Áyelim qynqyldasa qoymaydy, tyndamasam, aqyrynda miymdy pyshaqtyng qyrymen alyp, nangha júqalap jaghyp «jeydi». Kesheli beri yzynday bergen son, auzyn alaqanymmen alty minut japtym da, týs qayta qaladaghy bajamnyng ýiine qydyryp baratyn boldyq. Qydyryp deymiz-au, qútty bolsyn aitugha baramyz. Biraq ne ýshin qútty bolsyn aityp baratynymyz esimizge týspey, esengirep, esiney berdik. Ne ýshin kele jatqanymyzdy ózderinen súrap alatyn bolyp sheshtik.

Bazar aralap, kýn bata qaladaghy kóp qabatty ýiding altynshy qabatynda ómir sýrip jatqan bajam­nyng da pәterine jettik au! Men bajammen qúshaqtasyp, әielim әpkesimen shópildesip sýiisip bolghan son:

- Qútty bolsyn, baja!-dedim.

- Ne qútty bolsyn?-dep súrady ol.

- Bilmeymin, әiteuir qútty bolsyn aitugha keldik.

- Ne ýshin qútty bolsyn aityp keldinder?-dep súrady әielimnen aumaghan әpkesi.

- Úmytyp qaldyq,- dedi әielim,

-әi, Myjban, ne ýshin kelip edik ózi?

- Qútty bolsyn aitugha...

- Ne ýshin deymin?

- Aldaghy jyldary bolatyn quanyshtary ýshin...

- Jaraydy, kelgenderine quanyshtymyz!-degen bajam  bizdi qonaq bólmesine bastap kirdi. Qayynbiykem bizge iyilip sәlem bergen kelinine: «qazangha byltyrdan qalghan etti sala ghoy!» dep tapsyrma berip jatty. Jastyqqa jantayyp, qabyrghagha arqamdy sýiey jata berip edim, bajam qúiryghyn ystyq sugha batyryp alghanday aiqaylap jiberdi:

Áyelim qynqyldasa qoymaydy, tyndamasam, aqyrynda miymdy pyshaqtyng qyrymen alyp, nangha júqalap jaghyp «jeydi». Kesheli beri yzynday bergen son, auzyn alaqanymmen alty minut japtym da, týs qayta qaladaghy bajamnyng ýiine qydyryp baratyn boldyq. Qydyryp deymiz-au, qútty bolsyn aitugha baramyz. Biraq ne ýshin qútty bolsyn aityp baratynymyz esimizge týspey, esengirep, esiney berdik. Ne ýshin kele jatqanymyzdy ózderinen súrap alatyn bolyp sheshtik.

Bazar aralap, kýn bata qaladaghy kóp qabatty ýiding altynshy qabatynda ómir sýrip jatqan bajam­nyng da pәterine jettik au! Men bajammen qúshaqtasyp, әielim әpkesimen shópildesip sýiisip bolghan son:

- Qútty bolsyn, baja!-dedim.

- Ne qútty bolsyn?-dep súrady ol.

- Bilmeymin, әiteuir qútty bolsyn aitugha keldik.

- Ne ýshin qútty bolsyn aityp keldinder?-dep súrady әielimnen aumaghan әpkesi.

- Úmytyp qaldyq,- dedi әielim,

-әi, Myjban, ne ýshin kelip edik ózi?

- Qútty bolsyn aitugha...

- Ne ýshin deymin?

- Aldaghy jyldary bolatyn quanyshtary ýshin...

- Jaraydy, kelgenderine quanyshtymyz!-degen bajam  bizdi qonaq bólmesine bastap kirdi. Qayynbiykem bizge iyilip sәlem bergen kelinine: «qazangha byltyrdan qalghan etti sala ghoy!» dep tapsyrma berip jatty. Jastyqqa jantayyp, qabyrghagha arqamdy sýiey jata berip edim, bajam qúiryghyn ystyq sugha batyryp alghanday aiqaylap jiberdi:

- Oibay, baja, qabyrghagha sýienbeshi!

- Nege?-deppin.

- Qabyrgha qúlap qalady...

- Qúlap qalar bolsa, arghy jaghynan sirinkening shiyimen tirep qoymaysyng ba?-dep kýldim.

- Estimeding be ne? Qaraghandyda  kóp qabatty ýilerding biri shalaqasynan týsip, «úiyqtap» qaldy emes pe?

- Teledidardan kórdik qoy,--degen men ornymnan túryp, balkongha shygha bergenmin , temeki tartqym kelgen.

- Oibay, bajeke, balkongha shyqpa!-dep bezildey jetip kelgen bajam meni qúshaqtay aldy.

- Nege, bajeke?

- Kórmeysing be, balkonnyng asty joq. Tómen qarasanshy!

Kózderimdi tómenge syrghanatyp jiberip edim, jýregim auzymnan shyghyp, birinshi qabatqa týsip ketkendey boldy. Sol týsip ketken jýregimdi qanghybas itterding biri jep jatqanday, jaman әserde boldym. Balkonnyng asty oiylyp, týsip qalypty!

- Tyjban baja,  búl ýiding salynghanyna ýsh jyl ótti emes pe?-dep súradym.

- E-e, býginde alayaq merdigerler halyqtyng taghdyrymen oinaytyn boldy ghoy. Aqshany qaltagha basady da, shetelge qashyp ketedi.

- Qala әkimi, qúrylys bólimining bastyghy, arhiytektura bastyqtary  «qabyldadyq!» dep qol qoyady emes pe?

- «Sybaylas jemqorlyq-auyzbirshilik!» degen úrandy biletin shygharsyn, beri jýrshi, múnda,--degen bajam kelesi bólmege ertip keldi. Kilemdi týrip jiberip edi, qabyrghasy yrsiyp, arghy jaqtaghy kórshi ýiding bólmesine kózim týsti. Bir әdemi kelinshek aina aldynda túr. Bir kezde sheshine bastady... Ýstindegi halatyn tósekke qaray laqtyryp jibergende, mening basyma týskendey, selk ete qaldym. Bajam meni yghystyryp, jyryqqa kóz saldy.

- Biz de kórip qalayyqshy. Kórshi kelinshek qoy. Jesir.

- Sen kýnde kórip jýrgen shygharsyn,  bylay túrshy!-dep bajamdy iyterip jiberdim.

- O, o, mýsini qanday, mýsini! Mәssaghan, pensetpen be, әiteuir, aina aldynda qoltyghynyng jýnin júlyp jatyr! Shashyn silkidi.. Tós...

- Nemene tós?

- Tós tartaryn sheship, laqtyryp jiberip edi, tóbedegi lustrasyna ilinip qal­dy!

- Bylay túrshy, men de kórip qalayyn!

Bajam meni yghystyra bergende,  enkeyip jatqan ekeumizdi kórip, kelinshekterimiz qosarlana aiqaylady:

- Qabyrghany jalap jatyrsyndar ma, ne? Bylay túryndar!

Úshyp túrdyq. Bajekem qayyrylyp qalghan kilemdi  ornyna jiberip, sosyn qayyn biykeme jәy ghana:

- Ayqaylamasanshy, ýy qúlap qalady ghoy. Týste qala әkimi kelip ketken,- dep mingirledi.

- Nemenege kelipti?-dep súrady әielimnen aumaytyn әieli.

- Ýilerinde sybyrlasyp sóilesinizder, óitpesenizder, ýilerinizding qúlap qaluy ghajap emes dep ketken...

- Úyatsyzdar!-dedim men qalshyldap,- bәri birigip jeydi! Sodan baryp, sapasyz qúrylys bastalady!

Áyelim kilemdi týrip jiberip, jyryqqa kóz salghany! Zymiyan ghoy! Ápkesinen aumaydy! Áne, ol maghan yzalana jaqyndap keledi... Oiba-ay, jaqyndap qaldy...

- Myjban! Beri kel!

- Ne bolyp qaldy?

- Qútty bolsyn!

- Nemene qút-qútty bolsyn?

- Myna qabyrghadan seks kórip otyr ekensinder ghoy?

- Jogha, bylay ghoy... myna  ýy erteng qúlaydy! Ke- keteyikshi...-dedim men.

- Ketpeymiz, osynda qonamyz!-dep ashulanghan әielim sekirip qalyp edi, ayaqtarynyng asty oiylyp ketti de, eki ayaghy tómengi qabatqa salbyrap, ózi otyryp qaldy. Qayyn biykem de, bajam da « yspokoyno».

- Men neghyp otyrmyn?-dep súrady әielim.

- Ayaghynnyng asty tesilip qaldy... Túra ghoy, mahabbatym menin,- dep әielimning qolynan ústaghanym sol, ol tyrqylday kýlgeni.

- Ne boldy janym?-dep súradym men.

- Astynghy qabattan bireuler tabanymdy qytyqtap jatyr!-dedi әielim.

- Biz múnday tesikterge ýirenip qalghanbyz,--dedi qayyn biykem,--myna bólmening edenin qarandarshy, shúryq tesik...

- Ne degen jauapsyzdyq! Erteng búl ýy qúlaydy! Tezirek bizding auylgha kóship kelinder!-dep qoyamyn. Kóz aldyma qúrylystan qyrnap emes, qylghytyp jeytinder elestep ketti. Et jep, sorpa iship bolghan son, dәrethanasyna kireyin desem, bajam jenimnen tartady.

- Ne?

- Tualet joq. Astyna qaray qúlap ketken... Shyda...

Zәrem qalmady. Qaytyp keteyik desek, týn ishinde auylgha qaray avtobus týgil arba da jýrmeydi... Tósek salyna ma desek, bajam maghan:

- Úiyqtayyq...-dedi.

- Qalay?-deppin.

- Tik túryp úiyqtaymyz,- dedi qayyn biykem. Zәrem úshty.

- «Tigimnen» úiyqtap kórmeppin,--dep qaldy әielim.

- Jatugha qorqamyz. Ýy qúlasa basyp qalady ghoy,-degen bajamnyng betine ýnile qaradym.

- Sheneunikterge halyq taghdyry oiynshyq eken!-dedim men.

- Qayyrly týn!-degen dauysqa qarasam, әielim әpkesine sýienip alyp, maujyra-ap bara jatyr. Amal joq, kirpikterim qúshaqtasa bergen son, bajamdy qúshaqtadym. Ol jýdә qatty qoryldaydy eken, tang atqansha kirpik ilmedim.  Qúdayym-ay, tezirek tang atsa eken!!!

«Abay-aqparat»