Aqtaudaghy sottyng onynshy kýni, Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining habarlauynsha, sottalushy Talghat Saqtaghanovtyng búltartpau sharasyn ózgertu jónindegi advokat Ardaq Batiyevanyng talap-tilegi boyynsha sudiya sheshimin jariyalaudan bastalghan.

Aralbay Naghashybaev advokattyng dәlelderimen ishinara keliskenimen, yaghni,  Saqtaghanovqa qatysty búrynghy tergeushi, qazirgi jәbirlenushi Jandarbekovtin tergeu sharalary kýshin joyghandyghyn moyyndaghanymen, ókinishke oray, talap-tilekti qanaghattandyrmay tastaghan. Alayda advokat sot moyyndaghan jaghday keleshekte Talghattyng aqtaluyna óz septigin tiygizui mýmkin dep ýmittenedi.

Odan song advokat Álibiyev te sottalushy Ábdirahmanovtyn búltartpau sharasyn ózgertudi ótingen. Sebep - SIZO-gha qamalghannan keyin onyng qorghauyndaghy azamat ashyq formadaghy ókpe auruyna (tuberkulezge) shaldyqqan, sondyqtan ol sottalushy oryndyghynda otyryp, medisinalyq maska paydalanady eken. Biraq prokurorlar búltartpau sharasyn ózgertuge qarsy shyqqan, al sottalushylar men advokattar týgel Álibiyevti qoldaghan. Sotqa tóraghalyq etushi әzirshe óz sheshimin mәlimdemegen.

Aqtaudaghy sottyng onynshy kýni, Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining habarlauynsha, sottalushy Talghat Saqtaghanovtyng búltartpau sharasyn ózgertu jónindegi advokat Ardaq Batiyevanyng talap-tilegi boyynsha sudiya sheshimin jariyalaudan bastalghan.

Aralbay Naghashybaev advokattyng dәlelderimen ishinara keliskenimen, yaghni,  Saqtaghanovqa qatysty búrynghy tergeushi, qazirgi jәbirlenushi Jandarbekovtin tergeu sharalary kýshin joyghandyghyn moyyndaghanymen, ókinishke oray, talap-tilekti qanaghattandyrmay tastaghan. Alayda advokat sot moyyndaghan jaghday keleshekte Talghattyng aqtaluyna óz septigin tiygizui mýmkin dep ýmittenedi.

Odan song advokat Álibiyev te sottalushy Ábdirahmanovtyn búltartpau sharasyn ózgertudi ótingen. Sebep - SIZO-gha qamalghannan keyin onyng qorghauyndaghy azamat ashyq formadaghy ókpe auruyna (tuberkulezge) shaldyqqan, sondyqtan ol sottalushy oryndyghynda otyryp, medisinalyq maska paydalanady eken. Biraq prokurorlar búltartpau sharasyn ózgertuge qarsy shyqqan, al sottalushylar men advokattar týgel Álibiyevti qoldaghan. Sotqa tóraghalyq etushi әzirshe óz sheshimin mәlimdemegen.

Sot otyrysynyng alghashqy jartysynda shaqyrylghan jәbirlenushilerding kóbi kelmey qalyp, tek altauy súralghan. Onyng ýsheui - jeke kәsipkerler, óz talap-aryzdarynan bas tartqan, qalghan ýsheuining («Ózeninvest» kommunaldyq mekemesi, mikronesiyelik úiym jәne órt qyzmeti) qorghanys taraby qajet etken qújattary bolmay qalyp, sudiya olardy sotqa qaytadan keluge mindettegen. Al, Manghystau oblystyq órt sóndiru departamentining zangeri Qayrat Izmúqanov alang manayyndaghy órtterding sóndirilmeu sebebin «belgisiz adamdardyng tas laqtyruyna baylanysty qyzmetkerlerding qauipsizdigin saqtau ýshin órtti sóndirmey, keyin qaytu jóninde sheshim qabyldanuymen» týsindirgen!

Sudiyanyng aituynsha, býgingi kýnge barlyghy 152 jәbirlenushi súralghan. Qalghan 36 jәbirlenushining arasynda, is materialdaryna sәikes, 30 million tengelik shyghyn shekken «Núr Otan» partiyasy da bar kórinedi.

Sot otyrysynyng ekinshi jartysy 15:00-de bastalghan, sonyng aldynda býgin saghat 12-lerge taman sottalushy Qanat Jýsipbaevtyn júbayy qyz bosanghandyghy jóninde habar kelgen. Inshalla, sәbiyling bauy berik, ómir jasy úzaq, baqytty bolghay!

Jәbirlenushilerdi súrau jalghasyp, Janaózenge 14-jeltoqsan kýni Shetpe poselkesinen 15 adam óz avtokólikterimen kelgen (AIIB-de kólik bolmaghandyqtan) eki poliysey búryn, yaghni, 2009-10 jyldary, múnday issapargha arnayy qúral-jabdyqtar alyp kelmegendikterin kórsetken. Súrau barysynda olardy tergeu isi proseduralyq zang búzushylyqtarmen jýrgizilgendigi, atap aitqanda - tergeu әreketterining hattamasy jasalmaghandyghy, sottalushylardy «tanu» kezinde statistter bolmaghandyghy anyqtalghan. Eki poliysey de 37 sottalushynyng eshqaysysyn birdemeni órteu, qiratu nemese әldekimderdi úryp-soghu ýstinde kórmegendikterin aitqan.

Tórt jәbirlenushi kәsipkerdi súrau ýstinde olardyng ekeui óz talaptarynan bas tartqan. Soday-aq, zeynetkerlik qordyng ókili de ózining tek jeke zattary býlingendigin aityp, talabynan bas tartqan.

Jihaz saudalaytyn «Idaligo» JShS-nyng ókili Ahmetova Gýlmirany súrau ýstinde qyzyq jәitter oryn alghan. Mәselen, onyng sózinshe, ózderine KDO (kәsipkerlikti damytu ortalyghy) men «Samúryq-Qazyna» qory ainalym kapitalyn tolyqtyru ýshin kredit beremiz dep uәde etken, biraq, soghan qaramastan, JShS talabynan bas tartpaghan. Osyghan oray advokattardyn: «Osy qylmystyq is materialdary boyynsha belgisiz túlghalargha qatysty qylmystyq is bólek óndiriske shygharylghandyghyn bilesiz be? Osy is boyynsha shaghymdy qarausyz qaldyryp, azamattyq talap-aryz beruge bolatyndyghyn bilesiz be? JShS memleketti sotqa beru mәselesin qarastyrdy ma?» - degen súraqtarynyng barlyghyna Ahmetova: «Bilmeymin», - dep jauap bergen.

Onyng esesine songhy súraqqa airyqsha nazar audarghan prokurorlardyng biri - Aqbaev sudiyanyng rúqsatymen manghazdana sóz sóilep, ony: «Qylmystyq ister boyynsha memleket tólegenin qaydan kórip ediniz?» - degen súraqpen ayaqtaghan. Álbette, múnday oghash pikir advokattardyng qarsylyghyn tudyrghan, alayda sudiya olardyng «diskussiya» jasauyna tyiym salghan. Degenmen, advokattardyng biri: «Prokurorlar qalanyng búrynghy әkimi Sarbópeevting kiyiz ýilerge qatysty kepildik haty jóninde ne aitar eken?» - dep súrap ýlgergen, biraq ol súraq jauapsyz qalghan.

Óz kezeginde sudiyadan rúqsat alyp sóilegen sottalushy Ótkelov, jәbirlenushilerding kóbisi zang bilmegendikten, memleketting ózderine beretin kómegi olardyng talaptarynyng sotta rastaluyna baylanysty bolady dep oilaydy degen pikir bildirgen. Sonday-aq, ótken aptada Bas prokuratura jasaghan mәlimdemege sәikes, KDO-nyng jogharyda sóz bolghan krediyti de bәrine búiyra qoymas degen de oy aitylghan.

Sot otyrysynyng ayaghynda sudiya advokat Álibiyevting talap-tilegine baylanysty medisinalyq anyqtamany jariya etken. Oghan sәikes, 1988 jyldyng 14-sәuirinde tughan Ábdirahmanov Esengeldining tuberkulezben auyratyndyghy SIZO-gha qamalghannan song anyqtalyp, ol dispanserlik esepke qoyylghan. Qazir oghan DOTS terapiya (tuberkulezdi toqtatu) taghayyndalghan. Osyghan oray advokat Álibiyev anyqtama bergen dәrigerdi tolyghyraq súrau ýshin sotqa shaqyrudy ótinip, sonymen sot otyrysy ayaqtalghan.

Býgingi sot otyrysyna qatysqan Shetpedegi tәrtipsizdikterge baylanysty tergeudegilerding tughan-tuystarynyng aituynsha, olardyng soty 17-sәuirge taghayyndalyp, oralmandardy beyimdeu ortalyghynda ótetinge úqsaydy.

Qoryta aitqanda, Aqtauda ótip jatqan sot prosesin, sirә, biylik tolyq ýstemdik etip, al halyq onyng tabanynyng astynda taptalghan ýlken Qazaqstannyng ainadaghy kishigirim kórinisine tenesek, qatelespespiz dep oilaymyn.

Sottalushylar qúqytarynyng búzyluy jónindegi keybir faktiler:

1. Tergeu kezinde sottalushylardy qorqytyp-ýrkitu, úryp-soghu, azaptau әreketteri oryn alghan, alayda olardyng barlyghy múny jariya etu jәne qúqyqtyq kómek alu mýmkindiginen aiyrylghan.

2. Bir adamnyng eki statusqa ie boluyna zang tyiym salsa da, Talghat Saqtaghanov tútqyndalghan song oghan qatysty tergeu әreketterin jýrgizgen tergeushi keyin jәbirlenushi bolyp moyyndalghan

3. Jurnalisterdi sot prosesine birde kirgizip, birde kirgizbey qoy sottalushylardyng ashyq jәne jariyaly sotqa qúqyghyn búzuda.

4. Sottalushylargha, әsirese olardyng jaraqat alghandaryna qatysty qoldanylghan búltartpau sharalary tipti olargha taghylghan aiyptar túrghysynan da tym qatal. Al, múnayshylardyng jeti ay boyy zandy ereuil ótkizip, kýsh qoldanbay kýreskendigin eskerse, sot sharalary esh negizsiz qatigezdik sipatqa ie bolady. Onyng ýstine, 16-jeltoqsan kýngi qandy qasap ýstinde jaqyndary qaza bolghan azamattardyng temir torda otyryp, kerisinshe, halyqqa oq atyp, kóptegen adamnyng ajalyna sebepshi bolghan poliyseylerding «jәbirlenushi» atalyp, bostanyqta jýrui sottalushylargha óte auyr psihologiyalyq salmaq saluda. Sonday-aq, keybir poliyseyler, ózderining aituynsha, «moralidyq shyghyn» ýshin ótemaqy alghan, al oqty qarudan auyr jaraqattar alghan sottalushylar sol ýshin sotqa beru qúqyghynan aiyrylghan.

5. Ayyptau jaghynyng 12 birdey «kuәnin» laqap attar aluy jәne sotqa «syrttay qatysuy», demek, jalghan ekendigi aldyn-ala belgili «kuәlikterdin» sot ýstinde tekserusiz qalatyndyghy da sottalushylar qúqyghyn óreskel búzady.

6. Ne sudiyanyn, ne prokurorlardyng ózderining tikeley mindetterin sanaly týrde oryndamauy, yaghni,  materialdyq shyghyn shekkenderding qúqyqtary men mýmkindikterin múqiyat týsindirmeui, sonyng saldarynan jәbirlenushilerding «memleket uәde etken kómekti ala almay qalamyz» degen qauippen sottalushy azamattargha kómegi tiii mýmkin әreketterge barmauy da songhylardyng qúqyqtaryna óz zardabyn tiygizude.

7. Sottalushylardyng mýmkindikteri men ókilettilikterin tergushilerde bolghan jәne memlekettik aiyptaushylarda bar (dәlirek aitsaq - olar zansyz iyemdenip alghan) mýmkindikter men ókilettiliktermen mýlde salystyrugha kelmeydi. Mәselen, birinshilerine advokattarymen jolyghudyng ózi ýlken problema. Nemesesalystyrmaly mysal ýshin, prokurorlar sottalushylargha әkirendep, jekip, tipti, qorqytyp sóilese de (prokuror Sydyqov: «Shyqshy beri!»), olargha «týk bolmaydy», al sottalushylar prokurorlargha úqsas minez kórseter bolsa, dereu jazagha tartylar edi...

Jasaral Quanyshәliyn,

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetinin

aqparattyq top jetekshisi.

Almaty qalasy,

2012 jyldyng 09-sәuiri.