Danday Ysqaqúly.

Sýleymen Demiyrel atyndaghy uniyversiytet rektorynyng kenesshisi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, Halyqaralyq Aytmatov akademiyasynyng jәne QR Gumanitarlyq ghylymdar akademiyasynyng akademiygi.

Ázirbayjandar ózderin «qayghysy kóp, baghy ashylmaghan últtardyng biri – biz-biz» dep sanaydy. Óitkeni әzirbayjan tórtke bólinip ketken.

– Danday Ysqaqúly, әngimenizdi biylghy shetelderde bolghan saparlarynyzdan bastasanyz?

– Men ýstimizdegi jyldyng qazan-qarasha ailarynda ghylymy júmystargha baylanysty Ázirbayjanda jәne Qytay elinde bolyp qayttym. Ázirbayjanda bolghanda olardyng kóptegen ghalymdary men aqyn-jazushylarymen kezdesip, әzirbayjan halqynyng últtyq túrmys-tirshiligi, tilining jaghdayymen jәne ghylymy, mәdeniyeti, tarihymen tanystym. Ázirbayjan Ghylym akademiyasynyng Til bilimi, Ádebiyet jәne Tarih institutarynda bolyp, ghalymdarmen pikirlesip, biraz mәlelelerge qanyqqanday boldyq. Olar, últtyng tarihyn, әdebiyetin, mәdeniyetin, tilin zertteude biraz jetistikterge qol jetkizgen. Ghylymy enbekterining jalpy dengeyinde, zertteu әdisterinde ilgerleushilik bayqaldy. Ghalymdarynyng kópshiligi aghylshyn tilin iygeripti, keyingi jastardyng bәri aghylshyn tiline jýirik. Bizding Qazaqstanda orys tilinsiz kýn kóre almaymyz ghoy. Al ol jaqtaghy jastar orys tilin onsha bile bermeydi eken.

– Ázirbayjannyng memleket tili – әzerbayjan tili emes pe?

– Memlekettik til retinde – әzirbayjan tili, al halyqaralyq til jәne ghylym tili retinde – aghylshyn tili qoldanyla bastapty. Barlyq halyq әzirbayjan tilinde sóileydi, barlyq belgilemeler men jiyndar әzerbayjan tilinde ótedi. Ázirbayjan ghalymdary ózderin týrik әlemindegi ýlken halyqtyng biri sanaydy. Olardyng resmy emes mәlimetimen әlemde әzerbayjan últy – 60 millon. 60 million bolmasa da, 45-50 millonday әzirbayjan bar ekeni ras. Olar ózderin «qayghysy kóp, baghy ashylmaghan últtardyng biri – biz-biz» dep sanaydy. Óitkeni әzirbayjan tórtke bólinip ketken. Solardyng ishinde jeke otau tigip otyrghany – qazirgi Bakuding tóniregindegi әzirbayjandar. Al endi әzirbayjandardyng 25-30 millondayy qazirgi Iranda ómir sýrip jatyr. Olardyng ne mektebi joq, ne gazet-jurnaly joq. Barlyghy әzirbayjan tilin túrmysta, otbasynda qoldanady da qoghamdyq ómirde – parsy tili. Reseyding qúramyndghy Daghystanda da әzirbayjandyqtar túrady. Kezinde Kenes ýkimeti shekarany bólgende әdiletsizdikpen әzerbayjandar tútas túratyn Derbentti Daghystannyng qúramyna qosqan. Ýshinshi bir bólegi – Nahichevanda. Búl Týrkiyamen shektesetin Ázirbayjannyng oblysy bolghan. Sonda eni 10-50 shaqyrymgha sozylatyn әzerbayjandar túratyn anghardy Ármeniyagha berip jibergen. Sóitip, býkil týrik әlemin, yaghny derbes el Týrkiyany Kenester Odaghynyng qúramynda qalghan týrik tektes respublikalardan  osylaysha bólip tastaghan-dy. Týrkiler birikpesin, kýsheymesin degen zúlymdyq maqsatpen. Búl – kezindegi Kenestik imperiyanyng qoldan jasaghan kedergileri.

– Qarabaq oqighasy da osynday әdiletsizikting jemisi emes pe eken?  

– Dúrys aityp otyrsyn. Qazir әrbir әzirbayjandyqtyng janyna qatty batatyn nәrse – Qarabah mәselesi. Ázirbayjan ghalymdarynyng aituynsha, Qarabaq әzirbayjan halqy payda bolghanan bastap, әzirbayjannyng jeri bolghan. Ármender basyp alghan Qarabaq qazir Ázirbayjan halqynyng jarylmay túrghan, jarylugha tiyisti jarasynyng biri siyaqty. «Soghysyp tartyp alugha kýshimiz jetedi. Biraq, әrmenderdi orystar ólerdey qorghaydy» deydi. Ústaranyng jýzindey qylpyldaghan qazirgi zamannyng sayatatyn týsinuding ózi qiyn, kýrdeli nәrse bolyp ketti ghoy. Óikeni Resey әskerin Gruziyadan shygharghan kezde, sony Qarabaqqa aparyp jayghastyrypty. Ázirbayjan Qarabaq ýshin soghysatyn bolsa, әrmenmen emes, Resey әskerimen  soghysatyn bolyp túr. Qarabaq mәselesi Ázirbayjan memleketining sayasatynyng bir ýlken temirqazyghy deuge bolady. Sol sebepten de әzirbayjandyqtar orystar men әrmenderdi onsha jaqtyra bermeydi.

Ázerbayjan ghalymdardyng aituynsha, «Avesta» kezinde týrik tilinde jazylghan, keyin parsy tiline audarylghan. Týp núsqa joghalyp ketip, parsylardyng qolyndaghy audarmasy saqtalyp qalghan» degen pikirler aitady.

– Jana «әzirbayjandar ózderin týrik әlemindegi iri halyqtardyng biri sanaydy» dep qaldynyz. Sol turaly kenirek toqtala ketseniz?

– Bizding ghalymdardyng tújyrymy boyynsha, «týrik halyqtary búryn Altayda ómir sýrip, keyin Euraziyagha keninen taraghan. Kavkazgha, Atlant múqityna deyin barghan» deymiz ghoy. Al әzirbayjandyq tarihshy ghalymdar: «Joq, biz atamzamannan beri Kavkazda túramyz» deydi. Kerisinshe, әrmender basqa jaqtan, Iraqtan kelgen, olardyng túryp jatqan jeri – týrkilerding jeri. Bizding babalarymyzdyng tuyp-ósken jeri». Búl kózqarastar bizding ghalymdardyng pikirine qaraghanda – ózgesheleu. Mine, osynday nәrselerdi ashyq aityp otyr.

Biz azamattyq tarihymyzdy, әdeby tarihymyzdy endi-endi terendep zerttey bastadyq qoy. Al olar bizding jyl sanauymyzdan búrynghy ýsh myng jyldyq azamattyq tarihy men әdebiyet tarihyn bilip otyr. Ýsh myng jyl degen onay nәrse emes. Arheologiyalyq zertteuler men jazba derekteri boyynsha, biz atam zamannnan Kavkazdyng túrghylyqty halqymyz degen mazmúndaghy zertteuler jazyp, tom-tom kitaptar shygharghan.

Parsy әdebiyetining klassikalyq shygharmasy atalyp kelgen «Avesta» jyry bar ghoy. Sol «Avestany» qazaq әdebiyeti men týrik halyqtarynyn, sonyng ishinde qazaq әdebiyetine qatysy jayly 1990 jyldary Toqbolat Ensegenov degen jigit zerttep doktorlyq dissertatsiya qorghaghan bolatyn. Sonda bizding ghalymdar: «Búl pikir dúrys emes, búl býkil әlem tanyghan parsy әdebiyetining klassikalyq shygharmasy, sony bizge tartqanymyz, týrik halyqtaryna qatysy bar degenimiz, sypaylap aitqanda, ol – bilmestik, ghylymy negizi joq» dep janaghy dissertasiyany bekitpey tastatqan bolatyn. T.Ensegenovtyng pikiri boyynsha, «Avestadaghy» negizgi oqighalar qazirgi Amudariya men Syrdariyanyng manynda ótedi. Jer-su attary men týrkilik ataular bar. Biraq endi, shygharma parsy tilinde saqtalghan. Al әzerbayjan ghalymdardyng aituynsha, «Avesta» kezinde týrik tilinde jazylghan, keyin parsy tiline audarylghan. Týp núsqa joghalyp ketip, parsylardyng qolyndaghy audarmasy saqtalyp qalghan» degen pikirler aitady. Endi bizding ghalymdar kýni býginge deyin osy daumen keledi. Al Ázirbayjan ghalymdary «ol bizdiki» dep әdebiyetining tarihyna әldeqashan kirgizip qoyghan.

– Sizding osy әngimenizden keyin bizding ghalymdar oilanatyn shyghar?

– Birtindep, birtindep múny moyynday bastadyq. Bizding әdebiyetimizding tarihyn keshegi  1960 jylgha deyin HVIII ghasyrdan bastap keldik qoy, B.Kenjebaevtyng bastauymen Múhtar Maghauin qazaq әdebiyetining tarihyn arghy qazaq handyghynan bastasa, al Myrzatay Joldasbekov VI-VII ghasyrdaghy Orhon-Eniysey jazbalaryna deyin apardy ghoy. Al qazir qazaq әdebiyetining tarihyn zertteu terendep bara jatyr. «Avesta» tek parsylardiki ghana emes, oghan týrik halyqtarynyng da qatysy bar» degen sipattaghy pikirler joghary oqu oryndarynyng baghdarlamasyna kire bastady.

Eng ejelgi mәdeniyetting ókilderine shumerler, al «shumer jazulary» alghashqy tarihy eskertkish dep sanalyp kelgen bolatyn. Al shumerler kim degende, «ol – evreylerding arghy atalary» degen pikir aitylatyn. Al Ázirbayjan ghalymdary «shumerler» týrkilerding arghy atalary dep otyr. Qazirgi týrikting ghalymdary da osynday pikirde. Al bizde – basqasha. Sondyqtan bizde qazaq halqynyn, onyng әdebiyetining tarihyn zerttegende tereninen oilanatyn mәseleler barshylyq. Ázirbayjan ghalymdarynyng zerteulerimen tanysyp, olarmen pikir almasqanymyz paydaly bolmaq. Olardyng ghalymdary bizge kelip, konfrensiyalargha qatysyp, bizding ghalymdar olargha baryp, aralas-qúralas bolu ózimizdi-ózimiz tanugha, týrik tildes halyqtardyng tamyry, týbiri bir ekendigine, ruhany birligine, búl týrik tildes halyqtardyng Euraziyada este joq eski zamandardan kele jatqanyna kózimizdi jetkize týser edi.

Bizding ruhany qúndylyqtargha tolyq ie bola almay otyruymyzdyng basty sebebi – ózimizding әlipbiyimizding túraqty bolmauynan der edim.

– Jaqynda týrik tildes halyqtardyng ortaq әlipbiyin birlikkke keltiru turaly әngime boldy. Múnyng bizge qanshalyqty paydasy bar?

– Bizding ruhany qúndylyqtargha tolyq ie bola almay otyruymyzdyng basty sebebi – ózimizding әlipbiyimizding túraqty bolmauynan der edim. Bir keze arab әlipbiyinde, sodan song latyn әlipbiyinde qoldandyq. Qazir týrik tildes halyqtar týrli әlipby qoldanyp jýr. Qytaydaghy qandastarymyz Ahmet Baytúrsynúly jasaghan әlipbiydi qoldanyp keledi. Bizder orys әlipbiyindemiz. Al bizden basqa elder latyn әlipbiyine kóship ketti. Býgingi kýnning talabymen ertengi kýndi oilaytyn bolsaq, bizge әlipbiyding birligi – óte qajet. Búl mәsele býgin ghana kóterilip otyrghan joq. Ótken ghasyrdyng bas sheninde kóterilgen bolatyn. Mysaly, 1926 jyly týrik tildes halyqtardyng ókilderi Bakude bas qosyp ortaq әlipbiyge kóshu turaly sheshimge kelgen-túghyn. Sol sheshimnen keyin, týrik halyqtary týgelge juyq latyn әlipbiyin qoldanysqa endirdi. Biraq Kenes ýkimeti bir kýnde ony ózgertip, orys grafikasyna kóshirip jiberdi. Al sol búrynghy sheshim boyynsha Týrkiya latyn әlipbiyinde qalyp qoydy. 1991 jyly týrkitildes halyqtar tәuelsizdik alghan kezde, osy mәsele qaytadan kóterildi. Sóitip, ghalymdardyng kópshiligi týrik tildes halyqtardyng birligin saqtau ýshin, basqa últtargha sinip ketpeu ýshin, jahandanugha jútylyp ketpeu ýshin, ortaq әlipby jasaudy úsynghan bolatyn. Týbinde biz latyn әlipbiyine kóshuimiz kerek. Múnyng birneshe sebepteri bar:

Birinshiden, týrik halyqtarynyng birligi ýshin. Týrik halyqtary býginge deyin jasandy týrde bólshektengen. Kýni keshege deyin Tashkent qazaqtyng qalasynday  bolyp keldi. Mening auylym sol manda boldy da toy-tomalaq, as beretin bolsa bizding elding qazaqtary kerek-jaraqtaryn Tashkentting bazarynan әkeletin.  Kerek bolsa, qazaqtyng últ ziyalylarynyng birazy sol jerden shyqqan. Shekara degen bolmaghan. Qyrghyz, ózbek degen qazaqtyng rulary sekildi edi. Al myna tәuelsizdik alghannan keyin tipti bizdi jasandy týrde bólip tastady. Bólshektengen myqtylyq emes. Búl әlemdik jahandanudyng auzyna bólshektep-bólshektep salyp beruge dayyndaghanmen birdey. Shekaranyng bolghany dúrys bolsyn. Biraq, týrik tektes halyqtardyng ruhany qúndylyqtary birge boluy kerek. Oghan jetkizetin birden bir qúral – til, әdebiyet, mәdeniyet. Jana әlipby mine, osyghan qyzmet etedi.

Osy jerde taghy bir mysaldy aita ketken jón. Arab tilinde jiyrma shaqty elde túratyn eki jýz millionday halyq sóileydi. Tili bir bolghanmen, arab әlemining shyghysyndaghy iraqtyq pen batysyndaghy morokkolyq bir-birimen sóileskende, erkin kete almaydy. Al arabtyng әdeby tilimen sóleskende, jaqsy týsinisedi. Sonda eki jýz millionday halyqty arab qylyp otyrghan – әdeby arab tili. Arab elining barlyghynda  býkil bilim, ghylym, sayasat osy әdeby arab tilinde, yaghny Qúrannyng tilinde jýredi. Shetelderde arab tilin oqyghanda, osy jalpy arab elderine ortaq әdeby arab tilin ýirenedi. Sóitip, arabtyng әdeby tili eki jýz millionnan astam halyqty tegi jaghynan da, ruhy jaghynan da tuystyryp, ýlken bir últtyng shanyraghy astynda ústap otyr. Ortaq tilding qúdireti degen mina osy jerden aiqyn kórinedi. Mәselege osy túrghydan kelgende, latyn grafikasyna negizdelgen týrik halyqtarynyng әlipbiyleri týpting týbinde tuystas halyqtardy jaqyndata týsuge qyzmet etuge tiyis.

Ekinshiden, qazaq әlipbiyinde qazir 42 әrip bar. Sonyng on shaqtysy – qazaq tilinde joq artyq tanbalar. Búl haripter orys tilinen engen sózderdi týbirin saqtap jazu ýshin kerek bolghan. Orys tilinen engen sózderdi týbirin saqtap jazu – qazaq tilining negizgi zany – ýndestik zanyna tipti qayshy. Latyn әlipbiyine kóshu tilimizdi, sózimizdi basqa tilderden jónsiz engen qoqystardan tazartu ýshin de kerek. Tilimizding ózindik zandylyqtaryn qalpyna keltirip, jat әripterding kózin joghaltugha taptyrmaytyn birden bir amal.

Ýshinshiden, qazirgi zamannyng talaptaryna sәikes. Býkil әlemdegi bilim-ghylymnyng 80 payyzy latyn grafikasyndaghy aghylshyn tilinde. Jaqynda men Qytaygha bir halyqaralyq konferensiyagha baryp keldim. Bir jarym milliard halqy bar últ tek hanzu tilinde sóileytin shyghar desem, olay emes eken. Ol jaqta da bilim-ghylym aghylshyndana bastaghan. Konfrensiya bastan-ayaq aghylshyn tilinde ótti. Sondyqtan bizding jastarymyz myna órkeniyetten ózining ornyn alu ýshin, әlemdik, qoghamdyq damudan qalmauy ýshin bilim-ghylymmen qarulanuy kerek. Ol bilim-ghylymnyng negizi, әdebiyettegi kózi osy latyn әlipbiyinde jatyr. Onyng ýstine kompiuter, internetting bәri osy aghylshyn tilinde ghoy, sol ýshin de latyn әlipbii qajet.

Qytaydyng ghalymdary aghylshyn tiline jýirik. Ádebiyet tanushy ghalymdardyng bәri aghylshyn tilinde sayrap túr. Al biz býginge deyin orystyng tili dýniyening kilti, oryssha bilsek, dýniyening barlyq jerinde bizge jol ashyq dep jýre berippiz.

– Qytaygha barghanynyzdy aityp qaldynyz. Búl sapar da sizding ghylymy júmysynyzgha qatysty ma, әlde…

– Qarasha aiynda Qytay Qoghamdyq Ghylymdar  akademiyasynda ótken halyqaralyq simpoziumgha qatysyp,  Beyjinde bolyp qayttym. Qarashanyng 15-17 kýnderi epos tanugha arnalyp ótken dýnie jýzilik әdebiyet tanushylardyng halyqaralyq simpoziumyna әlemning 37 elinen 120-gha juyq ghalym qatysty. Ózbekstan, Qyrghyzstan, Ázirbayjannan bir adamnan barsa, Týrkiyadan eki adam, Qazaqstanan akademik Seyit Qasqabasov ekeuimiz qatystyq. Konferensiya bastan-ayaq aghylshyn tilinde jýrdi. Mening bir bayqaghanym – Qytaydyng ghalymdary aghylshyn tiline jýirik. Ádebiyet tanushy ghalymdardyng bәri aghylshyn tilinde sayrap túr. Al biz býginge deyin orystyng tili dýniyening kilti, oryssha bilsek, dýniyening barlyq jerinde bizge jol ashyq dep jýre berippiz. Sóitsek, Qytay túrmaq myna Ózbekstan, Ázirbayjandarda da agha úrpaq bolmasa, keyingi úrpaqtary oryssha jón súraudy da onsha bile bermeydi. Sol sekildi Qytayda da orys tili ghylym tilinen qalyp, ornyn aghylshyn tiline bere bastaghanday kórindi.

– Siz bayandamanyzdy qay tilde jasadynyz?

– Qazaq tilinde jasadym.

– Qazaq tilin týsingender boldy ma?

– Beyjindegi Últtar uniyversiytetining prafessory ózimizding qandasymyz aghylshyn tiline audaryp otyrdy. Mening bayandamamnyng taqyryby «Qazaq eposynyng zerttelui» boldy. Epostyq shygharmalar naghyz últtyq shygharmalar ghoy. Kenes ýkimetining kezinde búl shygharmalardy zertteuge, halyq arasyna taratugha, nasihattaugha shekteu qoyylghan bolatyn. Óitkeni ol – últtyq sana-sezimdi, últtyq dәstýrdi janghyrtatyn nәrseler.  Búl shekteu 1991 jyldargha deyin jalghasty.

– Beyjindegi konferensiya qanday qauly qabyldady?

– Qytayda últtyq әdebiyetti zertteuge memlekettik túrghydan mәn beriledi eken. Sol últtyq әdebiyetting ishinde qazaq әdebiyeti de bar. Eki kýnge sozyghan konferensiya sonynda ghalymdar halyqaralyq qarym-qatnasty nyghayta berumen birge, әdebiyettanushylardyng halyqaralyq qauymdastyghyn qúryp, bir auyzdan qauly qabyldandy. Sol komiytetetke mýshe boldyq. Qogham Gonikongta tirkelmekshi. Sonymen әdebiyettanushy ghalymdar jyl sayyn ba, eki jylda ma bir ret bas qosyp otyratyn boldy. Ádebiyettanushylardyng halyqaralyq qauymdastyghynyng tóraghasy bolyp, Qytay Ghylym akademiyasy Últtar institutynyng diyrektory Siginmenge (últy monghol), orynbasarlyghynyng birine amerikalyq Garvard uniyversiytetining professory, ekinshisine Resey Ghylym akademiyasy Etnologiya jәne antropologiya institutynyng bólim mengerushisi D. A. Funk, jauapty ghalym hatshysy bolyp, osyndaghy Últtar institutynyng bólim mengerushisi ghylym doktory, professor  Ádil Júmatyrdy (últy qyrghyz) saylandy. Qazir әdebiyettanushylar qauymdastyghynyng úiymdastyru júmystary jýrip jatyr.

– Búl qoghamdy kim qarjylandyrady eken?

– Qogham jetekshileri: «Eng birinshi Qytay ýkimetining memlekettik esebine kirgizemiz, ekinshiden demeushiler tabamyz» dep otyr.

– Atalghan konferensiyada ghylymy bayandama jasaumen ghana shekteldi me?

– Konferensiyagha Reseydegi týrki tildes halyqtardyng birazynyng ókilderi  qatysty. Haqas, túba, saha degen sekildi. Al Qytaydaghy qyrghyzdardan shyqqan eki jyrshy «Manas» epostyq jyryn jatqa oryndasa, Reseylik altaylyqtar, mongholdar men qalmaqtar «Jangr» degen sekildi jyrlaryn oryndap, ónerlerin kórsetti. Europadan, Afrikadan, Amerikadan kelgen ghalymdarmen tanystyq. Bir tanghalarlyq nәrse neghúrlym ataqty ghalym bolsa, ol solghúrlym qarapayym.

Qyrghyzdyng «Manas» eposy YuNESKO úiymyna Qyrghyzstan arqyly emes, Qytay arqyly tirkelgen. «Manas» jyrynyng baghy Qytay arqyly ashylghan.

– Qytayda týrki mәdeniyeti men әdebiyetin zertteu júmystary qalay jýrip jatyr eken?

– Instituttyng týrik halyqtarynyng әdebiyetin zertteytin bólimining bastyghy Ádil Júmatúrdynyng basshylyghymen biraz júmystar atqarylypty. Mektepti hanzu tilinde oqyp, joghary oqu ornyn aghylshynsha bitirgen Ádil ýsh tilde erkin sóilep, erkin jazady. Qyrghyzdyng «Manas» eposy YuNESKO úiymyna Qyrghyzstan arqyly emes, Qytay arqyly tirkelgen. «Manas» jyrynyng baghy Qytay arqyly ashylghan. Manasqa Qytayda ýsh jerden eskertkish qoyylypty. Sonyng bәrine janaghy Ádil Júmatúrdy degen qyrghyz jigit yqpal etip otyr. Kórdiniz be, bir adam osynday iygi isterdi istegen.

Qazaq әdebiyetin zerttep jýrgen Ghylym doktory, professor Huang Junshiyang degen hanzu azamaty. Ol qazaqtyng salt-sanasy, túrmys-әdeti men tiline jýirik. Qúlja tónireginde ómirge kelip, qazaqtardyng arasynda ósken, qazaq tili men әdebiyeti mamandyghy boyynsha joghary bilim alghan Huang qytay, qazaq tilderine qosa, týrki tilderining kópshiliginde, aghylshyn, orys tilderinde erkin sóileydi. Qazaq halqynyng auyz әdebiyetin, onyng ishinde epostyq jyrlaryn zerttep, qytay, qazaq tilderinde monografiyalar jazghan, jýzdegen ghylymiy-kópshilik maqalalary jaryq kórgen tanymal ghalym eken. Qytayda bolghanymyzda, qazaq tilin jaqsy mengergen qytay ghalymdarymen jýzdesip, didarlastyq. Olardyng qatarynda qazaqtyng tilin, әdebiyetin zerttep jýrgen Beyjindegi Últtar uniyversiyteti әdebiyet fakulitetining dekany Jang Dinjing men Qúljadaghy Ile pedagogikalyq instituty filologiya fakulitetterining dekany U Jinfyng jәne әigili ghalym, professor By Hun bar.

Qytaydyng ekonomikasy da, túrmysy da, ruhy da biraz kóterilgen. Álemning әr jerinen barghan  ghalymdardyng kelip-ketu aqysyn, jatyn-tamaq shyghynyn tolyq ózderi kóterdi. Demek, búl Qytay ekonomikasynyng kóteriluining arqasynda ghylymgha den qoya bastaghanyn kórsetedi. Ghylymgha qansha qarjy kerek bolsa, sonyng bәrine aqsha tauyp beruge mýmkindigi bar. Qytayda túryp jatqan 55 últtyng barlyghynyng últtyq mәdeniyetin zertteuge jaghday jasaugha kirisken. Az últtardyng әdebiyetin, mәdeniyetin, tarihyn zertteuge tolyq mýmkindikter berilgen. Mәselen, bizben kórshi Shynjangha songhy jyldary 100 milliardtay dollar aqsha bólip, ol az sandy últtardyng әleumettik, ruhany jaghdayyn jaqsartugha júmsalghan.

Qazaqtyng aitysyn Qytaydaghy qandastarymyz YuNESKO úiymyna qazaqtyng atynan tirketemiz dep biraz enbektengen eken, biraq bizding elding narazy boluymen toqtatypty.

Jazushylardyng kitaptaryn shygharyp, qalam aqylaryn berip otyr. Odan artyq olargha ne kerek. Ýy mәselesin de sheship qoyghan. Bizdikiler siyaqty ýisiz-kýisiz jýrgen adamdardy kezdestiru qiyn. Aytystyng ózine jylyna pәlen milliard aqsha bólinedi eken. Audan, oblys, respublikalyq aitystar jyl sayyn ótedi. Aqyndar  әleumettik kelensizdikterdi syngha aldy ma, ol biylikting qúlaghyna sol mezette jetip, tezge salynyp otyrady eken. Aytysty memleket tikeley ózi qarjylardyryp otyr. Qytayda aitysty ghylymy týrde zertteu inistituty júmys isteydi. Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng Kýitin qalasyndaghy uniyversiytette aitysty zertteytin ghylymy ortalyq (bastyghy Jәken Qauytúly) jәne bolashaq aitys aqyndaryn arnayy tәrbiyeleytin bólim bar. Tórt jyl boyy әdebiyetti, onyng ishinde sóz óneri – poeziya terendetilip oqytylady. Endi termeni de osylay jasaudy qolgha almaqshy eken. Terme de aitystan birde bir kem emes, naghyz últtyq, naghyz filosofiyalyq, naghyz tәrbiyelik, naghyz gumanitarlyq baghyttaghy óner ghoy. Termeni qolgha aludyng ózi búl elde gumanistik ruhta adamzattyq taghylymdyq tәrbie beruge barynsha mәn berip otyrghanyn bayqatsa kerek. Shynjandaghy elge belgili Shәmis Qúmarúly, Áuelhan Qaliyúly, Beksúltan Qaseyúly, Lúqtarhan Ádilhanúly, Erkin Aughani, Múhtar, Iyasyn Qúmarúly, Ydyrys Ádilqanov, Baqtyhan Bilәlúly, Ýrimjibay Jetibayúly, Núrseyit Mamyrbekúly, Iyasyn Júbpay, Ábdihalyq Ospanqaryúly, Mәtqabyl Múhamedkәrim, Syrayyl Ysqaqúly siyaqty qazaq ziyalylary men ghalymdary qazaq til men әdebiyeti, mәdeniyeti men ónerine aitarlyqtay ýlesterin qosypty. Aytysty YuNESKO úiymyna qazaqtyng atynan tirketemiz dep biraz enbektengen eken, bizding elding narazy boluymen toqtatypty. Toq eterin aitqanda, bizde jasalugha tiyisti birshama ister sondaghy qazaq ziyalylarynyng at salysuymen atqarylyp jatyr.

Bizde de osynday aitysqa memlekettik qoldau kórsetilui tiyis. Aytys – últtyq ruhtyng shynayy kórinisi. Qazaqstanda da aitysqa barlyq jaghday jasalyp, últtyng ruhyn kóteruge, úly isterge bastaushy, әdildikke, adaldyqqa, últqa qyzmet kórsetuding ýlgisin nasihattaytyn naghyz óner boluy kerek.

Eger biz últtyq ruhymyzdy, últtyq qúndylyqtarymyzdy kótere almasaq, qaptap jatqan ruhany soqqylardan túra almay qaluymyz әbden mýmkin.

– Qazirgi qazaq әdebiyetining hal-aqualy qalay?

– Qazaq әdebiyeti, mәdeniyeti, óneri qazir tynystap túrghan siyaqty. Tәuelsizdik alghannan keyin últtyq әdebiyet dýrkirep damyp ketpedi, kerisinshe, kibirtiktep qalghanday. Azat elding halyqtyq ruhy kóterilip, әdebiyetimiz men mәdeniyetimizdegi  últtyq dәstýrdi әlemdik órkeniyetke bir-aq shygharamyz dep oilap edik, biraq olay bolmady. Múnyng birneshe sebebi bar:

Birinshi, jýz elu jylgha sozylghan otarlaudyng saldarynan últtyq ruhymyz әbden taptalynqyrap qalghan edi. Sodan kýni býginge deyin ezilip qalghan últtyq ruh qalpyna kele almay jatyr. Bizden basqa últtyq respublikalar birden últtyq tili men últyq ruhyn kóterip, sana-sezimin qalpyna keltirip aldy da býkil memlekettik sayasaty últtyq arnada jýrip ketti. Týrli obiektivtik jәne subiektivtik sebepterge baylanysty bizde búlay bolmady da múnyng ózi әdebiyetimizding toqyrauyna alyp keldi.

Ekinshi sebep, bizding tәuelsizdigimiz mynau jahandanu ýrdisine qabat keldi. Esimizdi endi jiyamyz dep jatqanda, jalghandy jalpaghynan basyp, jútyp kele jatqan jahandanugha dushar boldyq. Jalpy ashyq demekratiyalyq qogham qúryp jatqan baghytymyz dúrys. Solay dep, biraq ózimizding últtyq qúndylyqtarymyz ben últtyq múramyzdy tolyq iygermey jatyp, ensemizdi  kótermey jatyp, ekinshi soqqygha úshyrap jatyrmyz. Búdan әlige deyin esengirep túrmyz. «Jahandanu» – últ ataulygha týbegeyli qarsy. Ádebiyet pen mәdeniyet biri birimen aralasyp, toghysyp jatady ghoy, al qazirgi ghalamdasudyng maqsaty mýldem bólek. Múnyng basty maqsaty – býkil әlemdi batystyq mәdeniyetke kóshiru. Álem halqyn bir tilde sóileytin, batystyq ómir saltymen ómir sýretin halyqqa ainaldyru.  Kenes ýkimeti kezinde kenes halqyn bir últ bolugha shaqyrmady ma? Onyng qateligi de osynda. Mine, biz osylaysha jahandanugha qoyyp kettik. Eger biz últtyq ruhymyzdy, últtyq qúndylyqtarymyzdy kótere almasaq, qaptap jatqan ruhany soqqylardan túra almay qaluymyz әbden mýmkin.

Últtyq әdebiyetke, últtyq mәdeniyetke, últtyq ónerge jaghday jasap, sony damytudy qolgha almasaq, ony últymyzdyng sanasyna sinirmesek, úzyn arqan, keng túsau jargha soqtyruy әbden mýmkin.

– Ádebiyette «postmodernizm» degen aghym bizge de jetti. Búl bizding últtyq әdebiyetimizge tiygizer ziyany bolmasa, paydasy joq kórine me qalay?  

– Biz emes, orystardyng ózi búdan qorghanugha kóshti. «Liyteraturnaya gazetanyn» betinde osy mәsele boyynsha bir jylday talqylau jýrdi. Sonynda «postmodernizm» degen – últtyq әdebiyetke qazylghan kór. Sondyqtan múny qabylday almaymyz, ózimizding últtyq әdebiyetimizben jýruimiz kerek» degen qorytyndygha keldi. Postmodernizm adamgha kórkemdik, estetikalyq lәzzat baghyshtay almaydy, amamgershilik tәrbie bere de almaydy. Ádebiyetting zandylyghyn joqqa shygharady. Shygharmasyn jaman dep synasang da moyyndamaydy. Ómirdi osylay kórdim, osylay jazdym, mening pikirim osy deydi. Keyipkeri joq emes, bar. Biraq keyipkerining beynesi ashylmaydy. Mysaly, Alataudy alystan kórgende, basqasha da, ishine barsang tipti ózgeshe ghoy. Ár adam әr týrli sezinedi, aqyn basqasha, al jazushy taghy basqasha degendey. Mine, men ómirdi osylaysha kóremin deydi postmodernshil. Oghan ne deysing sonda. Búl – últtyq qúndylyqtardy joqqa shygharudyng birden bir ruhany qúraly.

Bizding qazaq әdebiyetinde de batystyng yqpaly kýshti bolyp túr. Óitkeni elimizding ekonomikalyq jaghdayy jaqsarghanymen, ruhany ómirimizde, әdebiyetimizde múnyng yqpaly ashyq kórine bastady. Bizding jastarymyz elektrondy qúraldar men batys baspasózderi arqyly batystyq ómir saltynyng qúndylyqtarymen «susyndap» jatyr. Últtyq qúndylyqtarymyzdy tәrk etip, batysqa bet búryp barady. Tipti últtyq kadrlarymyzdan góri, qazaqtyng tilin bilmeytin, batystan aghylshynsha oqyp kelgen «bolashaqshyldar» birinshi kezekte memlekettik qyzmetting tizginin qolyna alyp jatyr. Bizde әlige deyin últtyq qúndylyqtar memlekettik túrghydan baghalanyp, soghan jol ashu jaghy jetinkirey bermeydi. Adamnyng ómir sýruine eki týrli nәrse qajet qoy. Birinshisi – materialdyq qúndylyq, ekinshisi – ruhany qúndylyq. Ókinishke oray, bizde materialdyq qúndylyqqa kónil bólu basym da, ruhany qúndylyqtargha әlige deyin yqylas jetisinkirey bermey jatady. Shyndyghynda da búl ekeui qústyng qos qanatynday qatar jýrui kerek.

Qúdaygha shýkir, qazir qarnymyz toq, kiyimiz býtin, biraq ishimiz týtin bolyp túr. Halyqaralyq ekonomisterding esepteuine qaraghanada, Qazaqstan bay on elding qatarynda. Endi últtyq qúndylyqtar men últtyq mýddeni birinshi kezekte oilap, últtyng ertenine memlekettik túrghydan qyzmet etetin kez jetken sekildi. Últtyq әdebiyetke, últtyq mәdeniyetke, últtyq ónerge jaghday jasap, sony damytudy qolgha almasaq, ony últymyzdyng sanasyna sinirmesek, úzyn arqan, keng túsau jargha soqtyruy әbden mýmkin. Múnyng kilti atqarushy biylikting qolynda túr.

Últyna qyzmet etudi ómirining mәnine ainaldyrghan últjandy azamattar atqarushy biylikke kelmey, últtyq mәseleler  sheshilmeydi.

–  Qalay desek te, jazushylardyng qalamyna erkindik berilgen joq pa?

– Erkindik berip «jaz-jaz» degenmen, jazghan kitaby basylmasa, basylghan kitabyna qalamaqy tólemese, ony eshkim oqymasa, jazylghan kitaptan ne payda, ne qayyr?!   Jana aittym ghoy, bizding atqarushy biylikting negizgi tetikterinde oryssha, batyssha  tәrbiye, bilim alghandar otyr. Olar ózining kórgenimen, baqqanymen ýirengenimen, bilgenimen sheshedi. Kezinde Ahmet Baytúrsynúly: «Adam qanday tәrbie alady, sol tәrbie boyynsha qyzmet etedi» dep berker aitpasa kerek. Qazaqsha tәrbiyelengen bala qazaq últyna, oryssha tәrbiyelengender orys últyna qyzmet etedi. Al Batysta tәrbiyelengen bala Europalyq dýnie tanym boyynsha, sol jaqtyng iydeyasyna búrmay túra almaydy. Europadan ýirenuimiz kerek, bilimin aluymyz kerek. Biraq sol jaqqa últtyq mektepterde oqyp, últtyq sana-sezim qalyptastyrghan qyz-jigitterdi jibersek, dúrys bolar edi. Biz әlige deyin últtyq sana-sezimi qalyptaspaghan, qalyptasqan kýnning ózinde batyssha qalyptasqan azamattardy jiberip jatyrmyz.

Elbasymyz «qazaq pen qazaq qazaqsha sóilessin» dep, ylghy da aitady. Ókinishke oray, sony jýzege asyratyn jerde otyrghandar – qúlyqsyz. Qay bir jyly men Gumiylev atyndaghy Euraziya uniyversiytetinde júmys istep jýrgende, Resey preziydenti Putin kelip, sóz sóiledi. Sonda ol: «Qazaqstan ýkimeti qúramynyng 33 payyzy Mәskeuden bilim alghandar» ekendigin eske salghan edi. Ol dúrys qoy, biraq bizding elimizding bolashaghyn býrkep otyrghan sol 33 payyz ba dep qorqamyn keyde. Olar orystyng dýnie tanymymen ómir sýredi ghoy. Últyna qyzmet etudi ómirining mәnine ainaldyrghan últjandy azamattar atqarushy biylikke kelmey, últtyq mәseleler  sheshilmeydi.

Halyq óz arasynan shyqqan adal azamatqa senim bildirui kerek. Biraq bizding saylaudyng barlyghy әdil ótip jatyr dep aita almaymyz. Janaghy qolynda biyligi bar adamdar týrli ailalarmen ózin saylatady. Sóitip halyqqa tolyq erik bermey otyr.

– Memleket pen halyqtyng mýddesin óz mýddesinen joghary qoyatyn últtyq kadrlardy atqarushy biylikke kóptep tartu jaghy qiyn bolyp túrghan joq pa?  

– Ózing aitpaqshy, qolynda biyligi bar adamdar týrli amaldarmen elding aldyn orap ketip jatady. Halyq óz arasynan shyqqan adal azamatqa senim bildirui kerek. Biraq bizding saylaudyng barlyghy әdil ótip jatyr dep aita almaymyz. Janaghy qolynda biyligi bar adamdar týrli ailalarmen ózin saylatady. Sóitip halyqqa tolyq erik bermey otyr. Bizde tazaru prosesi jýrmedi. Olar jershildigin, rushyldyghyn qozdyryp, aqshamen arbaydy, satyp alady, basqa da týrli qysymdar jasaydy.

Týsine bilsek, «ru» – degen adamzattyng eng biyik gumanistik dәrejesin kórsetetin inistitut. Qazaqtyng tanymy boyynsha, bóten adam joq, barlyghymyz tuysqanbyz. Basqa halyqqa qaraghanda, bizding búl jýiemiz – óte myqty. Biraq sony keybireuler ózderining aram pighylyna paydalanyp jýr. «Úry ketti, úry ketti» dep, iz kesushilerdi basqa jolgha salyp jiberetinder siyaqty.

Mening úghymymsha, adamnyng birneshe dengeyi bar. Bir adam bar ózining qaraqan basynyng qamyn oilaytyn, ekinshi bir adam bar, aghayyn tuystaryna ghana kómegin tiygizetin, ýshinshi bir adam ruyna qyzmet etedi. Al endi bir adamdar últyna, halqyna, memleketine qyzmet etedi. Demek, әr adamnyng sana-sezimi, dengeyi әr týrli. Ruyna, taypasyna qyzmet etetinder – әli últtyq sana-sezimi jetilmegender. Rahmanqúl Berdibaydy bilesin, ol kisi – óle ólgeninshe «últym» dep ótken adam. Osy jaqynda  Rahannyng 85 jasqa tolghan kýni boldy. Birde bir basylym ol kisi turaly júmghan auzyn ashpady. Rahang turaly material birde bir baspasóz betinde berilmedi. Kórdiniz be? Biz osynday dengeyge týsip qalghanbyz.

– Últtyng sózin sóilep, últtyq qúndylyqtar turaly aitatyndardy keleke jasaytyn bolghan joqpyz ba?!

– Dúrys aitasyn. Onday teksizderdi qúlaghymyz estip, kózimiz kórip jýr. Belgili aqyn, qogham qayratkeri Múhtar Shahanov qazaq tilining taghdyryn aita bastap edi, «onyng ne aitatyny belgili ghoy» dep teris ainalatyndar shyqty. M.Shahanovtyng ózin sonday dәrejege týsirip qoydy. Biraq halyqtyng arasynda M.Shahanovtay qúrmetteletin azamattar qazir az. Ótken jyly Qyrghyzstanda kezinde Shynghys Aytmatov qúrghan halyqaralyq «Ystyq kól» forumy ótti. Sonda qyrghyzdyrdyng M.Shahanovty qalay qúmettegenin kórsen. Al bizde biylikting qazaq tiline kónil bólmey otyrghanyn aitqany olargha jaqpaydy. Múhang ashyq aitady. Qúddy sýtke tiygen mysyq sekildi qylyp qoyghan kәdimgi. «Jalyn» jurnaly memlekettik grantpen shyghyp túraushy edi, endi sony bermey qoyypty. Búl degen últ jandy azamattardyng auzyn týrli amaldarmen jabu ghoy.

Qarabasynyng qamy ýshin jýrgenderding bәri ziyaly emes. Ziyaly degen jeke basynyn, әitpese bir taypanyng nemese bir rudyng kýni ýshin emes, últtyng qamyn oilap, býkil ómiri men aqyl parasatyn últyna, qyzmet etuge arnaghandar.

– Qylyshynan qan tamghan Kenes odaghynyng kezinde biylikting ózi últ ziyalylarymen sanasatyn bolghan eken, al qazir tәuelsiz memleket qúrghan Qazaq elinde ziyalylardyng ýni shyqpay qalghany qalay?

– Intelliygensiya «ziyaly qauym» degen sóz ghoy bayaghy. Osy «ziyalynyn» ózin әrtýrli týsinuge bolady. Al bizde oqyghan men qyzmet istegenning barlyghyn ziyaly dep jýr. Ádette «Ziyalyny» últtyq sana-sezimi joghary, oqyghan, bilimi joghary azamat dep týsinu dúrys emes. Qarabasynyng qamy ýshin jýrgenderding bәri ziyaly emes. Ziyaly degen jeke basynyn, әitpese bir taypanyng nemese bir rudyng kýni ýshin emes, últtyng qamyn oilap, býkil ómiri men aqyl parasatyn últyna, qyzmet etuge arnaghandar.  Búlardyng qatarynda aqyn-jazushylar, ghalymdar men qogham qayratkerleri kóbirek kórinedi. Osy túrghydan kelgende, kez kelgen adamdy ziyaly dep aitugha bolmaydy. Ziyaly – últtyng qaymaghy, ony órge sýireytin ruhany kýshi. Halyq ziyalylargha qaraydy, ziyalylargha senip, sonynan eredi.

Tәuelsizdik alghannan keyin ziyalylardyng arasyna jik týsip ketti. Eki top bar. Kópshiligin týrli tәsildermen, qyzmet bar, marapattar bar, kóp qoy, biylik ózine qaratyp aldy. Sodan baryp bizding kóptegen aqyn-jazushylarymyz ózderining ziyalylyq qasiyetterinen aryla bastaghan jaghday da bar. Biraq ózining pendeshiligi bolghanymen de ózining ary men újdanyn saqtap qalghandar da jetkilikti. Kóptegen aqyn-jazushylarymyz biylikti maqtap óleng shygharyp, poema, әitpese romandar jazyp,  týrli joghary syilyqtardy alyp jatyr. Biraq olardyng shygharmasyn oqyp jatqan halyqty kóru qiyn. Kerisinshe, últtyq iydeyalardy, últtyq mýddelerdi jyrlaytyn, halyq sýiip oqityn aqyndarymyz, jazushylarymyzdyng kýn kóris jaghdayy maqtarlyq emes. Mine, ómir degen – osynday aumaly-tókpeli.

Aqyn-jazushy – halyqtyng qúlaghy, kózi, miy, sana-sezimi. Olar qoghamdaghy jaghdaylardy aldyn ala sezip, biylikke aityp otyruy kerek.

Halyq – biylikting kózi. Biylikting basynda otyrghan adamdar halyqtyq mýddege qyzmet etui kerek. Halyq pen biylikting arasynda alshaqtyq bolmau kerek. Biylik halyq, onyng ókili ziyalylar aitqan oi-pikir, iydeyalargha ylghy da nazar salyp otyrghany jón. Aqyn-jazushy – halyqtyng qúlaghy, kózi, miy, sana-sezimi. Olar qoghamdaghy jaghdaylardy aldyn ala sezip, biylikke aityp otyruy kerek. Al qazir bizde biylik basqasha oilaydy, últ ziyalylary dep jýrgenderimiz basqasha oilaydy. Desek te últjandylyqtan taymaghan azamattarymyz da barshylyq. Kýni keshe ghana ómirden ótken Rahmanqúl Berdibay aghamyz tayaqtyng bir úshy kelip ózine tiyip jatsa da shyndyqty batyl aityp ketken arystarymyzdyng biri edi. Búl tizimdi soza beruge bolady. Árbir sanaly azamat halqynyng baqytymen baqytty. Sol ýshin kýiip-pisedi, otqa da sugha da týsedi. Halqy baqytsyz bolsa, onda ol da baqytsyz. Qazaqtyng tarihyndaghy eng baqyty kez qazirgi uaqyt dep oilaymyn. Óitkeni, eng bastysy tәuelsizdigimiz bar, qalghanynyng bәri birtindep bola beredi.

Qazir bizde jetispey otyrghan bir ghana nәrse, ol – últqa qyzmet etu jaghy. Últty saqtap qalu – ýlken mәsele. Mine, osyghan jany ashityn azamattar ashy aityp jatyr. Olar biylikting jauy emes, halyqtyng qasy emes. Olar – naghyz últtyq batyrlar. Solardy qoldaudyng ornyna, kerisinshe keudeden iyterip jatyrmyz. Jana aitys óneri jayly aittyq qoy. Sonda aitylghan ashy shyndyqtardy jýzege asyrudyng ornyna, kerisinshe ony teledidardan bermey, ótkizbey jatuymyzdyng ózi әli de últtyq sana-sezimining jetilmeuinen der edim.

Bizde qazir synalyp jatqan adamdar órlep, ósip ketetini taghy bar. Ádebiyette de synalyp jatqan shygharmalar týrli marapattargha ie bolyp, tipti memlekttik syilyq alyp jatatyny adamnyng namysyna tiyedi. Búl da – bizding tragediyamyz.

– Qoghamdaghy әdiletsizdikter men әdebiyettegi nashar shygharmalar synalyp jatsa da soghan mәn bermeytin bolyp aldyq. Óitkeni soghan etimiz ýirenip ketken…

– Mening mamandyghym әdeby syn mәseleleri ghoy. Syn – qoghamgha óte qajetti nәrse. Synsyz min týzelmeydi. Biraq synaudyng ózindik mәdeniyeti bar. Ghylymgha sýienip, mәdeniyetti syn jazu kerek. Jazylyp ta jýr. Ishinara úshqary syndar da joq emes. Qazaq sózge túrghan. Desek te bizde qazir synalyp jatqan adamdar órlep, ósip ketetini taghy bar. Ádebiyette de synalyp jatqan shygharmalar týrli marapattargha ie bolyp, tipti memlekttik syilyq alyp jatatyny adamnyng namysyna tiyedi. Búl da – bizding tragediyamyz. Qoghamymymyzdy jegidey jep jatqan nәrse – osy. Syn aitylghan song sony tekserip, sodan nәtiyje shygharu kerek qoy. Kerisinshe, bizde eregesip, «men myqtymyn, al shauyp al» degenge deyin barady.

Qoghamda týrli syny pikirlerding aitylyp jatuy – zandy. Qogham solay boluy kerek. Týrli kózqarastar men iydeyalar aityluy kerek, sonyng ishinen kerektisin paydalanu halyqtyn, biylikting enshisinde. Sonda úly iydeyalar jarqyrap algha shyghady, al ómiri ótken, kemshin iydeyalar arta qalady kómilip. Sóitip qogham algha jyljyp, damugha mýmkindik alady. Syn aitu, syndy tyndau mәdeniyeti bizde әli jetinkiremeydi. Ádeby synda da osy jaghdaylar qaytalanyp jatyr.

– Qazirgi qazaq әdebiyetining baghynyng ashylmay jatqany synshylardyng joqtyghy nemese olardyng at salyspauynan dep pikir aityp jýrgender bar.  

– Búlay aitu dúrys emes. Synnyng әserining bolatyny shyndyq, baspasózde syndar jazylyp jatyr. Biraq әdebiyetting damymay jatqanynyng birneshe sebepterin jogharyda aityp kettim ghoy. Soghan qosa aita ketetin bir nәrse – bizde ruhany qúndylyqtargha, últtyq qúndylyqtargha onsha mәn berilmey, batystyq qúndylyqtargha búrylynqyrap  jatuymyz. Eger bizding memlekettik sayasatymyzda últtyq iydeologiya basshylyqqa alynatyn bolsa, últtyq qúndylyqtarymyz negiz dep eseptelse, últtyq әdebiyetimiz nashattalyp jatsa, últtyq mәdeniyetimiz últtyng negizgi ómir sýru saltymyzgha ainalsa,  últtyq әdebiyet te damy týser  edi. Al endi Batystyng postmodernizm sekildi týrli aghymdary bizdi ishtey iritip, qúrtugha әreket jasap jatyr. Últtyq әdebiyetimizdi, últtyq ruhany qúndylyqtarymyzdy búzyp, sol arqyly últymyzdy joyyp jibereui әbden mýmkin.

Ádebiyet býgingi publisistikamen jazylsa, onda býgingi kýnning dengeyinde qalyp qoyady. Ádebiyet ótken ghasyrlardyng nemese osy zamannyng ómirlik zәru mәselesin kórkemdik dengeyge kóterip, mәngilike ketui kerek

– Siz qazirgi qazaq әdebiyettining últtyq ruhany qúndylyqtar dәrejesine  kóterile almay, batystyng postmodernizm әdebiyetine moyyn úsyna bastaghanyna qynjylasyz. Búnyng bәri últtyq әdebiyetimizding biylik tarabynan nәsihattalmay jatuynan ekeni de – shyndyq. Búdan shyghudyng basqaday joly joq pa?

– Jalpy әdebiyet mәngilik qúndylyqtardy jyrlaydy. Qazir bizding qoghamymyzda úly ózgerister bolyp jatyr. Sosializmnen birden kapitalimge kóship kettik. Sonda bizding iydealymyz ne? Qazirgi zamannyng geroyy kim? Qazirgi qoghamda týrli ózgerister bolyp jatyr. Qaysysynyng bolashaghy bar, qaysysy uaqytsha nәrse? Mine, osylardyng barlyghy, yaghny qoghamdyq ómirdi filosofiyalyq, kórkemdik túrghydan tanyp-biluding mýmkin bolmay jatqandyghy, bolghan kýnning ózinde de asa kýrdeliligi, qiyndyghy әser etude.

Qazir bizde kósemsóz barynsha jaqsy damuda. Publisistikanyng basty maqsaty – býgingi kýnning problemalaryn kóteru. Al әdebiyet býgingi publisistikamen jazylsa, onda býgingi kýnning dengeyinde qalyp qoyady. Ádebiyet ótken ghasyrlardyng nemese osy zamannyng ómirlik zәru mәselesin kórkemdik dengeyge kóterip, mәngilike ketui kerek. Mәselen, Abaydyng aitqandary kýni býginge deyin óz qúnyn arttyrmasa, kemigen joq qoy. Sondyqtan býgingi kýnning mәselesin jazushy miynyng domnasyna salyp, qorytu ýstinde. Yaghni, býgingi qoghamdyq ómirding qay jaghy kerek, qaysysy kerek emes, jetispey jatyr?  Eng bastysy – býgingi zamannyng geroyy kim? Anau millionerler me týrli tәsildermen bayyp jatqan, әitpese shetelge qashyp jatqan?  Joq, әitpese, tek qana taza ómir sýremin, tek qana últyma qyzmet etemin dep kýnin kóre almay jýrgen azamattar ma? Batysta qalay bolyp jatyr?..

Biz kezinde eng әdiletti qogham sosialistik qogham deushi edik, onyng jaghdayy anau boldy. Sosialistik qoghamda adamdardyng әleumettik jaghdayyn dúrys sheshuding barlyq mýmkindikteri bar edi. Biraq myna Reseyde sol sosialistik iydeyalardy ózining otanshyldyq, otarshyldyq  pighyldaryna paydalandy. Sodan aman qalghanymyzgha qúdaygha myng da bir shýkir. Bolmasa endi 50-100 jylda qazaq últy joyylyp keter me edi, qayter  edi. Mine, әleumettik qoghamdaghy osynday ózgerister aqyn-jazushylarymyzdy ruhany daghdarysqa tap qyldy. Sosialistik zamanda «bizding zamanymyzdyng geroyy»  komunister boldy. Al qazir kimder millionerler me, joq týrli diny sektalardyng basshylary ma, joq qarapayym halyq pa? Halyq desek, mynaday naryqtyq ekonomikada olar eshqashan ensesin kótere almaydy. Mine, jazushynyng sanasynda osynday sandaghan problemalar men ómirdi tanyp-bilu, midan ótkerip, qorytu jaghy jýrip jatyr.

Memleket últtyq til, últtyq qúndylyqtargha óktemdik berui kerek. Al «últtyq qúndylyq» degenimiz jalpy «adamzattyq qúndylyqqa» qayshy emes. Kerisinshe, solardyng bir bólshegi, solarmen sәikes, ýndes kelip, sol arqyly últ tanylady.

– Búl prosess qay kezge deyin jalghasady dep oilaysyz?

– Memleket últtyq til, últtyq qúndylyqtargha óktemdik berui kerek. Al «últtyq qúndylyq» degenimiz jalpy «adamzattyq qúndylyqqa» qayshy emes. Kerisinshe, solardyng bir bólshegi, solarmen sәikes, ýndes kelip, sol arqyly últ tanylady. Álemdik órkeniyetke ózindik ýlesin qosa alady. Mine, osy jaghy bizde óz dәrejesinde jýrmey otyr. Sosilizm kezinde әdebiyet barynsha damydy. Ótkeni kommunistik partiya últtyng ziyaly qauymyn, últtyng qaymaghyn, elitasyn kommunistik iydeyalardy jýzege asyru jolynda ýgit-nasihat jasaugha barynsha paydalandy; olargha barlyq jaghday jasaldy. Al qazir de sonday bolugha tiyisti edi. Últtyq tilge, últtyq qúndylyqtargha barynsha basymdylyq berip, últtyq ziyalylarymyzgha, últtyq elitamyzgha barynsha qúrmet kórsetilui kerek. Últty algha sýreytin osy – últtyq elita, últ ziyalylary. Al bizde - kerisinshe.

Kapitalizmning jaqsy qaghidalary bar. Naryqtyq qatynas boyynsha, últtyq baylyqtyng 50 payyzdayynyng 10 payyzdayy últtyq elitanyng qolyna jinaqtalyp, últtyq mýddening asa manyzdy salalaryna júmsalugha, yaghny tek qana últtyq mýddege qyzmet etuge tiyis. Búl naryqty koghamnyng eng jaqsy jaghy, al bizde kerisinshe bolyp jatyr. Osy últtyq baylyq últ ziyalylary men últ mýddesin oilaytyndargha emes, basqasha tәrbiyelengen, basqasha oilaytyn, bizge jat mýddege qyzmet jasaytyndardyng qolynda. Olar últtyq baylyqtarymyzdy shetelge alyp ketip jatyr. Mәselen, Mashkevich Qazaqstan ekonomikasynyng bir tútqasyn ústap otyrghan azamat qoy. Men ony Qazaq eline, qazaq halqyna qyzmet etedi degenge senbeymin. Al endi ol býkilәlemdik evrey radiosyn ashyp, aqshasyn soghan bólip, evrey ýshin qyzmet jasap jatyr. Evrey últyna, evrey últynyng úly últ ekendigine, Izraili memleketining sayasatyn jýzege asyrugha janyn sala qyzmet jasap jatyr. Al ózimizding qazaqtan shyqqan millionerlerding últyna qyzmet jasap jatqan ataqtylary – joqtyng qasy. Qúdaygha qaraghan birli-jarymdaryn baspasózden oqyp qalaghanymyz bolmasa, naghyz últ jandy millionerler siyrek. Kópshiligi jeke basynyng qamy ýshin jýr. Kerisinshe, últqa ziyanyn tiygizip, últtyng materialdyq baylyghyn itshe talap, shetelge әketip jatyr. Múnday jaghday toqtauy kerek. Ózimizge ózimiz kelip, últtyq qúndylyqtardy jasaytyn, sony boyyna saqtap, keyingi úrpaqtargha shyrqyn búzbay bere alatyn bolsa, últtyq әdebiyetti jazatyn, ghylymdy jazatyn aqyn-jazushy, zerteushilerge keng jol ashylady. Sodan baryp últtyq qúndylyqtar órmirge keletin bolady, damityn bolady. Últtyq әdebiyetimizding boyyna qan jýgirip, jandanatyn bolady.

Bizding qalamgerlerding kóbinde últtyq tamyrgha qan jiberu jaghy jetisinkirey bermeydi. Últtyq topyraqtan nәrlenbeyinshe, әdebiyetting bolashaghy joq.                                

– Últtyq әdebiyetti janghyrtyp jýrgen jaushylardan kimdi ataghan bolar ediniz?

– Árkimning ózining ainalysatyn taqyryby bar. Mening kәsibim – әdebiyet tanu, әdebiyetti zertteu. Onyng ishinde әdebiyet teoriyasy. Songhy kezderde týrki әlemi әdebiyetin zertteumen ainalysyp kettim de, qazaq әdebiyetining jana tuyndylaryn oqugha uaqytjetise bermeydi. Biraq qazirgi kórkem әdebiyetpen ainalysyp jýrgen jaqsy jazushylarymyz jetkilikti. Batystyng myqty dep jýrgen jazushylarynyng keybir shygharmalaryn oqysan, kóniling tola bermeydi. Oghan qaraghanda, bizding aqyn-jazushylarymyzdyng shygharmalary jaqsy. Sonyng ishinde últtyq naqyshy bar shygharmalargha kóbirek ish tartamyn. Mәselen, Tynymbay Núrmaghanbetov, Dulat Isabekov, Qabdesh Júmadilovting shygharmalary. Q.Júmadilov – qazirgi zamandaghy qazaq әdebiyetining has sheberi. Al orta buyn jas jazushylardan Núrghaly Orazdy erekshe ataghan bolar edim. Ómirding ózin móldiretip, últtyq boyauymen kestelegende, shygharmalarynyng dәmi tandayda qalady.

Kaybir jazushylardyng shygharmalaryn oqysan, tipten týsine de almaysyn. Óner halyqqa arnaluy kerek, halyq týsinetindey boluy kerek. Osy túrghydan kelgende, abstrakt sóilep ketetin jas aqyndardy da kezdestiremiz. Últttyq baghyttaghy aqyndardan eng aldymen, Temirqan Medetbekti atar edim. Búl tizimdi soza beruge bolady. Songhy kezderde Elgezek Aqberen degen jas aqynnyng ólenderi nazar audaryp jýr. Búlarda últyq iydeya men últtyq boyau bar. Bәrin ait ta birin ait, bizding qalamgerlerding kóbinde últtyq tamyrgha qan jiberu jaghy jetisinkirey bermeydi. Últtyq topyraqtan nәrlenbeyinshe, әdebiyetting bolashaghy joq.

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly 

(Eskertu: búl súhbat 2013 jyly aqpanda alynghan. Biraq súhbatta әngime bolghan oilar, pәkirler әli de qúnyn joyghan emes)

Abai.kz