ÁLEMDEGI POEZIYaDA IYGERILMEY QALGhAN BIR-AQ NÁRSE BAR, OL – TÝISIK ARQYLY SEZINU, BILU

- Serik Qapshyqpayúly, sizding zeynet demalysyna shyqqanynyzgha biraz jyl boldy. Nemen ainalysyp jýrsiz?

- Tynysh otyru degen daghdymda joq. Men kóbinese óleng jazumen shúghyldanamyn, odan qalsa sahnalyq shygharma jazumen ainalysatynym bar. Endi sol ekeuin de toqtatyp qoyghanyma bir jyl toldy.

- Nelikten?

- Óitkeni, ómirbayandyq roman jazyp jatyrmyn.

- Basty keyipkeri – kim?

- Áriyne, ózimmin. Basynda jenildeu jazyp, jaghdaydan tez shyghyp ketem ghoy dep oilap edim. Biraq ishine bir kirip alghannan keyin ayaghyna shyghudyng ózi qiyn eken. Oqighanyng bәri – óz basymnan ótken nәrseler. Romangha arqau bolatyn túrmys pen qoghamdyq ómirdi bes sausaqtay bilemin. Búl jaghy jaqsy-au, biraq bir shataqtyng tosyp túrghanyn eskermeppin. Ony shygharma  oqighasynyng damu, sharyqtau shegine barghanda sezindim. Ol «qayday shataq?» deysiz ghoy. Men Qytayda jasymnan baqylauda bolyp, basyma qalpaq kiyip, «asa qauipti elemet (halyq jauy degen maghanada, – Á.Á) bolyp jýrgen kezim bar. Basty túqyryp alyp, qayda aidasa sonda baryp, kýnimiz aidaumenen, enbekpenen ótipti de, «sayasat» pen «tónkeris» bir jaqta, biz birjaqta qalyp qoyyppyz. Sonyng saldarynan sol kezdegi sayasat pen tónkeris qanday satylardy basyp ótti, jogharydan qanday núsqaular men pәrmender týskeni turaly, shyny kerek, kóp bile bermeydi ekenmin. Al solardy izdep tauyp alayyn desem, búl jaqta birtal material joq. Al olardy alu ýshin Qataygha bara almaysyn, barghan kýnning ózinde Qytay ony maghan bermeydi. Sonymen artyqraq oilanyp, artyqraq qinalyp, ildebaylap jazyp kele jatyrmyn. Bir-eki tarauy qaldy. Qúday qalasa, jyl sonyna deyin bitirermin be dep otyrmyn.

- Búl kýnge deyin qansha enbeginiz jaryq kórdi?

- Qazirge deyin on shaqty kitabym shyqty. Qazaqstannyng ózinde alty kitabym jaryq kórdi. Onyng ishinde «Joq» romany, «Kýn shyghys», «Jylqy ishinde ala jýr» jәne «Tas» atty ólender jinaghym, «Jer basyp jýrgender» legen әngimeler men pisealardyng toptamasy bar.

- Sizding pisealarynyzgha súranys bar ma?

- Men mynau Múhtar Áuezov teatyrynyng rejisseri Áubәkir Rahimov degen jigitke juan-juan ýsh piseamdy aparyp bergemin. Ol jigit qúlshynyp oqyp shyghyp: «Agha, myna pisealardy dәl qazir qoyam dep aita almaymyn. Óitkeni, bizge týsiniksiz Qytayda bolghan oqighalar jazylghan eken. Kitap qyp shyghara beriniz, sodan keyin qayta bir oqyp kóreyin», – dedi.

- Al ólenderiniz qalay qabyldanyp jýr?

- Synshylar tiyisinshe bagha berip jýr. Jazushy Qabdesh Júmadilov «Tas» degen ólender jinaghyma syn pikir jazdy. Ol: «Seke, alghashynda sening ólenderine tosansyp bara almaghanym shyn, al keyindeu eki-ýsh shumaqtyq ólenderindi oqyp baryp sodan keyin kiristim», – dedi. Qabdeshting búl maqalasy mening shygharmashylyq jasampazdyghyma kuәlik etetin, dóp basqan jәne óte bilip jazylghan syn-bagha dep esepteymin. Odan basqa aghayyndardyng da pikiri jaman bolghan joq. Al mening ólenderimdi týsinbeytinder de bar.

- Týsinbeytini qalay?

- Búlardy týsinbeui degen de, sózding búzyluynan nemese óleng qúrlysynyng astyn-ýstin ketuinen bolyp túrghan joq. Ángime – mening ólenimning negizgi iydeyasynda jatqanday. Álemdegi poeziyada iygerilmey qalghan bir-aq nәrse bar dep oilaymyn. Ol – týisik arqyly sezinu, bilu. Búrynghyday aighay salu, úrandatu degenderding bazary qazir ótip ketken. Óziniz bilesiz, adamdardyng jaratylysy, aqyl-oyy men minez-qúlqy zamangha say ýnemi ózgerip otyrady. Qazir adamdargha qarasanyz bir týiitkildin, bir sezimning jeteginde jýrgen siyaqty. Solay ma? Ol – býgingi túrmys-tirshilikting qalyptastyrghan psihologiyalyq qalyp-tarihy. Búl psihologiyalyq tarih – bir kezeng emes. Qanday oi, týitkil basqa keldi, sony poeziya tiline týsiremin. Al «Oy, búlbúl-ay, oi, dәuren-ay, ol solay-ay...» degen sekildi ashyq nemese týsindirip jazudy óz basym qalamaymyn.

MEN OSY KÝNGI KÓP JAZUShYNYNG ENBEGINEN TITTEY DE ÚLTTYQ AYShYQ TABA ALMADYM, BÚL – BIR. EKINShIDEN, SÓZERI YLGhY TÝSINDIRUMEN

- Siz negizinen ólendi astarlap jazasyz ghoy, solay ma?

- Negizinen soghan sayady. Astarlap ta jibermeymin. Biraq oiymnyng tosyn týitkili bolghandyqtan oqyrmangha biraz týsiniksizdeu bolatyn shyghar. Sózding qisyny kelgende aita keteyin, sausaqpen sanap alarlyqtay jazushylar bolmasa, men osy kýngi kóp jazushylardyng enbeginen tittey de últtyq aishyq taba almadym. Búl – bir. Ekinshiden, sózderi ylghyy týsindirumen ketedi. Anau bylay bolghan, mynau solay ótken, anau sýitken degen sekildi... Ei, aghatay-au, ol ózi әdebiyet bolghannan keyin, aldymen kórkemdik jaghynan kelu kerek qoy. Aytpaghyndy sen týsindirme, oqyrman ózi angharyp týsinu kerek, әri óleng olargha kórkem sezim silauy kerek. Yaghny ondaghy neler súlu sózder, ne keremet sóz iyirimderi bir tútas boluy shart. Al qazirgi әdebiyet osydan jútap barady. Onyng búlay jútauynyng ózi tilge baylanysty bolyp otyr.

«QAZAQ ÁDEBIYETI QARTAYDY, TOQYRADY» DEGEN SÓZDING JANY BAR. BIZ ÁLI ESKI SOSIALISTIK REALIZMNING IYLEUINEN ShYGhA ALAY JÝRMIZ

- «Qazaq әdebiyeti qartaydy, toqyrady» deushiler bar, sizding búl sóziniz  osynyng dәleli emes pe?

- «Qazaq әdebiyeti qartaydy, toqyrady» degen sózding jany bar. Óitkeni, biz әli eski sartaban sosialistik realizmning iyleuinen shygha almay kelemiz. Búl sózim keybireulerding shamyna tiyetin shyghar. Men aqiqatyn aityp otyrmyn. Ádebiyet búl qalpynda túra almaydy, eger túrsa qazirgi túrmys-tirshiligimizge, adamy sezimimizge tótep bere almaydy. Keshegi әdebiyet әlsiz, toqyrady degenen aulaqpyn. Onyng nebir keremet ýlgileri bar ghoy. Mysaly, Múhtar Áuezovtyng «Qarash-qarash oqighasy», «Qily zamandy», «Kókserekti», «Qorghansyzdyng kýni» jazylghanda sol kezdegi «jana әdebiyet» degen aghymdy bastalghan ghoy. Árqashan әdebiyet osynday janaryp otyrmasa, kesh qalyp qoyamyz.

- Shyndyghynda qazirgi әdebiyet sol kezdegi әdebiyetke jete almay qalghan joq pa?

- Oghan jete almay qalghandar kóp, oghan jetem dep әurelenuding de keregi joq. Aqiqatyn  aitqanda, ol – mýlde basqa әdebiyet.

ÁDEBIYETKE «KEYIN» JÁNE «BÚRYN» DEGEN ÓLShEM QOYYLMAUY KEREK. ÁDEBIYET – BÚDAN MYNG JYL BÚRYN JAZYLSA DA ÁDEBET, BÚDAN MYNG JYL KEYIN JAZYLSA DA ÁDEBIYET. ÁDEBIYET – ÁLEMDIK OY TUYNDYSY

- Tәuelsiz Qazaqstannyng qazaq әdebiyeti qalyptasyp ýlgerdi me?

- Búl turaly jazushylardyng birazy aityp ta jýr. Jaqynda bir ýlken jazshynyng auzynan «Qazir dýnie onsha sabasyna týse qoyghan joq, sondyqtan jana zaman әdebiyetin jasaugha asyqpau kerek» degen sózdi estip qaldym. Múny onyng qanday oimen aityp otyrghanyn bile almadym. Biraq men búl pikirmen kelise almaymyn. Qazir sosialistik qysym, újymshyldyq-kollektivizm degen talqandalyp, jana zaman ornady. Uaqyt jýgen-noqtandy sypyryp alyp, qayda barsan, sonda bar, erkinsing dep otyrghan joq pa?! Qalamgerlerding izdegeni de osy emes pe? Qay taqyrypta, qay janrda qalay jazamyn deseng de, tizgin-shylbyryng óz qolynda. Biylikting de, basqanyng da talasy joq. Nege jazbasqa?! Jazyp jýrgender bar, biraq ahual tәuelsiz Qazaqstannyng qazaq әdebiyeti qalyptasty deuge kelmeydi. Ádebiyetke «keyin» jәne «búryn» degen ólshem qoyylmauy kerek. Ádebiyet – búdan myng jyl búryn jazylsa da әdebiyet. Tipti, búdan myng jyl keyin jazylsa da, әdebiyet. Ádebiyet – әlemdik oy tuyndysy. Al endi taqyryp salmaqty, týr tarihy shygharma bolyp zertteudi  talap etse,  onyng jóni bir basqa. Modernizm (múny men týisik, eles әdebiyeti dep jýrmin) әdebiyetine de eshqanday uaqyttyn, mezgildin, sayasattyng әseri bolmaugha tiyis, tipti әuliyeliktin, danyshpandyqtyng keregi joq. Búl – osynday. «Ádebiyet harektir ashady» degenge óz basym senbeymin. Bәri sening jazushylyq sheberligine baylanysty. Adamnyng harekterin, obrazyn ashu degen bir qyspaqtar bar ghoy. Al modernizm әdebiyeti oghan  erkin qaraydy, odan attap ta ketui mýmkin. Ol sening jazushylyq sheberligine baylanysty. Mine, osydan baryp qazirgi әdebiyette shabandau barlyghy bayqalady. Auyldyng az jazylyp, qalanyng jazylmay jýrgeni, naryqtyq ekonomikagha boylap barmaghanymyz shyn. Modernim әdebiyetine múnyng bәrining qajeti joq. Áriyne, sayasat qalyptastyrghan qoghamdyq ómirdi de jazugha bolady. Biraq keshegi kýnning ómiri saghan ómir bola almaydy. Al senen keyinglerding ómiri saghan taghy ómir bola almaydy. Ár dәuirding bir-birine úqsamaytyn óz ómiri bar. Demek, sol ómirdi qotara jazu – әdebiyetining mindeti. Shynghys Aytmatovtyng shygharmalary naqty ómirden alynsa da, týisik әdebiyetimen jazylghan. Olardy mynjyldan keyin oqysang da óz qúnyn joghaltpaydy. Dәuir shenberinen attap ketkendikten de qúndy bolyp túr. Bizge, mine, sonday әdebiyet qajet. Ókinishke oray, onday әdebiyetting auyly alys bolyp túr. Qazir bir jastar modernizmmen jazyp jýr, kóp-kórim sauaty bar, biraq til degennen maqúrym. Jútang tilmen jazylghan shygharmadan qanday jylulyq sezinersin.

QAZIRGI JASTAR TOLYQ QANDY QAZAQ TILINDE SÓILEY ALMAYDY. ShYNY KEREK, ONDAY ORTA DA JOQ QOY SÓILEP TÚRGhAN

- Jastar talpynysyna kónliniz tolmaytyn siyaqty ghoy?

- Ángime tolu-tolmau da emes. Óitkeni búl jazushylar da osy – zamannyng tuyndysy. Olardyng kýn kórip otyrghan tili – qazirgi qazaq tili. Biraq jazushyda tyrysu, izdenu degen boluy kerek emes pe? Qazirgi jastar tolyq qandy qazaq tilinde sóiley almaydy. Shyny kerek, onday orta da joq qoy sóilep túrghan. Sening ýlken jiyndaryn, ýkimet pen parlamentin  basqa tilde sayrap túrghan joq pa? Sening keleli shygharmalaryng da basqa tilde jazylghan. Sonda búlar tildi qaydan tabady? Shabandasa meyli, biraq zer salyp, izdenuleri kerek. Bir jastau jazushy: «Shapany qyzyl tobyqqa deyin týsip túr» dep jazypty. Qazaq «qyzyl tobyqqa deyin» dep aitpaydy, «qyzyl asyqqa deyin» dep aitady. Tipti, jastardy qoyyp ýlken jazushylardyng ózi sózdi búzyp, tek elden estigenin ghana qaghazgha týsirip  jýr. Mysaly, «auzyn ashsa jýregi kórinedi» degen túraqty sóz tirkesi bar ma qazaqta? Ol tipti fizologiyalyq túrghydan da dúrys kelmeydi ghoy. Onyng dúrysy «auzyn ashsa kómeyi kórinedi» emes pe? Endi biruleri «Qoyshy kóbeyse, qoy aram óledi» dep qoldanyp jýr; onyng ejelgi núsqasy «Molda kóbeyse, qoy aram óledi» emes pe edi? «Pora-pora bolyp terleydi» degen nedegen sóz. «Alty airyghynan ter aqty» degen sóz ghoy bayaghy. Múny kórip otyryp býgingi jastardy kinalaudyng ózi artyqtau bolar.

- Sózdi búzyp sóilemeu ýshin ne isteu kerek?

- Radiony tyndap, teledidar kórseniz, kitaptardy oqysanyz – janaghyday jansaq jazylghan sózder kóp. Osylay kete berse, qazaq tili til bolyp bir kәdege jaray ma?! Mýmkin emes qoy. Qazaq tilining yqpalyn  kýsheytemiz degen bir basqa da, al tildi búzyp qoldanyp jýrgendi týzeu bir basqa. Búdan búryn bir jinalysta men mynaday bir oy aitqan edim: telearna men radiogha, baspalargha tildi jaqsy biledi-au degen adamdy syrttay baqylaushy etip qoy kerek degen. Eger ol adam «osy qalay eken» degen kýmandy sózderge týzetu engizip, aqyl-kenesin aityp otyrsa, 5-6 jyldyng ishinde talay sóz týzelip keter edi. Al myna búzylghan tilindi týzemey túryp, «Qazaq tilin jarylqaymyn» deu bos sóz. Múnday búzylghan sózder әrberden keyin basqa últ emes, qazaqtyng ózine kerek bolmay qalady. Óitkeni, kýsh-quaty әlsiz, alymdylyghy joq, keleli kenesten qúralmaghan, sening jan dýniyendi bir sapyryp jibere almaghan, bar-joghyndy týgendey almaghan, kartop satugha әreng jarap túrghan til kimge kerek? Al jastar qaytedi, osy bilgenimen algha zymyraydy. Qansha jerge baratynyn bir Qúday biledi.

MYNA ZAMANDA AGhYLShYN TILIN BILMEY, ILIKKE JARAP, HALYQARALYQ ARENAGhA ShYNA ALMAYSYN. OL – ÓRKENIYETTIN, BILIM-GhYLYMNYNG TILI BOLYP TÚRGhAN JOQ PA? NEGE ÝIRENBESKE?!

- Býgingi «Ýsh túghyrly til» degenge qalay qaraysyz?

- Múny kóp adam jaqsy kórmey jýr ghoy. Meninshe búl – óte dúrys. Myna zamanda aghylshyn tilin bilmey, ilikke jarap, halyqaralyq arenagha shygha almaysyn. Ol – órkeniyettin, bilim-ghylymnyng tili bolyp túrghan joq pa? Nege ýirenbeske?! Al orys tili – ózinning kýndelikti ýirenshikti tilin. Al qazaq tili – óz tilin, bir-aq janaghy eki til ýstemdik alyp, qazaq tiline erik bermey túr. Sondyqtan osynyng sebep-saldaryn izdep, kemistik jaghyn týzeu kerek. Tughan tilimiz orys tili men aghylshyn tilining kólenkesinde qalyp qalmauy kerek. Eger qasa-qana memlekettik tildi qoldanbaytyndar, qorlaytyndar bolsa, zang boyynsha jauapkershilikke tartu kerek. Tilimiz  qauqarlanyp kýshine enip  túrsa, biz neden qorqamyz.

QAJYQÚMAR ShABDANÚLYNYNG BIREUGE ELIKTEGENIN ÓZ BASYM KÓRGEN DE, BILGEN DE EMESPIN. BASQA BIREUGE ELIKTEP JAZATYN QALAMGER – OL EMES

- Jaqynda jazushy Dulat Isabekov respublikalyq «Ýsh qonyr» gazetine bergen súhbatynda Qajyqúmar Shabdanúlynyng 6 tomdyq «Qylmys» romanynyng memlekettik syilyqqa ilinbey qalghan sebebine bylay uәj aitypty: «Shynyn aitsam, búl memlekettik syilyqqa úsynatynday soqtaly shyghyrma emes. Ashu-yzamen jazylghan úzyn sonar maqala siyaqty. Ekinshiden, ol әli ayaqtalmaghan. Al memlekettik syilyq alatyn shygharma «Alasapyrannan» artyq bolmasa, kem bolmauy tiyis». Sizding búghan alyp-qosarynyz bar ma?

- Qajekenning kóp tomdyq búl shygharmasyn bastan-ayaq zer salyp tolyq oqyghan adam bolsa, sonyng biri – menmin. Alghashqy ýsh kitabyna Qytayda jýrgende qanyqpyn. «Qylmystyn» ýshinshi kitabynyng týpnúsqasyn Shynjang halyq baspasyna kezinde men aparyp bergen edim. Ókinishke oray, alghashqy eki kitaby júrt qolyna tiygenimen, ýshinshi kitaby týptelmey jatyp qoldy boldy. Ol bir tarihi, sayasy jaghday. Al endi sizding súraghynyzgha oralar bolsaq, D.Isabekovtyng búl pikirin oqyp men birtýrli titirkenip kettim. Adam balasy ózinen ózi qymsynatynday bir ynghaysyz jaghday bolghan. Atalghan romandy Dulattyng tolyq oqyp shyqqanyna kýmәnim bar. Bas keyipker Bighabyldyng tútas ómirin ózek etken alasapyran dýnie órby kelip, sonynda onyng atamekeni Qazaqstangha oraluymen ayaqtaydy. Odan ary ol qayda barady?! Men Dulatty jaqsy bilemin, syilaymyn, kókeyine týigenin betke aitatyn, jýrekti, qalamy qarymdy jazushy, dramaturg. Al Q.Shabdanúly turaly búl pikirining asyghys, oilanbay aitylghany kózge úryp túr. Siz bilesiz be, túrmede jatyp 6 tom kitap jazbaq týgili, alty jol óleng jazudyng ózi qanshalyqty qiyn ekenin. Eshteme jazbaghan kýnning ózinde 40 jyl boyy tentirep jýru bir jazushy ýshin qanday qasyret ekenin jaqsy týsinuimiz kerek edi. Amal neshik!.. Múny «janylmaytyn jaq joq, sýrinbeytin túiyaq joq» dep týsingenimiz dúrys siyaqty. Áriyne, týrmede kórgen azap bir baqa da, әdebiyet degen bir basqa. Azap pen әdebiyet ólshenbeydi ghoy. Solay bolghan kýnning ózinde «Qylmys» romanynyng kórkemdik dengeyi, oqighasynyng soqtaldyghy, qamtyghan mazmúnynyng úlan ghayyr kendigi, shólindi qandyratyn tildik iyrimder, býgingilerge tansyq qazaq tilining órnegimen sheber órilui, romandaghy sipattalghan shyndyqtyng býkil Qytay ýkimetine әser etui, ony sekem aldyruynyng ózi nege túrady. Sol ýshin de jazushy Qabdesh Júmadilov «Qylmys» ýshin janyn saldy, әli salyp ta keledi.

- Qabdesh demekshi, Qabdesh Júmadilov Shabdanúlyna jerlestik, aghayynshylyq jasap jýrgen joq pa?

- Mýlde olay emes. Q.Júmadilov ondaygha baratyn, kóringen jerge bey-bereket túmsyq súghatyn qalamger emes. Ádebiyet – ardyng isi deytin bolsaq, ol azamattyghyn tanytyp, kitaptyng shyghuyna múryndyq boldy. Bastan-ayaq «Qylmystyn» alty kitabyn bir emes, birneshe ret oqyp shyqqan Qabdesh qana. Onyng búl kitapqa әdil baghasyn berip, syilyq aluyna shyr-pyr bolghanynyng nesi aiyp. Eger Dulat aitqanday, «Qylmys» «Ashu-yzaman jazylghan úzyn sonar maqala siyaqty bolsa», «Jas alash» gazeti qor qúryp, qoghamdyq pikir jinap, «Qylmysqa» syilyq dayyndap әure bolmas edi ghoy. Aqiqatyn aitar bolsaq, «Qylmys» jenil qaraytyn onay, ospaq tuyndy emes. Ony qazaq әdebiyetindegi zaty bólek, shoqtyghy biyik úly enbek dep aitugha әbden haqymyz bar.

- Qajyghúmar Shabdanúly bireuge elikteytin jazushy ma?

- Ol kisining bireuge eliktegenin óz basym kórgen de, bilgen de emespin. Basqa bireuge eliktep jazatyn qalamger – ol emes. Ózi kórgen, bilgen, miyna toqyghan dýniyelerdi eshkimge úqsamaytyn әdispen sheber surettep, somdaghany biz sóz etip otyrghan «Qylmys» romanynan bayqalyp túrghan joq pa?! Qajekeng asa zerek,  este saqtau qabileti óte kýshti, bir aitqanyn ekinshi qaytalamaytyn adam. Bizder siyaqty material izdep alashapqyn bolmaytyn, sarabdal jazushy. Onyng ózgesheligi de osynda. Biraq M.Áuezovtyng shygharmalaryn óte sýiip oqityn. Ásirese, «Qily zamandy» qolynan jii kóretinmin. Búlardan bólek kitap sóresinen «Mynbir týnnin» segiz tomynan basqa kitap kórmeushi edim.

EGER QAJYQÚMAR ShABDANÚLY 1987 JYLY EKINShI RET  15 JYLGhA SOTTALMAGhANDA «QYLMYSTYN» 6 TOMY QYTAYDYNG ÓZINDE YN-ShYNSYZ BASYLYP ShYQQAN BOLAR EDI

- Biylikting «Qylmys» romanyn onsha elep-eskermey túrghany Qytay men Qazaqstan arasyna syzat týspesin degennen tuyndap otyrghan joq pa?

- Qajyghúmar Shabdanúly óz taghdyryn, kórgen azabyn jazghanymen, Qytaydyng sayasatyna, betalystaryna soqpay, sýikenbey óte almady. Biraq ospadarlyqpen orynsyz aitqan, jaghadan alyp, bet jyrtqan jeri joq. Bәrin kәdimgi әdeby etikamen әdemi jetkizip otyrghan. Osy arada basyn ashyp aita keteyin, jazushy shygharmasyna túzdyq bolghan – Qytaydyng sol kezdegi sayasaty. Reformashyl sayasatker Dyng Shaupyng biyligi ornaghannan keyin  «әsire solshyl sayasat jýrgizildi, kóp adam jazyqsyz jazalandy» degen bagha berilip, kóp adam aqtaghan bolatyn. Aqtalghandardyng ishinde Qajekeng de, men de bar edim. Al Shabdanúlynyng 1987 jydy 15 jylgha temir tordyng arjaghyna qayta toghytyluy aldynghysymen mýlde qatysy joq. Búl bir kezdey soq,  kelensiz jaghday edi. Eger osy joly Qajekeng sottalmaghanda «Qylmystyn» 6 tomy Qytaydyng ózinde yn-shynsyz basylyp shyqqan bolar edi. Bәribir Qytay biyligi «sen qylmyskersin» dep qaghaz-qalamyn qolynan tartyp alghan joq. «Qylmystyn» songhy ýsh kitaby osy temir tordyng ishinde dýniyege keldi. Eger Qajekeng Qytaygha óte qauipti adam bolsa, onda múnday mýmkindik bermes edi. Sondyqtan múnda siz aitqanday eki el arasyna selkeu, syzat týsetindey ýlken mәsele joq dep oilaymyn. Janaghyday ekiúday pikilerding shyghuy, «Qylmysty» bastan-ayaq әdil syn kózben dúrystap oqymaghannyng kesirinen bolsa kerek.

Sayasat degen kýnning ózinde osy biz neden qorqamyz? Tәuelsiz el bolghanymyz qayda?! Onyng ýstine kórkem shygharmanyng ne kinәsi bar? Kitapta qazaqtyng tarihy, rular qarym-qatnasy, tipti jalpy qazaqtyng jaratylysy sol kýiimen túnyp túr ghoy. Syilyqqa úsynylghannan keyin memlekettik syilyq berilmegen kýnning ózinde, onyng sharttaryna sәikes kelmegen kýnning ózinde Q. Shabdanúly atausyz qalmau kerek edi. Eger búl kitapty el oqysa, jastar bilse, últymyzdyng ruhynyng ósuine ýlken ýles bolar edi. Biz syrttaghy tarihymyzdy syilauymyz kerek, Qajekeng siyaqty últymyzdyng azamattaryn han kóterip, qazirgi jastargha ýnemi aityp, ýlgi-ónege etuimiz kerek qoy.

MEN «QARALY KÓShTIN» OQIGhASY BITIK, JAQSY ShYGhARMA EKEN. OSYNY TAGhY BIRAZ JETILDIRE TÝSIP, MEMLEKETTIK SYILYQQA ÚSYNUGhA NEGE BOLMASQA» DEP AYTQANYM RAS

- Jәdy Shәkenúoynyng «Qaraly kóshin» oqydynyz ba?

- Oqydym.

- Qanday eken?

- «Qaraly kóshte» surettelgen oqighalar men kóterilisterding kóbin men bile bermeydi ekenmin. Biraq men búl romandy oqyp tәnti boldym. Oqighalardyng kóbi faktige sýienilgen. Sondyqtan da romannyng tartymdylyghy men shynayylyghy basym.

- Jaqynda bir qalamger inilerinizding auzynan: «Jәdy Shәkenúlynyn  «Qaraly kósh» romanyn Jaushylar odaghynda talqylaghynda Serik aghamyz: «Búl roman memlekettik syilyq emes, Nobeli syilyghyn alugha tatidy» dep aitypty» degenin estidim. Búl ras pa?

- Álimjan, sen de meni biraz biletin shygharsyn. Men olar aitqanday kisi emespin. Onday ospadar sózdi óz basym jek kóremin. Men «Qaraly kóshtin» oqighasy bitik, jaqsy shygharma eken. Osyny taghy biraz jetildire týsip, memlekettik syilyqqa úsynugha nege bolmasqa» dep aitqanym ras. Al Nobeli syilyghy degen sózdi men auyzgha alghan emespin. Nobeli syilyghy kisi oinaytyn syilyq emes qoy. Alayda «Nobeli syilyghyn biz de alushy edik» dep keude ghaghyp jýrgender bar ghoy. Myqty bolsa, alyp kórer. Ózing oilap kórshi, «Qaraly kóshti» tym joghary nәrsemen salystyru әbestik qoy. Sen múny aitasyn, «Jaqynda jazushy Túrsynәli Ryskeldiyevting 70 jyldyq mereytoyynda Qapshyqbayúly T.Ryskeldiyevti Iliyas Esenberlinnen joghary túrady depti» dep aityp jýrgenderdi qaytesin. Túrsynәli turaly bayandama jasaghanym ras, biraq onda Iliyas Esenberlin turaly bir de bir sóz joq-tyn. Ol turaly T.Ryskeldiyevting ózi de oilamaghan shyghar. Osynday jenil auyzben ósek shygharatyn birli jarymdy adamdar bar. Keybirining kim ekenin de bilemin. Ol aitqan әngimesin elge kýldirtip tyndatu ýshin be, joq adamdy mazaq, keleke jasau ýshin be, әdeyi shygharghan sekildi. Búl – onyng maghan jasaghan qiyanaty, japqan jalasy.

«QARAJORGhA» QAZAQTA BÚRYNNAN BAR BI. BÚGhAN EShKIM TALASPAYDY, TALASSA, ÁLDEQAShAN SOLARDYNG BIREUI BIRDEME AYTQAN BOLAR EDI GhOY

- Qazir «Qarajorghanyn» qazaqtyng bii ekenine kýmanmen qaraytyndar da payda bolypty. Búl turaly pikirinizdi bilsek. 

- «Qarajorgha» biyine eki-úshty oida boludyng qajeti joq. Ol – qazaqta búrynnan bar bi. Búghan eshkim talaspaydy, talassa, әlde qashan solardyn  bireui birdeme aitqan bolar edi ghoy. Mening bala kezimde Qytaydyng qazaqtarynda osy by bar bolatyn. Biz sol  kezde biyleushi edik. Shyny kerek, «Qarajorghany» búl jaqtaghy halyq ta jyly qabyldady.  Qazirgi jastar jana ómirge sәikestirip keremet biylep jýr. Sóitip, búl by býkil Qazaqstannyng týkpir-týkpirine tarady.  Biz búghan quanuymyz kerek. Biz nege osy qazaq әdebiyeti men mәdeniyetine jana kelip qosylghan qúndy dýniyelerge kýmәnmen qaray beremiz. Basqalardan úyalmaymyz ba?!.

QAZAQTY KÓBEYTKENDI QOYYP, BARGhAN SAYYN AZAYTYP ALMASAQ BÁREKELDI

- Qazaqtyng sanyn qalay kóbeytemiz?

- Qazaqty kóbeytkendi qoyyp, barghan sayyn azaytyp almasaq bәrekeldi. Aynalayyn, sening «oralman» degen qara orman halqyng shetelde jatyr ghoy. Sony bizge Qúday ózi syilap otyrghan joq pa?! Bala tuyp, halyqtyng sanyn kóbeytinder de – sol oralmandar. Memlekettik tilde sóileytinder de – sol oralmandar. Sondyqtan sheteldegi qalyng qandastarymyzdy tarihy Otanyna tezdetip oraltu kerek. Búl Qazaq Elining HHI ghasyrdyng basyndaghy basty sayasaty, negizgi qam-qareketi boluy tiyis. Kesheuletuge әste bolmaydy. Eger kesheuildetsek, ómir baqy opyq jeytin bolamyz.

- Qazir shetelderden «mamandyghy bar qazaqty qabyldau kerek» dep otyrghan joq pa?

- Búl dúrys emes. Toyghannan keyin nandy bir ýzip alyp, olay-bylay tastaudy qazaq «nanteptilik» deydi. Sol siyaqty búl «halyqteptilik» bolady. Halqyndy tolyq keltire almay jatyp, al kelgenderin «oqyghandar», «oqymaghandar» dep sortqa bólseng qalay bolghany. Sen bәrin qabyldasan, onyng ishinde oqyghany da keledi, oqymaghany da keledi. Onyng oqymaghandary eginshi, malshy bolar. Ol jaman ba? Erteng olardyng balalarynan Elbasy, ghalym, oqytushy, tehniyk, injener, aqyn-jazushy taghy basqa shyqpasyna kim kepil?! Múny nege oilamaymyz? Qazir «Qazaqstan oqyghan qazaqty ghana alady eken, bilimi joqtar olargha kerek emes eken» degen sóz sheteldegi qandastarymyz arasynda jeldey esip jýr. Bireuining jaghdayy kelmese, bireuining qoly qysqa shyghar. Sol ýshin olar kinәli me, aiypty ma?! Oralmandar Kóshi-qon agenttigine barsa, kvota beru ýshin mamandyghy bargha 10 ball, al mamandyghy joqqa 2 ball qoyayp qansha әurege salghany esimizde qalyp qoydy. Ol bilim alyp kele almaghanymen, elge adam әkelip otyr ghoy. Jaraydy, erekshe kerek mamandar bolsa, úsynys jasap shaqyryp alayyq. Múnday tәsil de qazir iske asyp otyrghan joq qoy. Búdan 15 jyldyng aldynda Qytaydan bir shoghyr týrli mamandyq iyeleri keldi, onyng ishinde ózing de barsyn. Aytshy, solargha kim ie bolyp mamandyghy boyynsha júmysqa tartty. Eshkim tartqan joq, kóbi kýn kóris ýshin bazar jaghalap ketti. Múny nege eskermeymiz?!

Oralmandargha qatysty sayasaty óte әlsirep ketti. Osynyng kesirinen qazir kóshi-qon sayabyrlap barady. Onyng ýstine Kóshi-qon komiyteti de jabylyp tyndy. «Toqal eshki mýiiz súraymyn dep qúlaqtan airylypty» degenning kerin kiymesek bolghany.  Eger jaghday osylay jalghasa berse, kýnderding birinde kóshi-qon mýldem toqtap qaluy ghajap emes.

ADAM BÚZYLDY DEU QISYNGhA KELMEYDI. ShYNAYY ADAM BÚZYLATYN BOLSA, DÝNIYENING TAS-TALQANY ShYGhADY. ADAMZAMANDY QALAY BÚZADY. ADAMDY BÚZSA, ZAMANNYNG ÓRKENIYETI BÚZADY

- Adamdy zaman búza ma, joq zamandy adam búza ma?

- Adam búzyldy deu qisyngha kelmeydi. Shynayy adam búzylatyn bolsa, dýniyening tas-talqana shyghady. Al zamandy qalay adam búzady? Adamdy búzsa, zamannyng órkeniyeti búzady. Adamnyng qyzmeti, aqyl-oyy men ruhany mәdeniyetning kóp bólegin qazir osy órkeniyet jaulap aldy. Osyghan baylanysty adamnyng mindeti men róli barghan sayyn әlsirep barady. Búrynghy kómpis, adal enbegimen kýn kóretin qarataban, quanatyn, qayghyratyn adamdar azayyp barady. Onyng mindetin tehnika tartyp alyp otyr. Kýndelikti túrmysqa da tehnika kirip aldy. Otyng janyp túr, suyng qaynap túr, tamaghyng pisip túr,  jaryghyng janyp túr.  Órkeniyetting sheksiz damuy adamzatqa qauip tóndirui әmden mýmkin. Sodan baryp adamda psihologiyalyq qalypsyzdyq payda boyp, tipti onyng adamdyq qasiyetten arylyp robyttargha ainalyp ketui de ghajap emes. Órkeniyetti tejep, óz qalpynda mengere bilse, onda búl qauipting aldyn alugha bolady. Mysaly, órkeniyetti elde jasap jatqan japondyqtar artyq elektr-energiya júmsamaydy, robyttardy artyq qoldanbaydy, tehnikany artyq paydalanbaydy.

- Sonda ruhany mәdeniyet órkeniyetting qúrbanyna ainalyp bara  jatqan joq pa?

- Óte oryndy aitylghan sóz. Ruhany mәdeniyetimiz órkeniyetting qúrbanyna ainala bastady. Qazirgi adamdar órkeniyetsiz attap basqysy kelmedi. Qit etse, órkeniyet adamgha qyzmet jasau kerek dep biledi. Solay emes pe? Sening oiyndy da, sening qiyalyndy da, sening sanandy da bauyrap, jaulap alghan órkeniyet emes pe?! Onysyz jan baghudan qalyp barady ghoy adamdar. Al balalardyng bar enbegi-ermegi – kýndiz kompiuter, týnde internet. Sodan airyp kór, balang ne bolar eken. Eger odan aulaq bolsa, shekten aspasa – óz qialymen birdeme oilap, óz oiymen sabaq oqyp, óz oiymen esep shygharar edi. Al sening qiyalyng men oiyndy komiputer alyp men telefon júmys jasap berip túr ghoy.  Osydan baryp adam búzylmaghanda, zaman búzyla ma?! Múny aita berip, adam men tehnikany qarysy qoidyng ózi qiyn. Óitkeni komliutersiz qazirgi aqparatqa qol jetkizu mýmkin emes. Alayda osy órkeniyetten jenilmeu ýshin, aldaghy alysqa aman jetu ýshin sanaly órkeniyet pen imandylyq kerek. Salauatty ómir saltyn qalyptastyra biluimiz kerek.

- Ángimenizge raqmet! Jana belesterge jete beriniz!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly 

Súhbat berushi: aqyn-jazushy Serik Qapshyqbayúly, Shynjang jazushylar odaghynyn, Qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi. Qytay memlekettik syilyghynyng iyegeri. Qazaq Eli tәuelsizdingining 10 jyldyghyna oray arnayy medalimen marapattalghan. On shaqty poeziyalyq, prozalyq kitaptyng avtory.

Eskertu: Búl súhbat aqyn-jazushy, marqúm Serik Qapshyqbayúlynan 2010 jyly qarasha aiynda alynghan. Aqyn Serik Qapshyqbaysúly 2018 jyly 15 qantar kýni 83 jasynda Astanada qaytys boldy.  

Abai.kz