Ádebiyet mәselesining ainalasynda bas qatyru kerek bolsa, býgingi tanda oqylmay jatqan kitaptardyng múnyn múndaymyz. Kino turaly súraq tuyndasa, otandyq jәne býkilәlemdik kinoónimderding kassasy men taralymy turaly statistikalyq mәlimetterge jýginemiz. Biraq sol sóz óneri jayynda da, onyng ekranizasiyalanghan týri turasynda da jan-jaqty taldap, alys jaqyndy salystyryp, keleli әngime aita almaymyz-au. Assa, Kenes ýkimetimen salystyryp tynamyz. Odan qaldy býgingi Resey men TMD elderi. Tar auqymnan sytylyp shyghyp, bardy bar, joqty joq dep aitatyn adam bar ma ózi?
Bar eken. Áne-mine Fransiya eline kinofestivaligha jol jýrgeli otyrghan rejisser Ermek Túrsynovpen әngimelestik.

Ádebiyet mәselesining ainalasynda bas qatyru kerek bolsa, býgingi tanda oqylmay jatqan kitaptardyng múnyn múndaymyz. Kino turaly súraq tuyndasa, otandyq jәne býkilәlemdik kinoónimderding kassasy men taralymy turaly statistikalyq mәlimetterge jýginemiz. Biraq sol sóz óneri jayynda da, onyng ekranizasiyalanghan týri turasynda da jan-jaqty taldap, alys jaqyndy salystyryp, keleli әngime aita almaymyz-au. Assa, Kenes ýkimetimen salystyryp tynamyz. Odan qaldy býgingi Resey men TMD elderi. Tar auqymnan sytylyp shyghyp, bardy bar, joqty joq dep aitatyn adam bar ma ózi?
Bar eken. Áne-mine Fransiya eline kinofestivaligha jol jýrgeli otyrghan rejisser Ermek Túrsynovpen әngimelestik.

- Aldymen «Shal» filimi turaly aitsanyz?
- Búl - simvolikalyq formulalar aghynyna, júmbaqtargha, rebustargha túnyp túrghan filim. Kórermendi payymdau, oilanu qabiletin synap kóruge shaqyra­myn. Óte qaterli oiyn. Óitkeni, «kinodan oy týy kerek» degen úghymdy bayaghyda úmytqanbyz. Popkorn qaujap otyratyn ordagha ainalghan kinoteatrda midy iske qosu qajet bolmay qalghan. Kerisinshe, oilanar qabileti joq bastar kerek qazirgi kinogha. Al kórermen mening úsynysymdy qabyl alsa, onda óz «meninin» túnghiyghyna ýlken sayahat jasaydy. Ol izdenis-sa­pardyng qazirgi qazaqtyng payym-týsini­gi­men ghana shektelip qalghanyn qalamay­myn.
Men bar bolghany ózime etene jaqyn últtyq material arqyly jalpyәlemdik izdenis dәrejesine jetudi kóksedim. Ol maqsatqa qanshalyqty jaqyndaghanymdy ózim aiqynday almaspyn. Bir biletinim - әlem úghatyn tilde sóilesen, әlemning seni estip-týsinuine mýmkindik te molaya týsedi. Qazir tútas әlem jabayy urbanizasiya shynyrauyna qúlap ketkenin bar bolmysymmen sezemin. Ol qasiret bizdi-qazaqtardy da ainalyp ótken joq. Juyrda kartinany Kann festivaline joldadyq. Irikteu jýrip jatyr eken. Negizgi bayqaugha ótsek, jaqsy bolar edi. Ótpesek - ókinbeymin. Sol bayqaumen ómir toqtap qalmas.
- Sol «Oskar», «Kann», «Altyn palima», sekildi kinofestivalidar qanshalyqty әdil ótedi?
- Adam tórelik aitqan jerde esh­qashan әdildik bolmaydy. Ádildik Qú­day tórelik etken jerde ghana bolady.
- Hemingueyding «Shal men teniz» povesining jelisimen búryn da әlem boyynsha birneshe filim týsirilgen bolar? Olardyng «shalynan» sizding «shalynyz­dyn» aiyrmasy qanday?
- Ayyrmashylyq kóp. Shaldyng ózi - kópqyrly belgi. Kishkentay, júqal­tan. Últymyz sekildi. Aqkónil, sengish. Eshkimge ziyany joq, minezi júm­saq. Anghal, qonaqjay. Biraq onyng ishinde basyna kýn tusa, búlqynyp shygha kelip, aiqasa keterlik bir kýsh jasyrynyp jatyr. Ol kez kelgen jaghdaygha qarsy túrugha dayyn. Tipti, tabighat­pen de taytalasyp kóruge bar, biraq, oghan bola ashulanyp, qarghys aitpaydy. Tabiy­ghat anasy bolghandyqtan, ony jek kóruge haqysy joq. Shal sol tabighattyng bir bólshegi ekenin, shalys bassa, tabighat-ana jazalauy mýmkin ekenin jaqsy týsinedi. Biraq shalys basyp, jazagha úshyraydy. Anshylargha jol kórsetemin dep, qasqyr-anagha qalay opasyzdyq jasaghanyn sezbey qalady. Al týrki týsinigi boyyn­sha bәrimiz qasqyr-ananyng qúrsaghynan tara­ghan­byz. Osy qatelik jaghdaydy ushyq­tyrady. Áuelde bizding shaldy qaharmandyq qyry­nan tanu qiyn. Rembogha úq­sap túrghan týgi joq. Alayda, «ne sen, ne men» degen qily kezenge tap bolghanda qariya ózgerip shygha keledi. Boyyn­daghy ata-baba ruhy men kýshi oyanady. Altynshash әuliyening mazaryna týnep, әruaqqa syiynuy tegin emes-ti (Búl jerde Janaru dәuirindegi Injil mazmúnyn ústanghan úly italiyalyqtardyng kartinalaryna eliktegenimiz bay­qalar). Qariya qoy ortasynda qúrsaqtaghy perzenttey býk týsip úiyqtap jatyr. Qoylar iri planda. Kózderine ýrey men múng úyalaghan. Jalpy alghanda, qozy men qoy injil­dik januarlar. Jany qysyl­ghan­da Shal sasqanynan hayuandarmen tildese bas-
taydy. Osy týsiniksiz kýsh onyng qaterden yqpauyna kómek­tesedi. Taysalmay qarsy tú­ra­dy. Ol birtindep kóne tilde, ózine ashulanghan Dala-ananyng tilinde sóilep ketkenin bayqamaydy. Ana onyng ýnin esty bastaydy. Áuelde sene qoymaydy: tú­man­da adastyryp, boranda jauratyp, qasqyr shaptyryp, óksitip, ókindirip әurege salady. Shal osy synaqtyng bәrine tótep ber­gendikten, Dala óz perzentin qayta qabyldap, ómir syilaydy (Rembrant «Adasqan úldyng oraluy»). Jaryq syilar aldyndaghy taghy bir shart - shal qalghan ómirin neme­resine arnauy kerek. Al ne­meresi atasynan ýirengen qasiyetti óz úrpa­ghyna sinirui kerek. Osy sabaqtastyq jal­ghasqanda ghana búl halyq mәn­gilik.
Kartinamda bizding adasyp ketkeni­mizdi de aitpaq boldym. Biz óz jerimizde túmanda shatasqan shalday adasyp jýrmiz. Dala jatqa ainaldy, ony tonaghanymyzgha mәzbiz. Ana dep ardaq­tama­dyq. Satyp kettik. Qydyrma qonaq­tar biz arzangha satqan baylyqty qúnygha soryp, tasyp әketude. Ózimizden tek azdaghan arsyz anshylar ghana bayyp jatyr, qalghan júrt tiynyn sanap kýneltude. Shyn kórinis osy.
Onyng ýstine bizding halyqta úiyp tyndaytyn, auzy dualy qarttar qal­mady. Sózden qadir ketken. Mening kinomda shaldyng óz nemeresine ómir qúndylyqtaryn úqtyryp ketui asa manyzdy. Shal - jol silteushi. Ol bilim­di, sózben týsindiru mýmkin emes bir kodty qaldyryp ketuge mindetti. Kod oghan babalar qanymen berilgen. Ózinen basqa eshkim úqtyra almaydy ony. Sol amanatty tu sekildi, estafeta tayaghy sekildi óz úrpaghyna ústatyp ketui tiyis. Biraq búl da onay sharua emes. Bizding de týisigimiz soghan say boluy kerek. Qabyldaugha dayyn, layyq boluymyz kerek.
Sonymen qatar, kartina - qadirli qarttarmen qoshtasu. Alystaghy auyldarda qulyq-súmdyqsyz, jer emip ghúmyr keshken qarapayym aqsaqaldar barshylyq. Uaqyty kelip, birtindep kelmesting kemesine minip jatyr. Myna jalghanda kórgen rahaty az, soghan qaramastan ardan attamady, adal ómir sýrdi. Men sol lekpen qoshtasyp: «Siz­der jaqsy әke bola bildinizder. Myng alghys. Sapargha alansyz attanynyzdar. Biz bәrin týsindik, jerge qaratpaugha tyrysamyz», - degim keldi.
- Taqyrypty Hemingueyden iz­deuinizding sebebi nede? Ataqty jazu­shynyng aty arqyly festivali qazylaryn ýrkitkiniz keldi me, әlde qazaq әdebiyetinde kinogha ainaldyratyn shygharma joq pa?

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

- Birinshiden, men kinony bay­qau­larda jýlde jinau ýshin týsirmeymin. Onday pighyldaghylar bolghan, jadatyp jibergen. Ekinshiden, Hemingueyding dәl osy shygharmasy qazaqtyng bolmysyna tura kelip túr. Men Heminguey, Folkner, nemese Rembrandt, Karavadjo, Velaskes, Van Gog syndy jalpy adam­zatqa ortaq kenistikte enbektengen alyptardy últtyq shenber shektey almaydy dep sanaymyn. Sondyqtan, olardyng enbekterindegi oilargha núqsan keltirmesten әri damytugha úmtylamyn. Bizding mәdeniyet, bizding tarih adam balasy maqtanyp jýrgen ghalamattardan artyq bolmasa kem emes degim keledi. Jalpyadamzattyq qúndylyqtargha dalalyq, kóshpendi, diny ústanymda­rymyz esh kedergisiz kirigip jatyr. Tek osy kýnge deyin ne mýmkindigimiz bolmady, ne barshamen teng dәrejede tildestiretin sózder men obrazdardy taba almadyq. Men әlemmen kino tilinde sóilesuge talpynyp jýrmin. Sebebi, kinonyng tili - sintetikalyq til. Onda әdebiyet te, saz da, tabighat ta, sóz de, oy men minez de bar. Bәri tútas. Sondyqtan japon kinosyn amerikan­dyq tuyndymen shatastyryp alu mýmkin emes. Kәristiki nemistikine úq­samaydy. Dýniyejýzining kinolyq kartasynda Ýndistan degen el baryn jaqsy bilemiz. Qytay men Irandy da. Europa memleketteri ózinshe bir tóbe. Árqaysysynyng óz qoltanbasy, airyqsha stiyli bar. Sol әlemdik kiynematografiyada qazaqy beyne de payda bolatyn uaqyt bayaghyda tughan. Álemdik ónerden oiyp oryn aluymyz kerek. Sonda bizdi Aughanstan, Ózbekstan, Tatarstan syndy kóptegen «standarmen» shatastyrudy qoyady. Ázirge kóp ortasynda kómilip jatyrmyz.
Al qazaq әdebiyetine keler bolsaq... Shynyn aitqanda, әdebiyet, kino suret pen muzyka janrlaryndaghy ýlken tuyndylar bay memleketterde payda bolady. Búl zandylyq emes. Degenmen, tәjiriybe sony kórsetip otyr. Al biz kedey elmiz. Qay jaghynan alsaq ta - kedeymiz. Makroekonomikamyzdaghy keremet jetistikter turaly jylpos statistikalargha eshqashan nanbaymyn. Men óz kórshim, zeynetker Pasha apaydyng sózine senemin. Búrynghymen salystyrghanda, nan men kartoptyng qanshagha qymbat­taghanyn sol kisi jaqsy biledi. Sәti kelgende Dubaygha baryp túramyn. Ol jerde de múnay bolyp edi. Qazir Dubay múnayy bitken, biraq Ámirlikter tútas órkendep ýlgerdi...
Japondyqtarda «shyn bay - bәri bar adam emes, eshtenege múqtajy joq adam» degen maqal bar. Bizde kóz toymaydy, sondyqtan eshqa­shan bayymaymyz. Ashtyqtyng azabyn tartqandar ashqaraq bolady.
- Búrynyraqta bergen bir súhba­tynyz­da qazir әdebiyet joq depsiz. Sonda әdebiyet qoghamgha kerek emes bolghan song joq pa, әlde ony joq qylghan jazushylar ma?
- Búlay degende kitaptyng tórden týsip bara jatqanyn menzegenmin. Qalyng kitap әdebiyet boludan qaldy. Men óresi biyik, shynayy әdebiyet turaly aityp otyrmyn. Adamdar osy zaman tudyrghan súraqtargha kitap ishinen jauap taba almaytyn boldy. Kitap degen qazir aqparat kózi ghana. Búl barshagha ortaq qúbylys. Internet iyterip shygharyp jiberdi esikten. Ol ýshin jazushylardy da jazghyrugha bolmaydy. Olar da qúndy­lyqtar ózgerip, qayta baghalanatyn kezenge dóp kelip, qúrban­dyq bolyp otyr.
- Resey, AQSh, Fransiyalarda da solay ma?
- Reseyde de búrynghyday әdebiyet joq. Ol jaqta Kseniya Sobchaktyng anayy әngimeleri men qylmys әlemin­degi qyrghyndar kóbirek qyzyqtyrady eldi. Basqa jauharlar syndy әdebiyet te o dýniyege attanghan. Reseyding songhy iri jazushylary - Sergey Dovlatov, Vasiliy Aksenov, Iosif Brodskiy jәne Fa­zyl Eskendir. Qalghany - makulatura.
Amerika men Fransiyanyng da jeti­sip túrghany shamaly. Men AQSh, arab elderinde, Siriya, Iordaniyada, Europa elderining birazynda túryp kórdim. Birazyna saparlap bardym, әli de baryp jýrmin... Ne deuge bolady? Eliysey al­qaby men Manhettendegi kitap dýken­derindegi tauarlarda esh aiyrmashylyq joq.
- Ádebiyetting býgingi hali mýshkil bol­sa, mýmkin onyng ornyn kino basqan shy­ghar?
- Ýlken kino qashanda ýlken әdebiyet bolghan. Jaqsy ssenariy bolmasa jaqsy kino da bolmaydy. Sondyqtan kinonyng ahualy bizding ahualymyzdyng ainasy. Kartadaghy әlem memleketteri arasynda autsayder-elderding biri ekenimizdi moyyndauymyz kerek. Men syrtta túryp, tughan topyraqty ansap oralghan adammyn. Óz elimdi kedeyligi men qaranghylyghyna, dórekiligi men saudagha týsip ketkenine qaramastan shek­siz sýiemin... Búl memleketti qadir­le­gim keledi... Ókinishtisi memleket óz azamattaryn qadirlemeydi de, syilamaydy da... Dәlel me? Mysaldy myndap keltiruge bolar. Tizbekteuding qajeti shamaly. Bәrimizge belgili jayt. Búghan biylik kinәli emes, óitkeni, biyligimiz ózimizge layyq. Búghan preziydent te jazyqty emes - ony da ózimiz saylap alghanbyz. Biz parlament pen sheneunik­terdi de bosqa kinәlaymyz. Qasqyrdy qoy jeding dep aiyptaugha bola ma? Búnyng bәrine ómir formulasyna ainalyp ketken Ótirik kinәli. Ótirik aitu, aldau, kekesin. Osy ýsheui tirshilikting ýshtaghanyna ainalghan. Osyghan ýirenip kettik. Oiyma eriksiz F.IY.Tutchevting myna sózi oralyp otyr: «Úly Petrge deyingi orys tarihy - jappay janaza, Petrden keyingisi - ónsheng qylmystyq is». Tutchev sózding qadirin biledi.
- Biz qazir kinony Qazaqstan halqy ýshin týsirsek, odan aitarlyqtay payda taba almaymyz. Shetel ýshin, kinofestivalidar ýshin týsirsek, bas jýlde ala almaymyz. Solay ghoy? Osynyng sebebi nede? Qazaqstannyng AQSh, Japoniya sekildi alpauyt el emes ekendiginde emes pe? Álde mәselening bәri kinogerlerding nasharlyghynda ma?
- Batpaq bolsa, baqa tabylady. Bizdi batpaqqa quyp tyqqan. Sonda quana ómir sýrip jatyrmyz. Kýtkening ne? Soqyrlar elinde bir kózi bar adam da kóripkel. Mylqaular elinde kekesh te sheshen. Aynalana qarashy. Sanymyz qansha? 10 million? Bәrimizdi jinasa Pekinning bir kóshesine syiyp ketemiz. Tipti, oryn artylyp qalady... Qy­taylar­­dyn: «Sender bәring bir-birlerindi tanityn shygharsyndar» dep jýrgeni tegin emes. Biz rasymen de bir-birimizdi jaqsy tanyp aldyq, kimnen ne kýtu kerektigin de jaqsy bilemiz. Tәuelsiz­dikting 20 jylynda adasqaqqa úrynghan, shalasauatty buyn ósirdik. Olar ózderine ne keregin de bilmeydi. Ózgege eliktegish. Tyndap otyryp Beyons pen Ledy Gagany ajyrata alady, al Qúr­manghazy men Dәuletkereydi aiyra almasyna bәs tiguge bolady. Osylaysha óz bolmysymyzdy joghaltyp aldyq, bi­reu­lerge úqsaugha qúlshynyp jýrmiz. Al әlemde últtyq erekshelik asa jogha­ry ba­ghalanady. Ár últtyng óz ústanymy boluy kerek. Búlay kete berse jagh­da­yy­myz búdan әri de nasharlay bermek.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Juyrda bir aqparat eleng etkizdi. Saliy­qaly adamdar bilim turaly bas­pasóz-mәslihatyn berip jatyr. Ta­qyryptar arasyndaghy «Qay Jogharghy oqu ornyn jemqorlyq qatty dendegen?» degen súraq asa qyzyq kórindi. Bizding myqtylar jemqorlyqty ólsheytin de qúral oilap tapqan-au. Meymanasy asyp, derti asqyna bastaghandardy kórsetip, anyqtap bere qoyady. Yaghni: jemqorlyqtyng shegi de bolady-mys. Bireuler sol shekten asyp ketip jazalanuda, endi bireuler azyraq asaghany ýshin jaqsy atanuda. Eng qyzyghy jem­qorlar tizimi de bar. Basyndaghylar - jemqorlyq jarysynyng chempiondary. Al halyq ýshin tizimning sonynda sal­paqtap jýrgenderi tiyimdileu bolyp shyghady. Osy qisyq úghymmen jýre bersek, «әleumettanushylargha» úry, paraqor, alayaqtardyng qaysysy jaqsy, qaysysy jaman dep reyting týzu op-onay sharua. Týbinde «qay sottyng qúl­qyny ken», «eng aqymaq jol po­liy­seyi», «mentterding eng ozbyry kim», «suayt sayasatkerdi atanyz» degen taqyryptarda bayqau ótkizui de mýmkin...
Men әsireminshil adam emespin. Student kezimizde biz de ghylymy kommunizm ústazynyng sayajayynda aq ter, kók ter bolyp baqsha qazghanbyz. Synaq­tan solay ótkenbiz. Alayda, synaq ki­tap­­shala­ryna bir múghalim qol qoyy ýshin býkil kurs top jetekshilerine bel­gi­len­­gen mólsherde aqsha jinapty degen súmdyq ýsh úiyqtasaq týsimizge kir­me­gen. Son­dyqtan bizding elding jar­qyn bolashaghyna degen senimim shamaly. Taghy «kim ki­nәli?» degen súraq al­dyn­nan shyghady. Bilim ministri me? Búl jerge onyng qanday qatysy bar?
Sonda jogharydaghy saliqaly adamdar memleketting dengeyi qalay qúl­dy­rap bara jatqany turaly baspasóz-masliy­hatyn ótkizgen boldy. Bolashaq halyq­tyng dengeyi turaly. Sol dengey óte tómen ekenin ish sezedi. Búdan shyghar qorytyndy? Qorytyndy bireu - qazirgi passionarlardyng soyy bólek. Bizge óz erejeleri men ómir sýru ýrdisin tyq­pysh­tap otyr. Bizding jenister ót­ken­­ning enshisinde qalghandyqtan, ta­riyh­qa orala beremiz, býgingimizde maq­ta­natyn týk joq. Biyik minberlerden jon­ghardy qalay jengenimizdi lepire aityp, batyrlargha eskertkish qoiymyz - búrynghy órligimizdi joqtau ghana. Álsizge ainalghanymyz jegidey jep barady. Ótkennen enshilegenimiz órkó­kirektik qana, osy kýni oghan tirek bolar týgimiz joq. Ózgeler jasaghan zattar әle­minde ómir sýrip jatyrmyz. Solardyng kiyimin kiyemiz, solardyng keremet jab­dyqtalghan kóligimen jýremiz, telefondarymen sóilesemiz, solardyng oqu oryndaryna balalarymyzdy jiberudi armandaymyz. Soghan qaramastan - reformashylmyz. Reformashyldyq - el biyleu sayasatynyng joqtyng qasy ekenin jasyru ýshin ghana jasalatyn sharua.
- Intelliygensiya turaly aitynyzshy. Biz osy týsinikti qalay qabyldap jýr­miz?
- Adam myng kitap oquy mýmkin. Osydan song danyshpan bolyp ketedi dep oilamau kerek. Ári ketse eki ayaqty anyqtamagha ainalar. Mәselen, Álimjan degen qart kórshim bolghan. Bar ghú­myrynda eki kitaptan artyq oqygha­nyna kýmәnim bar. Esesine Álimjan ata sóilese, ainalasyna júrt jiylyp, auyzdary ashylyp qalatyn. Dana sózderdi týidegimen tastaydy. Áriyne, búnym sәtti mysal emes shyghar. Mәse­len, ústazym ataqty mәskeulik kinodramaturg Valeriy Frid bir әngimening arasynda: «Mәdeniyetti adamnyng ýstelinde asa manyzdy onshaqty kitap jatuy kerek», - dedi. «Ol qanday ki­taptar?» - dep súrap em, ústazym: «O-o-o! Ony anyqtau ýshin qyruar kitap oqu kerek!», - dep jauap qaytardy.
Ziyaly degendi әrkim әr týrli tý­sinedi. Ózim shynayy ziyaly, jas әri daryndy, qabiletti adamdardy bilemin. Kóbi shetelge ketu turaly, eng qúryghan­da basqa bir memlekette kelisimshart arqyly júmys isteudi kóksep jýr. Basqanyng tuynyng astyna jiylyp, qyzmet etuge dayar. Búl ýshin ony ki­nәlaugha bola ma? Ózim shetelderdi aralap jýrgende óz daryny qajet bolma­ghandyqtan amalsyz aua kóshken ghalym, dәriger, injener otandastarymyzdy kóp keziktirdim. Barlyghy derlik qazaq tilin bilmeydi, biraq, qazaqylyqty qatty saghynady. Qazaqsha sóileseng esteri ketedi. Rojdestvogha qatyryp tú­ryp et asady... Olardyng bizdegi Otan­gha degen mahabbatyn payda tabu qúra­ly­na ainaldyryp alghan jal­ghan-ziyaly, jalghan-patriottardan әldeqayda adal, pәk ústanymda ekeni anyq bayqalyp túrady. Bizdegiler óz mahabbatyn jarnamalau arqyly jaqsy úpay jinauda. Al, ardy oilaghannyng Otangha degen qasiyetti sezimdi aighaylap, júrtty jinap alyp jariyalamaytyny beseneden belgili.
Búryndary ziyaly degen týsinikting aqsýiek degen balamasy bolghan. Aqsýiekter - tektilerding biyligi. Últtyq elita. Aqsýiekter memleketting betke ústary ghana emes, el basyna kýn tusa, birinshi bolyp basyn bәigege tigetin top bolghan. Qazirgi elitanyng ishinen memleket bolashaghy ýshin ómiri týgili, jaqsy túrmysyn qúrban etkisi keletin eshkimdi kórip túrghan joqpyn. Týsinesing be, qyrandary joyylghan dalada qúzghyn qaptap ketedi. Nege búlay qatty aittyng dersin. Orysta P. Ya. Chaadaev degen ataqty әdebiyetshi bolghan. Sol: «Óz ota-
nymdy keketkendi, kýiindirgendi jón sanaymyn, bastysy aldamauym kerek», - degen. Chaadaevti qoya túrshy! Push­kinning ózi: «Áriyne, men óz Otanymdy bastan-ayaq jek kóremin, alayda, búl sezimge sheteldik ortaqtassa ózegimdi ókinish órtey bastaydy» dedi emes pe...
- Bayqaghanym, siz sheteldik túlgha­lardan mysaldy kóptep keltiredi ekensiz. Shynynyzdy aitynyzshy, siz Álihan men Mirjaqyptyng enbekterimen tanyssyz ba? Jarasqan men Sayynnyng jaz­ghandaryn oqydynyz ba?

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

- Jarasqan ekeumiz dos boldyq. Ekeuimiz birigip alyp ishetinbiz dey almaspyn, biraq kókirektegi qimas syrdy bólisken kezderimiz kóp boldy. Mening payymdauymsha, bizdegi aqyn­dardyng arasyndaghy eng sezimtal, qorghan­syzy sol edi. Qaljynbas, ezui jiylmaytyn jaydary minezine qaramastan onyng qaghilez bolmysy men shapshang jýri­si­nen, jalbyraghan shashynan bir nәziktik bayqalyp túratyn. Ol - naghyz aqyn. Bolmysy shynayy. Qalay ómir sýrse, solay jyrlady. Sayyn aghany da ózimsinip «dosym» dep atay alarmyn. Agha-dos. Men Mәskeude oqyp jýrgende kelip túratyn. Bir-eki mәrte jataq­ha­na­ma da bas súghyp shyqty. «Ashtan qatyp jýrme», - dep aqsha úsynatyn. Búnday jaqsylyqty úmytugha bola ma? Al, Álihan, Maghjan, Ahmet, Mústafa, Sәkenderge keler bolsaq... Esinde bolsa, biz 80 jyldardyng sony, 90 jyl­dardyng basynda Jazushylar odaghy janynan әdeby audarmagha arnalghan kollegiya qúryp edik. Biz dep otyrghanym - Múrat Áuezov, Baqyt Qayyrbekov, Qayrat Baqbergenov, Baqytjan Qanapiyanov, Sәtimjan Sanbaev... Bәrin atap shyghu mýmkin emes. Oghan deyin bizde tek jolma-jol audarma keng qoldanylyp kelip edi. Qazaq jazushylary bizdegi «sheberlerge» qolaqysyn tólep, shygharmasyn qaradýrsin týrge audartyp alatyn da, sol qoljazbany Mәskeuge jiberetin. Al, ol jaqta aqyl­dy evreyler әdebiy-maghynalyq tәr­jimasyn jasaydy. Búl qazirgi deldalsyz órkendemeytin saudamyz syndy mandymaghan tirlik edi. Shygharmadan qazaqy iyis, tilimizding shúrayy joghalyp ketetin. Al, bizder bolsaq mәskeulik myqtylardy shang qaptyryp, týpnús­qadan tikeley tәrjimaladyq. «Shol­pannyng kýnәsi», Shәkәrimning «Ýsh anyghy», Abaydyng «Qara sózderi», t.b. kóptegen shygharmalar dәl sol kezende ózge tilde jaryq kórdi. Aqseleu Seydimbekov ekeumiz bir kabiynette oty-
ratynbyz. Jii daulasyp, tipti, úr­sysyp qalatynbyz. Biraq ol daular­dyng jemisi jaqsy, nәtiyjeli edi. Ensiyk­lopediyalyq bilimi bar adam bolatyn... Al qazir biz «kim naghyz qazaq?» degen syndy taqyryptar tónireginde kóp shulaymyz, aighaylasa­myz. Aqymaqtyng ónbes dauy. Osynyng bәrin qoryta aitqanda, meni qazaq әdebiyetine ógey bala etip kórsetuding orayy kele qoymas. Men kóbimen tanys-bilis boldym, kóz júmghandarynyng da, tirile­rining de, ataqty-ataqsyz­dary­nyng da shygharmalaryn kózmayymdy tamyzyp audarghandyqtan, әr qaysysynyng qa­dirin bilemin.
- Týsinikti. Ángimenizge kóp rahmet.

Ángimelesken Arman ÁLMENBET

«Qazaq әdebiyeti» gazeti