Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Ádebiyet 6934 0 pikir 26 Nauryz, 2021 saghat 12:42

Qatysh dóni

AZAPTY KÝNDERDEN QALGhAN IZ

17-jyldyng kezi edi, Patsha qúlaghan. Uaqytsha ókimetting qúzyry jýrip túrghan kez. Elding soltýstiginde de, ontýstiginde de kóterilister bolyp, el alaspyran kezdi basynan ótkerip jatqan-dy. Qarataudy jaylaghan qonyrattardyng arasynan shyqqan Qabaqan esimdi kisi anshylyqpen ómiri ótkesin «Qapqan» atanyp ketken.

Sol Qabekeng er jetken úly Sadaqbaydy, qyzy Hadishany, sosyn on bes shaqty jaqyn tuysyn ertip, elden bólinip, Qorday jaqtaghy Terenózek degen shaghyn kóldi meken etkenine de bir jylday bolyp qalghan. Terenózekting many qalyng qaraghay, adam ótetin jer shamaly, ózekke keletin bir ghana jalghyz ayaq jol bar. Qapqan anshy adam ayaghy basa bermeytin quysty meken etip otyrghanymen, taugha shyqqanda, bir shama elding anda-sanda Qorday asyp bara jatqanyn bayqap jýr. Kezikken bireuinen súraghanda «Ýrimshi jaqqa bet alyp bara jatqanyn» aitatyn. Birde Qabekeng men Sadaqbay tau eshkisin aulap jýrip, qalyng aghashtyng ishinde bir atty orys soldatynyng óligine kezdesti, vintovkasy men mauzeri bar eken. Búlar sony olja dep aldy. Sosyn әkesi men balasy Qorday jaqqa tau ýstinen baryp, sholu jasap qaytqan. Besin kezi bolatyn. Taraz jaqtan boluy kerek, elu shaqty týiege jýk artqan qazaq kóshi Qorday túsynan ótip bara jatqan. Kózdi ashyp-júmghansha bolmay, Qordaydyng túsyndaghy tóbege ornatylghan pulemetten tizbek tizbegimen oq atylyp, әlgi kóshti týgel qyryp tastady..(Áriyne, kóshti qyryp salghandar qyzyl jaghy ma, әlde aqtar jaghy ma, ol da belgisiz bolyp qalghan).

Qapan anshy men Sadaqbaydyng zәresi úshyp, kelgen jaghyndaghy tau-tastyng arasymen Terenózekke qaray ghayyp boldy.

Terenózekke bir kýni jalghyz ayaq jolmen elu shaqty shiyneldi orys soldattary keldi. Bәri atty, bir týiege artqan pulemeti bar. Olar Qabekenning auylyna qosylmay, kólding bir shetinde týnep shyqty. Sosyn soldattardyng aq eltiri bórik kiygen, bir kózin qara bylgharymen jauyp alghan bastyghy Qapandy shaqyryp alyp, «búl jerde nege otyrghandyghyn jәne Qorday búl jerden alys pa, Qytay jaqqa ótuge bola ma?» dep súrady. Qapan oryssha bilmeytinin, ózderining búl jerde maly joq, kedey ekenin, taudan ang aulap, kýn kóretinin aityp edi, soldattardyng arasynda tatar jigiti bar eken, sodattardyng bastyghy men Qapannyng sózin sol audaryp otyrdy. Aq bórik kiygen, bir kózin qara qayyspen tanghan bastyq tómen qarap, biraz oilanyp otyrdy da, «Erteng ertemen Qorday jaqqa jolgha shyghamyz, sen jolbasshy bolasyn, býkil auylyndy ertip alasyn» dep, óz qostaryna ketti.

Tang sibir berip, jana atyp kele jatqan. Sadaqbay on alty jastaghy qaryndasy Hadishany týiening qomyndaghy ýlken qorjyngha otyrghyzdy. Qorjynnan Hadishanyng basy da kórinbeydi. Qorjynnyng týbinde anada aghasy tauyp әkelgen jiyrma oghymen mauzer jatyr. Hadisha jastayynan myltyq atyp, ang aulap kórgen. Sonymen, birer saghattan keyin Qabakenning kóshi jýruge dayyn boldy. Sol kezde aq bórikti, jalghyz kózdi aqtardyng bastyghy keldi de «dayynsyndar ma» dep súrady. Qabekeng basyn iyzedi. Aq bórikti, jalghyz kózdi komandir belinen mauzerin suyryp alyp, Qapan anshyny basynan kózdep atyp saldy. IYirilip túrghan júrt jylap, ainala danghaza boldy. Jalghyz kózdi komandir «Kerek bolsa, qazir bәrindi atyp tastaymyn!» dep aqyrdy. Júrttyng dauysy basylghanday bolghan kezde, komandir «Qordaygha bizdi sen bastap aparasyn» degen. Sonymen aqtyng elu shaqty otryady da, Sadaqbaydyng kóshi de Qordaygha qaray qozghaldy. Aqtyng otryady jýz elu-eki jýz metrdey alda kele jatqan. Qordaygha shamamen bes shaqyrymday qalghan. Aq otryadtyng aldynda kele jatqan jalghyz kózdi komandir bir sәtte kilt búrylyp, qazaq kóshining aldynda kele jatqan Sadaqbaydy kózdep atyp jiberdi. Sadaqbay jerge sylq ete qaldy. Osynyng bәrin qorjynnyng tesiginen kórip kele jatqan hadisha týie jetektep kele jatqan inisine jerde jatqan Sadaqbaydyng vintovkasymen patrondaryn әkep berudi súrady. Týieshi jigit enbektep baryp, vintovkamen patrondardy Hadishagha әkep berdi. Hadisha mergen bolatyn. Sadaqbaydy atqan jalghyz kózdi komandir endi eshtenege alandamay, ayang jeliske salyp Qordaydy bet alyp bara jatqan. Ishi yzagha toly Hadisha vintovkany iyghyna qondyryp, sar jelispen ketip bara jatqan aq bórikti, jalghyz kózdi komandirdi jýreginen kózdep, shýrippeni basyp jiberdi. Komandir múrttay úshyp týsti. Aq soldattar әueli ne bolghanyn týsinbey qaldy, sóitse, arttan atyp jatyr eken. Endi qyryq shaqty aqtar soldaty qazaq kóshine qaray qylyshtaryn jalandatyp shapty. Olar Hadishanyng týiesine eki jýz metrdey jaqyndaghanda, Hadisha on ret atyp, on soldatty tonqalang asyrdy...

Hadisha endi mauzerdi qolyna aldy, atuyn biledi. Soldattardyng on bes shaqtysy búghan jýz elu metrdey jaqyndap qalghan. Hadisha mauzermen on ret atyp, on attyny tónkerip tastady. Aqtardyng qalghandary endi sasty. Keyin sheginip aman qalugha tyrysty. Olar bir kezde alystap, kóz úshynda ketip bara jatty.

Hadisha on alty jastaghy bala, qatty sharshaghan, әri jaularynan qútylghan siyaqty... Ketip bara jatqan aqtar otryadynyng qaldyghyna úzaq qarap otyryp, kózi ilinip ketipti. Bir kezde әldebireuding  dóreki (orys) dauysynan oyandy, qarasa qara bórik kiygen múrtty kazak búghan vintovka kezep tónip túr eken. «Aha, jivaya, kirgizka!» dedi de vintovkasynyng shýrippesin basyp qaldy. Hadishanyng kóz aldy qarayyp ketti, ol endi qaytyp kózin ashyp, jaryq dýniyeni, kók aspandy kóre almady. Anshylardyng kóshine shabuyl jasaghan soldattardyng shuy basylghanynyna da biraz uaqyt ótken.  Bir kezde Hadisha otyrghan týiening ýstinen vintovkanyng dýnk etken dybysy estildi. Týiege jegilgen arba bar edi, sonyng astynda Sadaqbaydyng tuysy  Qolmergen ólgen adam qúsap jatqan. Sol myltyq dauysy oida joq jerde shyqqasyn, basyn kóterip qarasa, týiening ekinshi qorjynynyng ýstinde qara sensendi soldat Hadisha otyrghan qorjyngha vintovka kezenip túr eken. Sol aq eken, vintovkanyng atylghan dauysy estildi. Qolmergen de anshy bolatyn, biraq, andardy qonyshyndaghy qara pyshaghymen atyp jyghushy edi. Anau soldattyng Hadishany atqanyn kórip, ornynan atyp túrdy da, qonyshynan qara pyshaghyn suyryp alyp, soldatqa qaray zu etkizdi. Qara pyshaq soldattyng tu arqasynan baryp qadalghan eken, soldat týiening ýstinen sylq etip, jerge qúlady. Sóitip, Qapqan anshynyng kóshi men aqtar otryadynyng shayqasy osynday tragediyamen ayaqtalyp edi.

Atys shabys kezinde әr jerge qashyp, tyghylyp qalghan Qapqan anshynyng onshaqty tuysy birer kýnde jinalyp, Qapqan anshynyn, Sadaqbay anshynyn, әkesi men aghasy ýshin kek ala bilgen Hadisha balanyng basyna beyit kóterip, ýlken belgi soqqan. Basyna «Qonyrat batyrlary Qapqan, Sadaqbay anshygha, Hadisha batyrgha eskertkish» dep eskishe sóz jazdyrghan. Sol kezden búl beyit «Hadisha beyiti» dep atalyp ketken. Keyin 37-jyldary el múny «Qatysh dóni» dep atap jýrgen.

39-jyldar shamasy. Osy «Qatysh dóni» dep atalatyn jerge Ýrimshi jaqtan kele jatqan eki jolaushy dónning kólenkesine toqtap, azdap dem alyp almaq bolady. Ekeuining ýstine kiygeni tәjikting ala shapany. Biraq, búlar bayaghy osy jerdegi ýlken shayqasta aman qalghan jigitter eken. Ekinshi jigit alghashqysynan kishileu eken:

- Agha, búl búryn «Hadisha beyiti» dep atalatyn edi, qazir júrt múny nege «Qatysh dóni» dep ataydy?, - dep súrady.

- Qalqam au, kýn sayyn zaman ózgerip jatyr. Búl jerden san myng adam ótip jatyr. Olar búl beyitting tarihyn qaydan bilsin?.. Bilsek, kózben kórgen biz bilemiz. Qayran, qapyda ketken tuystarym ai!, - dep, Qapqan anshynyn, Sadaqbay anshynyng aruaghyna, ondaghan jauynan kek alghan Hadisha batyrdyng aruaghyna әlgi ekeu qúran baghyshtady.

Júmat Ánesúly,

aqyn, jazushy, tarihshy, ardager jurnalist

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019