Ózi sayasatker, ózi sportshy Amalbek Tshanovty oqyrman qauymgha tanystyryp jatudyng esh qajeti joq shyghar. Býginde respublikalyq sport kolledjining diyrektory, Almaty qalasy boks federasiyasynyng preziydenti qyzmetin atqaryp jatqan Amalbek agha, 4 sәuir kýni 69 jasqa toldy. Soghan oray kókeyimizde jýrgen saualdarymyzdy qoyyp, tughan kýnimen qúttyqtap shyqtyq.

Jas qazaq: Amalbek agha, tughan kýninizben! Búl kýni bokstan qazaqtan shyqqan túnghysh Olimpiada chempiony Bekzat Sattarhanovtyng da tughan kýni eken.

Ózi sayasatker, ózi sportshy Amalbek Tshanovty oqyrman qauymgha tanystyryp jatudyng esh qajeti joq shyghar. Býginde respublikalyq sport kolledjining diyrektory, Almaty qalasy boks federasiyasynyng preziydenti qyzmetin atqaryp jatqan Amalbek agha, 4 sәuir kýni 69 jasqa toldy. Soghan oray kókeyimizde jýrgen saualdarymyzdy qoyyp, tughan kýnimen qúttyqtap shyqtyq.

Jas qazaq: Amalbek agha, tughan kýninizben! Búl kýni bokstan qazaqtan shyqqan túnghysh Olimpiada chempiony Bekzat Sattarhanovtyng da tughan kýni eken.

Amalbek Tshanov: Kóp rahmet! Men qay uaqytta bolmasyn kókeyimde jýrgen oiymdy bólisuge dayyn qazaqtyng birimin. «Jas qazaq» gazeti de oqyrmandar estigisi, oqyghysy keletin qajetti Últtyq basylymnyng biri dep aita alamyn. Al qazaqtyng birtuar úly Bekzat Sattarhanovqa keletin bolsaq, ol ananyng aq sýtimen ómir esigin ashqan azamat. Ony bireu kezinde týsindi, endi bireui týsinbedi. Bekzatty der kezinde baghalay almadyq. Onyng jete almay qalghan biyigi biz ýshin ónege bolu kerek. Bir ókinishti jayt, 2010 jyldyng jeltoqsan   aiynda danqty boksshy Bekzat Sattarhanovtyng beyitine ornatylghan mәrmәr tastaghy shoyynnan jasalghan kóshirme-medalidardy qaskóiler úrlap ketti. Sonyng orny әli kýnge shúrq tesik bolyp ýnireyip túr eken. Qala, oblys basshylary sony qayta qalpyna keltirmey ay qarap otyr ma? Múnday azamattyng qabirin tonatyp qoyyp, qúrmet kórsetpey otyrghan basshylardyng is-әreketi kónilge qonymsyz.

Jas qazaq: Jasynyz 70 jasqa tayap qalypty. Osy uaqyt aralyghynda birshama qyzmet atqardynyz. Qatelespesem, mektepte zerthanashy boludan bastap, Mәjilis deputatyna deyin kóterildiniz. Shymkent qalasy, Jambyl oblysynda әkim bolghan kezderiniz boldy. Qazir jas órenderdi sportqa baulumen shúghyldanudasyz. Negizi jýreginizge eng jaqyny qaysysy?

Amalbek Tshanov: Mening negizgi eki mamandyghym bar. Injener-mehaniyk, injener-qúrylysshy. Al sportqa bala kezimnen qatty qyzyghatynmyn. Auylda ósken әrbir bala sportqa beyim bolady. Bizding balalyq shaghymyz soghystan keyingi auyr jyldarmen para-par keldi. Sondyqtan ata-anamyz bizdi júmysqa erte baulyp ósirdi. Ákem soghystan jaraqattanyp kelse de, ýy sharuashylyghyna óte tiyanaqty bolatyn. Erte júmysqa beyimdelsin degen niyetpen qasyna әrdayym ilestirip alatyn. Al anam bolsa «balalargha úiqy bermeytin boldyn» - dep әkeme úrysyp jýretin. Eseygen shaqta әkemning ne ýshin olay istegenin týsindim. Ózi kórgen qiynshylyqty biz kórmesin degen oiy eken. Mening ómirde algha qoyghan qaghidam - enbek etu. Enbek etpesem syrtta qalyp qoyatynymdy jas kezimde-aq týsindim. Sol eren enbekting arqasynda qay salada bolmasyn júmysym jemisti boldy.

Jas qazaq: Ne sebepti ómirlik tәjiriybe jinaqtaghan shaghynyzda sport salasyna keludi úighardynyz?

Amalbek Tshanov: Adamnyng júmysy ony densaulyghy men ómirlik tәjiriybesine qaray baghalanu kerek. Maghan Qytaydyng kadrlyq filosofiyalyq kózqarasy únaydy. Men jas kezimde qalany da, audandy da basqardym. Eki ret jogharghy keneste, eki ret mәjiliste deputat boldym. Mening eng basty qasiyetim úiymdastyrushylyq. Sol sebepten de әrdayym úiymdastyru júmystaryna ong qabaq tanytyp túramyn. Men qazirgi jasymda sport salasy emes, odan da manyzdy isterdi atqarugha qabiletim jetedi. Alayda pesheneme jazylghany osy bolyp túr. Men búny ókinishpen aityp otyrgham joq. Ótken ómirime kóz salsam, birshama qatelikter jiberippin. Qazir sonday qatelikterge boy aldyrmaytyn edim. Dese de mening jasymda jastardy sportqa baulu әrbir adamnyng basyna týse bermeydi. Búl - ýlken jauapkershilik, zor baqyt. Árqaysysy óz balanday. Men basqaryp otyrghan kolledjde  sporttyng 17 týri bar. Bәri jas balalar. Kóbisi ýlken jetistikke jetti. Bes sportshymyz Olimpiada oiyndaryna joldama aldy.

Jas qazaq: Osydan bir-eki jyl búryn respublikalyq sport kolledjin búrynghy sport-internaty etip qayta qalpyna keltirudi úsynyp, oqushylardy jetinshi synyptan bastap qabyldau kerek dep bastama kóterip ediniz. Sol oiynyz iske asty ma?

Amalbek Tshanov: Bizde kótergen mәselennen onaylyqpen ondy nәtiyje shygharu óte qiyn. Sheneunikterge jogharydan núsqau bolmasa, tómennen shyqqan dauys estilmeydi. Búl mәseleni kótergenime, mine, ýsh jyl boldy. Biyl mektep ashylady degen sheshimning sheti kórine bastady. Respubikalyq budjettik komissiyada qaralypty. Biraq bizding qolymyzgha әli kýnge eshqanday qújat týsken joq. Men ol sheshimning shyqqanyna qaramay 60 oqushyny onynshy synyptan qabyldadym. Sonyng ishinde Olimpiada oiyndaryna joldama alghan  Núrsúltan Mamaev (taekvando) bar. Búl jýieni men oilap tapqan joqpyn. Ol - kenestik jýie. Qytayda, Reseyde, Ózbekstanda bar. Tek Qazaqstan ghana búl jýieden bas tartyp, ózderinshe jana bir nәrse oilap tapqysy keldi. Sporttyng negizi auylda. Qalanyng balalary ýiden shyqpay kompiuterde otyrady. Arasynda biren-sarany bolmasa. Al auyldyng balalary 11-synypty bitken son, kóbine boks, kýres siyaqty sport týrlerine ghana keledi. Al sporttyng basqa týrlerine, mәselen, jenil atletika, su sporty týrlerine bizding qaradomalaqtarymyz az barady. Osydan keyin qazaqtar jýgire almaydy, qazaqtar sugha jýze almaydy degen әngimeler shyghady. Búl jerde jatyn oryn, tamaq, oqu tegin. Sol sebeptende auyldyng balalaryn sporttyng basqa týrine tartu ýshin jetinshi synyptan qabyldauymyz kerek. Ol ýshin sport-internatyn qalpyna keltirgenimiz abzal. Kishkentayynan bastap sportqa baulysaq, ýlken nәtiyje shygharugha bolady. Onyng ýstine auyldyq jerde halyqtyng qarjylyq jaghdayy kónil kónshitpeydi. Balasyn sport seksiyasyna bere me, әlde kýnkóristing qamyn oilaydy ma?! Sodan keyin taghy bir mәsele bar. Qazir boksta bir jas talantty sportshy shygha qalsa, ony eresekter arasyna qosyp jiberemiz. Ol qansha talantty bolghanymen, saghy synyp qalady. Búryn 21 jasqa deyingilerdi eresekterding arasyna qospaytyn. Ótpeli kezende ol talantty sportshyny saqtap otyratyn. Sol sebepten de kenestik jýieni qoldaymyn. Ol jýiening jaqsy tústaryn paydalanu kerek.

Jas qazaq: Bokstan «KSRO sport sheberi» retinde «Astana arlandaryna» qanday bagha berer ediniz? Jalpy, búl jobany qoldaysyz ba?

Amalbek Tshanov: Men ol jobagha týbegeyli qarsymyn. Sebebi, ol ne kәsibi, ne әuesqoy boksqa jatpaydy. Búl ekeuining basyn qosyp dýbәra, boks jasaudyng qajeti shamaly. Kәsipqoy bokstyng jattyghu jýiesi mýldem ózgeshe. Kәsipqoy boksshylar jylyna ary ketse, tórt kezdesu ótkizedi. Ár kezdesuden keyin emdeledi. Basqa soqqy tii onay sharua emes. Qolghaptary da әuesqoylardykinen basqasha. «Astana arlandarynyn» kezdesulerin qarap jýrseniz, bes raundtyng ishinde boksshygha qansha soqqy tiyedi. Jii ringke shyqqan boksshylardyng basynda gematomnyng bar boluy әbden mýmkin. Aqsha, ataq ýshin talantty boksshylardy qúrtyp jatyr. Qanat Islәmdi mysalgha alayyq. Songhy kezdesulerin bayqaghan bolsanyzdar, Qanat búrynghyday emes. Rýstem Sybaev ta talantty boksshylardyng biri. «Astana arlandarynyn» boksshylary bir kezdesuden keyin keminde ýsh ay emdelu kerek. Sol sebepten de búghan azamat, kәsiby boksshy retinde qarsymyn. Al әuesqoy boksshylar uaqytysy kelgende, kәsiby boksqa ótemin dese ol - zandy. Almaty qalalyq boks federasiyasynyng keybir boksshylary kәsibiyden qayta әuesqoygha auysty. Olardyng beyimdeluine jarty jyl uaqyt ketti. Qanat Islәm bokstyng mәdeniyetin kórsetip jýrgen qanday talantty azamat edi. Al olardyng bolashaghyn oilap jatqan eshkim joq.

Jas qazaq: Jana bir sózinizde Almaty qalalyq boks federasiyasy turaly aityp qaldynyz. Ótken jyly óziniz basqaryp otyrghan federasiyagha ataqty kubalyq bapker Alsiydes Sagarrany alyp kelip ediniz. Qanday nәtiyjege qol jetkizdinizder?

Amalbek Tshanov: Boksqa bir adam kelgennen birden ýlken nәtiyje kýtuge bolmaydy. Degenmen jergilikti bapkerlerimiz odan kóp nәrseni ýirendi. Ol Kuba boksynyng tarihyndaghy eng ýzdik bapker. Áygili Teofilo Stiyvenson men Feliks Savonnyng jeke bapkeri bolghan. Onyng jýieli júmys isteui boksshylarymyzdyng dengeyin birshama kóterdi. Eng bastysy jattyqtyrushylardyng júmys isteu jýiesi bir qalypqa keldi. Sagarrany alyp kelgendegi eng basty maqsatym sol edi. Bastapqyda til mәselesi qiyndyq tughyzdy. Jaqsy audarmashy alayyq desek, saghatyna tóleysin. Bizde onday qarjy joq. Keyin bir audarmashyny júmysqa aldyq. Mamyr aiynda Alsiydes Sagarramen kelisimsharttyng merzimi ayaqtalady.

Jas qazaq: Kelisimshart merzimin  úzartu oilarynyzda bar ma?

Amalbek Tshanov: Ol kisi qansha aitqanmen qartayyp qaldy. Biraq onyng balalardy dayyndau әdistemesi maghan qatty únady. Odan keyin qolynan qaghazy men qalamyn tastamaydy. Qay jarysqa barmasyn boksshylardyng kemshin, basym tústaryn ózine tirkep otyrady. Sol boyynsha júmys jasaydy. Ókinishke qaray, bizding bapkerlerden onday qasiyet bayqamadym.

Jas qazaq: Óziniz bokspen әli kýnge shúghyldanasyz ba?

Amalbek Tshanov: Árdayym dene túrpatymdy, boyymdy saqtau ýshin jattyghu zalyna kirip túramyn.

Jas qazaq: Eger de qatarlarynyz arasynda bokstan jarys ótkeli jatsa, qatysugha qarsy bolmaysyz ba?

Amalbek Tshanov: Qatysatyn edim. Biraq boks sporttyng onday týrine jatpaydy. Kýresten qatysugha bolady. Al boks­ta bir-birindi úru kerek. Degenmen shou jasau ýshin múnday jarys úiymdastyrugha әbden bolady.

Jas qazaq: Bir qazaq basylymyna bergen súhbatynyzda «bizding sport kommentatorlardyng til mәdeniyeti nashar, sporttyq sauattylyghy joghary dengeyde emes, qarabayyr» degen pikir bildiripsiz. Osyny tarqatyp aityp berseniz.

Amalbek Tshanov: Kommentator sporttyng qay salasy bolmasyn óte tereng týsine bilu kerek. Sporttyq terminderding qazaqsha balamasyn tauyp, ontayly paydalana bilgeni jón. Árdayym izdeniste bolyp, sol arqyly tәjiriybesin arttyryp otyrghany abzal. Ekinshiden, kommentator sporttaghy asaba bola bilu qajet. Esterinizde bolsa, kezinde gruzinning bir kommentatory efir kezinde boghauyz sózderdi aityp qoyatyn. Biraq qansha jerden anayy bolsa da oryndy aitylghan son, kórermenning aiyzyn qandyryp, mәz etushi edi. Kommentator bolghan son, әrbir futbolshy, boksshygha minezdeme berip ýlgeru kerek. Kerek jerde  әdemi әzilderdi paydalanyp jandandyryp otyrsa, qanday keremet. Qazirgi qazaq kommentatorlarynyng dengeyi jaman emes. Biraq keyde sol ózderi ne aityp otyrghandaryn týsinbeytinderi de kezdesedi. Sonday-aq, býginde keybir telearnalar sportqa esh qatysy joq adamdy sport janalyqtaryna jýrgizushi etip qoyady. Ol bilmeytin sportshynyng atyn shatyp-bútyp qate aityp jatady. Búl da sporttyng dengeyine núqsan keltiredi. Kommentator tek sporttyng bir týrin  ghana jetik mengerip alsa, sonyng ózi jetistik.

Jas qazaq: Ángimenizge ýlken rahmet!

Súhbattasqan Eldos Ómirzaqúly

«Jas Qazaq», 06.04.2012