«Zamanyng týlki bolsa, tazy bolyp shal» deydi halyq danalyghy. Qayran babalarymyz zamannyng búlay bolaryn sezbese kerek-ti. Ágereky sezgen bolsa, әlgi tәmsildi búlay aitpaghan bolar edi. Aynalamyzgha qarap, qoghamgha kóz salatyn bolsaq, zamanynyng búlandyghyn búldap, adamekenning ózi týlkige ainalyp bara jatyr ma degen kýdikti oigha berilerimiz haq. Ne desek te, auladaghy teregimizding tamyry joghary qarap, tónkerilip óspegeni aqiqat. Endeshe bar gәp - adamda.

Aytpaghym - ay ýstinen altyn izdeu emes, kýndelikti ker tóbel tirshiligimizde kóz kórip jýrgen yaky kez kelgen sanaly pende kezigip jýrgen jayt. Jayt emes-au, dert desem qatelespespin.

Qazirgi basekelerge tanym bar. Ózderin Qúday sanay ma, әlde astyndaghy "ashamayyn" mәngi oryngha balay ma, әiteuir qol astyna qyzmetker alarda onyng adamy qasiyetterine emes, ózine qanshalyqty jaqyndyghyna, ya qanshalyqty berilgendigine qaraydy. Oryssha aitqanda, "ne professionaly, a predannye". Ásirese memlekettik qyzmette. Siz myng jerden miynyz tasyghan maman bolynyz, óz isinizding hәm mamandyghynyzdyng has bilgiri atanynyz, tipti kez kelgen sharuany kóz júmyp otyryp kýiin keltiretin naghyz kәsiby maman bolynyz, anou jaqtaghy Jәkeler men Mәkelerge "predannyi" bolmasanyz qúnynyz kók tiyn. Nemese qazekemning qarapayym tilimen aitqanda, qap arqalap, qonyz terip jýruiniz bek mýmkin. Búl jyndynyng sandyraghy emes, búl - bizdin  qoghamnyng jazylmaghan zany.

«Zamanyng týlki bolsa, tazy bolyp shal» deydi halyq danalyghy. Qayran babalarymyz zamannyng búlay bolaryn sezbese kerek-ti. Ágereky sezgen bolsa, әlgi tәmsildi búlay aitpaghan bolar edi. Aynalamyzgha qarap, qoghamgha kóz salatyn bolsaq, zamanynyng búlandyghyn búldap, adamekenning ózi týlkige ainalyp bara jatyr ma degen kýdikti oigha berilerimiz haq. Ne desek te, auladaghy teregimizding tamyry joghary qarap, tónkerilip óspegeni aqiqat. Endeshe bar gәp - adamda.

Aytpaghym - ay ýstinen altyn izdeu emes, kýndelikti ker tóbel tirshiligimizde kóz kórip jýrgen yaky kez kelgen sanaly pende kezigip jýrgen jayt. Jayt emes-au, dert desem qatelespespin.

Qazirgi basekelerge tanym bar. Ózderin Qúday sanay ma, әlde astyndaghy "ashamayyn" mәngi oryngha balay ma, әiteuir qol astyna qyzmetker alarda onyng adamy qasiyetterine emes, ózine qanshalyqty jaqyndyghyna, ya qanshalyqty berilgendigine qaraydy. Oryssha aitqanda, "ne professionaly, a predannye". Ásirese memlekettik qyzmette. Siz myng jerden miynyz tasyghan maman bolynyz, óz isinizding hәm mamandyghynyzdyng has bilgiri atanynyz, tipti kez kelgen sharuany kóz júmyp otyryp kýiin keltiretin naghyz kәsiby maman bolynyz, anou jaqtaghy Jәkeler men Mәkelerge "predannyi" bolmasanyz qúnynyz kók tiyn. Nemese qazekemning qarapayym tilimen aitqanda, qap arqalap, qonyz terip jýruiniz bek mýmkin. Búl jyndynyng sandyraghy emes, búl - bizdin  qoghamnyng jazylmaghan zany.

Memlekettik basqaru akademiyasynyng qabyrghasynda bilim alyp jýrgenimde aty darday, mýiizi qaraghayday ministrlikterde is tәjiriybesinen ótu baqyty búiyryp qalghany bar. Áriyne, onday ortalyq memlekettik organda uaqytsha bolsa da qyzmet jasau - zor maqtanysh. Alayda men maqtanyp emes, týnilip qayttym, artynan qayta oralmastay týkirip qayttym. Sebebin týsindireyin. Birinshi bayqaghanym -traybalizm qúrty dendey bastapty. Dendeui ber jaghy bolar, irip-shiruge jaqyn túr. Bir «ýlken» kisining tegimdi súrap bilip, «ósetin jigit ekensin, bizde Úlylar ósedi» degen synarjaq pikiri sózime dәlel. Sonda deymin-au, ýlgi-ónege kórseter, jol siltep, aqyl aitar agha tolqynnyng aitary osy bolsa, kýnderding bir kýninde mening de ru qualap ketpesime kim kepil? Jastargha beriletin tәrbie osy taqylettes «qatang qaghidamen» óriler bolsa, jogharydaghylardyng jaghy talmay, jattap alyp «jyrlay» beretin jarqyn bolashaghy jayyndaghy sóz bólek.

Ekinshiden, bes adamdy basqarghany bar, býkil búqarany biylegeni bar, әiteuir basekender kógergen qaghazdy súmdyq sýiedi eken. Siz ómirinizde qúlay sýy sezimin basynyzdan ótkergen shygharsyz. Jan-dýniyenizdi jandyryp, jýreginizge bir sәtke de tynym bermey, tynyshtyghynyzdy úrlaghan sol jandy bir kóruge qúmartqanynyz esinizde bolar? Mine, dәl sonday ot sezim bastyq bitkendi baurap alghan. Búl sezim tipti suretteuge kelmes. Júmysqa qabyldau kerek pe - aqsha, qyzmetinizdi jogharylatu kerek pe - aqsha, tuysyn hәm tanysyn «tyghu» kerek pe - aqsha, sózinizdi ótkizu kerek pe - aqsha, tanytu kerek pe - aqsha, qújat resimdeu kerek pe - aqsha, oqugha týsu kerek pe - aqsha. Aqsha, aqsha... Bú shirkinge degen asyl sezim, «mәngilik mahabbat» shynymen-aq tang qaldyrady. Týiin qanday? Shynayy kәsibiyler shettep qalady da, shyn berilgender taghy da shyrqap shygha keledi. Al zandarda jәne basekenderding bayandamasynda bәri bólek. Ghajap paradoks!

Bos sózge ýiir bizding bastyqtar. Bitpeytin baghdarlamalary taghy bar. Áyteuir bolsyn-bolmasyn, kelsin-kelmesin tannan qara keshke deyin tynbay sarnaydy. Arasynda betteri qyzarmay «jershildik pen rushyldyqqa tosqauyl qoy kerek, paraqorlar men jemqorlar jazalanuy tiyis» degen synayda múryndarynyng astynan mingirlep qoyady. Sózderine qúlaq týrseniz, júmaq mekenge ainalugha shaq qalyppyz. Áytkenmen is jýzinde bәri basqasha, aitugha auzyn, jazugha qolyng barmaydy. Shyn kәsipqoydy qanghyrtyp qoyyp, ózderine shyn berilgenderdi ghana baghalaytyn bas-basyna by bolghan ónkey qiqymdardyng óte jiyirkenishti tirligi osynday. Tize bersek tausylmaydy. «Halyq Qúdaydan bir jas kishi» deytin danalyqty úmytu bylay túrsyn, esterine de almaydy-au!..

Búl sózderim - ýide otyryp shoqpar silteu emes. Kózimmen kórip, kónilge týigenim. Sanammen salmaqtap, oiymmen tarazylaghanym. Bir mening ghana uәjim emes, talaydy moyyndatsa da, әlgi bir bastyqtardan myng ese artyq oilay alatyn, myng ese sanaly, myng ese tәrbiyeli has bilgirlerding pikiri. Biraq, bas shirigen son, qúlaqtan ne qayyr?!.

«Abay-aqparat»