldary bolyp tabylatyn ghalamdyq tarihy qaqtyghystardyng túiyqtalghan bir buyny retinde qarau kerek. Ghalamdyq jәne elishilik jikteluding payda bolu sebepteri men ótu ýderisinde ózindik úqsastyqtar men erekshelikter bar.

Qazir kóptegen elderde agrarlyq ukladtan industriyalyq ukladqa auysu kezeninde últtyng ishtey omyrylu qúbylysy bolyp jatyr. E.Tofflerding saralauyna salsaq, ónerkәsipti qalalarda túratyn qazaqtar «qazirgi kýnmen», al auyl túrghyndary «ótkenmen» ómir sýrip jatqandar bolyp shyghady. Qazaqtyng «ruhany omyryluy» últtyng óz ishinde, әleumettik qonystanu jәne tildik belgilerine qaray bolyp otyr. Búl jikteluding órkeniyettik, dini, filosofiyalyq-paradigmalyq jiktelulerge qaraghanda zardaby auyr bolyp otyr.

Omyrylu syzyghynyng bir jaghynda auyldarda túratyn qazaqtildi qazaq әlemi, ekinshi jaghynda qalalarda ornyqqan orystildi qazaq әlemi payda boldy. Órkeniyet satysynyng týrli baspaldaqtarynda jayghasuyna oray, olardyng intellektualdy damu dengeyleri әr kelki, tiyisinshe, mәdeniyetteri de basqa. Eki top eleuli sayasy qúbylystargha týrlishe kózqarastar ústanady. Olardyng iri sayasy qayratkerlerding qyzmetine, mәdeniyetke, tilge, qoghamnyng keleshegine, últ qatynastaryna, halyqaralyq sayasat vektorlaryna qatysty túrghylary da ózgeshe. Ár top ózining oikumena kenistigindegi ómirlik tәjiriybesinen qorytyndy shygharady. Oilau stilideri de әr týrli bastaulardan alynghan semantikalyq jýiening mazmúnymen  anyqtalady. Bylaysha aitqanda, bir qazaq últynyng ishinde eki marginaldyq toptan túratyn, eki tilde sóileytin, dýniyetanymdary bólek, eki әlemdi qúraytyn, eki mәdeniyet jasap otyrghan, eki «últ» ómir sýrip otyr.

Eki әlem ókilderining betke ústar qúndylyq baghdarlary, dýniyeni kórui, tanuy basqa bolghandyqtan, olar bir qúbylysty әr qaysysy óz qyrynan kóredi, bir súraqqa kereghar eki týrli jauap beredi, bir mәsele turaly qabyldaytyn sheshimderi de basqa. Eki әlem adamdarynyng talghamdary da ýilespeydi, tyndaytyn әuenderi, aitatyn әnderi de basqa. Belgili bir auqymdy mәseleni sheshuge kelgende oilau stiylindegi jәne dýniyetanymdaghy alshaqtyq olardy barrikadanyng qarama-qarsy jaqtaryna toptasugha iytermeleydi. Múnyng arty ruhany ayalardaghy mәselelerding bәrining sheshim tappay, ayaghy bitpes daugha úlasyp ketu jaghdayyna tirelip otyr.

Birine biri mәmbet jәne mәngýrt dep sayqymazaq at qoyyp alghan eki әlem adamdarynyng arasynda ózekti mәseleler tónireginde baspasózde bitispes aitystar jýrip jatady, onyng arty sheptesulerge de úlasyp jatady.

Anghal balasha qatelesetin qazaq lingvisterining til haqynda aityp jýrgen sózderi men qylyp jýrgen qylyqtarynyng bәri ýderisti: «til turaly zang ózgerse», «bәrin biylik jasap berse» degen siyaqty,.. Tilding ruhany dýnie elementi ekenimen sanaspaghan akademikter ony ruhany ómirdegining bәrimen, әsirese mәdeniyetpen tyghyz baylanysta qarastyrmady. Adamdardyng qazaq tilin ýirenuge tyryspauynyng astarynda qazaqtildi mәdeniyetting ózine tartu kýshining jetpey jatqany, qazaqtildi kontentting sapasyzdyghy jatqanyn angharmady.

Ellin dәuirinde rimdikter grektermen, orta ghasyrlarda japondar qytaylarmen jaqsy týsinisken. Múnyng sebebin belgili Shyghys zertteushisi N.IY.Konrad bylay týsindiredi: ol adamdardyng "eki tildi bilgendiginen emes, eki halyqtyng da sol kezde intellektualdyq damudyng bir baspaldaghynda túrghanynan, olardyng mәdeniyetterining bir bolghanynan,.. jәne oydyng mazmúnyndaghy úqsastyq, semantikalyq jýiening birligi ony beyneleudegi formanyng әr týrliligine qaramastan tilding birligine bastap әkelgen».

Mineki, grekter men italiyalyqtar, japondar men qytaylar, aghylshyndar men fransuzdar,.. birin biri jaqsy týsingende, orystildi qazaq pen qazqtildi qazaq týsinispeydi. Óitkeni, bizding mәngýrtter men mәmbetter intellektualdy damudyng týrli baspaldaqtarynda túr, olardyng mәdeniyetteri basqa, olardyng oilarynyng mazmúny men semantikalyq jýieleri ýilespeydi. Anklav jaghdayyndaghy auyl mәdeniyeti tútas qogham ýshin ruhany qúndylyq bola almady. Ruhany omyrylu syzyghynyng eki jaghynda qaludyng saldary osydan kórinis beredi.

Últtyq ekidaylyq qazirgi Qazaqstan qoghamynyng ruhany damuy barysyndaghy asa kýrdeli әleumettik-psihologiyalyq mәselege ainalyp otyr.

Eki toptyng ókilderi de últtyq birlik iydeyasyn jaqsy týsinedi, oghan tyrysady da. Otanshyldyq sezimderden kende emes. El, jer, úrpaq qamy tektes qúndylyqtar ekeuine birdey. Últtyn, qazaq tili men mәdeniyetining keleshegine qatysty eki top adamdarynyng da niyetteri izgi, maqsattary biyik, qúlshynystary qúptarlyq. Solay bolsa da, aradaghy ruhany týsinispestikting saldary olardy damudyng belgili bir baghyttyq mәselelerin sheshu barysynda manyz alarlyq qaqtyghystargha soqtyqtyryp otyr.

Bir toptyng ekinshisining túraghyna qarsy emosiyalyq búrqyldauynyng bәri týsinispeushilikten tuyndaghan. Al týsinispeushilikting tórkini olardyng dýniyeni tanu әdisterining jәne intellektualdyq dengeylerining әr kelkiligine baylanysty.

* * *

Últtyq memleketting tәuelsiz ómir sýruining 20 jyldyq tәjiriybesi qazaq tili men mәdeniyetining mәseleleri tek qazaqtildi qauymnyng kýshimen sheshilmeytinin kórsetti. Tilding memlekettik boluy nemese bola almauy oghan qatysty orystildilerding ústanatyn túrghysy men әreketining baghytyna tura baylanysty. Orystildiler mәselening mәnine belsendi aralasuy, qúbylystyng terende jatqan sebepterin izdeui, tabuy, tabylghan dәiekti baghyttardy qoldauy jәne týiinning týpkilikti sheshiluine selbesui kerek. Orystildi qazaqtar til ýirenushi subekt rólinde boluymen qazaq tilin sozylghan tyghyryqtan shygharyp ala alatyn manyzdy kýsh retinde kórine bilui kerek.

Aqiqattyng ekeu bolmaytyny belgili. Olay bolsa, auyldyng qazaqtildi  qazaghy men qalanyng orystildi qazaghynyng ústanatyn túrghylarynyng bireuiniki dúrys ekinshisiniki teris.

Adamzat tarihy ekshep shygharghan, uaqyt synynan ótken, dýniyejýzin jaylaghan adam atauly sanasatyn, daugha týspeytin aksiomalar bar. Olardyng keybireuleri mynalar: әlsizdi kýshti jyghady; shabannan jýirik ozady; jenildi auyr basady; regresti progress jenedi. Osy sarynmen saralay qarasaq, Agrarly qoghamnan industriyaly qogham joghary túr. Auyl әr qashan artta, qala әr qashan alda. Sondyqtan auyl qalanyng sonynan eredi. Dýnie jýzining barlyq elderinde, tarihtyng barlyq kezenderinde solay bolghan, qazir de solay, búdan keyin de solay bola beredi. Tarihy aqiqat  - osy.

«Abay-aqparat»