Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1927 0 pikir 13 Sәuir, 2012 saghat 05:07

Biregeyler men ejegeyler

Qyzyq, qazaq halqynyng tarihyn kóktey sholyp qaraghanda, onyng taghdyry sanauly adamdardyng jigeri men namysyna ilinip, osy kýnderge jetkendey әser alasyn. Qúddy, halyqtyng basqa bóligi әlgi biregeylerdi baqylap qana óz kýilerin ózderi kýittep jýre bergendey. Basqa jaghynan qaraghanda búl halyqtyng sharasyzdyghy, qauqarsyzdyghy, últtyq-újymdyq ózeksizdigi me, әlde passionarlyq quatynyng biregey túlghalardan kórinis tabuy ma? .

Mәselen,  HH ghasyrdaghy qazaqtardyng sany men sapasyn oisyratqan ashtyq jyldary Ghabit Mýsirepov bastaghan beseu Mәskeuge hat jazyp, halyqtyng kózbe-kóz qyrylyp jatqanyn dәleldep, jar salghan edi. Úly Otan soghysynda qazaqtyng namysyn әigilep, jigerin jalauday jelbiretken Bauyrjan Momyshúly shyqty. Qazaqstan baylyghyn qazaqtyng ózi jaratugha kirisken kórinisti Qanysh Sәtbaevsyz elestetu mýmkin bolmas edi.

Al, 70-jyldary qazaqty qoyyp, býkil týrki halyqtarynyng jigerin janyp, kónilin ósirgen Oljastyn  "Az y ya-sy"  HH ghasyrdaghy  batyldyq qúbylysy demeske laj joq.

86-jylghy Jeltoqsan oqighasyna baylanysty halyq atynan qaymyqpay sóilegen Júban Moldaghaliyevting qyzyl imperiyagha qarsy qyjyldy sózi onyng qay óleninen de asqaq shyqqany ras. Júban ólenimen emes, sol azamattyghymen  biregeyler qataryna engen edi. Aqynnyng búl isi Jeltoqsan  kóterilisin bayypty satygha kótergen últtyq sayasy sananyng jemisi retinde dәriptelgen bolatyn.

Qyzyq, qazaq halqynyng tarihyn kóktey sholyp qaraghanda, onyng taghdyry sanauly adamdardyng jigeri men namysyna ilinip, osy kýnderge jetkendey әser alasyn. Qúddy, halyqtyng basqa bóligi әlgi biregeylerdi baqylap qana óz kýilerin ózderi kýittep jýre bergendey. Basqa jaghynan qaraghanda búl halyqtyng sharasyzdyghy, qauqarsyzdyghy, últtyq-újymdyq ózeksizdigi me, әlde passionarlyq quatynyng biregey túlghalardan kórinis tabuy ma? .

Mәselen,  HH ghasyrdaghy qazaqtardyng sany men sapasyn oisyratqan ashtyq jyldary Ghabit Mýsirepov bastaghan beseu Mәskeuge hat jazyp, halyqtyng kózbe-kóz qyrylyp jatqanyn dәleldep, jar salghan edi. Úly Otan soghysynda qazaqtyng namysyn әigilep, jigerin jalauday jelbiretken Bauyrjan Momyshúly shyqty. Qazaqstan baylyghyn qazaqtyng ózi jaratugha kirisken kórinisti Qanysh Sәtbaevsyz elestetu mýmkin bolmas edi.

Al, 70-jyldary qazaqty qoyyp, býkil týrki halyqtarynyng jigerin janyp, kónilin ósirgen Oljastyn  "Az y ya-sy"  HH ghasyrdaghy  batyldyq qúbylysy demeske laj joq.

86-jylghy Jeltoqsan oqighasyna baylanysty halyq atynan qaymyqpay sóilegen Júban Moldaghaliyevting qyzyl imperiyagha qarsy qyjyldy sózi onyng qay óleninen de asqaq shyqqany ras. Júban ólenimen emes, sol azamattyghymen  biregeyler qataryna engen edi. Aqynnyng búl isi Jeltoqsan  kóterilisin bayypty satygha kótergen últtyq sayasy sananyng jemisi retinde dәriptelgen bolatyn.

Taghy bir qyzyq jayt! Sol  Jeltoqsanda  әldebir  anghal jastyn  laqtyrghan   qar aralas  jentegi prezidumdaghy bir basshynyng betine onbay tiygen edi. Sol qarshapalaq keyinirek  qolshapalaq bolyp  aqynnyn   betine tiyip qarymta bolyp qaytty. Ol aqyn - alashtyng taghy bir biregeyi Múqtar Shahanov bolatyn. Múqang qazirde ózining biregeyligin poeziya arqyly әdiptegeni óz aldyna, ol Adam balasynyng órkeniyeti adasudyng kórinisi emes pe eken degen әlemdik  aqyl-oy  irilerin basyn qatyrar mәselege bet búrghyzdy.

Biregeysiz halyq bolmas. Biraq halyqtyng taghdyry biregeylerge tәueldi bolmay, óz arnasymen tola aghatyn dariyaday esilip otyrsa ghoy degen ansar kókeydi tesedi. Biregeylerdin  enbegi eline darymaghanda, aldarqatyp  halyqtyng ejegeyler basyn qatyratyny da shyndyq. Biregeylerdi elinen aiyratyn da ejegeyler ekeni taghy belgili. Biregeyler degenimizding ózi últtyq passionarlyq qabiletti uaqyttyng belgili bir sәtinde tútushylar bolar. Al, ejegeyler halyqtyng qadyr -quatyn әlsiretushi, erik-jigerin talan-taraj etip, jasandy abyroygha jetushiler shyghar,sirә.

Qyzyq, qazirgi kezde tarihy danqty ataulardyng atyn  janghyrtqan bolyp, sol  ataulardy  biri partiyanyn, biri gazet-jurnaldyng atauyna iliktirip, sol ataulardyng mereyine abyroy qosudyng ornyna olardy aiqay-shudyn, danghyranyng atauyna ainaldyryp, qúnsyzdandyryp jatqanyn qaytersin! Búl da ejegeylerding isi - jaqsynyng shyrayyn shygharudyng ornyna, sýliktey soryp, aqjem qylyp aqyrynda itjemestey qúnsyzdandyru.

Býginde biregey túlghalardy «liyder» ataytyn boldyq, biraq onyng da shyrqyn búzyp, qadyryn ketirdik: biregey-liyderdi zanmen taghayyndaytyn әumeser qylyqqa dushar boldyq...

Biraq naghyz biregeyler ylghy da qorlyqqa dushar bolady... Biregeyler nege ylghy abyroy men qadyrdan shettetiledi eken? Álde ejegeyler degenimiz, abyroydyng ydysyn andyp jatyp jalaushylar ma eken?

Ne bolsa da biregeyler bar bolsyn, biregeyler!

Sergek

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5510