«Kýldir-kýldir kisinetip, kýrendi miner me ekenbiz...» dep bastalatyn óleng joldary sonau jaugershilik tar jol, tayghaq keshu jyldarynda bolsa da, býgingi qazaq jylqysy túqymynyng qúryp bara jatqany jylqy minezdi qazaqtyng qanynda bar qasiyetinin  adyra qalyp bara jatqanynday kórinedi. Óitkeni kýn ótken sayyn shetelden әkelingen aghylshyn men parsynyng taza qandy, týrikmenning aqaltekesi ghana bәigening aldyn bermey, qazaq jylqysynyng aldyn orap, tipti qazaqy jylqylar halyqaralyq jәne respublikalyq alamannan kórinbey ketkeli qashan...

Qazir qala týgil auyldyq aimaqtarda jylqy tú­qy­my azayyp bara jatyr. Azayghany bylay túr­syn, qazaqy jylqylardyng tek qoy baghu men so­ghym­gha paydalanylyp ketip jatqany alan­datady. Mә­selen, at bapkerlerining pikirinshe, qazirgi tanda ha­lyqaralyq jәne respublikalyq alaman bәige men basqa da at sporty týrlerinen jarysqa qaty­sa­tyn jylqylardyng alpys-jetpis payyzy she­teldik jylqylardyng túqymy kórinedi. Sonda búl qazaqy jylqylardyng joqtyghy ma? Álde, Alash­tyng qazanaty men jabysynyng jarnamasy jet­kiliksiz bolyp otyr ma?

«Kýldir-kýldir kisinetip, kýrendi miner me ekenbiz...» dep bastalatyn óleng joldary sonau jaugershilik tar jol, tayghaq keshu jyldarynda bolsa da, býgingi qazaq jylqysy túqymynyng qúryp bara jatqany jylqy minezdi qazaqtyng qanynda bar qasiyetinin  adyra qalyp bara jatqanynday kórinedi. Óitkeni kýn ótken sayyn shetelden әkelingen aghylshyn men parsynyng taza qandy, týrikmenning aqaltekesi ghana bәigening aldyn bermey, qazaq jylqysynyng aldyn orap, tipti qazaqy jylqylar halyqaralyq jәne respublikalyq alamannan kórinbey ketkeli qashan...

Qazir qala týgil auyldyq aimaqtarda jylqy tú­qy­my azayyp bara jatyr. Azayghany bylay túr­syn, qazaqy jylqylardyng tek qoy baghu men so­ghym­gha paydalanylyp ketip jatqany alan­datady. Mә­selen, at bapkerlerining pikirinshe, qazirgi tanda ha­lyqaralyq jәne respublikalyq alaman bәige men basqa da at sporty týrlerinen jarysqa qaty­sa­tyn jylqylardyng alpys-jetpis payyzy she­teldik jylqylardyng túqymy kórinedi. Sonda búl qazaqy jylqylardyng joqtyghy ma? Álde, Alash­tyng qazanaty men jabysynyng jarnamasy jet­kiliksiz bolyp otyr ma?

Óitkeni qazanat túlpardyng baby kelisse, kez kelgen aghylshyn men parsynyng attaryn shang qap­tyratynyn әri eshbir jylqy malynda joq tó­zim­dilik qasiyetin ata-babalarymyz dәleldep ketken joq pa edi. Statistikagha jýginsek, túlpar túqymdy qa­zaqy jylqy, shynymen de, azayyp bara jatyr. Óit­keni sekseninshi-toqsanynshy jyldary res­pu­bliy­kada birneshe asyltúqymdy jylqy tú­qymyn ósiretin sharuashylyqtar bolsa, býginde olar­dyng azayyp, kәsiby atbegilerdin  joyylyp bara jatqany bayqalady.

Marat Qoyshiyn, últtyq sport mektebining diyrektory:

- Rasynda da, qyl qúiryqty qambar ata tý­l­egining azayyp ketkeni bizding de janymyzgha ba­tady. Últtyq sporttyng bir púshpaghynda jýr­gendikten әri auylda er jetkendikten ejelden ata-babamyz kәsip etken jylqy jaghdayyna kózimiz qanyp ósti. Jylqy qazaqtyng qany men jany, hәm pyraghy ekeni de dausyz. Sondyqtan ony ózimizding últtyq brendimiz etip, әlemdik are­nagha shygharu basty mindetimiz dep esep­teymin. Qazirgi tanda at sporty, onyn  ishinde kók­par, qyz quu, tenge alu siyaqty últtyq oiyndarymyzdyng keninen qanat jayyp kele jatqany quantady. Degenmen onda da qazaqy túqymdy jylqylarymyzdyng azyraq qosyluy kónilge kýdik úyalatady.

Ótkenge taghy bir kóz jibersek, minse kóligi, ishse qymyzy, jaugha shapsa serigi bolghan jylqynyng songhy mәlimetterge sәikes elimizdegi sany 1 jarym millionnan asady. Alayda olardyng kópshiligi - jekemenshiktegilerding qolynda. Sondyqtan da jylqynyng sanynan góri sapasynyng dengeyin kóteruge mýmkinshilikting de azdy­ghy bayqalady. Memleket tarapynan mal sharuashylyghyn, onyng ishinde tórt týlikting tóresi jylqy sharuashylyqtaryna subsiy­diya­lyq jenildikter bólingenimen, jylqy­nyng asyltúqymdylyghyn jetildiru ózek­tiligi joghary bolyp qaluda. Búl orayda, sharuasyn jetildiruge qoly jetpegen sharua qojalyqtary, yaghny kәsipkerlerding birsypyrasy qaltasy kótermegendikten, asyltúqymdy jylqy alugha qauqarsyz. Ári býgingi tanda jylqyny shynymen baptap, bәigening aldyn bermes naghyz sәi­gýlikti shygharar at bapkerleri de azayyp ketken. Búrnaghy jyldary jylqy túqymyn asyldandyratyn sharuashylyqtar Qazaq­stan­nyng әr oblysynda bolsa, býginde tek Qos­tanay qalasyndaghy «Qazaq túlpary» sharuashylyghy ghana qazaqy tú­qym­dy jyl­qy basyn kóbeytudi óz moynyna alghan. Tip­ti ol tútastay memleketting ba­qy­lauyna aly­nyp otyr.

Jomart Nýrkenov, Aqmola oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasynyng bastyghy:

- Dәl qazir bizding oblysymyzda asyl­túqymdy jylqy ósirumen ainalysatyn alty sharuashylyq bar. Mәse­len, Ereymentau audanyndaghy Temirbek Jaytapov «Múghaljar» jyl­qylaryn ósi­rudi qolgha alghan. Býginde mynnan astam jylqysy bar. Al Sandyqtau auda­nyndaghy «Yakbun» jәne Selinograd audanyndaghy «Rodina» jauapkershiligi shekteuli seriktestikteri taza qan­dy aghylshyn jylqylaryn ósiredi. Al qazaqy túqymgha kelsek, «Aq­tyq» agro­firmasynyng basshysy Marat Qamze­baev qazaqtyng jaby jylqysyn ósirudi qolgha alghan. Ókinishke qaray, dәl qazir sharua qojalyqtary tek jylqynyng eti men sýtin ghana paydalanyp, onyng úsh­qan qústay jýiriktigin baghalay almay keledi.

Auyl sharuashylyghy basqarmasynyng bergen mәlimetterine qaraghanda, býginde oblysymyzda 110 155 jylqy bar bolsa, onyng 72 432-si jekemenshik iyelikterin­de. Ótken jylmen salystyrghanda, jylqy basynyng kóbeygeni bayqalghanymen, asyl-túqymdy jylqy basyn kóbeytuding aqsap túrghanyn basqarma bastyghy da moyyndady. Ásirese ol qazaq jylqysynyng túqymy songhy uaqytta úsaqtalyp bara jatqanyn tilge tiyek etti.

Qúlagerdey túlpardy shygharghan Kókshe jerinde qazaq túlparynyng kósile almauy nelikten? Búl súraqty kәsiby atbegilerinen de biludi jón dep sheshtik.

Oralbek Qaysanov, kәsiby atbegi, asyltúqymdy jylqy ósirushi:

- Últtyq sport oiyndary, onyng ish­in­de at sporty damyghan sayyn jyl­qygha degen kózqaras ta ózgerip keledi. Alayda jarysqa baptap at shygharghan bizder әli kýnge deyin ishtegi toy-tomalaq bolmasa, respublikalyq jәne halyqara­lyq alaman bәigege aghylshyn men tý­rik­mennin, sonday-aq arab jyl­qy­la­ryn shygharugha mәjbýrmiz. Óitkeni qazaq jylqysy, rasynda da, aghylshyn men arab jylqylarynyng shanyna da ilese almay qaldy. Mәselen, mening taza ­qandy aghylshyn túqymdy «Bota­góz» atty túlparym birneshe mәrte respub­likalyq birinshilikterde bәi­gening basy bolyp keldi. Tipti qansha ret at jarysyna barsam da, jýlde alghan qazaqy jyl­qy túqymyn ókinishke oray kór­gen emespin.

Sonda búl qazaq jylqysy shynymen bәigege jaramaytyndyghyn kórsete me? Álde әli de bolsa qazaq jylqysyna kónil bóle almay kelemiz be?! Búlay deytin sebebimiz, aqalteke túqymyn әlemge tanytqan Týrikmenstanda jylqynyng asyltúqymdy boluyna, onyng úsaqtalyp ketpeuine basa kónil bólinedi eken. Tipti onda arnayy osy maqsatty kózdeytin jylqy ministrligining boluy da osyny aighaqtasa kerek.

Qazaq jylqysy mәstek bolyp, auylda arba sýirep jýre bergenin kórgende, shynymen de, kónildi qyjyl biyleytini ras. Sondyqtan da tarazy basyn tenestirip, jylqynyng eti men sýtin ghana emes, onyng jýiriktigi men tózimdiligin dýniyege tanyta bilsek, búl qazaqtyng atyn әlemge pash etetin taghy bir tamasha mýmkindik bolmas pa edi?! Áriyne, búl iske uaqyt qajet. Sondyqtan da uaqytty baghalap, jylqy minezdi ekendigimiz shyndyq bolsa, qazaqy túqymdy jylqyny baptauda qapy qal­mayyq!

«Alash ainasy», 11 sәuir 2012