25 sәuirde Ghaziza Júbanova atyndaghy Aqtóbe oblystyq filarmoniyasynda Qazaqstan Jazushylar odaghynyng jәne Jurnalister odaghynyng mýshesi, Mәdeniyet qayratkeri Tabyldy Dosymovty eske alugha arnalghan «Men qazaqpyn» atty kesh ótedi.

25 sәuirde Ghaziza Júbanova atyndaghy Aqtóbe oblystyq filarmoniyasynda Qazaqstan Jazushylar odaghynyng jәne Jurnalister odaghynyng mýshesi, Mәdeniyet qayratkeri Tabyldy Dosymovty eske alugha arnalghan «Men qazaqpyn» atty kesh ótedi.

- «Tabyl óldi» degenshe, daryn óldi desenshi,
«Asqar tauyng qúlady, alyp óldi» desenshi.
«Sabaly kól sarqylyp, sarqyrama tartylyp,
Saghym basty saryuayym sary beldi» desenshi.
«Qazanatyn saqtamay, qan qúsatyn qazaqqa
Tajal ólim qúryghy taghy keldi» desenshi.
«Bú dýniyede eshkimge bastyrmaghan keudesin
Ázireyilding úlyna әli keldi» desenshi...
Búl - Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister odaghynyng mý­shesi Rahat Qosbarmaqtyng qazaq bard ónerining negizin qalaushy Ta­byldy Dosymov dýniyeden ótken­nen keyin jazghan óleni. Ánshi-kom­pozitordyng kózin kórgen, sy­rt­tay biletin jankýierlerining qay-qaysysy bolmasyn, tau túl­ghaly tarpanynan aiyrylghanda tu­ra osylay jer bauyrlap jylaghan edi. Jan dýniyeleri ókinishten egile otyryp, alash­tyng arda úlyn endigi jerde úmyttyrmaugha bel baylaghan. Qoldan kelgenshe kon­sertter úiymdastyryp, shyghar­ma­laryn keleshek úrpaqqa qaz-qalpynda jetkizuge uәde etken. Sonyng aighaghy retinde Tabyldy Dosymov ómirden ótken bir ja­rym jyl ishinde ózining tughan jeri Denderde, Man­ghystau oblysynda eske alu keshteri qolgha alyndy. Sol iygilikti sharalardyng jalghasy endi Aqtóbe qalasynda jýzege as­paq. Ári sauapty, әri jauapty is­ting bastamashysy - aqynnyng do­sy, «ZapKazStroyInvest» JShS qú­ryl­tayshysy Bijan Qalmagham­betov. Sonday-aq kezinde óner iye­sining әn jiy­naghyn shygharyp, riy­z­ashylyghyna bólen­gen - Ghaziza Júbanova atyndaghy Aqtóbe ob­lystyq filarmoniyasynyng diy­rek­tory, әnshi-kompozitor Qanat Aytbaev.

- Bizding baytaq respublikamyz bir ghasyrda bir tuatyn talantty adamdardan kende emes. Ásirese, óner salasynda dara túlghalar kóp­tep kezdesedi. Solardyng bire­geyi bizding bauyrymyz, jan do­symyz, syrlasymyz, qapiyada kóz jazyp, aiy­rylyp qalghan qima­sy­myz Tabyldy Do­symov edi. Ta­byldy desek, eshkimge úqsa­maytyn to­laghay beyneli aqynymyz kóz aldymyzgha keledi. Onyng bard óne­rindegi filo­sofiya­lyq tújy­rym­dary qazaq poe­ziyasyna ýlken qúbylys әkeldi. Biraq kózi tiri­sinde az zertteldi, qoldaushylary az boldy.
Tabyldy ekeumiz songhy ýsh jylda jaqsy joldas, aghaly-inili bolyp aralasyp ketken edik. Men onyng ónerine sheksiz ghashyq bol­dym. Aqtóbege әr kelgeni - biz ýshin meyram, ýlken toy edi. Sah­nada shapan syilamasaq ta mey­ramhanalarda shaghyn keshterin ótkizip, dumandatyp jiberetinbiz. Sonyng bәri bir-aq kýnde sarghayghan saghy­nyshqa ainalghany óte óki­nish­ti. Tabyl­dynyng konsertin Aq­tóbede ótkizu arma­nymyz edi. Biraq ózi barda ýlgere alma­­dyq.
«Úiyqtap ketip, oyanbay qal­ghannan» keyin shygharmalaryn na­sihattau - bizding moynymyzdaghy paryz bolyp qaldy. Sol sebepten, osy keshti úiymdastyryp jatqan jayym bar. Jan-jaqtan arnayy qonaqtar shaqyryp otyrmyn. Ónerdegi ústazy Qora­bay Esenov, Almatydaghy studenttik shaq­tardy birge ótkergen kurstastary Serik Janbolat, Arman Sqabylúly, Serik Abas-Shah, Ersayyn Japaq, Manghystau oblys­tyq Mәdeniyet basqarmasynyng bas­tyghy Mayra Omarova, bir bólmede bir ýzim nan­dy bólip jegen Júmabay Qú­liyev, Ábubәkir Smayylov, asta­nalyq aqyn Elena Ábdi­halyqova, atyraulyq ónerdegi aghasy Qaliy­dolla Izekenov, talantyna tәnti bolyp Oraldan izdep baryp, as­tyndaghy kóligin syilap ketken ja­nashyr aghasy Múhtar Sapar­ghaliyev siyaqty dostarynyng basyn qospaqpyn. Sonday-aq keyingi tolqyn inileri de jan-jaqtan at arytyp kelmek. Artynda qalghan jaryn, úl-qyzdaryn aldyramyn. Balasy Abyl әkesining әnin oryn­daydy. Áriyne, Tabyldyny biletin júrtty tegis Aqtóbege jinau mým­kin emes. Kezinde aralas-qúralas bolghan, men ózim biletin, elden es­tigen jaqyn dostaryn, zaman­das­taryn, ónerin qúrmetteytin, nasiy­hattap jýrgen ini-qaryndas­taryn ghana shaqyryp otyrmyn. Jergilikti basshylyq, ziyaly qau­ym ókilderi kelip qatysamyz dep uәde etti. Biylet súrap, habarlasyp jatqan elde esep joq. Óz basym «Tabyldyny Aq­tó­bede eshkim bil­meydi» dep aita almaymyn. Bilme­se, halyq súramaydy, izdemeydi. «Konserti bolady» degenge quanyp, qayta-qayta habarlasyp jatyr. Shygharmashylyq mәselelerding barlyghyn Qanatjan óz qolyna aldy. Svetanyng da enbegi kóp.
«Kesh jaqsy ótsin» dep demep jatqan dostarymyz bar. Olar aty-jónin ataudy jón sanamady. Ári qaray derekti filim týsirer­miz, kitap shyghararmyz, әiteuir Ta­byldynyng óneri ólmeytini, óltirmeytinimiz anyq.
Tek Tabyldygha taghzym etu osymen toqtalyp qalmauy tiyis.
Astana, Almaty qalalary da ilip әketse degen tilegim bar, - deydi keshting úiym­dastyrushysy әri dosy Bijan Qalma­ghambetov.

Qanshayym Baydәuletova

"Ayqyn" gazeti