Koronavirusqa 1 jyl: Álem qalay ózgerdi?
Álemdi әbigerge salghan koronavirus epiydemiyasyna túp-tura bir jyl. 2020 jyly nauryzda DDSÚ koronavirusty pandemiya dep jariyalap, dabyl qaqty. 2020-nyng 11 nauryzynda әlemning 114 elinde 118 myng adam virus júqtyrghan bolatyn.
Álem jana virustyng qanshalyqty qauipti ekenin, bir jyl ishinde adamzattyng ómir sýru daghdysy orasan zor ózgeriske úshyraytynyn sezbedi. Qytaydan bastalyp, alty qúrlyqty jaulaghan pandemiyanyng bir jyldyq tarihyna sholu jasalyq.
Býgingi tanda koronavirus әlemning alty qúrlyghynda da bar. Antraktidadaghy zertteushilerden de anyqtalghandyqtan, virustyng bas súqpaghan jeri qalmaghany belgili boldy. Virustan әlemde 2,4 mln adam kóz júmyp, 118 mln adam júqtyryp ýlgerdi. Bir kýnde júqtyru boyynsha rekord 2020 jyldyng 20 jeltoqsanyna tiyesili, búl kýni 843 myng adamnan qauipti virus anyqtalghan.
Ortalyq Aziyadaghy pandemiya
Koronavirus daghdarysy Ortalyq Aziya elderi ýshin kýtpegen jayt boldy. KSRO qúlap, tәuelsizdik alghannan keyin múnday kólemde indetting taraluy bolmaghan Ortalyq Aziya elderi densaulyq saqtau salasyndaghy kóptegen kemshilikterding baryna kózderi jetti. Koronadaghdarys tek densaulyq saqtau salasyndaghy olqylyqtardy emes, sonymen qatar azyq-týlik salasynyng qauipsizdigi, bilim salasynyng daghdarysqa dayyn emestigi men internet jyldamdyghynyng tym tómen ekenin kórsetti.
Qazaqstanda alghashqy koronavirus júqtyrghan nauqas 2020 jyldyng 13 nauryzynda anyqtaldy. Al 16 nauryzdan bastap Almaty men Núr-Súltan qalalarynda karantindik shekteuler engizile bastady. Keyinnen shekteu jappay respublikalyq dengeyge ótip, oqu oryndary onlayn jәne qashyqtyqtan oqu formasyna, al kóptegen júmys oryndary onlayn jýiege ótti. Oiyn-sauyq ortalyqtary men sauda keshenderi, meyramhanalar, kafe men parkterding júmysy toqtatyldy. Alghash ret Qazaqstanda júmysynan aiyrylghandargha, júmyssyzdargha, júmysy uaqytsha toqtaghandargha arnayy kómek kórsetildi. Ol 42500 tenge kóleminde boldy.
Qazaqstan koronaviruspen kýresuge 326 mlrd tenge júmsaghan. Qarjynyng basym bóligi dәri-dәrmek satyp alugha, dәrigerlerge ýstemaqy tóleuge, medisinalyq qúral-jabdyqtarmen auruhanalardy qamtamasyz etuge ketken. Býgingi tanda resmy statistika boyynsha Qazaqstanda 220770 adam virus júqtyryp, 2830 adam kóz júmghan. Al koronavirustyq pnevmoniya júqtyrghandar sany 49670, qaytys bolghandar sany 657 adamdy qúraydy. 2020 jyldyng 1 tamyzynan bastap koronavirustyq pnevmoniyanyng statistikasy jeke jýrgizilude. Qazaqstannyng kóptegen aimaqtary sary aimaq statusynan shyqsa da, Almaty men Núr-Súltan qalalaryndaghy virus tarau qarqyny bәsender emes. 2021 jyldyng 10 nauryzyndaghy Almaty qalasynyng bas memlekettik sanitary Jandarbek Bekshinning qaulysyna sәikes Almaty qalasynda karantindik talaptardy saqtau sharalary kýsheytilip, meshitterde júma namazyn oqugha tyiym salynyp, «Nauryz» merekesi toylanbaytyn boldy.
Kórshiles elderde de koronavirus órship túr. Ózbekstanda virus júqtyrghandar sany 80268, al kóz júmghandar sany 620 adamgha jetken. Alayda búl resmy statistika kýmәndi deydi tәuelsiz BAQ ókilderi. Olar kóz júmghandar ondaghan ese kóp degendi algha tartuda. Qyrghyzstanda virus júqtyrghandar sany 86640, al kóz júmghandar sany 1460 jandy qúraydy. Tәjikstanda júqtyrghandar sany resmy derek boyynsha 13380, qaytys bolghandar sany 90 adamdy qúraydy. Búl statistikagha kýmәn keltirushiler óte kóp. Al Týrkimenstan úzaq uaqyt elde virustyng baryn jasyryp keldi. Qazirding ózinde resmy týrde moyyndaghan emes. Soghan qaramastan elde karantindik sharalar engizilgen, naryqtar jabyq, al «belgisiz aurudan» ólgender sany artqan. Beyresmy derekter Týrkimenstannyng ýkimeti mýshelerining arasynda da virus júqtyrghandar bar deydi.
Álemdi әbigerge salghan indet
Qytayda jeltoqsan aiynda bastalyp, Beyjindi eki ay әbigerge salyp, artynsha әlemge taraghan virus BÚÚ-nyng mәlimeti boyynsha ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyingi eng iri daghdarysty alyp keldi. Ol sayasy jәne ekonomikalyq aspektilerdi tolyq qamtyp otyr.
Qytay tәuelsiz sarapshylardy virustyng statistikasyn jýrgizuge jibermeydi. Qytay ýkimetining resmy aqparatynda virusty júqtyrghandar sany 102 myn, al kóz júmghandar sany 5100 dep kórsetilgen. Degenmen Qytaydyng kez kelgen aqparatty jasyryn ústaytynyn eskersek, búl sandargha kýdik tuyndamauy mýmkin emes.
Koronavirustyng zardaby AQSh-qa qatty tiide. AQSh-ta virus júqtyrghandar sany 29 mln adamgha jetip, 530 myng adam kóz júmghan. Búl AQSh-tyng ekinshi dýniyejýzilik soghystaghy adamy shyghynynan kóp. Vashington virusty Qytay biyligi qasaqana oilap tapqan degen boljamdy úsynyp otyr. Búl mәsele boyynsha eki el arasyndaghy sayasy teketires kýshey ýstinde.
Virustan sonday-aq aumaqtyq derjavalar da qatty zardap shekti. Virustan kóz júmghandar sany Ýndistanda 158 myn, Braziliyada 271 myn, Reseyde 90 myn, Meksikada 192 myn, Úlybritaniyada 125 myn, Italiyada 101 myng adamgha jetti.
Álemdik ekonomika daghdarysqa úshyrap, turizm, sauda-sattyq salasy, kiyim óndiris qúldyrap ketti. Bir ghana turizm salasyna 1,2 trln dollar shyghyn kelgen. Koronadaghdarystyng qashan ayaqtalary belgisiz. DDSÚ 2022-2028 jyldar aralyghynda degen boljamgha sýienip otyr.
Ashat Qasenghaliy
Abai.kz