Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining Aqtaudan habarlauynsha, 10-sәuir kýni ótken on birinshi sot otyrysynda jәbirlenushilerdi súrau jalghasqan.

Birinshi bolyp sóilegen ýlken kisi, Tәuelsizdik kýni alanda túrghan kiyiz ýy iyesi Jayyq Júmaliyev ózining aryz jazghysy kelmegenin, biraq poliyseyler qystaghan song jazugha tura kelgenin aitqan. 16-jeltoqsan kýni qala әkimdiginde bolghan kezdesude ol Sarbópeevke kiyiz ýidi alannyng tas tabanyna emes, onyng syrtyna, topyraqqa ornatudy úsynghan, alayda búrynghy әkim: «Osylay josparlanghan», - dep kelispegen. Sózining sonynda múnayshylar tarapynan kiyiz ýige qatysty eshqanday qauip bolmaghandyghyn mәlimdegen Júmaliyev óz talabynan bas tartqan.

Odan keyin súralghan «Gefest» JShS-nin ókili ózderining Janaózendegi dýkeni shyghyn shekkenin, sondyqtan sotqa aryz jazghandaryn, biraq 37 sottalushynyng eshqaysysyn kinәlamaytyndyqtan talaptaryn anyqtalmaghan túlghalargha qoyatyndyghyn mәlimdegen. Sonday-aq, qúqyq qorghau organdary adamdarynyng beynebaqylau kameralaryndaghy diskilerdi alyp ketkenin, alayda búl jóninde hattama jasalmaghanyn aitqan.

Kelesi kezekte súralghan Janaózen jol polisiyasynyng qyzmetkeri ózining avtokóligi zaqymdalghanyn aityp, onyng shyghynyn óteu talabynan bas tartqan.

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiyteti mýshelerining Aqtaudan habarlauynsha, 10-sәuir kýni ótken on birinshi sot otyrysynda jәbirlenushilerdi súrau jalghasqan.

Birinshi bolyp sóilegen ýlken kisi, Tәuelsizdik kýni alanda túrghan kiyiz ýy iyesi Jayyq Júmaliyev ózining aryz jazghysy kelmegenin, biraq poliyseyler qystaghan song jazugha tura kelgenin aitqan. 16-jeltoqsan kýni qala әkimdiginde bolghan kezdesude ol Sarbópeevke kiyiz ýidi alannyng tas tabanyna emes, onyng syrtyna, topyraqqa ornatudy úsynghan, alayda búrynghy әkim: «Osylay josparlanghan», - dep kelispegen. Sózining sonynda múnayshylar tarapynan kiyiz ýige qatysty eshqanday qauip bolmaghandyghyn mәlimdegen Júmaliyev óz talabynan bas tartqan.

Odan keyin súralghan «Gefest» JShS-nin ókili ózderining Janaózendegi dýkeni shyghyn shekkenin, sondyqtan sotqa aryz jazghandaryn, biraq 37 sottalushynyng eshqaysysyn kinәlamaytyndyqtan talaptaryn anyqtalmaghan túlghalargha qoyatyndyghyn mәlimdegen. Sonday-aq, qúqyq qorghau organdary adamdarynyng beynebaqylau kameralaryndaghy diskilerdi alyp ketkenin, alayda búl jóninde hattama jasalmaghanyn aitqan.

Kelesi kezekte súralghan Janaózen jol polisiyasynyng qyzmetkeri ózining avtokóligi zaqymdalghanyn aityp, onyng shyghynyn óteu talabynan bas tartqan.

Sodan song Aralbay Naghyshybaev jәbirlenushi 28 adamnyng týrli sebeptermen sotqa kele almaytyndyghyn jariyalap, kýtpegen jerden sottyng endi... sottalushylardy súraugha kóshetinin mәlimdegen. Búghan óre týregelgen ashuly advokattar: «Sot prosesining basynda jәbirlenushilerden keyin kuәlar súralatyndyghy jóninde sheshim qabyldanghan bolatyn», - dep, narazylyq bildirgende sudiya miz baqpay: «Joq, kuәlar jәbirlenushiler men sottalushylardan son, ýshinshi kezekte súralatyndyghy jóninde keliskenbiz», - degen. «Olay bolsa, mәseleni aiqyndap alu ýshin osy sot zalynda birinshi otyrystyng beynetaspasyn qarayyq», - dep úsynys jasaghan advokattarmen sudiya taghy da kelispey: «Árkim sot otyrysynyng qaghaz hattamasymen tanysa alady, sonda barlyghy jazylghan», - dep, kelte qayyrghan. «Qyryq kisi bir jaq, qynyr kisi bir jaq» deytin jaghdaydy eske týsiretin osy kórinisting ózi-aq «qazaqstansha» sot jýrgizu «erekshelikterinen» kóp nәrseni anghartsa kerek.

Advokattar pozisiyasyn sottalushylar Seysen Áspentaev pen Roza Tóletaeva qoldap, beynetaspany kórsetudi, nemese, tym qúryghanda, jәbirlenushilerdi súraudy ayaqtap, sotqa kelmegenderine әkimshilik jaza qoldanudy ótingen. Alayda Naghashybaev óz sheshimin ózgertpey, sottalushy Tanatar Qaliyevti ornynan túrghyzyp, onyng 16-jeltoqsan kýngi jaghdayattardy aityp beruin úsynghan. Biraq Qaliyev estu qabileti nasharlaghanyn jәne basy auyratynyn aityp, sotta sóileuden, al shyn mәninde - ózining tergeu satysynda Saqtaghanov pen Tóletaevagha qarsy bergen kórsetulerin qaytalap aitudan bas tartqan, sondyqtan prokuror Ábilәkim onyng kórsetulerin ózi oqyp beruge mәjbýr bolghan.

Odan әri advokattar Saqtaghanovtyng búltartpau sharasyn ózgertu, keybir tergeu әreketterining kýshi joqtyghyn moyyndau (mәselen, fotokesteden «tanu» jýrgen kezde hattamalar jasalmauyna baylanysty), sottalushylar Ábdirahmanov pen Amanjolovty qarau ýshin dәrigerler shaqyrtu, sottalushylarmen konsulitasiya ótkizu ýshin eki-ýsh kýn beru jóninde ózderining búryn da jasaghan talap-tilekterin qaytalaghan.

Prokurorlar, әdettegidey, Saqtaghanovtyng búltartpau sharasyn ózgertuge qarsylyq bildirgen, sóitip «tergeu әreketteri týgel zang shenberinde jýrgizildi-mis» dep sendirgen.

Kenesu bólmesine baryp kelgen sudiya Saqtaghanovqa jәne tergeu әreketterine qatysty talap-tilekterdi qanaghattandyrmaghanyn mәlimdegen. Jergilikti tubdispanserding ftiziatr-dәrigeri: «Ábdirahmanovtyng syrqaty asqynbaghandyqtan ol SIZO-da otyra alady», - dep qorytyndy bergen. Biraq advokat dәrigerlerding syrqattan taghy da analizder alyp, sotta qaytadan esep beruin talap etken.

Osy jerde sóz súraghan Ábdirahmanov ózining syrqattanuyna sebep bolghan jaghdaylardy, yaghni, 16-19-jeltoqsan kýnderi poliyseylerding ony, basqa da tútqyndalghandar tәrizdi, tyrday jalanash sheshindirip, qalalyq IID-ning múzday edenine jatqyzghanyn jәne ýstine suyq su qúighanyn, bas kóterse boldy, úryp-soqqanyn, al bir «semiz kisinin» arqasyna sekirgenin, sonyng saldarynan auyzynan qan ketip, ony dәrigerler әzer toqtatqanyn әngimelep bergen.

Sudiya múnyng bәrine esh emosiya bayqatpay, tek sottalushynyng jazbasha aryzyn belgilengen tәrtip boyynsha qaraytyndyghyn aitqan. Al, advokttardyng sottalushylarmen konsulitasiya ótkizu ýshin búdan búryn uaqyttary jetkilikti bolghandyghyn, biraq olarmen jolyghu  ýshin kýnning ekinshi jartysy beriletindigin jariyalap, sot otyrysyn ayaqtaghan.

ESKERTPE: songhy kýnderi sot prosesinde memlekettik BAQ ókilderinen eshkim qalmaghangha úqsaydy. Tәuelsiz aqparat qúraldary jurnalisterining aituynsha, olargha «jogharghy jaqtan» óz tilshilerin keri shaqyrtyp alu jóninde búiryq týsti degen әngime bar kórinedi. Jәne baspasóz zalyndaghy qalghan jurnalisterding de monitordan sot kórinisterin suretke týsirmeuin qadaghalau ýrdisi kýsheygen synayly. Bir esepten, tek qarapayym halyq ókilderi ghana emes, keybir memlekettik mekemeler men poliyseylerding ózi jәbirlenushiler retinde talaptarynan da, sottalushylardy kinәlaudan da bas tartuy saldarynan aiyptau jaghy neshe ay boyy dayyndaghan býkil «dәlelderdin» byt-shyty shyghyp jatqan jaghdayda resmy aqparat kózderining múnday әreketin týsinu qyiyn bolmasa kerek. Sayyp kelgende, tergeuding fashistik әdis-tәsildermen, yaghni, qorqytyp-ýrkitu, úryp-soghu, azaptau arqyly «jinaghan» jalghan materialdary «negizinde» jýrip jatqan «sot prosesinde» basqasha boluy mýmkin be?..

Jasaral Quanyshәliyn,

Halyqaralyq «Janaózen-2011» komiytetinin

aqparattyq top jetekshisi.

Almaty qalasy,

2012 jyldyng 10-sәuiri.