Irak ELEKEEV, sayasatker:

Qaraly kýn, qandy oqigha - Janaózendegi dýrbelenning aqiqaty tolyq ashyldy ma? Qapiyada oqqa úshqandardyng obaly kimge? Oqighanyng sonynda kimder túrdy, múnday qantógis kimge kerek boldy? Sanamyzdy san-saqqa jýgirtip otyrghan osy taqylettes sansyz saualdargha «Janaózen soty» jauap bere ala ma, joq pa, uaqyt kórsete jatar. Qalay degenmen, sottyng әdil ótkeni halyqqa da, biylikke de asa qajet. Óitkeni әdiletsiz sot halyqtyng ashu-yzasyna tiyip, jaghdaydy odan sayyn ushyqtyra týsui bek mýmkin. Sondyqtan Aqtaudaghy sottan kóterimiz kóp. Sot otyrysy ótip jatqan tústa halyqtyng kókeyinde jýrgen birqydyru saualdardy ónirding tynys-tirshiligimen etene tanys eks-deputat, sayasy qayratker Irak Elekeevke qoyghan edik.

Irak ELEKEEV, sayasatker:

Qaraly kýn, qandy oqigha - Janaózendegi dýrbelenning aqiqaty tolyq ashyldy ma? Qapiyada oqqa úshqandardyng obaly kimge? Oqighanyng sonynda kimder túrdy, múnday qantógis kimge kerek boldy? Sanamyzdy san-saqqa jýgirtip otyrghan osy taqylettes sansyz saualdargha «Janaózen soty» jauap bere ala ma, joq pa, uaqyt kórsete jatar. Qalay degenmen, sottyng әdil ótkeni halyqqa da, biylikke de asa qajet. Óitkeni әdiletsiz sot halyqtyng ashu-yzasyna tiyip, jaghdaydy odan sayyn ushyqtyra týsui bek mýmkin. Sondyqtan Aqtaudaghy sottan kóterimiz kóp. Sot otyrysy ótip jatqan tústa halyqtyng kókeyinde jýrgen birqydyru saualdardy ónirding tynys-tirshiligimen etene tanys eks-deputat, sayasy qayratker Irak Elekeevke qoyghan edik.

-  Janaózen mәselesin Mәjiliste jýrgenimde saual joldap, kóterip edim, - deydi Irak Qasymúly bizben әngimesinde. - Kótergen sebebim, Manghystau oblysyna Euro Parlamentting deputaty baryp qaytyp,  ony talqylap jatty. Sebebi, búl bizding jaghymyzda sheshiletin sharua-túghyn. Kerisinshe, bizding deputattar ol jaqqa attap baspaydy. Biz nege búl turaly ýndemeymiz? Múny aitqan sebebim, men Manghystau oblysynyng ortalyghy Aqtau qalasynda 12 jyl júmys istegenim bar. Talay ret issaparmen Janaózenge aiyna 2-3 retten barghanymdy qalaysha úmytayyn. Biraq Mәjilisting sol kezdegi tóraghasy Oral Múhamedjanov: «Onyng barlyghy jergilikti múnayshylardyng enbek dauy. Zang shygharushy organ retinde bizding oghan aralasatyn jónimiz joq», - dep jabuly kýiinde qaldyrdy. 1989 jyly múnayshylar ereuili kezinde oqigha kezinde men de bolghan edim. Sol kezding ózinde Manghystaugha arnayy kelgen KSRO Jogharghy kenesining deputaty P.Luchinskiy Aqtau men Janaózenning әleumettik jaghdayynyng arasynda ýlken aiyrmashylyq baryn aityp, tanday qaqqan edi. Búl oqighanyng ótken kýnmen osynday baylanysy bar. Byltyr osylay bolaryn aldyn ala biylikke estirtti dey almaymyn. Sebebi, ol jaghyn oblys әkimi, oblystyq ÚQK, IID-ning basshylary bilgen shyghar. Biraq aimaq basshylyghy mynnan astam adamnyng júmyssyz otyrghanyn bile túra, osy jaghyn eskerusiz qaldyrmauy kerek edi.

-  Oqighanyng osylay órbui aldyn ala dayyndyq bolghanyn angharta ma? Mysaly, alangha shyqqandardyng bir kiyimde ekeni jәne tym belsendi boluy kónilge kýdik úyalata ma?

-  Birinshi kezekte oqigha kezinde alangha shyqqan adamdardyng shynymen de múnayshylar ekenin tekseruimiz kerek-ti. Sol kezde týsirilgen beynejazbalargha qarasaq, kil jas balalar. Meninshe, solardyng barlyghyn arnayy top paydalanyp ketken. Jeti ay boyy ereuilde júmyssyz qalghandar túrdy ma? Túrdy. Mine, әngime qayda jatyr? Mysaly, dýmpu kezinde alangha shyqqandar kez kelgen ghimaratty otqa oramaghan. Tandap jýrip, keybireulerine ghana tiyisken. Búl aldyn ala dayyndyq bolghanyn kórsetedi. Nege olar qalalyq әkimdikti nemese «Ózenmúnaygaz» mekemesin otqa orady? Eger olar naghyz múnayshylar bolsa, tura osylay istemes edi. Taghy bir aita ketetini, qaladaghy jekemenshik meyramhanalar men qonaqýiler, sauda nysandarynyng iyesi kim ekenin olar jaqsy biledi. Mysaly, olargha kiyimdi, qoldary janarmay qúiylghan shólmekterdi kimder berdi? Osynyng bәri oqighanyng sonynda әldekimderding túrghanyn jәne qarjy qarastyrylghanyn bayqatady.

-  Osynday dýmpuding Qazaqstanda oryn aluy kimder ýshin tiyimdi boldy, sizdinshe?

-  Múnay biznesining manayynda júmys istep jýrgen azamattargha búl tiyimdi. Ári múnaydyng manayynda payda kórip otyrghandar kóp. Qazaqstangha jany qas jat pighyldylar barshylyq. Onyng ishinde qylmystyq toptar da bar.

-  Jeltoqsandaghy jayttan keyin әkimderdi qamau, ústau ýrdisi bastalyp ketti. Osy arqyly jazyqtylardyng jazasyn bere alamyz ba?

-  Janaózen qalasynda múnayshylar ýshin әleumettik mәselelerdi sheshu ýshin arnayy qor ashylghan-tyn. Sol qordyng qarjysyn basqa jaqqa maqsatsyz jaratyp jibergeni ýshin Janaózendi búryn jәne bertinde basqarghan qos әkim qamaugha alynghany aityldy. Endi ras-ótirigin sottyng ózi sheship bere jatar. Keyin oblys әkimining birinshi orynbasary qamaldy. Oblys basshysy da oqighadan song ile qyzmetinen ketti. Negizi, Qyrymbek Kósherbaev osyghan deyin talay qyzmetting tizginin ústaghan tәjiriybeli basshy. Biraq Manghystau oblysynda úzaq uaqyt otyryp qaldy. Der kezinde qyzmetten ketetin kezeng bolady. Biraq soghan qaramastan Qyrekeng kóp basqardy. Qazir týrli әngimeni taratushylar «Qyrekendi ýiqamaqta otyr» dep te aitady. Biraq shyndyghy olay emes. Ol qazir Almatyda boluy tiyis. Ári Memleket basshysy oblysqa jana basshyny taghayyndaghanda: «Qyrymbek janymda bolady, alda jana qyzmetterge barady», - dep aitqany bar. Ázir ony taghayyndaugha әli erte. Nege desenizder, Janaózen soty bolyp jatyr. Sot bitpey búrynghy basshyny basshylyqqa taghayyndau taghy ynghaysyz. Qazir barshanyng nazary Janaózenge auyp otyr. Olardy oqighadan keyin qamaugha alu - aqtalu ýshin istelgen әreket dep týsinuge bolmaydy.

-  Janaózenge qatysty alghashqy sot otyrysy da bolyp ýlgerdi. Sizding oiynyzsha, jauapqa tartylghandargha әdil jaza berile me, әlde...

-  Halyq barynsha sabyrly bolyp, bәrine keshirimmen qarauy kerek. Sosyn múqiyat bolghanymyz jón. Bizge tәrtip ornatyluy kerek pe? Mysaly, polisiyagha tas laqtyryp túrghan adamgha ne istegen jón? Búl ýshin eng aldymen әr týrli kýshterdi paydalanyp, suyq sumen shabuyl jasap, bolmasa, gazben aldyn aluymyz kerek edi. Janaózendegi jaghdayda osylay istemeuding saldarynan 14 adam oqqa úshyp, 50-60 adam jaralandy. Mereke kýngi beynejazbany qarap otyrsaq, polisiya qyzmetkerleri qoghamdyq tәrtipti týzeuge tyrysqanymen, oghan narazy top ta kóne qoymaydy. Búl oqigha elimizde birinshi ret bolghandyqtan shyghar, polisiya qyzmetkerleri búghan dayyn emestigin bayqatty. Qylmystyq jauapkershilikke kelsek, qamaugha alynghan 37 adamdy jauapqa tartu onay sharua emes. Elding oiynda olar qanshalyqty shynayy jaza tartady degen saual bar. Búl orayda jaza basyp, jazyqsyzdar opyq jeydi dep oilamaymyn. Sottyng sony jaqsylyqpen ayaqtaluy tiyis. Eger sotqa tóraghalyq etu maghan jýktelse, men osylay isteytin edim.

Ángimelesken - Jankeldi QARJAN

«Halyq sózi» gazeti