VII

 

Qoragha qasqyr shappaghan bir senbining keshinde Quat ýstindegi qara kenepti tastap, óz kiyimin asygha kiyip jatyr edi.

- Kóshege shyghayyq! - dep maghan sybyr ete týsti, - sen de kiyin! Aqan aghandikine baramyz... Búryn kórip pe eding ózin?

- Kishkene kezimde kórgenmin.

Men de kiyindim. 1934 jylghy Shәueshek tas jolyndaghy asharshylyqta jәrdemdesken Aqan Qondybayúly kóz aldyma elestey qaldy. Qazir ólkelik qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymynda ekenin estigenmin. Ýrimjige jýrerde әke-sheshem de «aldymen Aqan aghandy tauyp al» dep kóp tapsyryp edi. Úiymnyng óz aulasynda eken, qúlday kelip súrap taptyq. Biraq eng qaterli kezende tauyppyz, apaq-sapaqta izdeuimiz múnday abyroy bolar ma. Qolgha alynu kezeni - býgin týn ortasy ekenin baylanysty adamdardan estip, keshki saghat toghyzdan qalmay Sovet elshiligine kirip alugha kelisipti. Biz kirgende ýy saymandarynyng kerektisin jiystyryp jatyr eken.

Shәueshekte - aimaqtyq úiymda túrghanynda qolynda ósken Quattyng tanystyruymen meni qúshaqtay alghan Aqan mandayymnan sýidi.

- Qap! - dep qaldy oilana qarap. - Keshe kelsender tym bolmasa aqsha jaghynan kómektesip ketetin edim. Qalghanyn býgin ornalastyryp bolghanmyn... Áke-shesheng aman ba? - dep sonan song súrady. - Al, biz... dereu ketip qútyluymyz kerek! Tuysqan-tughan, agha-jenge, bauyrlardyng bәrine sәlem aityndar!...

 

VII

 

Qoragha qasqyr shappaghan bir senbining keshinde Quat ýstindegi qara kenepti tastap, óz kiyimin asygha kiyip jatyr edi.

- Kóshege shyghayyq! - dep maghan sybyr ete týsti, - sen de kiyin! Aqan aghandikine baramyz... Búryn kórip pe eding ózin?

- Kishkene kezimde kórgenmin.

Men de kiyindim. 1934 jylghy Shәueshek tas jolyndaghy asharshylyqta jәrdemdesken Aqan Qondybayúly kóz aldyma elestey qaldy. Qazir ólkelik qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymynda ekenin estigenmin. Ýrimjige jýrerde әke-sheshem de «aldymen Aqan aghandy tauyp al» dep kóp tapsyryp edi. Úiymnyng óz aulasynda eken, qúlday kelip súrap taptyq. Biraq eng qaterli kezende tauyppyz, apaq-sapaqta izdeuimiz múnday abyroy bolar ma. Qolgha alynu kezeni - býgin týn ortasy ekenin baylanysty adamdardan estip, keshki saghat toghyzdan qalmay Sovet elshiligine kirip alugha kelisipti. Biz kirgende ýy saymandarynyng kerektisin jiystyryp jatyr eken.

Shәueshekte - aimaqtyq úiymda túrghanynda qolynda ósken Quattyng tanystyruymen meni qúshaqtay alghan Aqan mandayymnan sýidi.

- Qap! - dep qaldy oilana qarap. - Keshe kelsender tym bolmasa aqsha jaghynan kómektesip ketetin edim. Qalghanyn býgin ornalastyryp bolghanmyn... Áke-shesheng aman ba? - dep sonan song súrady. - Al, biz... dereu ketip qútyluymyz kerek! Tuysqan-tughan, agha-jenge, bauyrlardyng bәrine sәlem aityndar!...

- Agha, bizding Sәduaqas aghanyng qayda ekenin bilesiz be, - dep sózdi Quat bóldi. Ózining ýlken aghasyn Shәueshekten qara mashiynemen ketkenin maghan osy jolda kele jatqanda ghana sybyrlaghan bolatyn.

- 18-shi týrmede dep estigenmin, qazirshe aman. Túra túr, men bir qaghaz jazyp bereyin! - dep Aqan kishkene ýsteline otyra qaldy. Shekeli keng mandayynan búrshaqtaghan terin oramalymen sýrte salyp jaza jóneldi. Semiz qara jengemiz bir-eki chemodan buynshaqtaryn dayynday salyp, palitosyn kie tyqyrshydy. Dir-dir qaghady. Súraghan Quatqa jalghyz qyzyn kýndiz jóneltip qoyghanday jylamsyray túryp aitty. Aqsary Aqannyng qalqighan ýlken qúlaghy da, kesek kensirikti múrny da qyp-qyzyl. Ómir men ólim arasyndaghy jantalas «qyzyltanau» dep atalatyn naghyz qarbalas kezeng osy-aq bolar dep oiladym men. Iri denesi sonda da sabyr sabyn miz baqpay saqtaghanday, asyqpay jazyp shyqty, - Qúndaqbay deytin jigitti syrtynan súrap anyq bilip al da, osy hatty ber! Ózi de qúndaqtalghanday tas týiin kiyinip jýretin, tap-túinaqtay shaghyn ghana sary jigit! - dep Quatqa anyqtap úqtyryp jatty. Men esty otyryp Quattyng endi tabatyny dәl óz synary ekenine әuestendim. Jalghyz-aq  parqy súrghylt sary Quattyng basynyng erekshe juandyghy ghana siyaqty, - Búl hatty alda-jalda qate tanyp basqa bireuge berip qoysang ózing de dereu qolgha alynasyn! - dep Aqan qaytalay týsindirdi, - Qúndaqbay sol Sәduaqastar jatqan birqatar týrmening kiltshisi. Aghannyng halin sodan tolyq úghuyng mýmkin. - Oghan kórisip te túrasyn! Ózderinning osy mektepke týsulering bir oidan jaqsy bolypty. Ómirdi tolyq týsindiretin mektep, jana kelgen әri jassyndar ghoy, saq jýrsender, qazirshe senderdi jey qoymas! - dep Aqan saghatyna qarady, - al, aulany qorshamay túrghanda ketip alayyq! Aman bolsaq, әli-aq kórisermiz, qarashyqtarym!.. Hosh-sau túryndar!

Aqan ýni dirildep, kónili bosay qoshtasty da, biz kózimizdi bir-bir syghyp tastap, shygha berdik. Qaqpadan shyghyp, kóshemen sәl órlegenimizde art jaghymyzdan jenil mashinanyng ýni estilgen son, qayyryla qalyp edik, kishkene súry mashina sol qaqpanyng aldyna kelip toqtay qaldy. Chemodandy, buynshaqty eki adam kelip kirisimen qayta búrylyp - syrghy jóneldi.

- Aman ketti, qútyldy! - dedi Quat, - aldyndaghy anau sary dualdy qyzyl qaqpa - Sovet elshiligi, soghan kire salady!

- Qara mashina aghalardy qúrtu ýshin úrlasa, súry mashina qútqaru ýshin úrlaydy eken, ә! - dedim men.

Kýlgende eki ezuin eki qúlaghyna jetkize kýletin әdeti boyynsha, Quat jymyn-jymyng kýldi:

- Ýrimji úrlyqqa qolayly qala eken, qarashy, basyp túrghan kók túmanyn, búghan elektr shyraqtary qalay say kelgen!... Al biz de úrlyqqa kireyik endi, úrlyqsyz is bitpeydi, shyraghym!

Ekeumiz sәl órlep kelip, Sovet azamattary auruhanasynyng qarsysyna toqtay qaldyq. Agha sabaqtastardyng úqtyruy boyynsha anyq tauyp kelip toqtadyq. Sovet kitaptary jaqynnan beri osy auruhananyng týp jaghyndaghy bir ýide jasyryn satylatyn bolypty. Múnda tipti, himiya, fizika, anatomiya, matematika, astronomiya syndy bizding kepken kenezemizge zәru ghylym kitaptary da óz karidarlaryna ýkimetten úrlanyp ótedi eken. «Jalghyz-aq andyp jýretin tynshylardyng kózinen saqtanu kerek!» degen tәjiriybeli aqylgóilerimiz. Biz jan-jaghymyzdy tolyq barlau ýshin bir-birimizdi týigishtep «qaljyndasa» túrdyq.

Ýrimjining «qasqyrdy» kóp kórgen «qylmysty» halqy ózderin-ózderi úrlap bara jatqanday kóshede birden-ekiden ghana býrise jorghalap ótip jatyr. Tipti birine-biri qaramay túqyra qúnjyndaydy. Jan-jaghyna alara qarap, asyqpay tenseletin eshkim kórinbeydi. (Múndaghy «qasqyrlar» osylay jýredi desetin). Biz «qylmys» qaqpasyna zyp berip kire jóneldik. Kórispey túryp-aq týstanys bolghan qara múrtty egdeleu ózbek, aituly ýiden kózimizge ottay basyldy. Júmsaq ýnmen «ne kerek» dep súrasymen-aq, keregimizdi tórt-besten tize aityp edik, aldymyzdaghy ýstelge qoyylyp ta ýlgerdi. Múndaghy adamzat sanasynyng gauharlary bizding mektepting saban qaghazynan da arzan eken, jarym-jarym sәri tastap ala jóneldik. Jónelgennen jónelip, syrt kóshege bir-aq tarttyq ta, jataqhana dualynyng artyndaghy suy qatyp qalghan aryqqa jetip, aghash qadalardyng arasynan bir-bir yshqynyp qana kirip aldyq. Bilimdi «qylmyspen» tabu, shyntynjansha aitqanda, «ózimizdegi joqty izdep tabu» osylay óz jolyna týsti.

Izdeytinimiz әli kóp edi, jeksenbining tanerteni Quat ekeumiz erte túrdyq, talasyp ishetin tamaghymyzdy kýtsek, keshigetin siyaqtymyz. Aqannyng qaghazy boyynsha, Qúndaqbaygha jerles, sabaqtastan aitqan sәlemi boyynsha, qalyndyqqa kezdesuimiz kerek edi. Tileuhan qudyng keshe keshki tamaqtan úrlap shyqqan bólkesin ekeumiz úrlap jedik te, qala ishine tarttyq. Sóitip, búl jolgha da qylmyspen attanugha tura keldi. Qynyr-qighash tar kóshelerding birinen 18-shi týrmening qara qaqpasy tabylghan song Qúndaqbaydyng ózi de tabyldy. Qaqpany qaghyp, ishte túratyn qúraldy kýzetshiden súrap edik, әlden uaqytta qúndaqtalyp shygha keldi ózi. Quat sәlem berip, atyn súrady da, bayyzday qarap hatty ústata qoydy. Jan-jaghyna jaymen qarap qoyyp oqyghan Qúndaqbay oilana qaldy da, jalma-jan kýlming qaghyp qolymyzdy aldy. «Men senderdi inim dep tanystyramyn» degen kýbirin úqtyq. Mening malaqayymdy ala, basymdy sylap, dybystap sóiledi endi:

- Ózing jigit bolyp qalypsyng ghoy! - degende kýlip jiberip edim, ol da betimnen sýigen boldy. Qaqpagha qayyryla hanzushalady sonan son, - mening inilerim keldi!.... Jýrinder, jataqhanam osynyng ishinde!

Týrmening suyq syrly aulasyna túnghysh ret osylay kirdik.

Ýstinen tikendi sym jýrgizilgen biyik dualdy týrmening auyz qorasyndaghy bir bólme - Qúndaqbaydyng jataqhanasy eken. Aldymyzgha bir-bir shyny shәy qúiyp qoyyp, izdep kelgen aghamyzdyng jayyn qysqasha aitty:

- Aghalaryng aman, - dep bir kýrsinip aldy ózi, - tergeui bitkennen beri densaulyghy onalyp qaldy. Qazir jenil qylmystylar qatarynda júmys istep jýr, sәti týsse qazir syrttay kórisip te qalasyndar.

- Ózin ne qylmyspen qolgha alypty? - dep Quat entige súrady.

- Altaydan kóterilgen Ospandarmen bolghan baylanysyn kóp tergedi ghoy әiteuir. Bir kisi tikesinen әreng syyatyn temir qapastaghy shegege bir sótke jalang ayaq túrghyzyp qoyghandyqtan, moyyndap qol qoyyp berip edi. Sonda da «baylanysqan» adamy dúrys shyqpay, qaytadan qinay, әinek qiyrshyghyna tizerletip bir týn tergegende basqa bireudi moyyndady. Biraq, shyndyghynda  kórmegen taghy bir «sybaylasyn» dúrys týstep bere almaghan song kózin ótkir toq núryna qaratyp otyrghyzyp edi, jyghylyp týsti. Birneshe adam búl jazadan ólip te ketken. Áyteuir búl kisi «qayta tirilip» baylanysqan qaraqshysyn ýsh-tórt ret surettegende aqyry bir týsteui sәl úqsaghan siyaqty. Tergeu sonymen toqtady. Sayyp kelgende ózining oqymaghan qarapayym adam bolghandyghynan ghana tiri qalyp túr.

- Yapyramay, tittey de qisyny joq qylmys qoy mynau! -dep mazalanghan Quattyng qúiryghy qonys tappay, qoqshaqtay berdi, - Ospandy ghana emes, býkil Altay elin yanattaytyn rushyl, nadan adam edi. Ospanmen qalay baylanys jasamaq ol!

Qúndaqbay syrtynan qaraghanda momaqan-anqau adamday kórine biletin ozyq oqushy ekendigin qaqpa aldynda kórsetip edi. Sergek oily, tym jatyq sóileytin, bilimdi adam eken.

- Inishek, «renju», «ókpeleu» dosqa ghana kórsetiletin jay, - dep jymidy, - renju búl tergeushimizding teni emes... Sәduaqasqa artylghan búl jala - barlyq jalalardyng ishindegi eng nanymdysy. Al kópshiligine tipti tergeushining ózi de senbeytin, tek janyn alu ýshin ghana zorlyq-syltaular aitylyp jatyr. Shynduban atannyng ózi «Tergeu qanauynda óltirilse súrausyz» degen búiryq týsirip otyr ghoy, - dep ol terezege qarady. - Anau enbektep kele jatqan shal qinaudan aqyly auysqan jyndy bolghandyqtan osy qorada erkin sýiretile beredi ol. Ózinen súrap kórinizdershi, ne qylmysy bar ekenin.

Basynda jalba-júlba týlki tymaghy, tozghan saptama etigi bar, qurap ketken úiqy-túiqy aq saqaly sary ala tartyp kýigen bir qart qazaq jer bauyrlap esik aldyna jetti de:

- Nan!... Nan! - dep aiqay saldy, - momannan ber! - Qúndaqbay bir momy alyp baryp berdi. Quat esikti jartylay ghana ashyp sәlem berip edi, qart auzyna keptep alghan nanyn jútqansha bajyrayyp, bizden kóz almay qadaldy da, - e, músylman ekensinder ghoy, әlekisәlem! - dep ýnile týsti.

- Ata, qay jerden kelip ediniz?

- Ile boyynan, Kýnesten kelgenmin. Qyzaymyn.

- Ne qylmyspen keldiniz?

- Adam qylmyspen kele me múnda, - shal aqyryp jiberip edi, eki kózi shoqtay shashylyp tu syrtymyzdan óte shyqqanday boldy.

- Jalamen, pәlemen kelgenmin, bilding be?

- Bilemiz ata, bilemiz! - dep Quat iyile týsti. - Sóitse de qanday jala ekenin bilgimiz kelip edi!

- E, onda... Onda jón!... Meni «nemizdin» dey me, «kәrmәnnyn» dey me, birdemening shpionysyng dep neshe óltirip, neshe tiriltti. Qaraghym, bәrimiz bir qúdaydyng qúlymyz ghoy, Allagha sensen, sol kәrmen degen nemisining kim ekenin әli kýnge deyin bilmeymin, sony týsindirindershi maghan, nemizi kim, kәrmәni kim osylarynnyn?

- Oghan moyyndadynyz ba?

- E, moyyndamasang moyynyndy ýze salmay ma búlar, aitqanyna moyyndatpay qoya ma?! - dep qart ong barmaghyn shoshaytty, - myna barmaghymdy qayyryp otyryp shygharyp edi, qaghazdaryna ózderi basyp alghan! Al men kettim, kóp sóilesem, anau tóbede túrghan qara tóbetteri talap tastaydy.

Qart jer bauyrlaghan kýii sýiretile jóneldi. Qalghan jarty momysyn qatty syghymdap týiilgen júdyryghyn kótere eki shyntaghymen «adymdap» bara jatty. Nemiske shpion boludy bylay qoyyp, tipti nemis pen german ataudyng da ne nәrse ekenin әli bilmegen qarapayym qarttyng belden tómengi jarymy qymyrlaudy da bilmey qalypty!

- Beli ýzilgen! - dep kýrsindi Qúndaqbay.

- Shegeli taqtaygha jalang ayaq bir sótke túrdy. Keptelip qalghan tabanyn shegening júmyr bastarynan tórt jigit kýshep júlyp alghanda da ýn shygharmaghan asqan shydamdy shal edi. Shyqshytynan qarmaq ilip úshyratyn «aeroplan» tergeuinen de, patefon iyneleri qaghylghan jyljymaly taqtaygha túrghyzyp jýgirtetin, «tәnki» tergeuinen de qatty zaqymdalmay aman ótip edi. Eki-ýsh kýn jatyp esin jighan song әinek qiyrshyqtaryna tizeletip qoyyp, belinen tepkende kýirep týsti. «Qylmys» bolmysy әlgi ózi aitqanday! - dep Qúndaqbay basyn shúlghyp-shúlghyp qaldy. Saghatyna qarap atyp túrdy sonan son, palitosynyng jaghasyn kóterip qúndaqtala qoydy da, eki qolyn jan qaltasyna saldy.

- Sәduaqastardyng júmystan qaytatyn uaqyty boldy, men baryp aityp, osy qoragha әkeleyin, biraq oghan senderdi jaqyndatpaydy da, sóilestirmeydi de, alystan bolsa da kórisip alyndar! Aytqan sәlemin men jetkizemin...

Bet-auzyna qap-qara saqal ósken ýsh jyl aldyndaghy narday Sәduaqas býkshiyip semip ketipti. Týp qoranyng tar esiginen shygha kelip túryp qaldy. Biz Qúndaqbay esigining aldynda sәlem isharasymen qolymyzdy keudemizge apardyq. Ol da solay etip basyn iyzedi. Tym kәrteygen adamday býkireyip túr. Quat solq-solq ete týsti. Sәduaqastyng ýnilgen ýnilisine, kózin sipalay beruine qaraghanda anyq kóre almay túrghany, toqtan kózi zaqymdalghany bayqalady.

- Men, agha, men Quatpyn! - Quat maghan sóilegendey qarap dauystady, - oqugha keldim, ýy ishi aman!

Sәduaqas ýsh ret bas iyzedi de, artyna qayyrylyp qayta berdi. Onyng kiyiz baypaq pen tabylghanynsha tamaq әkeluge tapsyrghanyn Qúndaqbay aityp kelip edi, tamaq alyp berip túru jónin Quat onyng ózine ótinip kóndirdi de, aqsha ótkizdi. Sәduaqasqa hat jazyp, ýy ishining amandyq jayyn bayan etkende, men de әke-sheshem atynan sәlem jazyp qol qoydym.

- Agha, osy kisiler aman shyghar ma eken? - dep Quat jylamsyray súrady Qúndaqbaydan.

- Sәduaqas pen әlgi shal siyaqtylardyng aman qaluy mýmkin. Búlardy býkshendeui men enbekteui tiri qoyyp otyr ghoy. Áli de saqtar, al aman qalsa qater tudyrady dep kýdiktenetin qayrat-qabileti bar adamdardy kómip joghaltyp jatyr. Búl әreket german fashizmi Sovet Odaghyna basyp kirgennen keyin byltyrghy iinide bastalghan. Ár kýni keshke jaqyn әr týrmege nómerlengen brezent dagharlar (qap) keledi. Inirde әr daghargha sol nómerli qylmystyny tirkey «qaptap» qoyady da, týn ortasynda mashinamen әketedi. Daghargha bir kirgenin ekinshi kóre almaymyz. Sol nómerli daghar da joq, sol nómerli adam da joq bolady.

Men týrshigip, titirenip alyp súradym.

- Aghay, Dórbiljin audanynan kelgen Elsadyq deytin kisini bilemisiz?

- Estigenmin. Ekinshi týrmede edi... saghan... Elsadyqtyng qanday jaqyndyghy bar edi?

- Ústaz edi. Dórbiljin halqynyng eng qúrmetti adamy edi.

Qúndaqbay az oilanyp baryp, soza kýrsindi.

- Halyqtyng eng qúrmettisi bolsa, búl ýkimetting eng auyr qylmystysy bolghany ghoy. Ol kisini osy biyl tamyz aiynda boluy kerek, auyryp óldi dep úqtyrdy. Men ózim auyryp óldi degen habardy «auyrtyp» óltirdi dep úghatyn bolyp jýrmin. Sebebi biyl kýz basynda Chyn Tәn Chu, Mau Zymiyn, Qojaniyaz, Shәriphanday myqty jaularyna әsire aspirin berip óltirgen.

- Osynsha nelikten jauyqty?! - dep shiryqty Quat ta. Al, Qúndaqbay ózining ýirenshikti múzyndaghy týlendey miz baghar emes.

- Jaulyqtan qorqynysh tuylady, qorqynyshtan jaulyq tuylady, inishek, -  dep kýlimsirep qoydy ózi, - ishinde jaulyghy bar adam qauiptengish-sekemshil keledi. «Sezikti sekiredi, qoryqqan búryn júdyryqtaydy».

- Ýkimet basyna shyqqannan-aq «danyshpan kósem», halyqshyl degen sózder osy kisining menshigi siyaqty bolyp kelip edi, sol «halyqshyldyghy» qayda qalghan?! - dedim men.

- Halyqshyldyq - ózin sugha batyrmaytyn qayyghy ghana shyghar. «Halyqshyldyqty» halyqtyng tóbesine shyghatyn baspaldaq etip paydalandy da, shyghyp ornyghyp alghan song onysyn teuip qúlata salmady ma, - dep kýlimsiredi Qúndaqbay, - qataryma bireu shyqsa jazym eter dep qúlatqan. Sonda da jarmasady-au dep qauiptengenderine tas domalatyp, qylysh sermep, qúnyperen-kóktýtek bolyp otyr. - Myna suretteuge Quat ekeumiz qarqyldap kýlip ketip edik. Sheshenning ózi jay ghana myrs-myrs etip qoyyp, sózin qayta bәsendey jalghastyrdy, - halyqshyldyq, halyqqa qamqorlyq ejelden Shyng Sysaydyng emes, múnymen sharttasyp ýkimet qúramyna qatynasqan kommunizmshilerding isi bolatyn. Halyqaralyq auqymnyng qazirgi týnek boranynda olardy jep bolghan song ghana ózining ejelden kim ekenin kórsetip otyrmay ma. Aghasy Jankәishining ayaghyn qúshaqtay aldy ghoy!... Osy syndy «halyqshyl kósemnin» óz yndynyna eng layyq «qúrmetti» Shynjanda, Altaydyng aqsaq qabylany Ospan ghana kórsetip keledi, ha-ha-ha... Ár shatqaldan bir yrshyp jýrip, zәresin әbden alyp boldy ózinin. «Danyshpanymyz» jiyp alghan barlyq tasyn soghan domalatyp tauysty... Jә, bauyrlar, - dep Qúndaqbay resmy bir salqyn shyraygha endi, - búl sóz osy jerde qalsyn, maqúl ma, syrtqa bir auyz shyqpasyn!

- Týsinemiz, aghay, jas demey, bala demey sengeninizge myng rahmet! - dedim men de.

- Aqan eng jaqyn kóretin aghayyn edi. Sonyng tapsyruymen ghana tanystyq berip otyrmyn. Ekeuine ishki jaghdaydy týsindirip, qaterden saqtanyndar, - dep jazghan eken, - qolymnan kelgeninshe jәrdemdeseyin dep kóp sóilep qoydym. Áytpese myna kók palitonyng jaghasynan túmsyghyn da kórsetpeytin kirpi onaylyqpen ashyla qoya ma! Qater degen qazir qas pen kózding arasynda, inishekter, menimen tanystyqtaryndy eshkimge bildire kórmender!

Biz ekeuley senim berip, qos-qostan sert aita shyqtyq.

Syrtynan qaraghanda óz kәsibine layyqsyz, qúr kerbez, quys keude, túiyq әlemning bir january keypine kirip alghan osy týrme kiltshisining tym sorly adam emes ekenin týsingendeymiz. Nelikten qúndaqtalyp jýretindigi bizge endi mәlim boldy.

Ýrimjige kelgeli kórmesem de, qalyndyq qyzdar institutynyng qay nómerli jataqhanasyna ornalasqanyn estigenmin. Týs uaqytynda jetip, jazbay taptyq. Ózi túratyn ghimarattyng aldynda kelbetti bir úighyr ofiyserimen sóilesip túr eken. Qazirgi Ýrimji qyzdary jan beredi deytin sary pogon búl ofiyserding eki iyghynan birdey tartylyp, kókiregin múzday sirestirip alypty. Mening kókiregime de múzday bir nәrse domalang ete týsip, dereu qayta jónelgendey boldy. Múnyng qyzghanysh ekenin qapelimde qaydan bileyin, kóringennen-aq qalyndyqqa antaryla qaraumen boldym. Basyn tómen salyp túrghan ol, bizge jalt qarady da, bes-alty qadam qarsy jýrip kelip amandasty. Qyzara qalghan aq súry jýzi agharyp baryp, qayta qyzghylt tartty.

- Ýi, ózdering naghyp múnsha qymbattap kettinder! - dep ýnin múrnyna jibere sóilep, zorlana kýlimsiregendey boldy. Múnysy anau myrzanyng aldynda bizge jarqyldaudan qysyla sóilegendikting belgisi ekenin sezgendeymin.

- Biz, kóbe jep, kónil kóteruden bosay almay jýrdik, - dedim әlgi bir taralyp jýrgen ólendi menzegenim edi. Qalyndyq týpki mәnin týsinbegen ray bildirdi.

- Sender de qaspaq jedinder me?

- Ýrimjidegi qaspaq «Sypan shóyan tazdaryna» ghana tәn emes pe!

Búl sózime ofiyser kýlimsirep betin әri búryp aldy. Qalyndyq oghan bir qarap qoyyp, bizding jayymyzdy taqauyrlay súrady.

- Densaulyqtaryng qanday? Ýrimjining auasy jaghatynday ma? Túrmystaryng qalay?

Quat ekeumiz kezektesip jauapty ynghay «jaqsymen» qaytara berdik te, óz túrmys kýiinen qysqasha súrastyq.

- Jә, biz amandasyp shyghugha ghana keldik, - dedim men úzaqqa sozylghan amandasudy ayaqtay bere, - jolda bir júmyspen keshigip qalyppyz. Endi qaytyp jetkenimizshe uaqytymyz bitedi. Keyin jәne kelermiz, qayttyq.

- Ýi, jataqhanagha kirmeysinder me?!

Aldymyzdan tosyp, osynsha amandasa beruding ózi - osy jerden qaytara salayyn degendik ekenin týsinip edim.

- Kirmeymiz! - dep kýbirley qayyrdym jauabyn, - anau kisiniz tosyp qaldy!

- Kising ne, ol da shәueshektik, ol da, sender de kirinder!

- Joq, rahmet, kesh qalamyz! Al shәueshektik «kisi» emes pe eken, - dep men ýnimdi ofiyserge jetkize qayyrdym, - meninshe, kisining talayy Shәueshekten shyghar!

- Al, sau túr! Kelesi jeksenbide kórisermiz.

Oylana kýlgen qalyndyq biz jónele bergende kýlkisin tez jiyp, qarap qalyp edi.

- Ei, toqtashy ei! - dedi ile-shala, ol lypylday basyp, artymyzdan qua jetkende, men de qarsy ayandadym, - ne boldy ei, saghan? - dep kýbirlep qadala qarady.

- Ne bolushy edi, keshigip qalamyz ba dep asyghyp túrmyn. Ne bolghan siyaqty?

- Sózdering bir týrli ghoy ózinnin?!

- Sóz degen eki týrli bolushy ma edi?! - Qalyndyq saqyldap kýldi.

- Sylqymym, osy sózinning ózinde de qyrshanqylyq túrmay ma?

- Sýiikti qatqan terim, ózing quystanyp túrsyn! - Qalyndyq búghan da saqyldady.

- Onda, solay-aq bolsyn... Aldaghy jeksenbide kel, iyә?!

- Maqúl! - dep jónele berdim. Áli qaqshiyp túrghan ofiyserge qaray búrala basyp qalyndyq jóneldi. Osy bir aq jarqyn, ótkir de ójet әnshi qyzgha men әdemi gýlge qaraghanday ghana qarap, ýnin búlbúldyng ýnindey ghana tyndaytynmyn. Alghashqy әuesim sonshalyq qana dәrejede edi. Gýlge adamnyng kózi kóp týsedi. Búlbúlgha qúlaghy úiidy. Biraq, adam jýregin ekeui de dәl ghashyq jarday qúmarlyq otyna tartyp týsire almaydy ghoy. Jol boyynda men oghan estetikalyq sezimning sonday ghana tartu kýshimen baghynyp, terbetilip kelgenmin, sonda da birer aidan bergi jolyghyspaudan saghynysh sezimi de kýsheydi. Qúshtarlyghym er jetkendey boldy. Biraq kitaptardan oqyghanymday, әiel jóninde kýidirip óltiretin qúmarlyq, óz janynnan keshtiretin qúshtarlyq bar degenge senbeytin kýide bolatynmyn. Al, qúshtarlyqqa qyzghanysh qosylsa ghana sonda apatqa kóndirui mýmkin ekenine osy ekinshi ret jolyghysqanda ghana - qalyndyqty súlu ofiyserding qasynan kórgenimde ghana bir sәt moyyndaghanday boldym. Biraq qyzghanyshtyng ózi jarymes sezimnen payda bolghanyn bilgen jangha onday apat mýlde joq siyaqty. Búl týiinge men bylay keldim:

«Ózimnen әldeqayda artyq saqa jigitpen onasha sóilesip túrghan qalyndyq sol sәtte mening kózime jer betindegi birden-bir qimasym bolyp jarq ete týsti. Jýregimdi múzdatyp baryp, dereu qaynay jónelgen әlgi bir sezim qyzghanysh edi. Men ishtey tek osy qyzghanyshymdy ghana qyjyrta jóneldim: «búl kórip túrghanym - qimasymnyng ózin qinay ólsheytin tarazy emes pe, qimasymnyng ózi aitqanday, ras qimasym bolghysy kelse, búryn ózi qalaghan men jaqqa ózdiginen-aq basyp týse bermey me. Ár jaqtan soqqan jelge úsha jóneletin qanbaq bolsa, onyng nesi qimas. Endeshe, búl qyzghanyshymnyng esi dúrys emes, albyrt jastyqtyn, anqau da jarymes sezimning qyzghanyshy bolsa kerek».

Jataghyna kirmey de kiylikpey, «tazymdy» ashyp tastap tarta beruim - osy kesimning nәtiyjesi. Búryn ózim bastan keshirip kórmegen múnday sezimderge sekirip basyp aitqan búl tóreligim әdildik pe, әlde әdiletsizdik pe - ózim de tolyq aiyra almay quatqa ýnsiz ere berdim.

Tergeushim, osy bir «danyshpan kósemnin» dagharlap úiyp jatqan «úly tabystaryn» qalay kórgenimdi aittym ghoy. Múnym qúpiyalyqty ashyp, ýkimet qúiryghyna ýnilu ghoy. Múnday qúpiyalyqty kóre bilgen qylmysty ýshin, әriyne, oiyp tastaudan basqa shara joq ekeni belgili. Al siz myna mahabbat jayly sózdi tegin kórmeniz. Qylmystar dýniyesinde qysyr әngime bolmaq emes. Bәri de qangha jerik, qylmysqa jýkti. Qalyndyqqa bergen osy erkindigimning qúiryghynan dәl sol mezette bir alyp qylmystyng basy shyghyp túrghanyn keyinirek jerge top ete týskende bir-aq bildim. Ol keyingi tarauda aitylady.

 

VIII

 

Bir keshki demalys kezinde Álmen bizding jataqhananyng esiginen meni shaqyrdy. Qara qonyr jýzi súrlanynqy, tym shiraq kórindi maghan.

- Erteng tanerteng chy daluda[1] pәndiyhúy mýshelerining jiyny bar eken, - dep kýbirledi, - tanertengi qonyrauda bizding tamaq dayyn túrady. Tәuirirek kiyinip, taza juyn da, sapqa túrmay, tura ashanagha kir!

- Chy dalu qay jerde edi?

- Dubang mekemesining mәjilis zaly, ondaghy jiyn dubannyng óz shaqyruymen ashylatyn.

Álmenning rayyna baqqan mening de jýregim tynyshsyzdanyp, sol týni tandy taghy úiqysyz atqyzdym. «Búl úiymgha kirgenime eki-ýsh-aq ay bolghan. Jana oqushymyn ghoy, qazirshe maghan qater joq shyghar» degen medeumen qanshalyq tynyshtalayyn desem de, bir ornyqsyzdyq týrtkiley berdi. Sabaqtastarym arasynda jershil, rushyl jik kýshti edi. Osy sebepti birimiz ben birimiz jiyi-jii aiqasyp, shayqasyp qalyp jýretinbiz. Múnday dýrdarazdyqtyng saldarynan astyrtyn kórsetindige ózimning de bir nysana ekenimdi bayqaytynmyn. «Aldynghy jylghy Oraz saqaudy shalghanday shalduar kórsetindi osyndaghy bir tynshygha jetken bolyp, batys saraygha barghanda jelkemnen bas salyp jýrer me!» degen kýdik úiqymdy keltirmedi.

Ýkimet ýiining temir qaqpasyna Span mektebinen súp-súry bolyp elu shaqty ghana adam jettik. Eki jaq bosaghada tizilip túrghan on-onnan jiyrma kýzetshi bizdi sanap, kózben ghana tintip ótkizip edi, ishki qaqpadaghy onshaqty kýzetshi ouyp jibererdey ýnireyip, bir-birden «aymalap» - sipalap kirgizdi. Súghanaq qoldar sumang qaghyp jambasyma bara bere, tipti jandy jerimdi bir jalmap óte shyqty. Tintuge kóz ilestirmes spor qoldar eken. Adam sanatyna qosylyp, alghash tintiluim osy bolar. «Mine, pәndiyhúi  mýshesi bolyp, ardaqty senimge endi jetippin!» dedim ishimnen.

«Asqaq mәrtebenin» buymen alqyna kirdim ish qoragha.

Bir-birden tizilgen boyy kire, sol jaqqa búrylyp, batys saraydyng esigine jetkenimizde odan da zor «baqytqa» kenelgenimizdi bildik: taghy da jaqsyraq tintilu kezegi bar eken. Qarama-qarsy túrghan sap-sary ala pogondy eki ofiyser meni de eki jaghymnan «qúshaqtap-kórisip» aldynghydan da beter «aymalay» jóneldi. Dәrejeli adamdar emes pe, búl ekeuining qoly júp-júmsaq tiyip, kindikten tómengi jaqty kóbirek ainaldyrdy.

«Qazirgi qyzdar shuyyanynyng (institutynyn) oqushylary pogondylargha nelikten sonsha qyzyghatyn boldy?!» dep tandanyp jýrsek, búl «ghashyq jarlardyn» qolyna kiyeli qasiyet iyisi kóbirek sinipti ghoy! Sonysyn kórip, sony júmbaqty sheshkendey tómengi auyz zalgha terlegen mandayymdy sýrte kirip edim. Ýstingi qabatqa órleytin baspaldaq qarsysyna qoyylghan qyp-qyzyl syrly zor taqtany ainalyp aldynan ótkenimde bir «núr» kózime jarq ete týsti: sol zor taqtanyng ishki betine bizdi osy «baqytqa» jetektep әkelgen tegis qara múrtty «danyshpan kósemnin» sureti syzylypty. Úshqanday zymyrap shauyp kele jatqan aqboz túlpardyng ýstinde shirene shaqshiyp, keremet aibyn men qylysh ýiirip keledi. Shynjang halqynyng basyna tóngen qara búltty tilgilep, barlyq jau bitkendi jalghyz jaypap qyryp kele jatqanday. Sheber jaghympaz jasaghan asqan sayqal suret eken. Aldymda tintilip kirgender shybynday ýimelep, sol zor suretke qarap túrypty.

«Kósemderding keremetine» әrqaysysy әrtýrli keskinmen ýniledi. Kóbi kóz quaty jetpegen adamsha syghyrayyp, múrnyn tyjyra qadalady. Keybireulerining tisi syzdap auyrghanday, azuyn qatty basudan shyqshyttary býlk-býlk etedi. Ýn qatqan biri joq.

Kósemning batyrlyghyn kórip, baspaldaqpen juasy órlesin dep ornatqany ghoy, osy suretke qaray-qaray órlep, órlegen sayyn qarap, qaraghan sayyn órmelep, ekinshi qabattaghy ýlken klubqa kirdik te, mektebimiz atyna belgilengen oryndyqqa kelip otyrdyq.

Bumen jylyp, jeldetkish jelpip túrghan osy jәnnattay keng klubta otyrghan tórt-bes jýz shamaly ghana adamnyng tary qauyzyna kirgendey býrilip, qaqaghan ayaz sorghanday dirdektep otyrghany bayqalady. Tyrs etken ýn joq, kóbi orta mektep pen institut oqushylary, birazy oqu-aghartu qyzmetkerleri siyaqty. Dubannyng ofiyserler mektebining oqushylaryna da, basqa sala adamdaryna da bólingen oryn joq. Búl jiyn oqu-aghartu salasyndaghy pәndiyhúy mýshelerine ghana qaratylghany, al búl oryndardan da tolyqtanyp kelmegeni sybyr-kýbirlerden estildi.

Men ishki jaqqa qaray terezelerding birining aldyndaghy oryndyqta otyr edim. Búl terezeden ýkimet ordasynyng biz jete almaytyn ishki jaghy tolyq kórinedi eken. Ordany qorghaushy iyinnin[2] mashyq alanynan bastap qorghannyng art jaq qabyrghasyna deyin tas kirpish dual, kýzet ýileri, shaghyn-shaghyn jatyn ýiler, tipti myqty-myqty bekinister salynypty. Mashyq alanynyng batys teristik shetinde taghy bir temir qaqpa - eng ishki, eng erekshe esik bolyp kórindi. Ol tas kirpishten qalanyp, ýstine elektr symy tartylghan ishki qorghannyng qaqpasy eken. Qorghan ishindegi búl qorghan - kýmbez porymyndaghy jasyl shatyrly shaghyn ghana jalghyz ghimarat. «Ertek-anyzdardaghy jalghyz kózdi ghayarlarday sheksiz ýkimshimiz sonda ma eken» degen oimen kóbirek qarap otyr edim. Dәl solay bolyp shyqty.

Sol erekshe qaqpa qaq aiyryla ashyldy da, eki jaq ishki bosaghasyndaghy on eki kýzetshi qatyp qalghanday siresti. Ynghay jenil pulemetpen qarulanghan jiyrma shaqty qorghaushy jalandap shygha keldi de, japa-tarmaghay jýgirdi. Olargha әskery tәrtippen jýruding keregi joq siyaqty. Jau shaharyna basyp kirgen shapqynshylarday, kirekesh tonaytyn qaraqshylarday alaq-júlaq tintip keledi. Sol erekshe qaqpadan osy saraygha jetkenshe alang shetindegi jol boyyna qatar salynghan qorghaushy әsker ýilerin týgel tintip shyqty. Bir-birine senbeytindey, biri kirip shyqqan ýige taghy biri kirip pulemetterin kezene ýnilisedi. Ózderining kýzet ýilerin ózderi múnsha tintetindey búlargha ne bolghanyna tandanyp, kóz almay qaraumen boldym. Erekshe qaqpadan taghy bir top qorghaushy kórindi de, artynan ile-shala manghaz basyp, búlghyn  ishik jamylghan bireu jalghyz shyqty. Artynda otyz shaqty әsker, basynda qonyr shlyapa, tip-tik jýretin adam eken. Ýnile týstim, suretine qanyqpyn ghoy, tegis qara múrtty «halyqshyl kósemnin» dәl ózi eken.

Alanda mashyq qylyp dop oinap jýrgen qorghaushy әskerler ózdi-óz oryndarynda izetpen siresip túra qalysqanda, býkil tirshilik tylsymmen baylaghanday, bar many óli dýniyege ainaldy. Jana ghana bir top qorghaushysyn shygharyp joldy arshy teksertken «halyqshyl kósem» aldyndaghy qorghaushylaryna tirsektey erip, sasa saqtanghanmen, saltanatyn da úmytpay basyp keledi. Qansha aitqanymen «danyshpan» emes pe. Jan-jaghyna múqiyat baghdarlap, zerttey qaraydy. Aldyndaghy on shaqty qorghaushysy da, artyndaghy otyz shaqty qorghaushysy da «kósemnin» kónil kýiin baqqanday әr terezege bir ýnilip, әr esikke bir súghynyp, «zerttegen» boyy biz tintilgen qaqpa jaqqa ótti. Osynday «halyqshyl kósemnin» dәrethanagha kirip-shyghuy qanshalyq mashaqat kýrespen oryndalatynyn týsingendey boldym men. Búl jiyngha «halyqshyl kósem» kelmeytindey kórinip, kónilim bir sәt jayshylyq tauyp ornyqqanday bolyp edi. Ile-shala eleng ete týstim: qarsymyzdaghy klub sahnasynyng art jaghynan ýrmeli orkestrding jenis kýii sarnay jóneldi de, әskery jýristing sart-sart ayaq dybysy estilip, sahna syrtyna kele saq etip toqtady. Pulemetterin kezey ústaghan eki qorghaushy eki jaqtan kirip sahnanyng eki jaghyna bizge qarap túra qalysyp edi. Býkil zaldy dýr etkizip, kópshilik atyp túrdy da sirese qaldy. Jerge sýiretilgen búlghyn ishikting etegin ekpinmen shalqyta, shaq-shúq basyp kirip kelgen «kósem» orkestr yrghaghyna sәikeskendey ishigin shyntaghymen serpe salyp edi, artyndaghy bireui jerge týsirmey tazy itshe qaghyp әketti. Kópshilikke qadala qaraghan kýii shlyapany artyna laqtyra salghanda, dayyn túrghan taghy biri qaghyp aldy.

Osy «fokusterdi» qarsy ala shatyrlaghan kópshilikting qol shapalaghyn jaqtyrmaghanday kósemning silke salghan sol qoly short tyya qoydy da, ózi qara kók kiyteli - symmen eng tórdegi serippeli oryndyqqa baryp sylq ete týsti. Jenil kýii endi toqtasa da, «kósemnin» jenisti әreketi әli toqtamaghanday, toqpaqtay berdi ózi. Búl kýidi biz oryndyq serippesining kýshinen kórip edik, olay emes, «kósemnin» dәl óz jýregining kýii eken. Taqytyna qúiryghy toqtamay, qayta-qayta syrghyp, qayta-qayta oryngha otyrghanday nemese astynan birdeme batyp, óz salmaghyn eki qúiryqqa kezek-kezek almastyryp salyp otyrghanday, bayyz tabar emes.

Tayqylau mandayynan bastap artyna jatqyza taralghan aqburyl shashyn eki alaqanymen jelkesine deyin sylaydy. Súq sausaghyn ghana súghyp, shashynyng astyn tinte qasidy da, qayta sylaydy. Eki súq sausaq eki shekesin kezek-kezek tintedi. Búl sausaqtary qústyng túmsyghynan da epti eken, dәl basyp baryp súghylady da, bir súghylghan jerinde túryp-aq talay shashtyng astyna kirip, talay týpkirin tintip shyghady. Osy buryl shashtyng da qopsyp kóterilip ketuinen qorqatyn siyaqty. Myqtap jatqyzylghan shashyn sonshalyq sheberlikpen tintedi de sylaydy.

Shatyrlaghan qol shapalaqtyng tasqynymen túryp ýstel ýstindegi mikrofon aldyna bara ekpetindey sóilep ketkende de, qolynyng osy sheberligi toqtaghan joq. Zal toly pәndiyhúy mýshelerine eki jaqtan kezelip otyrghan eki pulemetting túmsyghynday tóngen eki súq sausaq eki shekesine maza bermedi. Múnday uaqigha túrghanda qúr sózdi qaytpekpin. Mening kózim eki pulemet pen sol eki sausaqta ghana boldy.

Typ-tynysh jatqan osy aqburyl shash biraz zertteudi talap etetindey kórindi. Keybir shash auyr qayghynyng qyzuynan, keybir shash ótkir ashudyng qyzuynan, keybir shash halyq taghdyryna bolghan ýlken kýiinishting qyzuynan kýiip agharuy mýmkin ghoy. Al búl shash neden aghardy deshi?! Auyr qayghy búl basqa týsken emes, taqqa jana shyqqanynda qazirgi múrtynday qap-qara edi ghoy. Taqqa shyqqan son, ómirdegi bar armanyna aldampaz-jaghympaz ekijýzdiligimen jetip alghan song qara bastyng ghana qamyndaghy qojagha, ol qamyn әmirimen ghana sheshe salatyn shat túrmystaghy qojagha qanshalyq qayghy ýiirilmek? Endi ótkir ashudan desek, ol ashuyn ótkir qylyshymen, ot auyzdy myltyghymen qaytara salyp kele jatpay ma? Al halyq taghdyryna kýiinu - múnday sayasy saudagerding kókeyine kirip shyghar ma? Búl shash - ystyq qandy kóp ishkendikten ghana kýiip agharghan shash. Mening әkem: «Búghynyng mýiiz qanyn densaulyghy tolyq adam ishse, shash agharyp ketedi» deytin. Al búl bas Shynjannyng mandayyna basqan barlyq «búghylardyn» mýiizi túrmaq, ózin de jútyp bolmady ma? Neshe myndaghan sol búghylardy jútudyng tәsilin myltyghynyng «auzymen» ghana oilap tapqan «danyshpan kósemnin» basy ghoy búl, qalay agharmasyn. Ýrpine qyzghan sym temir jýgirtu, tyrnaq kóbesine qamys tyghu, shegege jalang ayaq túrghyzu, әinek qiyrshyghyna tizerletu, «tanki tergeu», «aeroplan tergeu», kózin elektr toghymen suyru, qapqa salyp tiriley kómu syndy adamdy qinaudyng eng «asyl» ghylymdaryn sapqa túrghyzyp, «tergeu qinauynda óltirilse súrausyz» degen búiryqty týsirgen osy bas emes pe? Búl «ghylymdardy» tapqany ýshin óshikken bir «nadan» osy bastyng ózine «ystyq kәmpiyt» syilap qoyar ma eken dep anau pulemettermen, anau súq sausaqtar qalay shoshandamasyn. «Danyshpan basym aman ba eken?» dep dәmil-dәmil qalay sipap kórmesin ózi. «Tosyn bir qaterden yshqynu tuylsa qalay shydarmyn» dep qúiryghy nege býlkildemesin? Osynday ishki qorqynysh әureshiligining sýikenis qyzuynan búl shash qalay agharmasyn! Altaydan basqa jerlerden de búrq etip, ghayyp bolyp túrghan kóterilisterding bir siqyrly qanjary osy zaldan jarq ete týspeuine kim kepil. Endeshe - «danyshpan kósemnin» búl dalbasa tyshtandauyn da «danyshpandyq» esebine qospau nadandyq bolar.

«Sahna syrtynda jasyrynyp túrghan lyan[3] men myna eki pulemet beker qoyylghan joq-au» dep qorqa otyrsam da, anau jyldary «Professor Mamluk» kinofilimin kórgendegi bir oiyma ókinip te, ózime-ózim renjip te otyrdym. «Shyndubanday danyshpan kósem basshylyq etip otyrghan qoghamda oghan qarsy tónkeris jýrgizu qylmys emes pe» dep oilappyn-au sonda. Netken aqymaqtyq edi! Sol aqymaqtyghyma mine «kósemnin» barlyq siqyn óz kózimmen kórgende ghana opyq jep, ózimnen-ózim úyalyp otyrghandaymyn. «Danyshpan» atap, sonsha asqaq-asqar kórip kelgenimiz osy albasty eken ghoy! Qas albastyny has danyshpan etip boyap kórsetetin jaghympazdyqtan jiyirkenishti qylmys jer betinde bar ma eken?

Osy albastyny on jyldan beri madaqtaghan jareuke til, jaramsaq jyr az boldy ma? «Shynjang gazeti» betindegi múny jer-kókke syighyzbay, óneshi ýzilgenshe shyrqatqan ólenining bәrin jayyp salsang Shynjannyng jer aumaghyna syyar ma? Alal enbekten tuyp, aramgha ainalghan netken sorly poeziya edi?

Sahnadaghy qimyly arqyly «tebirentip», osy әserdi qozghap túrghan «kósemnin» eng kesek «batyrlyghy» endi kórindi:

Búl retki sózin úighyrshagha audarugha Mahmúdjan dep aty shyqqan kekse tilmash shaqyrylyp, sahnagha shyqqan edi. Ol dubang ýstelinen ýsh-tórt adymday ghana aiyrym qúiylghan bir kishkene ýstelde audaryp túrghan bolatyn. Óz bayandamasynyng bir tarmaghyn sóilep bolghan «kósem» sol tilmashqa jalt qarady da, qayta syrt berip tezisting bir betin (qoly jeter jerge túryp-aq) laqtyryp jiberdi. Jalt qaraghany - «dayyndal» degeni eken de, syrtyn berip laqtyryp qalghany - «qasyma kelmey qaghyp al!» degen isharasy eken. Ishik emes, shlyapa emes, júqa qaghazy qúrghúr tura úshpay, búra úshty. Japalaqsha jalpyldap qasha jóneldi. «Kósem» jalt qaraghanda-aq lap berip bir attaghan Mahmúdjannyng qoly jetkenshe laqtyrylghan qaghaz bir jaqqa ketti de, Mahmúdjannyng sozghan úzyn qolynan ýrkip, «kósem» shegindi. «Halyqshyl kósemnin» búl qorquynan ýreyi úsha qoryqqan tilmash jalt berip, qaghazdy qua jóneldi.

Qúdiretti qoldan úshyp, jeldetkishting jelimen qútyrghan qaghaz engezerdey úzyn Mahmúdjan qansha sekirse de ildirmey ýrkip, sahnadan shygha qashty da, ainalyp baryp, sahnanyng ekinshi shetindegi pulemetting dәl aldyna qondy. Alasúryp qughan ataqty tilmashty qútyrghanday kórdi bilem, pulemet dәldep kezenip qalyp edi, Mahmúdjan qaghazdy kәri kókjalday bas salyp, ile qashty. Elpildep jýgirip, ornyna entige jetti de audara jóneldi.

Zaldaghy óli tynyshtyq túnshygha týskendey, neshe jýzdegen adamda jybyr etken bir ýn joq. Adamzat seniminen aiyryludan tuylghan osy bir komediyagha ezu tartudan bәrimiz de qoryqqandaymyz, kýlki kónilimizge de kirip shyqpady. 1933 jyldyng kýzinde Ergeytidegi bir әiel óz ish kiyimining bir balaghyn jyrtyp alyp, qyzyl tu etip kóterip shyqqan edi ghoy, mening esime sol uaqigha týsti. Sondaghy qarsy alghanymyz osy «kósemnin» ýkimeti emes pe. «Saqalyna qaray iskegi, sabasyna qaray pispegi» degendey, jayyna qaray jalauy bolsyn da. Búl kisining jeke óz basyn qarsy alugha asa әdil kóterilgen eng layyq tu sol eken!» dedim ishimnen.

Qorqytushynyng sózin qos qúlaqpen tyndasam da, úqtym derlik bir týiin taba almadym. Pәndiyhúy mýsheleri jiyangerlikke tek gomendang maydanynda túryp qana qaraugha  tiyisti degendey bir emeurin bar da, is jýzinde qarsy túru-túrmauymyzdan derek joq. Basqa sóz altaydaghy Ospan  bandysyn joyyp, onyng arqa tiregine soqqa berip, ishtegi sybaylastaryn qorqytu» jayynda boldy da, «arqa tiregi» men «sybaylastarynyn» attary mýlde júmbaq kýiinde qaldy.

Osy «danyshpan kósem» ózining jegisi kelgenderin ýlken jiyngha shaqyru arqyly jiyp alatynynan ghana qauiptenip otyr edim. Orkestr jenis kýiin tartyp, «kósem» sonyng ekpinimen sart-súrt basyp shygha jónelgende de, nókerleri quyp jetip, búlghyn ishigin jaba, shlyapasyn basyna qondyra jorghalaghanda da sol qaupim ketpep edi. «Sәndihúi»[4] degen bir qayyrymdy sóz sanq ete týskende ghana kónilim jarq ete týskendey boldy. Eki qaqpadan eki-aq qarghyghanday shapshandyqpen japyrlap kóshege shyqtyq. Búl joly aman qútylghanymyzdy sonda bilip, «Mahmúdjannyng qylmysyna» sonda kýlistik.

Osy kýlki shyghysymen Álmen mening qolymnan tartyp, jýrisin bayaulata týsti. Kópshilikten bólinip, artta qaldyq. Ol jan-jaghyna qarap alyp til qatty:

- Mahmúdjan sol qaghazdy jerge týsirmey, qolynan almaqshy bolghan osy «qylmysy» ýshin-aq qolgha alynsa, qapqa onay týser edi.

- Qalay?... Ózine kórsetilip túrghan jaqsy niyet ýshin jaza qoldana bere me?!

- Joq, ol «janyma kelse jaryp salady» degen qauippen sheginbedi me. Ózi aramdyq oilaghan sayyn basqany aramsyna týsu - aram niyetting dialektikasy. Ýsh jyldyng aldynda osy Mahmúdjandy da qolgha alghan bolatyn. Tek Burhang Shahidi, Dubek Shalghynbaev siyaqty myqtylardyng barlyghyn qolgha alyp, jetik tilmashtan eshkim qalmaghan son, lajsyzdan múny shygharyp paydalanyp otyr. Ózine zәrauaty qalmaghan kýni qayta qamata salady. «Qastyq istemek bolghan dep» osy úmytyluyn syltau etse, qapqa týsti dey ber.

Biz «Nәnlyan» kóshesin órlep, Sovet elshiligi túrghan jerge jaqyndaghanymyzda kabinkasynyng jelkesine auyr pulemet qúrylyp, qúraldy әsker tiyegen bir jýk mashinasy artymyzdan kelip qalyp edi. Onyng sonynan ergen dәl sonday bes pulemetti bes mashinanyng ýsti brezentpen jabylyp, myqtap tanylghan eken. Búlardyng pulemetterining daldasynda tórtten ghana әsker otyr.

- Mynaghan anyqtap qarashy! - dep qaldy Álmen.

Alty mashina irkes-tirkes óte shyqty.

- Búl ne? - dep anyrdym men. Álmen jauap qatpay, artyna qarap túra berdi. Jelkesine pulemet qúrylyp, taghy da әsker tiyegen bir mashina biraz keyinirek ótti.

- Búl artqy qorghaushysy! - dep kýrsindi Álmen. Oghan ýnsiz týksie qaraghan kýii biraz kidirip baryp jalghady sózin. - Anau bes mashinagha ynghay altyn tiyelgen! Shynjandy gomendangha ótkizgendegi toqtamy boyynsha, Shynjannan әlgi qanqúily satqyngha tiygen ýles. Osylay tasyghaly jiyrma kýndey boldy!...

- Qayda aparady?

- Shyng Sysay qayda ketpek bolsa, sonda aparady da! Qazirshe Shúnshinge tasylar.

- Kete me ózi!

- Múnda endi qamsyz túra alar ma, ketpese tiri qala da qoymas. Onysyn ózi jaqsy týsinedi eken, keter-aq!

«Kóbelek kelip kólp etip,

Kóbigin iship ol ketti.

Japalaq kelip jalp etip,

Jarymyn iship ol ketti.

Qargha kelip qarq etip,

Qalghanyn iship ol ketti.

Sauysqan kelip sanq  etip,

Sarqynyn iship ol ketti».

Osy ertek taqpaghyn sen de, oqyghan shygharsyn, kópten beri-aq osylay bolyp kele jatpay ma?

- «Jarymyn» әketse de «qalghany» men «sarqyny» qalar ma?

- Halyq sarqylmas qaynar ghoy, biraq myna kelgenning niyeti tipti jaman.

Órshil talabymen ósip shyqqan osy bir sayasatshy alghash men kórgende tym saq jigit siyaqty edi. Sózi de sap prinsip boyynsha ghana shyghatyn, qonyr salqyn minezdi edi ghoy, mine endi qyzyp, endi qaynap kele jatqanday, «qara qazandaghy su tausylarda byjyldap qaynamay ma. Qara Álmenning sabyry tausylyp keledi-au». «Qalghany» men «sarqynyn» bir qúrtyp tynym tapqysy kelgendey, osynday birer ay ótkende bir au tosyn qúryldy.

Men birinshi ret kórgen sol jeti mashina sodan beri pulemetin mýiizindey shoshaytyp ýsh ret ótkenin kórip edim. Úzyn jolgha úshqan kesek altynday kýn shary da biyiktep jarqyray týskendey, 1943 jyldyng kóktemi bizdi ýkimet sarayy aldyndaghy alangha shaqyrdy. Bilikti múghalimderimiz bir-birden úrlanyp bitken kez bolatyn. Búl joly mektep boyynsha bar oqushyny bir-aq shaqyrypty, jiyn baryn búrynghyday aldyn-ala habarlamay tanertengi saghat 9-da tosynnan tizip ala jóneldi. Men tosyn shaqyrudan ýreylendim. Sabaqtastar sapqa tizilip jatqanda «dәretke» jóneldim de, dәrethananyng artyndaghy bir ketikten attay zyttym. Jýgire basyp jonyshqalyqtan ótip, mektep syrtyndaghy sayda ósken bir top qara aghashqa sýngip edim. Álmen sonda otyr eken. Jaybaraqat qana kýlimsirey qarap súrady:

- Sen nege qashtyn?

- Siz nege qashtynyz?

- Jete bergende jelkeden qiyatyn әdetinen qorqyp qashtym men. Mektep bitiruime bir ay qalyp edi, kezegim býgin kelgen-aq shyghar, al sen birinshi jyldaghy jana oqushysyng ghoy, әlden qashsang keyin ne onar ekensin!

- Qashyp jýrip aghasy onsa, sol izben inisi de birdeme bolar... Al, Áleke, býgingi jiynnan qalghan-aq shygharmyz, biraq erteng mektepten tauyp әketpey me?

- Meniki dalbasa, seniki qyz alyp qashqanmen birge qashu shyghar deymin! - dep kýlimsiredi Álmen qonyrqay ernining ar jaghynan kóringen appaq tisi jarqyrap, mening kókeyime biraz sәule týsirgendey boldy. - Al múnday jiynda jiyp alu kóbinese balyq sýzgen auday ghana óte shyghushy edi. Audan qalghan shabaq asyr salyp, sol óz suynda - óz mekeninde qala beretin. Audy ekinshi ret salghansha taghy bir jónim tabylar ma eken degen dýmbilez bar.

- Qolgha alynatyndardyng tizimi boyynsha quzap-qualap ústamay ma?

- Ondayy ghoy bolatyn. Bolsa irirek shabaq dep meni izder, biraq, búl qanqúilynyng ketetin uaqyty boldy ghoy. Óitkeni Shynjannyng alatyn altynyn tasyp bolyp, ketuge qopaqtap otyr, onyng ýstine qolgha alynatyndardyng tizimi óte jasyryn, mekteptegi kóp adam úqpaydy ony... Jýr endi, jataqtan kiyimdi auystyryp baryp, jiynnyng syrtynan kóreyik, ne bolar eken. Audyng syrtynda qalghan balyqqa qazirshe qater joq. Jiynnan nege qalghanyndy súraushygha, «dәrigerge ketkenmin» dey sal.

Ekeumiz kiyim auystyryp jiyn alanyna jettik. Alannyng kóshe jaq shetinde halyq iyintiresip túr eken. Ynghay aq kiyim kiygen saqshylar yghystyryp, ketudi búiyrsa da halyq miz baghar emes.

Barlyq orta, joghary mektep oqushylary alannan qozghalmastay bolyp shektelgen kórinedi, aq-qara kiyimdi saqshylar men búqarasha kiyingen әskerler myqtap qorshap alypty. Aq-qara kiyimdiler tipti oqushylar tizbegining ara-arasynan da synalap kirip alghan eken. Bir ghajaby, qorshaushylardan da, súghynyp túrghan aq-qaralardan da shoshayghan birer myltyq kórinbedi. Janqalta men jenderden janqúraldary ghana bayqalady.

Sahnada birdey kiyimmen túrghan kók-aq kiytelidilerding arasynda bireuin Álmen maghan iyegimen núsqap kórsetti. Shyng Sysaydyng ózi basqasha kiyimmen eleusiz ghana kelip qarap túrypty. Qorshap túrghan saqshylardyng shaqyldauynan basqa qorshalghandar da, syrttan qarap túrghan halyq ta ýnsiz. Sahna aldynda qybyr-qimyl kóbeye týsti, soghan ýnildik.

Álmen «әne!» dep qaldy: oqushylar arasynan bir-birden jetektelgender sahnagha qarap tizilip jatyr eken - ala sauysqan saqylday qaptap, sarqynyna tónipti...

- Sahna aldyna aparyp tizgen ýsh jýz shaqty oqushyny sol teris qaratqan boyy moynyn búrghyzbay aiday jóneldi. Aydalghandar әr týrli qiyapatta. Keybirining sabaqtastary jaqqa jalt qarap jiberip, jylay jónelgenin de, keybirining auzyn basa, nyq adymdap ketkenin de, «qosh!» degendey qolyn sermep ketkenderin de mýlt jibermey kórip túrdym. Jiylghan halyq jútynyp, túnshyghyp bara jatqanday, demigu, yshqynu, jótelu, tisting shyqyrlauy kóbeye týsti.

Bet-auzy jybyrlap, súrlanyp alghan Álmen bilegimdi qatty qysyp túr edi. Qolgha alynghandar sahna artyna ainalyp ketisimen meni syrtqa tarta jóneldi. Qarsysyndaghy tar kóshening auzyna taqay bere qos-qolymen bir qolymdy qatty qysyp silkuinen qoshtasu ekenin týsindim.

- Qosh, aman túr, bauyr, men kettim, - dedi bir sәtte, - maghan endi búl mektepting kuәlik qaghazy da, qyzmeti de kerek emes! Sauanda bir agha, bir ini, әri sheshem bar, jandaryn baghar!

- Qayda barasyz?

- Altaygha! Olpy-solpysy bolsa da, batyr Ospangha! Halyq kegi ýshin! Aldanudan armanda ótken aghalar ýshin! Tua sala tútqyndalyp jatqan iniler ýshin! Qyzyl qanymdy arnadym!

- Men qaytsem eken?!

- Sen... Gomendang bolmasa... búdan endi aman qalarsyn, oqy ber! Jas shamang da, jana kelgen jayyng da bar. Tek osy sergektigindi saqta! Qosh!.. Kórisermiz!

Men bulyghyp túryp qaldym da, ol zytyp baryp tar kóshege kire jóneldi.

Júrt kózine shirap ala qoymasa da, qalay jýrerimdi bilmedim. Qalyndyq esime týse ketti. Oghan jeksenbi demalysynda bir-eki ret jataqhanasynan jolyghyp, aq jarqyn kýlkisimen kónildenip qaytqanymnyng da, keyingi bir demalysta taba almay qaytqanmyn. Qalghan oqushylar tarap bara jatyr. Alannyng shyghys teristigindegi sonyng mektebine qaray tarttym.

Qaqpanyng artyna baryp, artyma qayyryla qarap edim, jarq ete týsti taghy bir súmdyq. Dengeyles súmdyq. Qalyndyqty sol әdemi ofiyser qoltyqtap keledi eken. Qalyndyq búryla kelip, erkeley sóilep kele jatyr edi, meni kórdi bilem, tomsara qoyyp, tómen qaraghanda auzy jybyr ete týsti. Ekeui kilt búrylyp, qiyr kóshemen kete bardy. Kórmeske salyp ketkenine qaray qua jetip kóringim kelgendey sezim bar, olar ótken kóshening mýiisine jebey basyp jettim de, arttarynan qarap túryp qaldym. Meni adam dep eler de, eskerer de qúlqy joq. «Ghashyq jarynyn» qoltyghynda taghy kýlip, taghy búrylyp barady qalyndyghym.

«Osy kәri qyzdyng mening qasymdaghy búraluy men kýlui de dәl osylay edi ghoy, bayaghy sol kәri qylyq!... 1933 jyldyng songhy mausymynda Shyng Sysay da Shynjangha kele ózdiginen jabysyp, ózdiginen «jarylqap», halyq súramay-aq óz auzynan sert berip edi, mynau sonyng qyzy ma, ózi me!» degen qyzu oy yzamen qatar sharpydy. «Biraq, búl qyz mening agha-bauyrlarymdy qyrmady ghoy, meni qorqytpady da, qanqúilydan múnyng parqy osy. Al kelisi de, ketisi de aumaghan sol opasyz satqyn tәrizdi, Shyng Sysay Shynjandy altyngha aiyrbastady da, qalima meni altynday sary pogongha aiyrbastady... Nesi bar, әrkim óz әlinshe isteydi, opasyz jar ketse, opyghy da birge ketpek. Ketsin-aq!»

Osy oy meni tez aiyqtyrdy da, tez bekitti. Mektepke tura tarttym. Qarsy betimnen sayapyl jeli ýdey soqty. Aspandy sary tozanmen boyap, kóshe topyraghyn auzy-múrnyma búra soqty. Boran ýdegen sayyn egesip, egesken sayyn bekip, bekigen sayyn kýsheye adymdadym.

Qúrmetti «tergeushim», osymen qylmysymnyng alghashqy tomy ayaqtaldy. Shyng Sysay torynan yaghny alghashqy tordan qaghys qalghan element ekendigim naq faktimen tolyq dәleldengen shyghar. «Tordan qaghys qalghan» degen sóz qazirgi kezde qylmystynyng arty qylpyldap ketetin, búltartpas ajaldy qylmys qoy. Sol ajaldan da qiyn aiybym - qarshadayymnan qatyntalaq bolyp qaluym. Álden osy dertke dushar bolghan qylmysker saqa jigit bolghanda sau qalar ma! Búdan da zor-zorlaryn әli-aq әshkerelermin. Tapsyramyn da dertten tap basyp qútqaratyn qandy dagharynyzgha ózim-aq týsip, barlyq qylmystan, qylmysty qoghamdardan, ózimning qylmysty tirshiligimnen birjola qútylarmyn.

 

Birinshi kitaptyng sony

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

 

 

---

[1] Chy dalu - Batys sarayy

[2] IYing - Qytaysha - batalion

[3] Lyan - qytaysha rota

[4] Sәndihuy - hanzusha mәjilis jabyldy degen sóz