ALA BÝLIK

 

I

 

Qúdyretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Alghashqy mausymdyq, jarym jyldyq synaular alynyp ótken kezde, әsirese gomindandyq múghalimder kelip, ótirik kýlkige jary bastaghan kezimizde óz aramyzdaghy alalyq ta asqynday týsti. Ár jerden kelgen sabaqtastar bilim, sauat, sana jaghynan nedәuir paryqty edi. Bәsekelestik, kýnshildik qozdyrghan búl jәitti Gomindandyq tәrbiyeshilerimiz nemqúraydy kýlkisimen әdeyi shekteusiz, tizginsiz qoya berdi.

Quantatyn sózderi bireu ghana - «Júnhua Mingo1 ýkimeti jastardy, әsirese oqushylardy Shyng Shysay ýkimetinshe týrmelemeydi», «bizde Sanminjuiy bar, Shyng Shysay qamaghan adamdardyng barlyghyn azat etedi!» - deytin jarylqau sózder aitylyp jatty.

Jana jylda kelgen qasqa bas súr mýdiri (diyrektory) osyny aita jýre jergilikti qart ústazdarymyzdyng týrmeden qalghandaryn auystyryp, aidap bolghan. Búrynghy mýdir Dәy Rynbu Shyng Shysaydyng songhy toryna týsip ketken de Sәdu qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymyna auysqan. «Últtyq múghalimder» etip tek jas tilmashtardy ghana qaldyrdy. Ózderi ezu kóbikterin búrqyrata sóilep-sóilep alady da, týsindir degendey, sol «atqosshylaryna» iyek qagha salady.

 

ALA BÝLIK

 

I

 

Qúdyretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Alghashqy mausymdyq, jarym jyldyq synaular alynyp ótken kezde, әsirese gomindandyq múghalimder kelip, ótirik kýlkige jary bastaghan kezimizde óz aramyzdaghy alalyq ta asqynday týsti. Ár jerden kelgen sabaqtastar bilim, sauat, sana jaghynan nedәuir paryqty edi. Bәsekelestik, kýnshildik qozdyrghan búl jәitti Gomindandyq tәrbiyeshilerimiz nemqúraydy kýlkisimen әdeyi shekteusiz, tizginsiz qoya berdi.

Quantatyn sózderi bireu ghana - «Júnhua Mingo1 ýkimeti jastardy, әsirese oqushylardy Shyng Shysay ýkimetinshe týrmelemeydi», «bizde Sanminjuiy bar, Shyng Shysay qamaghan adamdardyng barlyghyn azat etedi!» - deytin jarylqau sózder aitylyp jatty.

Jana jylda kelgen qasqa bas súr mýdiri (diyrektory) osyny aita jýre jergilikti qart ústazdarymyzdyng týrmeden qalghandaryn auystyryp, aidap bolghan. Búrynghy mýdir Dәy Rynbu Shyng Shysaydyng songhy toryna týsip ketken de Sәdu qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymyna auysqan. «Últtyq múghalimder» etip tek jas tilmashtardy ghana qaldyrdy. Ózderi ezu kóbikterin búrqyrata sóilep-sóilep alady da, týsindir degendey, sol «atqosshylaryna» iyek qagha salady.

Sóitip matematika sabaghyn ótetin Kazen atty jas mýghalimnen basqa, múghalim aty bar «tek jýr» derlik ústaz qalmaghan. Onyng ózi de júttan qalghan jalghyz toqtyday juas, biyazy jigit boldy.

Klastaghy ózara týsinbestik, ala kóz bәseke, rushyldyq, jershildik ýlken jikke ainala bastady. Basym san altaylyq ben targhabaghataylyq bolghandyqtan sabaqtastar osy eki topqa qaq jaryla bólingen synay bar edi. Osy ala kózdikti bir kýni aqyrandaghan óshtikke ainaldyrghan taghy da men bolyp shyqtym. Synyp boyynsha aptalyq «túrmys tekseru» jiyny ashylyp jatqan edi, eki-ýsh sabaqtas baghalanyp bolghan song mening atym atala qaldy.

- Bighabyl sabaq uaqytynda basqa kitap oqidy,- dep saldy Yntyqbay atty sabaqtas. Kópshilik tyna qaldy. Eshqanday topqa da shyqpay, «shaqsyz, jaqsyz etistik» kýiinde jýrgendigimnen, synau nәtiyjemning odan joghary boluynan basqa jazyghym joq shyghar» dep beygham otyrghanmyn.

- Ózi eshkimdi kózge ilmeytin takappar! - dep qosty onyng jerlesi Salyq. Qonyrsha qyzyl jýzi shiqanday talaurap, dónesteu toq múrny «janjal qayda?» degendey edireye týsipti. Mening jerlesterimnen Ómirbek pen Beksapa atymdy shulatpay tez tyndyrghysy kelgendey boldy.

- Múghalim kirmegen sabaqta bәrimiz de erikti oqimyz ghoy, sabaghyn tolyq iygergen song nemiz bar onda?

- Takapparlyghy emes, óz minezi osylay onyn, kóp sóilemeydi!

Búl jauaptargha Yntyqbaydyng shýnirekteu ójet kózi túna týsti. Tapjyldyrmaytyn salmaq tapqanday kýjireyip, keng mandayly, juan basyn sýzegen búqasha túqyrtyp aldy. Múnday raygha kelgende sózi tym útqyr shyghushy edi.

- Óz sabaghyn oqymay, ynghay Sovet kitaptaryn oqysa da shataghymyz bolmay ma?!- dep jiberdi.

Qyl moynymyzgha túzaq týskendey, bәrimizdi de shoshytty búl sóz. Kózim jarq ete týsti. Jana kelgen Jang familiyaly tәrtip mengerushisi otyr edi, soghan bir qarap qoydym. Oralqan banjan1 múny qytayshagha audaryp jetkizbey, sóz tyndaghansyp otyra berdi. Yntyqbay men Salyq taghy soqtyqty:

- Ylghy Sovet kitabyn jiyady!

- Úrlap satyp әkeledi, sony qaydan alatynyn aitsyn?

Quat olargha býkil bet-auzymen kýle qarap, kýbirley qayyrdy jauabyn:

- Shyraqtarym, ózdering Bighabyldan qalyspay-aq satyp alyp otyrsyndar ghoy, bas jaqqa baryspasaq bolar! Bәrimizdi bir-aq sharpyp, bar qazynamyzdan týgel airylmalyq!

Ár partadan taghy da sonday kýbirler tuylghan son, Yntyqbay óz sózin basqa taqyrypqa búra, ornynan túra túqyrdy. Myqtap sýzer naq faktysyn endi qoymaq siyaqty. Tәrtip mengerushi oqushylarynyng ózara óshtik shyraylaryna sýiine yrjidy.

Gomindan tәrbiyeshileri kele salysymen-aq bizge jana bir rәsim dәstýrin ýiretip edi: úzyn-úzyn ýsh-tórt syrghauyldy jalghap, dene tәrbie alanyna zәulim biyik baghana ornatqan. Sol baghananyng úshar basyndaghy shyghyrshyqqa ótkizilgen kendir arqannyng eki úshyn eki oqushygha ústatyp, әr kýni qúzghyn sәride gomindan tuyn ildiredi. Búl mezette oqytushy, oqushy bitken barlyq taghat-ghibadatymen namazda túrghanday sap týzep, shúbalshanday sozylghan «Sanminjuiy» ólenin ozandatamyz. Birte-birte kóteriletin tu sol óleng aitylyp bolghansha baghana basyna shyghyp bolugha tiyisti. Ol tudy kýn bata týsirgende de osy ghibadat dәstýri oryndalushy edi.

Aldynghy kýni keshke jaqyn syrghauylgha qaqqan әlde bir shegege ilinip qalghan tu ólenimiz aitylyp bolghansha týspey, ekinshi ret qaytalap aittyq. Búl jolghy «dúghamyzgha» da týspeytin pighyly kóringen son, mektepting bar oqushysy du etip bir-aq kýlgen. Búl búzaqylyghymyzgha aldymyzdaghy qasqa bas mengerushisi aqyryp qalyp edi.

Yntyqbay «túrmys tekseru» jiynynda osy zor qylmysty jalghyz maghan arta qoydy.

- Bighabildi jana ýkimetimizge - Gomindangha qarsy desem artyq bolmaytynyn dәleldeyin: birinshi, biz tu shygharyp, tu týsirgende, Bighabilding mazaqtap kýlmeytin kýni joq. Aldynghy kýni tu shegege ilinip qalghanda, aldymen masqaralap kýlgen osy Bighabil!

Ár partadan narazy dabyrlar shyqty:

- Po....!

- Aldymen kýlgen ózing eding ghoy?!

- Bәse, sýzip óltirshi, bәlemdi!

- Toqtandar, pikir aitqyzbaysyndar ma? - dep Salyq shaq ete týsti. Aytylghan sózderdi Oralqangha audartyp, súrlana tyndap otyrghan mengerushi ýsteldi úryp, dabyrdy toqtatty da, kózildirigin alyp Yntyqbaygha kýle qarady. Súr kostumynyng jenin týrip, aq qolghapty sausaghyn shoshang etkizdi sonan son. Múnysy - sóiley ber degeni edi.

- Ekinshi, bizge jana kelgen maman ústazdardyng sabaghyn tyndamay, qaydaghy bir programmada joq kitaptardy oqyp otyrady. Ýshinshi, keybir ýlken jiyndar ashylghanda, tosynnan joghalyp ketedi. Qayda jýredi sonda?.. Mәselen, ótken jeksenbide ashylghan ýlken alandaghy zor jiyn uaqytynda Álmen ekeuining kóshede jýrgenin kórgender bar, artynan Álmenning qashyp ketkenin estidik. Qasyndaghy Álmen qayda ketti? Osy pikirlerge ózi jauap bersin!

Bighabil degen men ekenimdi Oralqannan súrap alghanday bolghan mengerushi maghan da yrjiya kýlip qarady. Súq sausaghyn maghan da shoshang etkizdi. Biraq, kózildirigin almay shoshandatty. Kýlse de aq súr jýzinde yzghar baryn bayqay týregeldim:

- Jauap bereyin be?.. Birinshi pikirine jauap: kópshilikting bәrine ayan, tu shegege ilinip qalghanda kýlki aldymen hanzu1 sabaqtastar jaqtan shyqqan. Qazaq klastarynda aldymen qarqyldap kýlgen Yntyqbaydyng ózi. Men jymiyp qana túrghanmyn. Ekinshi pikirine jauap: jana múghalimderding sabaghy maghan óte týsinikti. Nanbasanyzdar osy ekeumizden synau alyp kórinizder de iygermegenimizdi it ekensing denizder! Ózime qiyn seziletin sabaqty izdestiruim qatelik emes! Ýshinshi pikirine jauap: men zor jiyndardyng ótken jeksenbidegi bireuine ghana qatynasa almay, auyryp dәrigerge barghanmyn. Alghan dәrim mine, qaghazy mynau,- dep búlandata kórsettim (Álmen ketken kýni týsten keyin, mektepke jaqyn auruhanadan tymau tiydi dep alghan dәrimdi de, onyng schetyn da saqtyq ýshin saqtap jýrgenmin). - Álmendi kórgenim joq!

- Kóshede birge jýr edinder ghoy!- dep Yntyqbay taghy da sýze qarady.

- Ony sen qay jerden kórdin?- dep men ózin sýze qaradym.

- Yrdashauzyda2 jýr edinder ghoy!

- Onda sen qayda túr edin?

Beksapanyng kók kózi tóne týsti Yntyqbaygha.

- Búl kisi sonau Dashyzynyn3 syrtyndaghy alanda zor jiyngha qatynasyp túryp, myna Yrdashauzydaghy qashqyndardy kórip qalghan boldy ghoy!

- Osy búqanyng ózi qashyp, Yrdashauzyda qalghan ghoy tegi,- dep Ómirbek myrs-myrs kýldi. Jymighanda Quattyng ezui qúlaghyna shapty:

- Tergelushi Bighabilding auruhanadan alghan dokumentteri bar eken, shyraqtar, al endi, tergeushi myqtynyng zor jiynnan ózi qashpaghanyn dәleldeytin dokumentin, Álmen qashqyngha ózining kezikpegenin dәleldeytin dokumentin kórelik!

Kópshilik narazy ýnmen duylday jóneldi. Mәz-mayram yrjiyp kýlgen boyy qol isharasymen bәsendetip mengerushi otyr. Birine biri qarsy duyldy jara Salyqtyng dauysy shanqyldady endi. Quat pen Ómirbekke qarsy atylghan oqtay ot alyp, shiqanday qyzardy.

- Sender Bighabilgha qoyylghan mәseleni Yntyqbaydyng ózine artpandar, maqúl ma?!

- Ózinen ózi artylyp otyrmay ma?!- dep zor dauysty Oralqan banjang zirk ete týsti. - Sen nege shyjyq bolyp kýie qaldyn?

Ayghay shyqqanda tanauynyng eki býiiri eki tostaghanday tenkeye qalatyn, tompaq bet juan Shaqan shәugimdey júdyryghymen partany perip jiberdi.

- Qaytyp artpaqsyn, qane?!

- Aldynghy kýni tu týsirgende bizding klastan aldymen kýlgen Yntyqbaydyng ózi edi ghoy, Bighabilgha búl artqany ózine artylmay ma?! Yntyqbaydyng zor jiynnan ózi qashqany ras bolmasa, Yrdashauzydan Álmendi kóre me, búl ózine artylmay ma?!... Quat pen Ómirbekting pikiri dúrys. Sender kiylikpey otyryndar!

Oralqan osy sózderdi tәrtip mengerushisine audaryp, týsindire berdi.

- Sender pikir aitushynyng ózine jabysyp kiylikkende, biz adam emespiz be, aralasatyn aqymyz joq pa?!- dep Salyq shanqyldaghanda, Yntyqbay otyra ketti.

- Endeshe, pikir aitpay-aq qoydyq, sóileytin jerde sóilermiz!

Yntyqbaydyng basqa da jerlesteri shabuylgha birge shyqty, onyng dal bolghan pikirlerin úsaq-týiek jamaularmen jamap, júlmalady. Men otyrmay, týregep túra berdim.

- Bighabilda oqushylyq minez joq. Qyz-kelinshekterge qyljaqtap jýredi.

- Qashqan Álmen múnymen ynghay jasyryn sóilesetin.

- Sonda ne sóilesip jýrdi, aitsyn qazir, Álmendi shygharyp salghany ras!

- Osy montanyny qorghashtaytyndardyng barlyghy bir ormannyng qasqyry! Ynghay onasha sybyrlasyp jýredi. Qalay da jasyryn syr bar!...

Yntyqbaydyng jerlesteri arasynda menimen syrlasyp, tym jaqyn jýretin birnesheui bar edi. Ýnsiz otyrghan sonyng birine - Qaben degen súnghaq boyly, aqsary sabaqtasyma qaray berdim. «Mynalaryndy berdeme aityp, toqtatsanshy!» degen raymen qaradym. Ol maghan bir qarap, sharasy keng oily kózin bir tónkerdi de, iyegin kóterip qaldy. «Eshtene etpeydi» degeni siyaqty. Aqyly mol jigit ekeni osy kózderinen bayqalyp túratyn. Ile-shala tamaghyn kenep qoyyp, sózge kiristi.

- Sabaqtastar, anyq dәlel-yspaty bolmaghan pikirlerdi qoya túralyq. «Ýy ózimdiki deme, ýy artynda kisi bar» degen. Bizding óz aramyzda jeke kelispestikter baryn, aghayyn ara bas arazdyqtar baryn qaydan bilsin... Búralqy, qospa sózderdi tastap, әngimeni nasyrgha shaptyrmay, faktyny, shynyn ghana aitalyq.

- Qaben, sen byljyramay otyr, kisim! - dep dýnk ete týsti Shaqan. - Osy aitylyp jatqan pikirler dәlelsiz be?

- Bighabilding qyz quyp jýrgeni ótirik pe?... әueldesen, Nýy shueyannyn1 bir qyzy auzyna úryp ta ketti múnyn!

- Álmen men múnyng syrlastyghy dәlelsiz be?

- Búlardyng ymy-jymy bir ekenin kórmey jýrmisin?... Bireui «bandy» dese, bireui «qaraqshy» deydi bizdi!... Myna Bighabil, jarym jyldyq synauda Yntyqbaydy «búqa minezdes» dep shatyp, minezdemeden týsirip jibergenin kórmep pe edin?!

Búl sózge qyzay sabaqtastyng biri - Serәli sap ete týsti, «bandy», «qaraqshy» dep jýretin sol edi.

- E, «Nayman asyraghansha, jylan asyra» dep bәrimizdi bir-aq iyanattap jýrsender, biz ony aitpaytyn toqal qatynnan tuyp pa edik?!

- Qyzay toqal qatyn emey, bәibishe me edi?!- dep Shaqan dóidala kósip jiberdi. Qyzay anany qyjyrtqanyna Serәli qyza týsti.

- Ei, batbighan balshyq bas!.. qysyp otyr!

«Balshyq bas» atalugha Shaqan kóne me, ornynan atyp túrdy:

- Qyspaghanda qaytesin, qyzyl siyr?

- Sen qaytpeksin?

Serәlining jerlesteri dýrse qoya berdi:

- Qúiday ótirik pәleni sapyryp, bәse, sender qaytpeksinder osy?!

- Keudelerinde nening buy bar sen ólgenindi s...derdin?!

Tús-tústan aduyndaghan aighaygha yrjynday týsken tәrtip mengerushisi ornynan túra, eki qolyn birdey erbendetti. Menen basqa sabaqtastardyng bәrin otyrghyzdy.

- Otyryndar, otyryndar!... Bir-birden túryp sóilender!... Pikir degen әrqashan bir jerden shyqpaydy, búl jaqsy! Biraq, bir-birden anyqtap, úqtyryp sóilender,- dedi ol.

Mengerushining sózin Oralqan shertie túryp, qatqyl ýnmen audardy. Ózi de asau yzagha minip alghan tәrizdi. Partalas otyrghan Ómirbek maghan kýle qarady:

- «Otyrghan adamdy it qappaydy» deytining qayda, ei, senin, týregep túryp talatyp boldyng ghoy, otyra qalsanshy!

- Ei, may basqan shoshqa kóz, kimdi it dep otyrsyn?!- dep Salyq Ómirbekke shanq ete týsti.

- Qara shashyndy maylap alghan song adammyn dep jýrmisin, naghyz it sensin!

- Men it bolsam da tisim bar dep úyalasyn talay bermeytin esti it bolarmyn,- dep Ómirbek ashulanghandaghy daghdysynsha, talpaqtau múrnynyng etegin deldiyte kýlimsiredi. - Senshe shәuildemey, balpiyp otyrghanymdy kórmeymisin?!... Banjan, mengerushige Bighabilding «otyrghan adamdy it qappaydy» deytin sózin audaryp bershi, ózi typ-tynysh jýretin momyn sabaqtas edi, otyrsyn!

Oralqan audaryp otyrghanda, Qaben óz jerlesterine ýlken kózin tónkere qarap sóilep qaldy:

- «Auyl iyti ala bolsa bórining baghy», bәring de ittik qylyp otyrsyndar!

Qaben basqa jerden kelgen bolsa, Salyq pen Shaqan onyng mengerushini «Bórige» tenep otyrghanyn әshkerelep, qarnyn bir-aq jarar edi. Óz jerlesi, óz tuysy bolghany ýshin onyng sózin eleusiz qaldyryp, Ómirbekting sózin azulay berdi. Yntyqbay Ómirbekke sýze qarap, ornynan taghy da atyp túrdy.

- Oralqan, sen Ómirbekting bar sózin jetkiz mengerushige, pikir aitqan adamnyng bәrin itke ainaldyryp otyr!... Búlardyng jamandyqtaryn әshkerelegenimiz ýshin bәrimiz it boldyq pa endi?!

- Solay,- dep qaldy «qyzyl siyr» atalghan Serәli. - Mәselening ótirik-shynyna qaramay, biring túrghanda, bәring óre túrsandar ne demekpiz?

Yntyqbaydyng on eki jerlesining birnesheui oryndarynan atyp-atyp túrysty:

- Biz bәrimiz itpiz be, mengerushi?!

- It atalyp oqy almaymyz!

- Pikir aitqyzbay shәuildegender it bolmay, óz pikirin ashyq aitqandar it atalsa, múnday mektepte oqy almaymyz!...

Ómirbek te týregeldi ornynan:

- Ýi, mening ózimdi shoshqa, it dep tildegen son, it bolsam da juastau itpin dep moyyndadym ghoy!... Talaqtaryng neghyp tars airyla qaldy?!

- Sendermen birge oqyghan men de itpin endeshe! - dep Boghda baurayynan kelgen Tileuqan qu da atyp túrdy ornynan, qúmalaqtay domalaq múrny deldeye qalypty.

Oralqannyng audarmasyn kópshilikke kýle qarap otyryp tyndaghan mengerushi maghan kelgende syzdana kidirdi. Ornynan túryp, menen basqasyn qol isharasymen taghy da otyrghyzdy.

- Múnan song bir-birden qol kóterip, rúqsatpen sóilender! - dedi de, týregep túrghan maghan qayta baghdarlay qarap, súrau qoydy. Oralqan da ornynan túryp audardy.

- Sen qay jerliksin?

- Tarbaghataydyng Dórbiljin audanynanmyn.

- Álmen qay jerdiki edi?

- Bilmeymin!

- Sauandyq,- dep Salyq kiristi. - Ol da tarbaghataylyq.

- A - ha... ol da tarbaghataylyq pa edi? - dep qalghan mengerushining kózi kózildirik astynan jarq ete týsti. Súr jýzi aqshulandana qalghanynan qanyn ishine tarta qoyghany bayqalsa da kýlimsirey súrau tastady. - Óz jerlesindi qalay bilmey qaldyn?!

- Súramappyn. Eshkimning de qay jerdiki, qay rudiki ekenin súramaghanmyn.

- Anau qay últ?- dep mengerushi Yntyqbaydy núsqady.

- Qazaq.

- Sen qay últsyn?

- Qazaqpyn.

- Onyng әlginde aitqandary ras pa?

- Ótirik, baghana jauap berdim ghoy, qúiday ótirik!

- Qazaqqa qazaq jala jaba ma?

- Óshikse jaryp ta tastaydy!... Óshikkende hanzudy hanzu ayaushy ma edi?... Jarym jyldyq synau qortyndysynda men Yntyqbaydyng minezine pikir aitqanmyn. Minezin sýzegen búqagha tenep qoyyp edim, Yntyqbay sonyma óshigip qalypty. Múnday jalghan pikirlerdi sol kegin alu ýshin ghana aityp otyr.

Mengerushining kózi jyrtiyp, ezui sol jaghyna qisaya týsti.

- Qaysysy ótirik?- dep ashty ýndi Salyq shanq ete týsti. - Fakt әli kóp! Bir-birden tizip qoyyp beremiz moynyna!

Shaqan partasyn úrghylady.

- Álmendi qashyrghanynnan esikting kózine shaptyrghanyna deyingining bәrin moyyndatamyz, kóresing әli!

- Onan da «auzyma jiberip qoydy» desenshi!- dep qaldy Serәli.

Mengerushi maghan qarap jyrtiya týsti. Soydighan appaq qasqa tisi aqsiya kórindi.

- Myna kóp qazaq ta jala jauyp túr ma saghan?

- Búlar jerlestigimen Yntyqbaydyng soyylyn soghushylar ghana.

Meni jaqtaushylar týgel qol kóterip, shu ete týsti.

- Men týsindireyin mengerushige!

- Men sóileyin, men!

- Anyghyn men bilemin, men!

- Ha-ha-ha...,- dep raqattana kýlip alghan mengerushi maghan tosyn alara qarady. - Myna qazaqtarynnyng bәri jala jaba ma saghan?... Sende mәsele kóp!- dep tastady da, kópshilikke yrjiya kýlimsirey, sózge kirise berdi.

- Joq, joq, búlar jala jabushylar emes! - dep qolyn enteley kótergen Beksapagha qaraghan da joq, óz sózine ózi mәz bolyp, aqpa jorghaday, aq kóbik atyp, tanaulatyp barady.

- ...Búl klastaghylardyng ruhy óte jaqsy eken! Búzaqy adamdardy jasyrmay әshkereleytin ashyq kónildi, aq niyetti sabaqtastar kóp kórinedi!... Myna ruhtarynmen býkil mektepke ýlgi bolatyndyqtaryna senemin!... Al «jik», «jikshildik», «rushyldyq» degen sóz dúrys emes, ol joq mәsele! Biz ony mәsele dep tanymaymyz. Búl - keybir búzaqy adamdardyng óz qylmysyn jasyru ýshin aitatyn syltauy. Odan qoryqpandar!... Kisining búzaqylyq istegisi kelgende, bir qoly bir qolyn ústay alsa, mәsele tuyla ma? Búl istering óte jaqsy! Shynayy Sanminjuiishyl, naghyz otan qayratkerleri senderding klastan kóp shyghatynyna senemin! - dep kóbiktenip alghan ezuin aq qolghapty qolynyng syrtymen sýikey sala yrjandap, Yntyqbaygha qarady. - Sening atyng - Án... Tyki... Bәi... A... sen jaqsy! Sender pikirlerindi aita ber, ne bolsa sonyng bәrin aityndar!... A... bәring jaqsy, bәring de jasyrmay aityndar!.. Biraq, rúqsat alyp, tәrtippen, bir-birden, týregelip, resmy sóilender, mine sonda jaqsy!... Myna banjandaryng bәrin jazyp maghan tapsyryp bersin!... Jiyn tәrtibin kim búzsa jazalanady, ә, qatty jazalanady!

Tәrtip mengerushisi osyny aityp, aq súr shúgha kostumining týrilgen jenin týsirip shygha berdi. Maylap taralghan qoy qara shashyn artyna silke tastap jónelgende, Beksapanyng shegir kózi jaynap, sary jýzi narttay jandy.

- Búl kisiden tabar әdiletimiz osy bolghany ghoy! - dep kýrsindi. - Jikshildik, rushyldyq degen mәsele emes, birindi biring mújyp jey ber, eng jaqsy is osy dedi-au!

Tәrtip mengerushisi ósiyettegen búl tәlimning mәnin sabaqtastargha týsindire týsu ýshin Ómirbek tomsaryp, bayau ghana qosymsha aitty:

- Búl kisining aghayynara jikti, alauyzdyqty tәuir kóretinin biz boq múryn qaydan týsineyik. Mәselening rasyn aitugha qol kótergenderdi de mújushylar dep týisinip, quanyshy qoynyna simay ketti ózinin.

- Al batyrlar, men jónindegi pikirlerindi aita berinder, ózim de jazyp alayyn! - dep otyra qaldym.

- Sabaqtastar, - dedi Quat kýlimsiregen júmsaq shyraygha kelip, úzyn jaqty juan basyn sipay týsti, baspen oilandar degeni edi. - Birimizdi birimiz qisyqtan týzeu ýshin qoyylatyn pikirding bәri dúrys. Qiratu ýshin ghana qoyylsa, jappay qiratysa beruden basqa nәtiyje shyqpaydy. «Ekkening tiken bolsa, oraryng balausa bolmas» degen osy. Jaylaudyng túnyq suyn ishken bauyrlar túnyq-shynshyl pikir aitysalyq!

Qaben barlyq sabaqtastaryna tegis qarap sóiledi:

- Bauyrlastar, bizding bәrimizdi jaylaudyng túnyq suyn iship ósken dep týsine bermenizder, rushyl jikting uyn iship óskenimiz de bar. Nesin jasyrayyq, sendermen aitysqanda jerlestigimizben birigip otyrghanymyz bolmasa, ózara tebisip, jarghylasyp óskenbiz. Altaydyng túnyq suyna ylayyq adamdary osylar siyaqty eken dep oilap qalmandar, ynghay taghy andary ghana kelippiz!

- Tart, tilindi!- dep Shaqan aqyryp jiberip edi, Qabenge sýze qarap, syzdana tyndap otyrghan Yntyqbay oghan tosa túr degendey basyn shayqap qaldy. Qaben jalghastyra týsti sózin:

- Bizding klasta jikshildik auruynan eng amany osy Bighabil edi ghoy, býgin osynyng miyna qanshalyq mikrob qúidyq?!... Biraz әdildik oilasaq bolmay ma, synaghandaghy qattyraq tiygen sózin onyng әdildigi juyp ketpep pe edi?! Jaqsy oqyp jýrgendigi ýshin ghana jala jabu, eteginen tartyp, ayaghyn túsau - kimning isi?

Yntyqbay yrghala týsip, túqyra týiildi Qabenge:

- Kisim, etekten tartu qay jaq bastaghan is?

- Tym ótirik pikir aitylmasa, etekten tartu dep atalmas edi!

Kýbirli bәseng ýnmen Qabenning ózin tergey jóneldi Yntyqbay.

- Kisim, kimning isin aqtap, kimdi jaghattap otyrsyn, sen?! Ketiser jerimiz osy bolsyn ba?!

- Eger jazyqsyz jangha qúiday pәle japsyrmaq bolsan, ketiser jerimiz osy bolsa, bolsyn-aq!

- Ishshu, ei, kisim!- dep Salyq Qabenge óne boyymen úmtyla týsti de, sybyrlay jóneldi. Biraq kýigelek Salyq sybyr sózin birnesheuimizge estirtip aldy. - Kisim, tyndashy, «jer astynan jik shyqty, eki qúlaghy tik shyqty» dep, endi ózara jarghylassaq, basqalar ne demek bizdi, dosqa kýlki, dúshpangha taba bolmaymyz ba! ... Mynalar jep qoymay ma bizdi! Ózara yntymaqty bolayyq!

Qaben búrynghy әuenmen sanqylday jauap qayyrdy:

- «Jeydi» dep adamnyng bәrin jau sanasaq, biz ózimiz ne bolghanymyz? Adamgershilikten aulaq jatqan bizdeylerdi jep jiberse, sauapty is bolmay... ma! Shyqtym múnday jikshil odaqtarynnan!

- Qane, shyq, solardyng artyn jala!- dep Shaqan kijindi. - Múrnyndy bet qyp jibereyin be, adamnan tughan iyt!

Qaben onyng sózin elemey, Yntyqbaymen andysa qarap otyr. Yntyqbaydyng jerlesterining keyi tilin shyq etkizip, keyi bastaryn shayqasyp, ózara qynjylysty, keybireui Qabendi jazghyruda.

- Yapyr-ay, tәp-tәuir kisiligi bar kisiden de osynday qara qasqa tuylypty-au!

- Tiynnan basqa quary joq, jemenger saudagerding qanshalyq kisiligi bar edi, bir qu tirsek bolatyn ol da.....

- Qalada ósken adamda qan bola ma?!

- Búrynnan osylay qynyr tartatyn qyrsyq neme bolatyn búl!...

- Kisim, atynnyng basyn beri búrsang qaytedi!- dep Yntyqbay taghy da kýbirley sýzildi.

- Qay jaqqa búrylayyn, adam jaqqa ma, ang jaqqa ma?!

- Ishshu, ei, kisim,- dep Shaqan shalqalay týsti. Júdyryghy toqpaqtay týiile qalypty. - Adam dep qay jaqty aityp otyrsyn?! Anau sýzegen qyzyl siyr men mynau shashty jylandardy aityp otyrmysyn?!... Dәl әkenning auzyn.... endeshe!

- Qyzyl siyr dep Salyghyndy ait ei, batpaqqa aunaghan donyz!

- «Jylan» dep taghy da bizdi qauyp otyrsyn-au, itting balasy, e!

- Tegi shashy bar adamnyng bәrin de jylan dep otyr,- dep jatyp atar Ómirbek siltegen jaqty Beksapa tauyp, Bopay qorqytqa basyp qaldy.

- Onda, mengerushini de jylan qataryna qosqanyng ghoy?!

Tileuqan qu Yntyqbaydyng sabaqtastarynyng shash qoymaghandyqtaryn paydalana qoydy.

- Joq, jylanda shash bolmaydy. Ol myrzalardyng bastary tap-taqyr bolyp jaltyrap túratyn.

- Sabaqtastar, biz aralaspay, ushyqtyrmay qoya túralyq,- dep Quat kýbirledi, - ózara sóilesip, bir jónge kelsin.

Salyq qarsy jaqtyng dәleldemesin ústay alyp, Qabenge tóndire qoydy.

- Ei, kisim, estiding be, «Jylan myrzalardyng shashy bolmaytyn» dep, sening ózindi de jylangha sanap otyrmay ma? Jaghattap otyrghanyng jarylqap boldy!

Qaben múny da tyndamady. Andysyp otyrghan Yntyqbay oghan, kýrsinip alyp, zildene ýn qatty.

- Kisim, endi ketistik qoy?... Ózing jauap berip kór endeshe.... Osy sening ýkimetke qarsy adamdy qorghashtap, әshkereleushilerge ólerdey óshigip otyrghan sebebing ne? Gomindan partiyasyn qorghau jaqta ekendigindi kórsete ala ma osyn?

- Joq mәseleni bar etip ait dep ýkimet zorlay qoymas dep senemin!

- Kisim, endeshe kópshilik estigen, mengerushige audarylyp jetpey qalghan әlgi bir-eki maqalandy talqylap kóreyikshi qane!... Men Bighabildi әshkerelep sóilegenimde «Ýy ózimdiki deme, ýy artynda kisi bar» deding ghoy, búl, «mengerushi otyr, әshkereleme» degen sózing ghoy!... Al, «Auyl iyti ala bolsa, bórining baghy» degen sózindegi «bóri» kim bolmaq?...

- Qabenning múnday maqal aitqanyn estimedik!- dep sózdi Serәli bastady da, mening jerlesterimning birnesheui shu kóterdi.

- Joq sóz!

- Aytylmaghan sóz!

- Taghy da jala jauyp otyr!...

- Jana ghana mengerushining aldynda Qaben aitpap pa edi,- dep, Salyq ushyqqan shiqanday talauyrap, yshqyna shanqyldady. - Jalghannan jaralghandar!

Shaqan ornynan atyp túrdy.

- Jana ghana bәring estigen sózdi qalay ótirikke shygharasyndar, ei, bet bar ma senderde?!

- E, bar betti Qúday Taghala ýiip-tógip saghan ghana bergen ghoy!

- «Bet» dep balshyqty japsyra bergen son, kózinnin, qúlaghynnyn,... tipti múrnynnyng da qayda ekenin taba almay jýrmeymiz be?!

Du kýlki kópshilikti Yntyqbay sýzegen shýnirek kózimen týgel tintip, tesireye týsti de, óz jaqtastaryna qarap sóiledi:

- Bizding ras dәlelimizdi jabylyp ótirikke shygharmaq qoy!... Búl klasta kórgenimizdi aitudan qalyppyz, kisilerim! Búl jerde beker jaman auyz bolyp sóileuding keregi joq eken, kórgen-bilgenimizdi tәrtip bólimine tóte aitarmyz, qoya túralyq endi.

- Sen kisim, maghan da mýiizindi kórsetting ghoy,- dep Qaben Yntyqbaygha taghy da búryla qarap otyrdy. Sharaly qoy kózi ot alyp, túna týsti. - Qadasugha tura kelse, mening mýiizim sening túla boyynnan úzyn ekenin eskermey otyrsyn!

- Onday myqty bolsan, sýze bermeymising endi!

- Sening maghan sóilegening az boldy ma!... Biraq, «Sypyra batyr, bәle shaqyr, boldyng aqyr tap-taqyr!» degen Abay sózi bizding basymyzgha az týsip pe edi!

- Bәse, sol batyrlyq kimnen shyghyp otyr, birge tuyp, birge ósken, bir búlaqtan su ishken tuystaryndy tap-taqyr etip, jerge qaratpaq bolyp otyrsyn!...

- Sabaqtastar!- dep Oralqan qysqa shashty juan basyn qos qolymen qasyp-qasyp qoydy da, balpylday sóiledi. - Janaghy mengerushining tapsyrmasyna ne jazayyn endi?!... Tiyanaqty bir pikirge keleyik! Sóz Bighabilding ýstinde edi ghoy, jana pikir bar ma, qane, sóilendershi!

- Joq, endi búl jerde sóilemedik!- dep Yntyqbay túqyra týsti. Qara qonyr, tolyq jýzi kýrenitip, isinip alypty.

- Aldynghy pikirlerimizdi jaz endeshe,- dep Yntyqbaydyng ornyna Salyq týregeldi. - Aldynghy kýni tu týsiru saltynda mazaq kýlkisin bastaghan Bighabil.

- Al, jazdym!... Kópshilik, ras pa, Bighabilding osy qylmysy?

- Ótirik!... Ótirik! - dep kópshiligi du ete týsti. - Bizding klasta aldymen kýlgen Yntyqbaydyng ózi.

- E, solay ghoy!... Kórermiz әli!... Álmendi qashyryp jibergen Bighabil. Ol qashatyn kýni zor jiyngha barmay, kóshege sonymen birge shyqqan!

- Al, jazdym, ras pa kópshilik?

- Ótirik!... Ótirik!... Olardy Yrdashauzydan kórdik degender ol kezde ýlken alanda bizben birge bolghan, kórgenderi ótirik!

Salyq Sovet kitaptary turaly maghan qoyatyn pikirdi qozghay almay, oilanyp otyryp qaldy da Shaqan týregeldi:

- Bighabil týnde ynghay esikting kózine shaptyrady.

- Ras pa, kópshilik?

- Ótirik!... Ótirik!... Esigimizding aldy tap-taza!...

Serәli kýlimsirey týregeldi.

- Esikting kózi de, Bighabilding ózi de tap-taza. Al, úiyqtap jatqanda Shaqannyng auzyna jiberip qoysa, jibergen-aq shyghar! Olay deytinim: tanerteng Shaqannyng auzynan su aghyp jatady, jastyghy shylqyldap qalady!

Shaqan partasynan shygha úmtyldy Serәlige.

- Tart tilindi, әkenning auzyn....

Shaqan eshkimge arasha bermey kiymeley baryp Serәlini shekeden qoyyp qalghanda, Serәli de myqyndatyp kep jiberdi. Kópshilik Shaqangha qayta úrghyzbay iytermelep aiyryp әketkende Salyq shaqyldady.

- Ei, ýrpek bas, qyzyl siyrgha iretip, Shaqannyng qolyn nege ústap alasyn!... O, әkenning auzyn!...

- Jeti әkenning auzyn... shiqan!... Túmsyghyndy júlyp alamyn,... qys!

- Jetpis jeti әkennin...! Qara qúsyndy úshyryp jibereyin be?!.

- Ei, Shaqan, úshyp kelip úrghan, jiyn tәrtibin búzghan sen ghoy, tekser ózindi!- dep Tileuqan zekidi.

- Mә!... Mynau tekseredi, qanshyq týlki!...

Shaqannyng búl juandyghyna klas boyynsha iu-qii aitys, aighay, keris kóterilip ketti. Onyng ózin tekseru-teksermeu jónindegi erejeli pikirler ghana eng kishkene dert taratqyshtardan - mikroptardan tartyp shayan, tyshqan, suyr, borsyq, qasqyr, aigha deyingi adamzatqa sýikimi joq januarlardyng bәrining qúlaghy shulap jatty. Eng kóp mazasyzdanghany, әriyne, shoshqa men it beyshara bolsa kerek, búl tektilerding megejin, toraylary men qanshyq, kýshikterining de bir-bir sabaqtasqa at bolyp atalmaghany joq.

Sóz tyndata almay mayly basyn tyrnalay bergen Oralqan banjang bir shaqta yrsylday týregeldi de:

- Sabaqtastar, týn ortasy bolyp qalypty, taralyq endi!- dep shyghyp jýre berdi, aitysushylar da jataqhanagha bettey tildesti. Kóshede bizden basqa ýrgen it te joq eken. Jazghytúrymnyng yzgharly, sýrkey súr aspanyndaghy júldyzdar ghana bizdi mysqylgha ainaldyryp, kýliskendey jymyndasady. Búl kórinisten Abaydyn:

«... Kýlkili quyrshaq sen boldyn,

Álemning tartyp mazaghyn!...» - degen keyisi esime týse ketti. Osy ólenderin keyde kernegen ashumen qysylyp, keyde jetesine jetken qorlanumen jan terin shypshyta jazyp otyrghan úly Abay elestedi kóz aldyma....

Bir jaghymda kele jatqan Ómirbek:

- Yntyqbay naghyz qara bet eken,- dep kýbirledi, - kópe-kórneu jala japqanda betinen tittey de shimirigu sezimi bilinbeydi ózinin!

- Feodal aqsaqaldardyng bas alaman rushyldyghy búghan tolyq singen siyaqty ghoy!... Óz ishterinde de jik-jik kórinedi... Álgi Ospan mol ataly synar ezulerdi qalay birlestirip jýr eken?!

Búl súrauyma jauap shygha qoymady.

- Rushyldyq qoy kóbimizde bar, - dep sózge Quat kiristi, - Serәlilerde búl jik bizden әldeqayda kýshti. Biraq dәl mynaday shógel qara jýrek az kezdeser-aq!

- Joq, búl jigit onshalyq qara jýrek emes, bileri bar azamat siyaqty bolatyn. Kesel bizding qularda da bar; syrtynan sypayy kórinetin aram qaljynmen arandatyp, uyttandyryp qoyypty. Óshtestik órshigende óltirermen niyet tumay ma?!...

Aldy-artymyzda jataqhanagha qaytqan sabaqtastarymyz top-top bolyp әli de yryldasqan boqtyqpen, kijingen aityspen kele jattty. Bir toptan:

- Sazayyn әli-aq tartqyzarmyn! - degen suyq sert estilse; taghy bir toptyn:

Qúlaghyn mengerushige júlghyzayyq, biz ýshin eng útymdy әdis osy! - degen qauly jobasy sybyrmen pysyp keledi.

Kýndegisin kýnde jetkizip, tilderin qysqashpen suyrtu kerek!

- Kópshilik talqysyna týsirmey, shpiondargha jemtik qyp jiberse bәlemderdi! - degen asqan «danalyq» taktikalar da sumang etip, qúlaqqa bizdey shanshylady....

 

Qúdiretti tergeushim, bizding sol uaqyttaghy alauyzdyghymyzdy endi estip, aranynyz ashylyp, tiliniz jalandap ketken shyghar-au. Sizding sol kezde tergeushi bolmaghandyghynyz qanday ókinishti! Osynday byt-shyt jik, arsyz arazdyq, betbaq berekesizdik bar jerde sizding joymaytyn jauynyz, jyqpaytyn tauynyz bar ma! Birinde joqty birinde tapqyzyp, jan jerin tauyp qapqyzyp, birining qylmysyn birinen júlyp alyp, birining sózinen birin ilip alyp, birin býrkit, birin tazy etip baptap salyp, bәrin osy bir kýni-aq qyrqay matap ala qoyar ediniz-au! Qiuadan shauyp, qisynyn taba qoyatyn sizdey qyran tergeushi ol kezimizde bolghan ba!

Qanshalyq sheber bolghanynyzben qazir dәl sonday qyzyl sheke-qyryq pyshaq alalyqqa tolyq keltire almay, siz dal bolghaly qashan?! Bizdi almay qoymaytyn da shygharsyz bәlkim, biraq, jantalasynyz úzaqqa sozylyp barady. Sol kezde siz bolsanyz, birimizdi birimiz osylay basyp berip otyrghanda tyrp etkizer me ediniz, bir kýndik-aq júmys edik qoy!

Áriyne, siz meni «Gomindandy moyyndamay qoyghan tónkerisshi eken» dep baghalamaysyz. «Sol kezde de tonmoyyn neme eken ghoy» dep maghan jauygha týsuiniz haq; birin-biri qorghasyp-qoldasyp qalghan «keri tónkerisshi top» maghan da sol әdetin ister dep shúqshiyarsyz. Zor qylmystyng iyisi sezimtal múrynynyzgha búrqyrap-aq túrghan shyghar. IYә, Gomindan da óz dәuirindegi Qytaydyng bir zandy ýkimeti emes pe. Shakene últ jóninen aitqanda, sol ýkimetke bas qoyyp baghynghysy, jalanyp jaghynghysy kelmegen jaudyng qylmysy az bolmaq pa?

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

 

---

1 Júnhua Mingo - Qytay halyq memleketi. Gomindan ýkimeti osylay atalghan

1 Banjang - qytaysha klas bastyghy, әskery týzimde on әskerding bastyghy

1 Hanzu - han últy. Qytay halqy ózderin hanzu dep ataydy

2 Yrdashauzy - yrdauchyauzy - Ýrimjidegi kóshe aty

3 Dashyzy - Ýrimjidegi ortalyq kóshe týiilisi

1 Nýy shueyan - qyzdar instituty