Gharifolla ESIM. Kelin
Bәrimiz kelinning «ayaghymen» dýniyege endik. Sonda kelin degen kim? Kelin degen kelgen kisi. Qazaq solay bola túra kelindi qonaq demeydi. Kerisinshe, qyz balany qonaq deu dәstýri qalyptasqan. Kelin qonaq emes, ol otbasynyzgha engen baq, bereke. Kelin dýniyege úrpaq әkelushi, demek, ol otbasynyng yrysy men órisi. Búl degen keremet maghyna. «Qyz ósse elding kórki», degen mәtel osynday mәnge oray aitylsa kerek. Kelin tastay batyp, suday sinu niyetinde bógde ýiding esigin ashqaly otyr, onysy erlik...
Búl mәselening óte nәzik eki qyry bar.
***
Biri, ol, sәby kezinen әlpeshtep, qazaqsha aitqanda, qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqyttyrmay, alaqangha salyp, ayalap ósirgen, ózeginnen ósip-óngen qyz balan. Qyz bala - baq qúsy. Ol úyadan úsharda, әriyne, jýreging syzdaydy, biraq tabighat talaby, ata-baba dәstýri bar, qyz bala «jat júrttyq». Amalgha kóngenmen, barar jeri qanday eken degen kónilinnen kýdik ketpey, mazasyz kýnderge, týnderge tap bolatynymyz taghy bar. Ol bolsa, baghyna erip, «jat júrtqa» attanbaq. Barghan mekeni qútty bolsa iygi edi dep tileysin. Búl úrpaqtan úrpaqqa Adamata - Hauaana zamanynan ýzilmey kele jatqan dәstýr, solay bola túra әr ata-ana ýshin tas týsken jerine auyr.
Qyz úzatugha qatysty jastyq shaqtaghy bir oqigha esimde qalypty.
Bәrimiz kelinning «ayaghymen» dýniyege endik. Sonda kelin degen kim? Kelin degen kelgen kisi. Qazaq solay bola túra kelindi qonaq demeydi. Kerisinshe, qyz balany qonaq deu dәstýri qalyptasqan. Kelin qonaq emes, ol otbasynyzgha engen baq, bereke. Kelin dýniyege úrpaq әkelushi, demek, ol otbasynyng yrysy men órisi. Búl degen keremet maghyna. «Qyz ósse elding kórki», degen mәtel osynday mәnge oray aitylsa kerek. Kelin tastay batyp, suday sinu niyetinde bógde ýiding esigin ashqaly otyr, onysy erlik...
Búl mәselening óte nәzik eki qyry bar.
***
Biri, ol, sәby kezinen әlpeshtep, qazaqsha aitqanda, qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqyttyrmay, alaqangha salyp, ayalap ósirgen, ózeginnen ósip-óngen qyz balan. Qyz bala - baq qúsy. Ol úyadan úsharda, әriyne, jýreging syzdaydy, biraq tabighat talaby, ata-baba dәstýri bar, qyz bala «jat júrttyq». Amalgha kóngenmen, barar jeri qanday eken degen kónilinnen kýdik ketpey, mazasyz kýnderge, týnderge tap bolatynymyz taghy bar. Ol bolsa, baghyna erip, «jat júrtqa» attanbaq. Barghan mekeni qútty bolsa iygi edi dep tileysin. Búl úrpaqtan úrpaqqa Adamata - Hauaana zamanynan ýzilmey kele jatqan dәstýr, solay bola túra әr ata-ana ýshin tas týsken jerine auyr.
Qyz úzatugha qatysty jastyq shaqtaghy bir oqigha esimde qalypty.
Kenestik zaman, biraq Leonid Brejnev basqarghan kenqoltyq kez. Dumandy bir toy bastaldy. Toy qyzyghy tarqamay, endi ol qúdalardy jolgha shygharyp salugha jalghasqan. Oiyn-qaljynymyz úzaqqa sozylyp ketse kerek, qúdalar jaghy barar jerleri shalghay bolghandyqtan mazasyzdana bastady. Biraq olardyng búl jayyn týsingeli túrghan biz joq. Kenet toy ýstinde de oqys sózderimen kózge týsken aqsary kelinshektin:
- Áu, qúdalar, nesine jetisip túrsyndar, alar dәndi aldyq, senderge qauyzy qaldy, biz endi kettik, - dep qoyyp qalmasy bar ma.
Qúdasha kelinshekting sózi maghynaly. Shynynda biz qauyz, al dәn degeni úzatylyp bara jatqan ayauly qyzymyz. Qoldaryna «dәn» tiygenderding sózi óktem.
Kóp keyin osy hal óz basyma týskende, shaypau kelinshekting sózi sanamda qayta janghyrdy. Múndayda «qyz bala - qonaq», - dep kónildi júbatasyng da qoyasyn.
***
Ekinshi mәsele, kelinning bosagha attauy. Qyz bala óz ýiinen úzap shyqty, endi ózge ýige kelin bolyp enbek.
Kelgen adamdy qalay qarsy aluymyz kerek. Kelinning ayaghynan degenimiz, onyng osy alghashqy qadamy emes pe? Alghashqy qadam alysqa bastamaq. Aq kelinnen aq әjege deyin jýrip ótetin úzaq jol jatyr. Búl jol kimge jenil bolghan. Taghdyrdyng әr kelinge synaq dayarlap qoyatynyn kim bilgen. Quanysh degen serpilgen bir qayghy. Shirkin, quanysh saghym bolmay, qayghy saghym bolsayshy. Men, aq kelin (shynynda da aq, әdemi edi) bolyp týsken sheshemning qily taghdyryn kóz aldyma elestetemin. Ýielmeli-sýielmeli, qarasang kóz toymaytyn sýp-sýikimdi eki qyzy ósip kele jatqanda kýieuin «halyq jauy» dep ústap (ol aqyn edi), týrme azabyna tóze almay opat boldy. Aq kelinning jesir, eki qyzdyng jetim qaluy jazu ma, әlde zaman qasireti me? Búl saualgha jauap qayda ol kezde? Kim jesir qalghan kelinning jan azabyn týsinbek? Osynday әngime bolghanda shymkenttik bauyrym, óz qayghysyn qosa aityp edi.
- Ákem soghysta, nemis tútqynyna týsip, elge keyinirek oraldy. Sheshemning qolynda әkemning soghysta qaza bolghany turaly «qara qaghazy» bar. Biraq, ol «qaghazgha» senbepti. Ol tiri, tiri, - dep eshbir sózge kónbey, 1947 jylgha deyin tughan sinlisimen birge auyl shetindegi júpyny ýide ólmesting kýnin kóre bergen. Eshqayda qonys audaryp kóshpegen, sebebi ol ýidi kýieui salghan. Ol óz ýiinen soghysqa ketti, qaytqanda da óz ýiine ensin degennen taymapty. Aynala aghayyn әkemning ólgenine sengen, kóngen, tek ýmit sheshemde ghana saqtalghan. «Birde týn aua, «esikti bireu qaghady», - deydi sheshem. - Ol kezde ýy qoryghandar bar, jastyq astyna balta jastap jatamyz. Baltany qolgha alyp esikke barsaq, bir tanys dauys: - Esik ashyndar, - deydi. Sheshem shydap syr bildirmey tyn-tyndap túrsa, sinlisi, apa, búl kókemning ýni ghoy», -dep bolmaydy.
Ashayyq, ashpayyq dep túrghanda әkemning sheshemning esimin aityp jylap túrghanyn estip, esikti ashsa, óldige sanaghan adam aman-sau kelip túr. Qyzyq oqigha sodan keyin bastaldy. Sheshem әkemnen bes jas ýlken bolatyn, ol әngime óz aldyna bir tariyh, - dep әngimeshil bauyrym bir jymiyp, sózin әri qaray jalghastyra berdi.
Aragha eki-ýsh jyl salyp, sheshem bir әngime shetin shygharypty.
- El óldige sanap edi, aman-esen oraldyn, basyng olja, men bolsam bala kóterer emespin, saghan salar qolqam bar, meni tynda. Myna sinlimdi sening shanyraghyna kelin qylyp týsirem.
Ákem oqymaghan, momyn adam bolatyn, búl sózge kónbey azar da bezer bolady. Biraq sheshem qaytse de kóndirip, sodan ýsh úl, bes qyz ómirge keldik. Olardan ósken úrpaq, qúdaygha tәube, qara orman desek te bolghanday. Bәrimizdi tәrbiyelegen de ýlken sheshemiz, sondyqtan ony «sheshe» dep kettik, - dep әngimesin ayaqtady.
Búl ne, kóregendik pe, әlde ózi singen otbasyna degen erekshe qúrmet pe?
Qazaqtyng osynday kelinderi kóp bolghan.
***
Oyyma joryq kezinde bolghan bir anyz oqigha oraldy. Shapqynshylyq zamany. Qala ýshin qyrghyn soghys bolypty. Birde eki jaq kelisimge kelip, qiraghan qaladan әiel, bala-shaghany bosatpaq bolady. Jaulap alushylar ýkim shygharypty:
- Árbir kelinshek ózine eng qajettisin dorbagha salyp arqalap ótsin, olargha tiyispeymiz, al qalghandaryna raqym joq, - dep.
Búiryq oryndalady. Kelinshekter bir-bir qap arqalap shyghyp ketedi. Jau ishke ense, qalghan ónsheng bala-shagha, әielder qapqa erlerin salyp alyp shyghyp ketken kórinedi. Kelinshekterding kýieulerine degen múnday qúrmetine tәnti bolghan jau jaghy qalany qiratudy, bala-shaghany qyrudy toqtatypty.
Halyq dәstýri boyynsha kelin barghan jerinen eshqashan qaytpaghan. Sirә, qazaqtyng tastay batyp, suday sing degeni sol ma eken. Kelin yrysymen keledi, endi ol yrys shashylmauy, shayqalmauy kerek. Osynday jaghday Ospan dýniyeden ótken son, Erkejannyng basyna týsti. Ámengerlik degen salt bar, qaytar jol joq. Taghdyr sóitip Erkejandy Abaygha jar bolugha jetkizdi.
***
Halyqtyng «tastay batyp, suday sinu» degeni qazaq kelinderine qatysty filosofiya. Qazaq kelinderining minezi de uaqytqa úqsas, qaytymy joq.
Esime senator Huseyn dosymnyng aitqany oralyp otyr. Ol qart apasynyng bir qylyghy turaly aityp edi. Áje ónip-ósken úrpaqtaryna:
- Balalar, tuyp ósken jerim, tórkinim Syr boyy, Syr eli. Barmaghaly úzaq jyldar jýzi boldy, saghyndym, aparyndar, - depti.
Olar ana ótinishin eki etpey Syr ózeni boyyna aparyp:
- Mine, dariya, - deydi.
Ájey ózen boyyna kelip jayghasyp alyp, beti-qolyn juyp, úzaq oilanyp otyryp, ornynan túryp, balalaryna:
- Kettik, - depti.
- Qayda, - degen balalaryna:
- Qayda bolushy edi, ýige kettik, - depti ertip kelip abdyrap túrghan olargha.
***
Kýni keshegi basymyzdan ótken HH ghasyrdyng 90-jyldarghy eldegi túrmystyq qiynshylyqtardy jenudegi kelinshekterding erligi ólsheusiz bolghany bәrimizge mәlim. Elimizdi ekonomikalyq tyghyryqtan alyp shyqqandardyng biri - әielder qauymy desek, artyq aitpaghanymyz. Sebebi osynday isterding talay kuәgerleri boldym. Sonyng biri mynaday oqigha.
Jol týsip, agham Nyghmet ekeumiz Kereku qalasyna sapargha shyqtyq. Eki kisilik keng kupege biylet aldyq. Búl 1992 jyldyng kýzi. Kórsetilgen oryngha jayghasyp otyra bergenimizde, esikti oqys ashyp eki kelinshek jamyrasa:
- Aghaylar, poyyz jýrgenshe, uaqytsha jýkterimizdi sizderding kupege qoya túrugha bola ma, - dedi. Men aghama, ol maghan qarady, ekeuimiz amalsyz:
- IYә, - deuimiz múng eken, ala qaptargha kupe ishi tola bastady.
Agham:
- Biz shygha túrayyq, - degen son, bylay baryp túrdyq.
Ala qaptar kupege aghylyp kelip jatyr. Bir kezde poyyz qozghaldy. Kupege kirsek, ekeumiz otyratyn ghana oryn qalypty, qalghanynyng bәri iyq tiresken jýk, búl nesi degendey synay bildirdik.
- Aghaylar, sәl-sәl sabyr. Qazir poyyz ornynan qozghalysymen jýkterimizdi retteymiz, keshirim ótinemiz, - degen son, kóndik.
Aytqandarynday, kóp keshikpey kupeni jýkterden bosatty. Bayqap otyrmyz, keshke qaray qytay kespesin jylytyp, tamaq ishti. Mening ony alghash kóruim, jyldam dayarlanatyn tagham eken. Birazdan son, aqyryndap kónilderi jaylandy-au deymin, kelinshekterding ýnderi shygha bastady. Endi bayqadym, olar onshaqty. Jol bolghan son, agham ekeumiz jón súrastyq. Sonda olardyng aitqany:
- Shet elden tauar alyp qaytyp kelemiz, bala-shagha qamy ýshin, - deydi.
Men:
- Nege múnday auyr júmysqa kýieulerindi jibermeysinder, - desem, kelinshekter qaljyn-shyny aralas bylay dedi:
- Kýieulerimizding qoldaryna osynshama aqsha berip tauargha jibersek, eki jaghday bolady. Birinshisi, araq iship, aqshanyng kózin qúrtyp, ótirik aityp oralady, әriyne, tulap-tulap, aqyry oghan da kónesin. Ekinshisi, bireulermen kónil qosyp, solarmen mýldem qalyp qonlary da mýmkin. Búl - qauipti. Sondyqtan múnday júmysta bizder, kelinshekter jýremiz, - degenderine ózge aitar laj tappadym.
Mәselening eng qyzyghy, erteninde kelinshekter túrysymen bet-auyzdaryn jóndep, boyanyp, sәndene bastady. Nege olay boldy desem, búlardy perronda qarsy alyp kýieuleri túr eken. Bayqasam, bәri shetinen etjendi, betterinen shybyn tayyp jyghylmasa da tamaqtary toq siyaqty. Ónderinen joqshylyq belgisin taba almadym.
Shirkin, kelinder, kelinshekter-ay! Rahmet senderge!!!
***
Alysty jaqyndatatyn da kelin. Osy jaygha toqtalsaq, aitpaghym, qazaq halqynyng danalyghy, onyng әlemdegi kólemi jaghynan toghyzynshy oryn alatyn alyp atajúrtqa iyeliginde dep әdil aityp jýrmiz. Búl iste, әueli Jaratushy iyemizge, sodan song ata-babalarymyzgha sheksiz qaryzdarmyz. Alayda osy mәselede kelinderding ýlesi de erekshe. Dana qazaq jeti atagha deyin qyz alyspaytyn bolyp bir zamandarda ózara kelisimge kelgen. Búl din joly emes. Dinning duyldap túrghan jeri Saud Arabiyasynyng ózinde múnday tәrtip joq. Tipten, ózbek elinde de dәstýr basqasha. Qazaq jeti atagha deyin qyz alysqandy kórgensizdik, jýgensizdik dep meylinshe jazghyrghan. Árkimning jeti atasyn bilu qajettiligi de sodan. Shәkәrimning «Qalqaman - Mamyr» jyrynyng mazmúny da osy jaygha arnalghan. Qalqaman ata-dәstýr saltyn búzghany ýshin jazyqty bolghan. Sonda baghamdap otyrsaq, jeti atagha deyin qyz alyspau degenimiz әr atagha ortasha otyz jyl bersek, 210-250 jylgha deyin el ishinde qúdalasu joq. Demek, qúdanyng alys atadan boluy shart. Al, qazaqta qúda bolsan, eng jaqyn tuys bolghanyn. Kelinning alysty jaqyndatuy degen osy emes pe? Alysym jaqyn bolsa, «qargha tamyrly qazaq» bolmaghanda kim bolamyn. Búl jerde eki jaghday bar. Biri, jeti atagha deyin bәri tuys, yaghny tuystyq jeti atagha deyin suymaydy. Ekinshiden, osy jeti ata bolyp úiysyp otyrghan qauym, ekinshi bir jeti atamen qúda bolyp tuysady. Qargha tamyrlyqtyng terendigi de osy emes pe?
Oydy әri qaray órbitsek, keng dalany, ana til degendi býgingi kýnge deyin taza týrinde saqtaushy da kelin desek, artyq emes. Shyndyghynda, kelinmen birge aghyl-tegil ólen-jyr, toy-duman kelmey me? Dәstýrli zamanda batys qazaghy shyghystan, ontýstik qazaghy soltýstikten degendey qym-qighash qúda bolyp, ol qúdalyq eskirip sarysýiektense, «qúdalyq janghyrtu» degen bolyp otyrghan. Ol da kelinderding óz tuystarymen qayta qauyshu niyetinen shyqqan is bolsa kerek. Sóitip, Qazaq eli ortaq keng dalany iygerip, bir tilde, bir dinde qaymaghy búzylmay ghúmyr keshken. Búl әueli Qúday, odan keyin kemenger kelinderding arqasynda. Kemenger kelin dese, Jiyrenshe sheshenning alghan Qarashashy esime týsedi. Qarashashtyng parasattylyghyna tәnti bolyp, shirkin, odan asqan qazaqtyng kelini bolghan ba deysin. Qarashashtay kelinderding biri - Domalaq ana, esimimen ru atalyp ketken Abaq kelin, taghy basqalar. Qazaqtyng kelini Zere - Qúnanbaydyng anasy bylay degen eken: «Men Qúnashty bir kýn dәret almay emizip kórgem joq jәne omyrauymdy tazalap jumay, bismillә dep aitpay emizgen mezgilim bolghan joq» (Dýkenbay Dosjan. Abaydyng ruhy (Ghúmyrnamalyq oitolghau). Astana «Foliant», 2008. - 432 b. 8-b.). Búghan ne aitugha bolady. Hakim Abay osy Zere әjesining tәrbiyesinde ósken.
***
El ishinde Ysty kelin degen anyz bar. Diymekenning atasy Qonaydyng ýlken atasy Jalmambetting Sylandy degen kelinshegi qymyzdyng sabasyn tobylghy, qaraghay býrshigimen ystap, saqtaugha sheber eken. Ýlken kisiler kelip: «Sizding saqtaghan qymyzynyz nege búzylmaydy, ashymaydy?» dep súraghanda, ol kisi: «Sabany ónezdendirmey qayta-qayta búlaq suymen juyp, jelge ústap baryp ystasa boldy», degen eken deydi. Sodan el: «Álgi Ysty kelinning ýiine baryp qymyz iship keleyik», - dep aita bergen son, «Ysty kelin» atalyp ketipti. Kele-kele ru da Ysty degen atqa ie bolypty degen anyz bar.
Qazaq sanasynda anyz ben aqiqat aralas jýretinin moyyndasaq, Ysty kelin turaly sóz tegin shyqpaghan.
***
Bala kezimde estigen әngime. Jetinshi babamyz Kenebay by balasy Qaramangha Qaz dauysty Qazybekting nemere qaryndasy Sheker esimdi qyzdy aittyrady. Mezgil jetken son, Sheker qyz úzatylu ýshin basyna sәukele kiii kerek eken. Boyjetkenning aduyndy minezin jete biletin jengeleri, onyng basyna sәukele kiygizuge batyldary jetpey túrsa, ony jengelerining qolynan júlyp alyp:
- Nesine bolbyrap túrsyndar? Áyteuir kiyetin nәrse emes pe, búl, - dep ózi kiyip alyp, әke-sheshesine baryp:
- Qayran әke, qosh, aman bol! Ana, siz de aman bol! Al men kettim, - dep onysymen qoymay:
- Áy, әlgi meni alatyn Qaraman qayda jýr ózi, - depti.
Kelin týsetin auyl Malybay kólin jaghalay qonghan eken. Auyl adamdary kelindi kýtip, qarsy alu qamynda jýrse, bireu kelip:
- Kelin kólde әri-beri maltyp jýr, - depti.
Jengeleri baryp, kelinning ersi qylyghyna qysylyp túrsa, Sheker anamyz:
- Áy, kelinshekter, kórinder, qúnan qoyday maltimyn ba, әlde dónen qoyday maltimyn ba, - depti.
Osynday da minezdi kelinder bolghan.
***
Kelin degen maghyna qay kezde ózge kýige ótpek?
Sonday jaghday sirә, ózi bola ma eken?
Oylaymyn, «kelin» dep aitatyn ýlkender qalmaghanda.
Ol әjeden qariyagha ainalghanda.
...Tastay batyp, suday sinip, qútty mekeninde mәngilik jay-kýiin tapqanda...
Mýmkin... IYә, sonda.
Solay degenmen, kelin bolyp ghúmyryn bastap, aq әjege, ainalghan asyl ananyng qiyly-qily taghdyryn, qúpiya jan-syryn kim bilip bolghan. Bәrin bilushi tek qana bir Alla!
Gharifolla ESIM, filosofiya ghylymdarynyng doktory, akademiyk.
Astana.
«Egemen Qazaqstan» gazeti