Duman Anash. Asharshylyq qúrbandaryna arnalghan eskertkishting orny әli bos túr
Asharshylyq qúrbandaryna arnalghan eskertkishting orny әli bos túr nemese ayaqsyz qalghan is Preziydentting pәrmendi tapsyrmasymen qayta jandanady degen ýmittemiz
Qazaq «Bir kýn ashyqqannan qyryq kýn aqyl súrama» deydi. Al, bir kýn emes, jyldar boyy býkilhalyqtyq asharshylyqqa úlasqan nәubetterden keyin últtyng últ bolyp saqtalyp qalghanynyng ózi asqan erlik, ghasyrlar boyy qalyptasqan úrpaq jolyndaghy jankeshtilik. Ágәrәki, qazaq halqy kenestik kezendegi eki birdey súrapyl asharshylyqty bastan ótkermegende, tipti, repressiya men Kenes Odaghy qúramynda ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysqandaghy shyghyndarmen-aq, býginde Ortalyq Aziyadaghy kópshilik últty qúrap otyrar edi. Onda dәl qazirgidey din men dilge, tilge ese jibergen halyq bolmas edik. Degenmen, tarih óz degenin jasady, qazaq talay shyrghalannan shyghyp, HHI ghasyrgha Tәuelsizdigine qol jetkize otyryp, ayaq basty. Álemde 2 mynnan asa últ pen úlys bolsa, sonyng ishinde jeke memleket bolyp otyrghan 200 últtyng qatarynda bolu qazaqtyng mandayyna qayta jazylghanyna myng qaytara shýkirshilik aitamyz.
«Qúpiya sanaqtar»
Asharshylyq qúrbandaryna arnalghan eskertkishting orny әli bos túr nemese ayaqsyz qalghan is Preziydentting pәrmendi tapsyrmasymen qayta jandanady degen ýmittemiz
Qazaq «Bir kýn ashyqqannan qyryq kýn aqyl súrama» deydi. Al, bir kýn emes, jyldar boyy býkilhalyqtyq asharshylyqqa úlasqan nәubetterden keyin últtyng últ bolyp saqtalyp qalghanynyng ózi asqan erlik, ghasyrlar boyy qalyptasqan úrpaq jolyndaghy jankeshtilik. Ágәrәki, qazaq halqy kenestik kezendegi eki birdey súrapyl asharshylyqty bastan ótkermegende, tipti, repressiya men Kenes Odaghy qúramynda ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysqandaghy shyghyndarmen-aq, býginde Ortalyq Aziyadaghy kópshilik últty qúrap otyrar edi. Onda dәl qazirgidey din men dilge, tilge ese jibergen halyq bolmas edik. Degenmen, tarih óz degenin jasady, qazaq talay shyrghalannan shyghyp, HHI ghasyrgha Tәuelsizdigine qol jetkize otyryp, ayaq basty. Álemde 2 mynnan asa últ pen úlys bolsa, sonyng ishinde jeke memleket bolyp otyrghan 200 últtyng qatarynda bolu qazaqtyng mandayyna qayta jazylghanyna myng qaytara shýkirshilik aitamyz.
«Qúpiya sanaqtar»
Qazaq eli Tәuelsizdigin alyp, quanyp jatqan toqsanynshy jyldardyng basynda kópe-kórineu jasalghan adamzattyq qylmystardyng býrkemelenip kelgen aqtandaqtary ashylyp, últtyq sanagha selkeu týsirgen-di. Sol demmen týsirilgen rejisser Qalila Omarovtyng «Nәubet» filimi eske týsedi. Osy eski beynetaspada býginde aramyzda joq túlghalar sóz qozghaydy. Mәselen, tarihshy Manash Qozybaev 1921-1922 jylghy ashtyqta ortalyqtan kelgen Dzerjinskiy basqarghan 11 myng әskeri bar azyq-týlik otryady Aqmola, Semey guberniyalaryndaghy azyq-týlikti jinap әketkenin aitady.
«Sonyng nәtiyjesinde, 2 mln. 300 myng adam ashtyqqa úshyraghan. Al, kelesi 1931 - 1933 jyldary oryn alghan asharshylyq kollektivtendiru sayasatynyng qateligi ghana emes, kenestik biylikting halyqqa jasaghan qatang jauyzdyq sayasaty dep bilemin. Jergilikti túrghyndardyng tórtten ýsh bóligi kóshpendi ghúmyr keshkendikten, jappay qyrylugha mәjbýr boldy. Bir ghana mysal, Shu ózenining boyynda kolhoz qúramyz, kóshe salamyz dep fevrali aiynda eki kóshe kiyiz ýy tikti. Onyng bir qataryna adamdardy, bir qataryna maldardy әkep qamady. Bir aidan keyin kelgende onda adam da, mal da bolmady», - deydi atalghan filimde Manash Qozybaev.
«Mening әkem Ábish, Ábishting әkesi Júmatay, Júmataydyng әkesi Joldybay, sol tórtinshi atamyz Joldybaydyng kindiginen taraghan úrpaq 1931 jyly 94 adam edi. 1933 jyly sol 94-ten qalghany jeteu ghana», - dep eske alady Qazaqstannyng Halyq jazushysy Áljappar Ábishev.
Últ basyna tóngen qater jóninde Túrar Rysqúlov Stalinge ýsh ret hat jazdy, әigili «Beseuding hatynyn» jóni bólek. Sonda da selt etpegen stalindik rejim halyqtyng qolyndaghy songhy dәndi, songhy asha túyaqty zorlyqpen tartyp ala otyryp, shet memleketterge tonnalap astyq satuyn dogharmady.
Myna bir derekke qarasanyz, sol tústaghy Kenes Odaghynyng industriyalandyru sayasaty sәtimen jýzege asyp jatqan synay tanytady. 1932 jyldyng alghashqy toqsanynyng ózinde Qazaqstannyng 14 et kombinaty elding eng iri óndiris ortalyqtaryna 14 myng tonnadan asa et jiberipti(!). Biraq, búl el ishindegi tigerge túyaq qaldyrmaudyng basy ghana edi.
1928 jyly Qazaqstanda jalpy eseppen 40 million bas mal bolsa, 1933 jyly onyng 4 milliony ghana qaldy. Osyghan oray, qazaq dalasynyng әr týkpirinde Sozaq, Aday, Jetisu kóterilisteri siyaqty bas kóteruler órshy týsti. Tek 1929 - 1931 jyldar aralyghynda elimizde 80 mynnan astam adam qatysqan 372 kóterilis oryn aldy. Biraq, onyng bәri qyzyl chekister tarapynan ayausyz basyldy. Jan saughalap, úrpaq saqtau qamymen sharasyz týrde Qytay asqan beybit halyqty shekara asularynan NKVD jendetteri qarumen kýtip alyp, ayausyz qyrghyngha úshyratty.
Memlekettik josparlau komiytetining mәlimetinshe, 1930 jyly 121 myng 200 adam, 1931 jyly 1 mln. 74 myng adam óz atamekeninen auyp ketipti. 1 mln. 700 myng adam oba men ashtyqtan kóz júmdy. Tek 40 jyl ótken song ghana, 1970 jyldary qazaqtar ózderining 1926 jylghy sanyna әzer jetti.
Jalpy, Kenes ókimetining 1926, 1937 jәne 1939 jyldary halyq sanaghyn jýrgizgenin bilsek te, olardyng nәtiyjesi qúpiya sanalyp keldi. Yaghni, totalitarlyq rejim «úly sosialistik jenisterdi» jariyalamaq bolsa da, oghan halyq sanynyng aitarlyqtay kemui múrsat bermedi. Sondyqtan, belgili bolghan derekterding ózi búrmalanghan, jasandy jút shyghyny әdeyi kemitilgen sandyq kórsetkish boluy әbden mýmkin. Tipti, 1937 jyly sanaq jýrgizgen adamdar toby da «qúpiya mәlimetti» әshkere qylady degen kýdikpen «halyq jauy» retinde sottalyp, jazyqsyz atylyp kete bardy.
Álihan Bókeyhanovtyng oblystyq sholulargha sýienip alghan mәlimetterine qaraghanda, Reseydegi qazaqtardyng sany 1908 jyly 4 mln. 499 myng 664 adam, al, 1913 jyly (Jetisudaghy qyrghyzdardy qosa eseptegende) 5 mln. 64 myng adam eken. 1939 jylghy jalpy Kenes Odaghyndaghy qazaqtardyng sany 3 mln. 1 jýz myng 949 adam ghana bolyp, 1926 jylmen salystyrghanda 21,7 payyzgha azayyp ketipti.
«Bir adamnyng ólimi - tragediya, milliondardyng ólimi - statistika»
Qúpiya sanaqqa ainalghan 1939 jylghy kórsetkishter boyynsha Qazaq KSR-nyng 1929 jyldan bastap astanasyna ainalghan Almatynyng túrghyndar sany 1926 jylmen salystyrghanda 1939 jyly 5 ese ósip, 230,5 myng adamgha jetti. Áriyne, búl belgili dengeyde basqa ónirlermen salystyrghanda ózgeshe kórsetkish bolghanymen, onyng negizgi sebebi - qalanyng astanagha ainaluyna baylanysty ishki kóshi-qonnnyng artuynan boluy da mýmkin.
Statistikalyq derekterdi on-solynan keltire beruge de bolady. Keybir derek kózderi sol jyldary qazaqtyng 4 mln. 100 myng adamynan airylghanyn aitady. Stalinning ózi aitypty desedi: «Bir adamnyng ólimi - tragediya, milliondardyng ólimi - statistika».
Beyimbet Maylin jaryqtyqtyng 1922 jyly jazghan «Kýlpәsh» әngimesi ashtyqtan japa shekken qazaqtyng basyna qoyylghan eng qúndy eskertkish. Oqugha dәting barmaydy, elin sýigen er enirep otyryp jazghan bolar osy shygharmany...
Eskertkish demekshi, osydan biraz uaqyt búryn «Bizge últtyq drama kerek» degen jazbamyz jariya kórgen («Almaty aqshamy», №72, 18-mausym, 2011 jyl). Atalghan maqalamyzda Qytaydyng Tanshan qalasynda bar-joghy 1 jarym minutqa sozylghan joyqyn zilzaladan qaza tapqan halyqtyng keyingi mún-nalasy arqau bolghan «Zilzala» filimi turaly sóz ete kelip, bizding býgingi úrpaqtyng sanasyn týrtip oyatarlyq osynday últtyq drama týsiru kerektigin aitqan edik. Onyng taqyrybyn alystan izdeuding qajeti joq. Bir asharshylyqtyng ózin týrli auqymdy, keng tynysty últtyq dramalyq kórkem tuyndygha ainaldyrugha bolady. Sol kezde aitqan sózimizdi taghy aitamyz: «Qazir últtyq kinomyzda últaralyq kelisim sayasatyn nyghaytu barysynda elimizge deportasiyalanghan ózge úlystardyng kelu tarihy sәtti beynelenip jatyr. Búl da kerek shyghar. Degenmen, búl ózgening tarihy. Qazaq ýshin búl filimderding paydasy - ózge úlysqa kimning qaydan kelgenin eskertu ghana. Al, qazaqty oilantatyn, býgingi baylyq pen qyzyqqa daraqylanghan qazaqty oilantatyn әlgindey últ qasiretin somdaytyn filimder dep oilaymyn».
Últtyq kataklizm - jalghyz qazaqqa emes, otarshyldyq kebin kiygen bar últ pen úlysqa tәn. Biraq, solardyng ishinen óz qoly óz auzyna jetip otyrghan býgingi Qazaqstan mәn-jaydyng basyn ashyp, óz ótkenine ýnilse qaneky degen sóz, oy barsha adamnyng kókeyinde-tin. Juyrda Elbasy osy elding kókeyindegini tap basty. «Nazarbaev Uniyversiyteti» studentterimen әngimelesu barysynda: «Bizding halqymyz basynan kóp qiyndyqty ótkerdi. Osy jyly men elimizde asharshylyqtyng 80 jyldyghyn atap ótuge tapsyrma berdim. 1929 - 1933 jyldary ashtyqtan qazaqtyng 40 payyzy qyryldy. Eger búl nәubet bolmaghanda qazir 45 - 50 milliondy qúraytyn últ bolyp otyrar ma edik?!» dedi Elbasy sózine kýrsinis sayalap.
Preziydent pәrmendi sózin aitty.
Qalghan is - tapsyrma ala jýgiretin atqaminerlerde, qoghamnyng qolynda.
Kenes kezindegi alghashqy asharshylyqty esepke alghanda - 90 jyl, keyingisimen - 80 jyl tolyp otyrghan búl azaly uaqytty qalay atap ótpek kerek?..
Bizde bastaghan isting ayaqsyz qalatyn bir jaman ghadeti bar. Mәselenki, 1992 jyly Almatydaghy búrynghy NKVD-nyng «súr ýii» janynan «Osy jerde 1931 - 1933 jj. Asharshylyq qúrbandaryna eskertkish qoyylady» degen qara tas ornatylghan bolatyn. «Bayaghy jartas - sol jartas», әlgi qara tas sol ornynda әli túr miz baqpay. Qazaqtyng «Óli riza bolmay, tiri bayymaydy» degen sózi bar ghoy. Arada 20 jyl ótken uaqytta ziyalylar men baspasóz ókilderi qansha aitsa da, ayaqsyz qalghan is Preziydentting pәrmendi sózimen qayta jandanady degen ýmittemiz.
Orta Aziya kóleminde 33 konslageri bolsa, sonyng 22-si Qazaqstan aumaghynda boldy
Sonday-aq, Alash qalasy atanghan Semeyde Alash ziyalylaryna qoyylatyn eskertkish jobasyna qarap, onyng ziyaly emes, qaradýrsin, rabaysyz, apaytós proletariat beynesin beretinin aitqan bolatynbyz. Al, Astanada juyq arada Asharshylyq qúrbandaryna arnalghan monument keshenining tanystyrylymy bolghanynan habardarmyz. Sonday-aq, 1959 jyldyng 27-shildesinde jabylghan, qazaqtyng otanasy, ziyalylardyng jary, әiel zaty qamalghan QarLAG-qa da ýlken mәn beruimiz qajet. Jalpy, zúlmat jyldary Orta Aziya kóleminde 33 konslageri bolsa, sonyng 22-si Qazaqstan aumaghynda oryn tepkenining ózi baytaq territoriyanyng iyesi bolyp otyrghan halyqtyng kózin jong maqsatty týrde jýrgizilgeninen habar bermey me?! Qolynda ketpeni bar, tarysy men jýgerisining arqasynda jan saqtaghan ózbek halqy kóshpendi, malgha qaraghan qazaqtay emes, asharshylyqtan dәl bizdey qyrylghan joq. Sonyng ózinde Tashkenttegi Shyrshyq ózenining jaghasyna kýmbezdi, әsem monument soghyp, «Ózbek memleketining tәuelsizdigi ýshin kýresken ózbek qayratkerlerining ruhyna bas iyemiz» dep jazyp qoydy. Ótken jyldary Tashkentke jol týsken bir saparymyzda jol bastaghan giydimiz kózi jasaurap túryp, ózbek qayratkerlerining (ishinde qazaq qayratkerleri de bolghan) týn balasynda Mәskeu - Tashkent poyyzynyng vokzalgha kelip jeter túsyndaghy aqyrghan dausymen myltyq tarsyly estilmeytin kezge turalap, dәl sol jerde NKVD jendetterining «tiyr» úiymdastyrghanyn aitqan bolatyn. Atu jazasyna kesilgenderding sýiegin Shyrshyq ózenine aghyzyp jiberedi eken. Mine, ótken tarih izsiz qalghan joq. Býgin býkil ózbek halqy, syrt qonaqtar sol jerge kelip, bas iyip otyrady. Al, «golodomor» dep úlarday shulaghan ukrain halqy Yushenkonyng kezinde asharshylyqtan qyrylghan ata-babasyn ornymen joqtap, azuly Reseyden keshirim súraudy talap etti...
Sherli tarih bir sheshilip ketse toqtamaydy. Jyl sayyn almatylyqtar qaladan biraz qashyqtyqta ornalasqan Janalyq auylyndaghy alyp monumentke baryp taghzym etedi. Kómusiz qalghan kóp tektining ruhyna arnap as beredi. Ilekenning balasy Sayat aqsaqal Jansýgirov sol jaqta berilgen as ýstindegi bir sózinde aityp edi: «Janalyq auylynyng balalary keyingi jyldary topyraq betine shyghyp qalghan adamnyng bas sýiekterin dopsha teuip jýretin. Babamyzdyng basyn dopsha tepken úrpaq boldyq qoy» dep.
IYә, kenes ókimeti osynday aq sónke sýiekterding ýstine qúrylghan memleket bolghandyqtan da kóp jasay almaghan shyghar...
Azaly tarihtyng qaraly betteri qala ishinde boluy qajet. Búl - keleshekte ótkenning sabaghyn úmytpaudy qamtamasyz etedi. Syrttan kelgen turister de múnday jerge bir ayaldamay ketpeydi. Qazaqstan sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandar qauymdastyghynyng tóraghasy Júmabek Áshuúlymen әngimeleskenimizde, ol búrynghy «NKVD-nyng ishki týrmesi» atanghan ghimarattyng Nauryzbay batyr men Qarasay batyr kósheleri qiylysynda әli túrghanyn, osy ghimarat aumaghynda tarihy múrajay ashudyng mýmkin bolmay otyrghanyn jetkizip edi. Ózimiz әri-beri ótkende osy ghimaratqa qarap, ish suyp sala beretinin bayqaymyz. Álgi asharshylyqqa qoyylatyn «alyp eskertkish» orny da osy manayda. Yaghni, osy aumaqty stalindik rejimnin, goloshekindik genosidtin, alapat asharshylyq pen sayasy qughyn-sýrgin qúrbandarynyng keshendi memorialdyq mýiisine ainaldyrugha әbden bolady.
P.S: Áriyne, «qyzyl terror» atanghan qyrghynnyn, onyng ishinde qúshaghy ashyq, anghal da beyqam qayran qazaqtyng shekken japasyn tandy tangha úryp aitugha bolady. Biz aldaghy uaqytta búl taqyrypqa oralyp otyratyn bolamyz. Almaty qalasynda asharshylyq zúlmatyn eske aludy qalay, qanday dengeyde atap ótemiz? Osy ispetti saualdargha qúzyrly organdardan jauap izdeymiz. Sondyqtan, qúrmetti oqyrman, siz de oy qosynyz, úsynysynyzdy joldanyz.
«Abay-aqparat»