Altyn besik auyl elding altyn qazyghy desek te, auyldyng býgingi hali shatqayaqtap, keybir auyldar tipti mәngilikke joyylyp bara jatyr. Óitkeni songhy jyldary qazaqy auyldarda júmyssyzdyqtyng saldarynan jastardyng deni ónerkәsibi men júmys oryndary kóbirek qalaly aimaqtargha qaray yghysyp, onyng kesirinen auyldaghy mektepterde bala sany azayyp, býtindey auyldar aimaqtyng kartasynan endi qaytip kórinbestey bolyp syzyldy.

«Ólmegenge - óli balyq» degendey, qarasha auylyn tastamay kýndelikti kýibeng tirlikpen malyn baghyp, ne bolmasa qam-qareketin erterek jasap, egin egip, kókónis ósirgender bolmasa, býginde auyldyq jerlerde eki qolgha bir kýrek taba almay jýrgender kóp. Ásirese, onyng kóbi qazaqy auyldar bolghany tipti namysyna tiyedi. Auyldaghy aghayyngha júmys bar ma desen, tek mekteptegi azyn-aulaq múghalim men qausaghan zeynetkerlerden basqa túraqty tabys tabatyndar joq ekenin aityp zar iyleydi.

Altyn besik auyl elding altyn qazyghy desek te, auyldyng býgingi hali shatqayaqtap, keybir auyldar tipti mәngilikke joyylyp bara jatyr. Óitkeni songhy jyldary qazaqy auyldarda júmyssyzdyqtyng saldarynan jastardyng deni ónerkәsibi men júmys oryndary kóbirek qalaly aimaqtargha qaray yghysyp, onyng kesirinen auyldaghy mektepterde bala sany azayyp, býtindey auyldar aimaqtyng kartasynan endi qaytip kórinbestey bolyp syzyldy.

«Ólmegenge - óli balyq» degendey, qarasha auylyn tastamay kýndelikti kýibeng tirlikpen malyn baghyp, ne bolmasa qam-qareketin erterek jasap, egin egip, kókónis ósirgender bolmasa, býginde auyldyq jerlerde eki qolgha bir kýrek taba almay jýrgender kóp. Ásirese, onyng kóbi qazaqy auyldar bolghany tipti namysyna tiyedi. Auyldaghy aghayyngha júmys bar ma desen, tek mekteptegi azyn-aulaq múghalim men qausaghan zeynetkerlerden basqa túraqty tabys tabatyndar joq ekenin aityp zar iyleydi.

Mektep demekshi, ótken jyldyng ózinde ghana Aqmola oblysynda oqushylar sany eki myngha kemigen. Al songhy bes jyldaghy kórsetkishke nazar audarsaq, auyl mek­tep­terindegi qaradomalaq sany 9,4 myngha azayyp, 31 mektepting esigine ómiri ashyl­mastay etilip, dәu qúlyp salynypty. Atap aitsaq, ótken jyly ghana Esil audanyndaghy Priishimka, Sandyqtau audanyndaghy Bystrimovka jәne Novoselovka, Astrahan audanyndaghy Qoskól, Burabay audanyn­daghy Fedoseevka orta mektepteri jabylghan. Búdan keyin bala degende emeshegi ýzilip, basyn taugha da, tasqa da soghatyn ata-ana bilim oshaghy joq elde qaytip túraqtamaq? Osynyng saldarynan auyldaghy aghayyn kir juyp, kindik kesken, topyraghynda aunap, shanyn jútqan auylyn tastap, qalagha kóshuge mәjbýr boluda. Múnyng mәn-maghynasyn biludi bilim basqarmasynan biludi jón dep sheshtik.

Marat Ybyraev, Aqmola oblystyq bilim basqarmasynyng bastyghy:

- IYә, aitqanynyzday, shynymen de, aitugha qiyn bolghanymen auyldaghy bala sanynyng azangyna baylanysty, mektepter jabylyp jatyr. Óitkeni bizdegi talapqa sәikes negizgi mektepte - 41, al orta mektepte 80 oqushydan kem bolmauy tiyis. Al búl sangha, ókinishke qaray, jetpegen mektepterdi jabugha mәjbýr bolamyz.

Búl degeniniz әli on-solyn tanyp ýlgermegen, auyldan shyghyp kórmegen bala ata-anasynan jyraq ketip, jaqyn tuysy bolsa da bireuding bosaghasynda telmire jýrip bilim alugha mәjbýr degen sóz emes pe? Múnday jaghday auyl dese ishken asyn jerge qoyatyn arda azamat­tar­dyng kókiregine oy salsa iygi. Sebebi Elba­symyzdyng esebinshe, yaghny ótken jylghy «Bolashaqtyng irgesin birge qalaymyz!» atty Joldauynda 2020 jylgha deyin memlekettik til biletin qazaqstandyqtardyng sany 95 payyzdy qúrauy tiyis. Al búl kórsetkish qazaq auyldary osylaysha, qúldyrap jatqanda qalay oryndalmaq? Jogharydan talap berilgenmen, tómendegi qarasha halyq әleumettik auyrtpalyq pen túrmystyq jaghdaydyng shyrmauynan qalay shyqpaq? Búl mәselening týbin halyqtyng qalauyna ie bolghan el aghalarynan bilgendi jón dep úighardyq.

Nartay Ysqaqov, oblystyq mәslihat deputaty:

- Qúrdymgha ketken suday, qúryp bara jatqan auyldardy kórgende, shynymen de, janyng auyrmay qoy­maydy. Olay aitqan sebebim kezinde ulap-shulap, shybyqty at qylyp minip, qúlyn-tayday asyr salyp oinaqtaghan, jastary kóshe boyyn kezip, «tansy» tepken auylda bes-alty-aq ýy qalghanyn kórgende kózinnen eriksiz jas tamshy­lay­dy. Statistikalyq mәlimetke jýgin­sek, oblys boyynsha songhy ýsh jylda ghana 17 auyldyq okrug pen 32 auyl jabylyp ýlgergen. Al 62 auyl týp ornymen qonys audaryp, iyesiz júrt qanyrap bos qalghangha úqsaydy. Búlay jalghasa berse, týpting týbinde «auyl» degen sóz atymen joyylyp kete me dep te qapalanamyn...

Mәselen, oblys ortalyghyna jaqyn degen Zerendi audanynda Ayghyrjal, Qyzylqaynar auyldary bolashaghy joq dep tanylsa, Enbekshilder audanynda segiz auyldyng kelesheginen ýmiti joyylghan. Bolashaghy joq auyl demekshi, elimizde osy jylghy Elbasy Joldauynda atap kórse­til­gendey, «Júmyspen qamtu - 2020» baghdar­lamasy júmysyn shiraq bastap ketti. Birqatar júmys taba almay sandalghan jan­dargha demeu bolyp, eki qolgha bir kýrek tapqan auyldaghy óz isimen ainalysushylar alaqanyna týkirip iske kiristi. Atalghan baghdarlamanyng ýshinshi baghyty boyynsha bolashaghy joq auyl halqyn, túrmysy edәuir joghary eldi mekenderge kóshiru kózdelgen. Tayaqtyng eki úshy bolatyny siyaqty, búl bir jaghynan eldegi júmys­syz­dyqty joigha septigin tiygizgenimen, ekinshi jaghynan onsyz da azayyp bara jatqan auyldy mýlde joyyp jibere me degen qauipti oigha da jeteleydi.

Sonda auyldaghy aghayyn qayda baryp panalamaq? Kónilge kýdik úyalatatyn kýpti súraqqa jauap izdep kórgenmen, auyldaghy jaghday qatty alandatady. Auyldar qalay, nelikten jabyluda? Múnyng qanday sebepteri bar? Osy saualdargha jauap tabu maqsatynda Oblystyq statistika depar­tamentine habarlastyq.

Janna Saghyndyqova, Aqmola oblys­tyq statistikalyq departamentting bas mamany:

- Auyldaghy aghayynnyng qalagha aghy­lyp, kóship-qonuy auyldardyng ja­by­luynyng basty sebebi desem qate­les­peymin. Auyl auyl bolyp qalu ýshin onda túratyn túrghyndardyng sany 50-den kem bolmauy kerek. Al búl sangha jet­pegen eldi mekender, ókinishke qa­ray, «bola­shaghy joq» auyl dep tany­la­dy.

Biraq auyldaghy aghayyngha osy eluding ózine jetu auyr múngha ainalghan. Sebep - tek bireu. Tughan jer - altyn besikte qalugha jaghday tuar emes. Auyl olar ýshin it baylasa túrghysyz aimaqqa ainalghan.

Jalpy, órkeniyetti qogham deytin, shet-elderde auyldan góri qala halqy basym­dyq kórsetip otyr. Búlay jasaudyng ar jaghynda elding әleumettik jaghdayyn týzetu jospary túrghany kónilge qonymdy. Degenmen tútas memleketting altyn qazyghy hәm birligi men yrysyn, últtyq qún­dy­lyq­tary men salt-dәstýrding qaymaghyn búzbay saqtap otyrghan auyldyng kózden búl-búl úshuy jaqsylyqqa aparatynyna auyldan shyqqan song senu qiyn.

Qolda bar mәlimetterge jýginsek, elimizde býginde 54 payyz halyq qalada túrsa, kórshiles Reseyde 70 payyzgha jet­ken. Al ekonomikasy edәuir jogha­ry­laghan batys elderinde búl kórsetkish 80-90 payyz dengeyinde. Al ózimizding Aqmola oblysynda halyq sany, songhy derekterge sәikes, 731 myng 711 adamdy qúrasa, onyng 390 mynnan astamy, yaghny 53,3 payyzy auylda túrady eken.

IYә, «auyly býtindi aman» deytin aghayyn, eldegi jaghday osynday. Saqaly agha­ryp, samayyn aq shalghan qariyalar qalanyng qarbalas tirligine ýirene ala ma? Oilanayyq, basqa-basqa bolsyn, auyldy joy qazaqqa qajet pe?!

Abzal ALPYSBAYÚLY, Kókshetau

«Alash ainasy» gazeti