Jer sharyn túnghysh aralap shyqqan qazaq әri 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisti úiystyrushylardyng biri Áliby Jangeldinning óz aituymen jazylghan ghúmyrbayandyq esteligin qalyng oqyrmannyng súrauy boyynsha tolyq núsqada qaytalay jariyalap otyrmyz.

«Abay-aqparat»

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

*1946 jyldyng jeltoqsan - 1947 jyldyng qantar ailarynda Á.T.Jangeldinning óz auzynan tarih ghylymdarynyng kandidaty R.I. Golubeva jazyp alghan búl estelikter keybir qysqartularmen úsynylyp otyr.

 

 

Men 1884 jyly qazirgi Qostanay oblysy Torghay uezi Qaydauyl mekeninde tudym. Ákem - kedey tabynan, orta jýzding qypshaq ruynan. Búl ruda da basqa rulardaghyday kóshpeliler de, otyryqshylar da boldy.

Mening ata-anamnyng barlyq balasynyng ýsheui - úl, qalghany qyz edi. Otbasymyz joqshylyqta ómir sýrdi. Ákem baylardyng esiginde jýrdi. Syr-Dariyadan kóship ótip bara jatqandar keyde tamaqqa talshyq bolar birdeneler tastap ketetin. Bizding jerimiz shúrayly, shabyndyghymyz mol bolghandyqtan, olar baghyp ber dep әkemizge mal qaldyryp ketetin. Ol ýshin әkemizge aqsha jәne azdaghan bas mal tiyetin.

 

Jer sharyn túnghysh aralap shyqqan qazaq әri 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisti úiystyrushylardyng biri Áliby Jangeldinning óz aituymen jazylghan ghúmyrbayandyq esteligin qalyng oqyrmannyng súrauy boyynsha tolyq núsqada qaytalay jariyalap otyrmyz.

«Abay-aqparat»

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

*1946 jyldyng jeltoqsan - 1947 jyldyng qantar ailarynda Á.T.Jangeldinning óz auzynan tarih ghylymdarynyng kandidaty R.I. Golubeva jazyp alghan búl estelikter keybir qysqartularmen úsynylyp otyr.

 

 

Men 1884 jyly qazirgi Qostanay oblysy Torghay uezi Qaydauyl mekeninde tudym. Ákem - kedey tabynan, orta jýzding qypshaq ruynan. Búl ruda da basqa rulardaghyday kóshpeliler de, otyryqshylar da boldy.

Mening ata-anamnyng barlyq balasynyng ýsheui - úl, qalghany qyz edi. Otbasymyz joqshylyqta ómir sýrdi. Ákem baylardyng esiginde jýrdi. Syr-Dariyadan kóship ótip bara jatqandar keyde tamaqqa talshyq bolar birdeneler tastap ketetin. Bizding jerimiz shúrayly, shabyndyghymyz mol bolghandyqtan, olar baghyp ber dep әkemizge mal qaldyryp ketetin. Ol ýshin әkemizge aqsha jәne azdaghan bas mal tiyetin.

Men bala kezimnen ang aulaudy jaqsy kórdim. On jasymnyng ózinde-aq әkemning eski tot basyp ketken bytyra myltyghymen bódene, qaz taghy basqaday kóktemde oralghan qústardy atatyn edim. Bizding ónirde aqbókender, qaraqúiryqtar kóp bolady. Men olardy da auladym.

Jeti jasymnan atqa shaptym. Jazghytúrym әkem baygha jaldanyp, bay malymen jýz-eki jýz, keyde ýsh jýz shaqyrymday jerge  jayylym izdep kóship jýretin.

Qaydauyl auyly - tabighattyng bir kórkem búryshy. Jaqyn jerden ózen aghyp ótetin, oghan manaydaghy 60-70 shaqyrymda su joq bolghandyqtan, suatqa dala andary keletin. Nu qamysta jabayy qús kóp edi. Bizding otbasymyz osylarmen kýn kóretin.

Men ózimning atam Tәnirbergenning Jankeldi degen familiyasyndamyn.

Atamdy әkemning әngimelerinen biletinmin, әkem әdette otbasymyzdy keshke jinap otyryp, atamyz turaly әngimeleytin. Atam da kedey bolsa kerek, ol patshagha qarsy bolypty, jarly-jaqybaydy qanap, eng qúnarly jayylymdardy tartyp alyp, shamadan tys salyqtar salyp, qyzdardy kýshpen әketip, bassyzdyqtar jasaghan patsha әkimderi men olardyng jandayshaptaryn jek kóredi eken.

Ol Orta jýzde qazirgi Lutovskiy, Qaydauyl audandarynda  kóteriliske shyqqan. Sondaghy shayqastardyng birinde mert bolyp, el esinde batyr retinde saqtalyp qalghan.          Erte jasymnan mening oqyghym keldi, biraq bizding jerlerde ol kezde mektepter bolmady. Birde bizding auylgha Torghaydan bir qazaq múghalim keldi. Ol óte әsem kiyinetin: oqaly baskiyimi, altyn týimeli bylghary beshpenti jarasyp túratyn. Ony kórip qatty qyzyqtym, mening de múghalim bolghym kelip ketti. Men odan:

- Men de oqyp, sodan song múghalim bola alam ba? - dep súradym.

Ol: «Árbir jas oqyp, sodan song múghalim bola alady», - dedi. Sóitip qay jerde mektep baryn, oghan qalay týsudi aityp berdi. Múghalimmen әngime mening erkimdi aldy.

Men әkeme mektep turaly aityp, oqyghym keletinimdi bildirgenimde, ol tipten tyndaghysy da kelmedi. Men ýiden qashugha bekindim, tek ynghayly sәtti ghana kýttim, kóp úzamay onday sәt tudy. Kórshi auyldan Torghaygha attanghan keruenmen birge jasyryn ketip qaldym. Mal aidaushy bolyp jaldandym, tabyn kýzettim, sol ýshin maghan tamaq berdi. Torghayda bizge kelgen múghalimdi tauyp aldym. Ony Ahmet Balghynbaev deydi eken, ózi - orys tilinde oqytatyn qolóner mektebining mengerushisi.

Múghalim meni ózim siyaqty 35-40 er bala oqityn ýlken bólmege alyp keldi. Olardyng ishinde qazaqtar da, orystar da bar edi. Mektepte sauat ashugha, aghash jәne temir ónerleri kәsibine ýiretti. Biz mektep jataqhanasynda túrdyq. Maghan aghash óneri únaytyn, al ózim jasaghan birinshi oryndyq mende maqtanysh sezimin oyatty.

Sodan   bir jyl oqydym. Ákem keldi. Múghalimmen kerisken әngimeden son, meni ýige alyp ketti. Men taghy da dala erkinde boldym. Biraq oiym jatsam-túrsam mektep edi, taghy da ýiden ketuge bel bayladym. Bir jyldan, әlde bir jarym jyldan keyin be, әiteuir, men taghy da Qostanaygha baratyn keruenge ilestim. Búl qashqanymda men, baydyng eki jylqysyn ala ketken edim, solarmen Torghaygha jettim. Onda bir atty otyz somgha sattym da, ekinshisimen odan әri jol tarttym.

Qostanayda bayaghy torghaylyq múghalimning kepilhatyn alyp, halyq uchiliyshelerining inspektory Allektorovqa bardym, ol meni eki klastyq orys-qyrghyz mektebine ornalastyrdy.

Eki jyl ótti. Oquym jaman bolmady, biraq orys tilinen kóp qinaldym. Ákem meni ýige qaytaryp almaq oiynan qaytpay, birde sabaq kezinde kýtpegen jerden mektepke kirip keldi. Inspektor ara týsip, mening qaluyma әkemdi kóndirdi.

Osydan keyin men әkem oquyma bóget bolmas ýshin, búdan da alysqa ketuge bekindim. Inspektor búl isime belsendi kiristi, meni Orynbor diny uchiliyshesine -jartylay jabyq tiptegi oqu ornyna auystyrdy. Onda eski diny seminariyanyng tәrtipteri ýstem boldy. Oqushylar jataqhanalarda túrdy. Ol kezde jany tiri, qabiletti, joldastyqqa adal jaqsy bir Petrov deytin orys balasy jaqyn dosym boldy. Bizder úiyqtaugha jatqanda, keshter boyynda ol qyzyqty oqighalardy әngimelep aitatyn. Múghalimder bilimining syrtqy jattandyghyna ghana kónil bólip, negizinen, tәrbiylenushilerding diny kózqarastaryn qalyptastyrugha tyrysatyn.

Mekteptegi oqushylardyng keybireuleri dinge kýmәnmen qaraytyn. Birde týnde jastar kezekti pikirtalasyna kirisip ketkende, jataqhanagha inspektor jetip keldi. Sham janyp túrghan.

- Shamdy kim jaqty? Nege úiyqtamaysyndar, ne turaly talasyp jatyrsyndar? - dep tergey bastady. Bizding bәrimizdi jekelep qamap qoyatyn karser kýtip túrghanyn týsindik. Petrov shamdy sóndirip, tósegine oraldy. Kenet oqushylar ózara kelispey-aq inspektorgha odeyal jaba saldy da tepkining astyna alyp qabyrghalaryn ezgip tastady. Tergeu-tekseru bastaldy, ol birneshe kýnge sozyldy, alayda eshkim eshkimdi kórsetpedi.

Jarty jyl ótti. Ákem Orynborgha keldi. Ol Orynbordan ýsh shaqyrym jerdegi «ayyrbas» sarayyna toqtady. Múnda revolusiyagha deyingi jyldarda orys jәne ortaaziyalyq saudagerler arasynda tauar aiyrbastau jýretin. Búl shaqtarda Orynbor Orta Aziya qaqpasy sanalatyn. Búl saray Orta Aziya halyqtaryn otarlau ýshin tirek retinde salynghan. Orynbor kazaktary Orta Aziya halyqtaryn osy jerden baghyndyrghan.

Osy aiyrbas sarayynda tauar aiyrbasy jýzege asatyn. Múnda kóptegen dýngirshekter qúrylghan. Saudagerler mal, et, jýn aiyrbastaydy. Ornyna kóilek, ayaqkiyim, toqyma búiymdar, әshekey-saltanat zattaryn alatyn. Myndaghan shaqyrymdar asyp, jyl sayyn osy jerge qisapsyz ýiir-ýiir jylqylar, qora-qora qoylar, qotan-qotan týieler aidap әkelip jatady. Múnda әrbirden song adam da satylatyn.

Mening әkem osy aiyrbas sarayyna ayaldady. Sodan song ol mektepke keldi. Ýzilis kezinde maghan balalar jýgirip kelip:

- Saghan әkeng keldi, - dedi.

Búl uaqyt ishinde әkem qartayyp qalypty. Ol meni kórgende, jylap jiberdi:

- Ákendi tanyp túrsyng ba?-dep súrady.

- Áriyne, tanyp túrmyn. Dýniyede óz әkesin tanymaytyn adam bola ma? - deppin men.

Ol meni ýige oralugha kóndirgisi keldi, biraq men bas tarttym. Uchiliysheni 1903 jyly bitirdim. Odan әri bilim alugha úmtylyp, Qazan múghalimder seminariyasyna oqugha týstim. Qazanda, uniyversiytetter qalasynda, jana ómir bastaldy. Alayda meni qorshaghan orta ózgermedi. Bayaghy manghaz kólgirsu, ekijýzdilik ýstem ómirde baz keship jattym.

Seminariya diyrektory Bobrovnikov degen boldy. Bobrovnikov ta, Alektorov ta, Balghynbaev ta is jýzinde búratanalar - revolusiyagha deyingi jyldarda bizderdi solay ataytyn - arasyna pravoslaviyeni engizudi jýzege asyrushy missionerler edi. Olardyng bәri de sol kezdegi belgili orystandyrghysh, ortaaziyalyq búratanalyq múghalimder seminariyasynyng negizin qalaushy Iliminskiyding shәkirtteri bolatyn. Olar osy iste óz mansaptaryn jasady. Balghynbaev - asa iri baydyng balasy - eki úlyn da osy múghalimder seminariyasyna berdi, Bobrovnikov Orynbor oqu korpusynyng qamqorshysy qyzmetine, sodan keyin halyq aghartu ministrligining kenes mýsheligine taghayyndaldy.

Qazanda men eki jylday oqydym. Asa auyr bolghan osy eki jylymdaghy jaryq sәule tarih múghalimi Ashmarin boldy. Ol asa bilimdar, ozyq kózqarastaghy, birneshe tilderdi, sonyng ishinde arab tilin de, biletin adam edi. Basqalardan da menimen jaqyn boldy. Qystyng úzaq keshterinde qyzyqty әngimelerinde ol meni Shyghys tarihymen, patsha ýkimetining últtyq shet aimaqtardy otarlau tarihymen tanystyrdy, samoderjaviyening shyn bet-perdesi turaly әngimeledi, revolusiyalyq qozghalys tarihyn aityp berdi. Búl әngimeler mening kózqarastarymnyng qalyptasuyna zor yqpal etti.

1905 jyldyng qazan aiy. Qazan qalasynda 17 qazan  Maniyfesi turaly belgili boldy. Bәrimiz múghalimimizben demonstrasiyagha shyqtyq. Kóshelerde halyq kóp eken, biz demonstranttargha qosyldyq. Prolom kóshesine ótip, Voskresenskiy kóshesine jetkende, kenetten: «Kazaktar!» degen aiqaylar janghyryp ketti. Olar demonstranttardy qorshap alyp, ata bastady, qamshylarmen soqty.

Jaralanghandar kóp boldy. Múghalim Ashmarin basynan jaralandy. Bizderding bәrimizdi tútqyndap, qalalyq duma ýiine aidap apardy. Ol jerge myngha juyq tútqyndardy jinady. Búl mening birinshi revolusiyalyq qadamym boldy. Bizdi bir apta ústady, tergedi - sodan song bosatty.

Seminariyagha oralghanda, ózimning seminariyadan shygharylghanymdy bildim. Sóitip meni myna qogham laqtyryp tastady. Baratyn jer joq: tughan dalam - alysta. Qalada dostarym joq edi. Ózimning óitip-býitip jinaghanymdy alyp, Mәskeuge barugha bel bayladym: sonda bilimimdi jalghastyruym kerek.

Tanystarymnyng septigimen men Mәskeu diny akademiyasynyng tarih fakulitetine oqugha týstim. Oghan týsu jenil boldy. Mәskeu týbinde Troisko-Sergeiyevkada túrdym. Maghan dinbúzar, qúdaysyz ataghy jamaldy. Jәrdem aqsha, stiypendiya bermedi, ómir sýru qiyngha ainaldy.

Birinshi oqu jyly bitken son, 12 jylda alghash ret ýige baryp keldim. Astanadan (Mәskeudi aitady. -red) barghan maghan tughan auylym kedey, júpyny kórindi. Ákem qatty qartayghan, men kelgen son, bir aidan keyin sheshem qaytys boldy.

Auylda maghan kózqaras ózgeripti. Men barlyq qiyndyqtargha, әke qarsylyghyna qaramastan, oqyp jatqan, ómirge óz jolyn ózi salghan az qazaqtardyng biri edim. Aghayyndar maghan qúrmetpen qarady. Qazaqtar dalasynda ol kezde sauattylar sanauly edi, onyng ózinde, olardyng bәri bay ortadan shyqqandar bolatyn.

Menen júrt ýlken qaladaghy ómir turaly súrastyrdy. Keybir qúrdastarym maghan qyzyghyp, oqugha ketkisi de keldi. Ókinishke qaray, búlar ony istey almady. Jat ólkelerge barugha әrkim bel bua bermeydi.

Men Mәskeuge oraldym. Ómir sýru barghan sayyn qiyndady. Qanday da bolsa bir júmys tabu kerek boldy. Maghan jeke adamdargha sabaq beru úsynyldy - bir er balany oqyttym, ol ýshin týski tamaq pen jatar bólme berildi. Búl kezde Mәskeudegi oqu oryndarynyng studentterimen tanysyp ýlgerdim.

Mәskeude Petrovty, Orynbor diny uchiliyshesindegi joldasymdy jolyqtyrdym. Ol revolusiyalyq kónil-kýii ýshin akademiyadan quylypty. Men jasyryn studenttik ýiirmelerge qatysuymdy jalghastyryp, onyng tapsyrghan júmystaryn atqardym, búl ýiirmege polisiya óz nazaryn erekshe audaratyn. Osy ýiirmede tyiym salynghan revolusiyalyq әdebiyetpen alghash ret tanysuym bastaldy. Ony oqu maghan kýshti yqpal etti.

Búl kezende men óz betimshe kóp oqydym.  Goncharovtyng «Qúlama jar», «Oblomov», Dostoevskiyding - «Aghayyndy Karamazovtar», «Naqúrys» kitaptaryn, Nekrasovtyng ólenderi men poemalaryn, Turgenevting «Ákeler men balalaryn», «Dvoryandar úyasyn», «Anshy jazbalaryn», Tolstoydyng «Anna Kareninasyn», «Aryluyn» jәne Shekspirdin, Valiter Skottyng t.b. audarma әdebiyetterdi oqydym. Týnde maysham jaryghymen oqydym.

Akademiya týlekteri arasynda oqyghan kitaptary turaly talastar tuyp jatatyn. Keyde olardy jasyryn tyndap, polisiyagha jetkizetinder de boldy, óitkeni qaybir studentter senimsiz sanalatyn.

Akademiyadaghy mening atyma qatysty akademiya basshylyghynyng kózqarasy túrghysynan únamsyz sipat kýsheye týsti, maghan teris týsinikpen jәne senimsizdikpen qarady. Mening de akademiyada oqylatyn ghylymdargha teris kózqarasym qalyptasty, sóitip odan әri akademiyada men qala almadym.

Birde mening pәterime týn ishinde polisiya basyp kirip, tintu jasady. Búl basshylyqtyng núsqauymen bolghan siyaqty. Resmy týrde men eshqanday da partiyada joq edim, sondyqtan menen kýdikti eshnәrse tappady. Biraq meni ýkimetke qarsy kónil-kýide dep aiyptady. 1906 jyly 16 qazanda keshki saghat altyda akademiyada meni sottau ýshin diny sinklit jinaldy. Búl soraqy sot ortaghasyrlyq nadan sotty eske salatyn edi. Ýlken ýstel basyna ornalasqan diny baskiyimde qara jamylghan din ókilderi akademiya rektory basqaruymen sot jýrgizdi. Maghan súraqtar qoyyldy:

-  Iisustyng kýndi toqtatqanyna senesing be?

-  Joq, senbeymin.

Maghan sol sekildilerdi kýshtep tanghylary keldi, biraq men iyilip baghyna qoymadym. Sodan song olar bylay dedi:

-   Biz seni tәrbiyeledik, biz seni shirkeu pastyryna dayyndadyq, al sen shaytannan jaralghansyn. Saghan pravoslaviyelikter arasynda oryn joq.

 

Sinklit mynaday qauly qabyldady: «Mәskeu dini akademiyasy studenti Jangeldin dinnen quylady. Ol Diny akademiyadan qúdaysyz, shaytan jolyna týsken jәne naghyz hristianin atyna layyq emes retinde shygharylady».

Mine, mening «dini» mansabym osylay ayaqtaldy.

Akademiyadan shyghyp qalghan son, maghan júmys izdeuge tura keldi. Men Plevako deytin advokatty qazaqtardyng maqtauynan bilushi edim, ony bizderge kómektesedi deytin. Sol Plevakonyng úly Mәskeude túratyn, «Resey tany» gazetining bas redaktory ekenin biletinmin. Búl gazetti millioner Ryabushinskiy shygharatyn. Ol kezderde Mәskeude eki kórnekti gazet boldy: «Orys sózi» men «Resey tany». «Orys sózin» Suvorin shyghardy.

Men Plevakonyng qabyldauyna qol jetkizdim. Men onyng qabyldauynda bolghanymda, ol maghan gazet ýshin habarlamalar jinaumen ainalysudy úsyndy.

Eki aiday men osy ispen ainalystym, sodan song maghan habarlandyrular jinaudan týsken qarjygha kino ýshin tegin libretto berudi úiymdastyru turaly oy keldi. Osy oimen men «Kontiynentali» kinoteatrynan onyng iyesi Egorov deytin saudagerge bardym. Ol meni edәuir senimsizdikpen qarsy aldy. Mening ýstimde studenttik kiyim edi.

- Sen orys emessing ghoy?

- Qazaqpyn.

- Al sening qarajatyng bar ma?

- Joq.

- Librettony qalay basyp shygharmaqsyn?

- Aqshany qaryzgha alamyn.

Egorov kelisti. Mәmle jasaldy. Egorov kómegimen men bólmeni jalgha beru, ýilerde beriletin tamaq turaly, ýy satu turaly t.b. habarlandyrular jinaugha kiristim, taghy da eki kinoteatrmen mәmilelestim, Diny akademiyanyng ózim siyaqty issiz qalghan eki studentin tarttym. Búl júmys bizge edәuir kýnkóris berdi. Biz bólme jaldap, onda kense siyaqty birdene qúrdyq.

Bir kýni tanerteng men ýide joqta pәtermizge polisiya basyp kirip, tintu jasady. Mening kishkene tozyghy jetken chemodanymdy aqtarghan, kitaptardy olar paraqtap aqtarady. Bir mezette mening joldastarymda da tintu jasalady, sóitip bizding bәrimizdi uchaskige alyp ketti.

-  Siz nemen ainalysasyz?

- Habarlandyru jinaymyn.

- Sen ózing kimsin?

-  Diny akademiyanyng búrynghy studenti.

- Shygharylyp tastalghansyng ghoy?

- Shyghyp qalghanmyn.

- Siz habarlandyru jinau degen jeleumen ýgit-nasihat jýrgizesiz, jinalystar jasaysyz, arandatushy alyp-qashpa sózder taratasyz.

Osylaysha bizding bәrimizdi tergedi, biraq eshtene tappady, sóitip kóp úzamay bosatty, alayda  «Bayqandar, biz әli senderdi ústap alamyz» dep qorqytty.

Búl 1907 jyldyng basynda boldy. Biz studentter ýiirmelerine qosylyp jýrdik, jii jinalatynbyz, әriyne, búnyng poliyseyler kózinen tasa qalmaghany belgili. Repressiyalar kýsheydi. Eki apatadan song tintu qaytalandy.

Patsha ýkimetining qudalauy jalghasa beretini anyq boldy, sondyqtan men Mәsekeuden ketuge bekindim. Mening qarajatym joq edi. Tughan dalama oralghym kelmedi. Maghan shetelge baru kerek degen oy keldi.

Men jerdýniyeni aralap shyghu ýshin sayahatqa jayau shyghatynym turaly jәne ózime serik bolugha adam shaqyratynym turaly gazetke habarlandyru jariyaladym. Ýsh adam mening shaqyruyma ýn qatty: Samaradan jaratylystanu múghalimi Plamenevskiy, Peterburgten injener-tehnolog Polevoy jәne Mәskeu kommersiyalyq uchiliyshesining oqytushysy Koroviyn. Birneshe kýn ótti.

Biz aldymen hat alysyp, sodan song bas qostyq.

Biz bәrimiz de kýsh-quatymyz tasyghan jastar edik. Sodan kóp oilanyp jatpay, 1908 jyly 1 mamyr aiynda Mәskeuden * Peterburgke jayau shyqtyq (*Búl jazbanyng avtory sәl auytqushylyq jibergen. Qújattardaghy mәlimetter boyynsha, Á.Jangeldin Mәskeuden 1910 jyly 9 shildede shyqqan).

Mening ayaghymda - sportshylar kiyetin myqty ayaqkiyim, ýstimde - kavkazdyqtardyng kiyiz qalpaghy, arqamda - jol sómkesi, qaltamda - jiyrma bes som jәne fotografiya apparaty - jol jabdyghym bar bolghany osy boldy. Sóitip Mәskeuden Peterburgke jayau kettik. Peterburgke deyin jiyrma kýn jýrdik. Onda tórt kýn ayaldadyq. Bizderdi suretke týsirdi. Bizding fotosuretterimiz kishkene týsiniktemesimen gazetterde jariyalandy, al odan әri qozghalghanymyzda, bizderdi peterburgtikterding qalyng nópiri Peterburg danghylynyng úzyna boyymen bes shaqyrymday ilesip otyryp shygharyp saldy.

Bizder Krasnoe Selo, Pulkov observatoriyasyn basyp ótip, Lugada boldyq. Bizding jol Pskov baghytynda jatty.

Kýnine qyryq-elu shaqyrymnan jýrip otyrdyq. Alghashqy uaqyttarda jay qozghaldyq, asyqpadyq, al keyinirekte shirap shynyghudan ótken son, jyldamyraq jýrdik.

Tamaqqa qarajat tabu ýshin sayahatshylar dәstýrindegidey kópshilikke dәrister oqydyq, qayyrymdy adamdardyng qolynan qor jinadyq. Bizdi halyq barlyq jerde jaqsy, jyly shyraymen qarsy aldy.

Sonyra, shetelge ilingenimizde, meni ózimning fotoapparatym asyrady. Biz mening suretim salynghan myng otkrytka dayyndatyp aldyq. Búl otkrytkalardy jolay satyp jýrdik. Jerdýniyeni ainalyp shyghu sayahatshysynyng kitapshasynda N. Stepanov atyna berilgen dep jazyldy. Búl mening revolusiyalyq laqap atym edi. Kitapshada bylay dep kórsetildi: «N. Stepanov, ol әri Aliy-Bey Djangeldiyn». Búl kitapsha astanalarda jәne iri qalalarda tirkelip otyruymyzgha mýmkindik berdi. Mysaly, oghan Varshavada 1910 jyly 18 tamyzda Polishadan attanarda, mynaday jazu jazyldy: «Eshqanday qarajatsyz ghylymy bilim jinau maqsatynda jerdýniyeni jayau aralaushy, sayahatshy - Nikalay Stepanov (Aliy-Bey Djangeldiyn») Varshavadan 1910 jyly 18 tamyzda shyqty». General-gubernator kensesining bastyghynyng orynbasarynyng qoly qoyylghan.

 

Alghashqy kezderde biz qinaldyq. Bayau jyljydyq, jii toqtadyq. Basyp ótken eldi mekenderde biraz ayaldap, óz sayahatymyzdyng maqsatyn - әrtýrli eldermen, tabighatpen tanysu ekenin - әngimeledik. Halyq bizderdi zor yntamen tyndady.

Bizderding aitarlyqtay sporttyq maqsattarymyz bolghan joq. Biz - ómirde joly bolmaghandar edik. Bizge kýnkóriske qarajat tabu kerek boldy. Biz tek shetelderge qonys audarudy kózdedik, sonymen qatar týrli elderdi aralap shyghyp, kórikti jerlerdi kórgimiz keldi.

Vilinoda úzaghyraq ayaldadyq. Múnda bizdermen jazushylardyn, әrtisterding kezdesui úiymdastyryldy. Kalinin degen pomeshik bizderge qatty qyzyghushylyq tanytty. Onyng mekeninde úzaq túryp qaldyq. Ol jerden Varshavagha attandyq.

Varshavada edәuir uaqyt túrdyq. Otkrytkalar satyp kýn kórdik. Jarty tiynnan sattyq, al ol bizding qolymyzgha shiyrek tiyngha týsetin. Júrtshylyq qayyrymdylyq sharalary men keshter úiymdastyryp otyrdy.

Bizben kezdesken júrt jerdýniyeni ainalyp shyghu sayahatyna artta qalghan dep sanalatyn halyqtardyng biri qazaq halqynyng bir úlynyng tәuekel etkenine tandanyp, airyqsha qyzyghushylyq tanytatyn.

Varshavadan keyin biz Krakovte boldyq. Krakovtan túz ónerkәsibimen belgili bolghan  Velichkogha, odan 1910 jyly 3 qyrkýiekte Zakopani degen jerge keldik. Zakopani mekeninde bir aiday túrdyq, ainala tónirekke ekskursiyalar jasadyq, Polisha studentterimen tanystyq.

Zakopani ol kezde adamdar әrtýrli elderden keletin kurort edi. Qalada erkindik seziletin. Onda ýkimetti synaghan pikirler ashyq aitylatyn, seyilder úiymdastyrylyp, sol kezderde sheshender sóileytin. Al Varshavanyng ózinde revolusiyalyq әreketter qudalanatyn.

Karpatta biz Teniz kólinde bolyp, odan Karpat asulary arqyly Avstriyagha astyq.. Asuda túman, janbyr bolyp qinaldyq. Avstro-Vengriyada dostarymnan bólindim: men Shyghysqa kettim, al olar Evropagha attandy.

Jer dýniyeni ainalu sayahaty tórt jyldan artyq uaqytqa sozyldy. Men teniz jәne temir joldarmen jýrgendi eseptemegende, fotoapparatymdy arqalap, jayau on eki myng shaqyrym jýrip óttim. Kýndiz jýrip ótken jerlerimdi suretke týsirip, týnde olardy himikattarmen aiqyndap, shygharyp otyrdym. Dәrister oqyp, bayandamalar jasap, suretter satyp, tamaghymdy asyradym.

Men jayau Polishany, Avstro-Vengriyany, Serbiyany, Bolgariyany, Tursiyany, Siriyany, Palestinany, Afrikany, Egiypetti, Abissiniyany basyp óttim.

Keri oralghan jolymda ainalyp otyryp, Arab týbegi, Messopatamiya, Persiya, Ýndistan, Seylon araly, Malaya arhiypelagy, Ýndiqytay týbegi, Siam korolidigi, Annam, Qytaydyng ontýstik bóligi, Formozu araly arqyly jýrip óttim. 1912 jyly Japoniyagha jettim.

Mine, jerdýniyeni ainalyp ótken sayahatymnyng jalpy joly osynday. Endi osy saparymnyng keybir mәndi-mәndi tústaryn bayan eteyin.

Polishadaghy sayahatymdy 1910 jyly 29 tamyzda ayaqtadym. Mening kitapshama tómendegidey jazular týsti:

18 tamyzda biz Varshavadan shyqtyq.

19 tamyzda biz Ugolisy qalasyna keldik.

21 tamyzda - Radom qalasyndamyz.

23 tamyzda - Ilju kentindemiz.

25 tamyzda - Kelisy qalasyna soqtyq.

27 tamyzda - Mehov mekenine keldik.

1910 jyly 29 tamyzda biz Mihalovisk kedeni arqyly ótip, odan song Avstriyagha keldik. Kedende bizdi sheshindirip tintti. Tórt saghat boyyna biz avtriyalyqtarmen kelissóz jýrgizdik, әiteuir, aqyrynda shekaradan ótuimizge rúqsat berildi.

Krakovtan, Pragadan, Budapeshten jәne Venadan song men jalghyz kettim: Plameneskiy Venada qaldy, Polevoy men Korovin Shveysariyagha bet aldy.

Budapeshte men ýshin júrtshylyq qabyldauy úiymdastyryldy. Vengriya intelliygensiyasy arasynda qazaq dalasynda sayahatta bolyp, qazaqtardyng ómiri men túrmys-saltyn zerttegen ghalymdar, professorlar kezdesti. Tipti ol jerde bir audanda óz qandas tuystarymdy taptym. Maghan sol jerde qalugha úsynys jasady. Olar mening fotosuretimdi ýlkeytip alyp, portretterimdi Últtyq múrajaygha ornalastyryp, onyng astyna «osynday da osynday sayahatshy 1909 (10) jyly 30 qyrkýiekte bizding qalada bolyp ketti» degen mazmúnda jazyp qoydy.

Budapeshten Belgradqa keldim, ol turaly mening kitapshamda Serbiyadaghy orys missiyasynyng hatshysy Muravievting belgisi bar. 26 qazanda Niyshede boldym. 28 qazanda «Kýndelikti habarshy» - «Tәuelsiz kýndelik», «Sofiya kýndelik-habarshysy» redaktory qabyldady. Sol kýni «Balqan minbesi» gazeti redaksiyasynda da boldym.

1909 jyly 29 qazanda Sofiyagha «Bolghariyadan Slavyan qayyrymdylyq yntymaqtastyghynda» boldym. Sonda 30 qazanda «Bolghariya turistik yntymaqtastyqta», «Aleko Konstantinov-Sofiyada» qauymdastyghynda boldym. Ol osy qoghamnyng tóraghasynyng qolymen kitapta belgilengen. Bolghariyada meni erekshe qúrmetpen qarsy aldy, banket úiymdastyryldy, ondaghy bolghan jerlerimde kitapshama óz belgilerin zor yntamen salyp otyrdy. Al Halyq teatryna barghanym sayahatshy kýndeligimde teatrdyng bas rejisserynyng qolymen rastalyndy. Men bolghan qoghamdardyn, úiymdardyng ókilderi: Halyq jinalysynyng tóraghasy jәne halyq ókilderi - úiymdastyrylghan banketterden keyin kitapshama óz belgilerin qoydy.

Maghan Bolghariya edәuir azat oily el kórindi. Onda revolusionerlerge pana bolarlyq eken. Meni qanalushy halyq ókili retinde erekshe jyly qarsy aldy.

1909 jyly 2 qarashada men Konstantinopolide boldym. Tirshilik bazarday qaynaghan, ala-qúla, kóp sózdi, týrli tildi jәne әsem Shyghys birinshi kýnnen-aq meni baurap aldy, ol jerden tez attanyp shyghugha erkim jetpedi.

Konstantinopolide: europalyq Pera, Sauda Galata, Týrik Stambuly, Eski Ayya-Sofiya, Omar meshiti, Prinsevy araly, seruen ýshin ghajap Bosfor;

Afinada: qala kógine asqaqtay úmtylghan aq mramorly akropoli, onyng eteginde ejelgidegi halyq jinalysy ótetin oryn, onda búdan myndar jyl búryn aristokrattargha qarsy kóteriliske shyqqan plebeyler ruhy;

Siriyada: onyng býkil jaghalauyn alyp jatqan Smirna;

Beyrut, Yaffa, IYerusaliym, sonday-aq bir kezderde ataqty bolghan kitaphananyng әli de saqtalynghan qaldyqtary ereksheleytin Aleksandriya;

Kair jәne kýnqala atanghan Geliopoliys, jýz qaqpaly Fivy - mine, búnyng bәri de úmytylmas әserlerding núr sәuleli әsem tizbekterin qúraydy, tek onda Shyghystyng baylyghy men kól-kósir saltanatymen birge búqaranyng qúldyqqa týsken jәne qayyrshy kýii kózge úrady.

Egiypet pen Palestinada - aghylshyndar, Siriyada - fransuzdar, Tursiyada -nemister qoja. Men eriksiz alysta qalghan ózimning tughan dalamdy esime aldym. Batystaghy jәne bizdegi halyqtardy otarlau men qúldyqqa salu tәsilderi birdey.

Konstantinopoliden keyin maghan óte kýshti әser etken sary Nilding jaghalauynda sozylyp jatqan jinaqy da әsem Kair boldy. Múnda men 1910 jyly 4 (17) jeltoqsanda keldim. Meni onyng priramidalary qayran etti. Elektr tramvay qaladan qúmdy shólge deyin jýredi. Týiemen nemese esekpen jýrseniz, alyp sfinksting etegine jetesiz. Búl mynjyldyqtar eskertkishinde qúm kóshkini, shólding anyzaq jeli, alaulaghan, órttey janghan kýn sәulesi óz izderin qaldyrghan. Qúpiya syrly sfinks nazary shólge baghyttalghan. Sol asa qashyq emes Heon piramidasyna jaqyn kelemiz. Arnauly jolbasshy meni bir kezderde qúdiretti bolghan faraon molasynyng dәlizderimen alyp jýrdi. Men piramidanyng asa kýrdeli kertpeshterimen kóterildim, sol jolmen keyin oraldym.

Kairde ýlken jana múrajayda әinek qaqpaqtar astynda faraondardyng balizamdalghan mumiyalary saqtalady. 3-Ramzes deytin biyleushining mumiyasyn múqiyat qaradym, onyng shymqay qara tolqyndy shashtary sol qalpynda saqtalghan, búl mumiyanyng әinek astynda alty myng jyl jatyr degenge senu qiyn.

Men elimdi saghyndym. Kairding piramidalarynan 40-50 shaqyrymday jerde orys sanatoriyi bar dep estigen edim. Sonda barugha bel budym.

Tamasha jer eken, sәn-saltanaty asqan baqtar. Temirjolmen baryp, sodan song bes shaqyrymday jayau jýrip, әsem ýidi kórdim, tamasha baudy kórdim, europalyq talghammen sharshylay ornalasqan kóshelerdi kórdim. Dittegen sanatoriydi taptym. Ol jerde orys tilinde «Doktor Rabinovichting sanatoriyi» dep jazylyp qoyylghan.

Taghatym tausylyp, tike baryp, qorasynyng esigin qaqtym. Aq aljapqysh baylap alghan, qyzyqtyrarlyqtay kiyingen jas әiel shyqty. Men orys tilinde jón súradym. Al ol oryssha bilmeydi eken. Men isharamen ymdap týsindirdim. Ol kýlip jiberdi. Birneshe miynótten song basqa bir kórnekti jasamys әiel shyqty. Ol menen:

-        Sizge ne kerek edi? - dep súrady.

Men doktor Rabinovichti kórgim keletindigin aittym. Ózim turaly qysqa bayandadym. Ol keyin ketti, 5-10 miynótten song oralyp, mening tórletuimdi ótindi. Men qoragha endim. Sanatoriy ishi taza, saltanatty tәrtip. Qabyldau bólmesi ýlken. Qabyldau bólmesinen әri - doktor Rabinovichting kabiyneti.

Men ózimdi tanystyrdym. Ol qatty quanyp, ózining barlyq tuystaryn shaqyryp aldy. Resey turaly súrap jatyr, әsirese Mәskeu, Peterburg jayynda súraydy. Men elime kelgendey boldym. Olarda alty-jeti kýn túryp qaldym. Óte jaqsy әser aldym. Úzaq sapardan song bir týrli janarghandaymyn.

Gelivanda meni óte jaqsy qarsy aldy. Onda bolghan bir apta maghan saparymdy odan әri jalghastyrugha kýsh-jiger berdi. Doktor Rabinovich óte mәdeniyetti, tamasha tәrbie alghan, elgezek adam eken.

Týrkiyada bolghanymda, Tayau Shyghysta týrik tilin bilgenim kóp kómek boldy. Tipti Ýndistannyng ózinde aqsýiekter aghylshyn tilinen góri týrik tilinde kóbirek sóileydi, al ýndi tili órkeniyet tili retinde jalpy qabyldanbaghan. Búl - qara halyq tili. Týrkiya, Arabiya, Aughanstan, Tayau Shyghys ziyalylary týrik tilinde sóileydi. Shetelderde jýrgen kezderimde bayqaghanym - barlyq elderde ýsh til: aghylshyn, nemis jәne fransuz tilderi ózara bәsekeles eken. Fransuz tili - mәdeniyet tili retinde, al nemis jәne aghylshyn tilderi - sauda tili retinde sanalady.

Gelivannan song Hartumgha bet aldym. Hartum - aghylshyndar qalasy. Abattalghan, internasionaldy qala. Hartumnan Soltýstik Sudangha, Qyzyl tenizge óttim. Onda tanystar arqyly jolbasshy tauyp, karta satyp alyp, Sudannyng Soltýstik bóligine tezirek jetetin joldy belgilep aldym.

Hartumnan Afrika qúmdary arqyly Sudannyng Soltýstigine jyl sayyn asyp jýretin bir arabty úshyrastyrdym. Sony jaldap, azyq-týligimdi qamdap alyp, jolgha shyqtym. Aptap ystyqta jolda kóptegen qiyndyqtargha tózuge tura keldi. Kóshkin qúm taulargha tap bolghan kezderimiz de boldy. Onday jerlerden tezirek ótuge tyrystyq.

Kýndiz jylju mýmkin bolmady. Jolbasshym kýdiz-týni jýre alady eken, olar, jalpy, әdettengen jәne sharshaudy bilmeytin halyq. Tek men ystyqqa shyday almadym. Sondyqtan týnde ghana jýrip, kýndiz kýn shygha demalugha toqtap otyrdyq. Jol qiyn boldy, bir jaghynan qyzyq ta edi: birkelki qúmdar, straustar, jabayy andar. Mening esimde ómir boyy qalghan bir kýlkili jaghday eske týsedi.

Soltýstik Sudan baghytynda Hartumnan ýsh jýz shaqyrymday shyqqan edik, jolbasshynyng joldy biletinining arqasynda qúmdardyng arasyndaghy kógaldy jerlerdi tauyp, ayaldap kelemiz. Ol jerlerde qúrma palimalary men qúraqty qamystar ósedi. Biz týni boyy jýrip otyryp, tanerteng kógal shetine toqtadyq. Jolbasshy as pisiru ýshin tezek terip kelgenshe, men su izdeuge shyqtym. Kógaldyng ortasyna jaqyndadym, onda qúrma palimasy men búta-toghay ósip túr. Jaqynyraq barghanymda, qamystardyng eki aiyryla ysyrylyp kele jatqanyn bayqadym. Basqa eshtene de emes: ne arystan, ne jolbarys siyaqty taghy andar ma dep oiladym. Ol kezde onday jabayy andar búl jerlerde bola beretin. Saqtyqta qorlyq joq dep, beldigimnen eshqashan tastamaytyn brauningimdi qorabynan suyryp, kýtip túrmyn. Osy sәtte qúraqtar arasynan úzyndyghy shamamen 10-12 metr alyp jylan shyqty.

Meni kóre salyp, basyn jerden bir metrdey kóterip alyp, tilin shygharyp, ysqyra bastady. Qúrma palimalar men aghashtar ishinde onyng da týsi jasyldanyp ketken, jerdegi u jylandar aghashta oralyp túrghan kezimen salystyrghanda, asa qauipti emes ekenin biletinmin, ýreylenip saspadym, tura basynan atyp jiberdim. Birinshi oqtan ol qúlamady, maghan qaray jyljy týsti. Men ekinshi ret attym. Ekinshi oqtan song ol jerde jatyp bir jiyrylyp, bir jazylyp, iyreleng qaqty. Sol kezde jolbasshym jýgirip jetip: «Qúday bizge et jiberdi» dep quanyp ketti. Sóitsem, olar jylan etin jeydi eken. Men búrylyp ketip qaldym, al jolbasshym jylannyng denesinen kesip alyp, qabyghyn tazalay bastady. Men úiyqtaugha jattym, úiyqtap túrghanymsha, jolbasshym jylan etin quyryp qoyypty. Búl joly men jylan etin jemedim, biraq jol-jónekey ashygha bastaghanymyzda, jylan eti bizderge birden-bir tamaq boldy.

Men búl kezderde Palestinada, IYerusalimde, Yaffada bolyp óttim, al 1911 jyly 9 (22) aqpanda Port-Saidke keldim. Por-Said arqyly Sues kanalyna jәne Qyzyl Tenizge Djedagha jetip, keruenmen Mekkege bardym. Men qajylyq sapargha otyz-qyryq týiemen shyqqan elu shaqty adamdargha qosyldym.

Jol-jónekey bizderge bәdәuiyler shabuyl jasady, baylap tastap, tonady, biraq eshkimge tiygen joq. Ýsh-tórt saghattan song meni taghy ýsh-tórt adamdy bosatty. Biz әri kettik. Mekkege sapar eki aptagha sozyldy. Qala maghan kóp әser ete qoyghan joq.

Mekkeden song Mәdiynede boldym. Mekke men Mәdiyne - egizdey. Qajylyqqa barghandardyng kóbi Mekkeden song mindetti týrde Mәdiynege keledi. Mәdiynede kók ósimdik kóbirek. Qala әldeqayda jyly shyraylylau. Europalyqtar da úshyrasyp jatady. Múnda Múhammed payghamdardyng shekpeni, tayaghy, shәrkeyi, sәldesi saqtalghan: ghasyrlar boyy jatsa da, olar payghambar jana ghana osy jerden shyqqanday kýide. Mәdiyne-  músylmandardyng qasiyettisinen de qasiyettisi.

Ýndi múhitymen jәne Parsy tenizderimen kemege otyryp, Basragha bet aldym, ol jerge 1911 jyly 8 (21) nauryzda jettim. Biz kememen bara jatyp, kýshti dauylgha tap boldyq. Kememiz baghytynan auyp, Madagaskar aralynan bir-aq shyqty, onda bir apta bolyp, qayta jolgha shyqtyq.

Basra - tarihy mәndi qala. Qalanyng nobayy Venesiyany eske salady: týgelinen kanaldarda túrghanday. Kóshelerinen qayyqpen ótedi. Adamdar ashyq týsti kiyinedi. Halyqtargha europalyq mәdeniyet tipti kelmegen de. Bәri de bayyrghy dәstýr-saltymen ómir sýredi. Mening esime «Myng bir týn» ertegilerin týsirdi: myndaghan jyldar ótse de, sol ertegilerde aitylghan obrazdar saqtalghan. Kóshelerinde kóshe әnshileri kóp. Sot ashyq týrde kóshelerde jýrip jatady. Ómir kóshede ótip jatqan siyaqty: kóshelerde tamaq quyrady, tamaq pisiredi, ertegiler aitady, osy jerde sot ýkimi oryndalady. Sot qazylary - qariya shaldar, Orta Aziyadaghy «aqsaqal» dep qúrmetteytin adamdar. Olar úrylar men basqaday qylmyskerlerdi sottaydy.

Men erekshe bir bólek әlemge tap bolghandaymyn. Búnyng bәrin kórip, arab halqynyng ótken danqty zamandary eske týsedi.

1911 jyly 13 kókekte Baghdadqa keldim. Ol - Vavilonnan qyryq shaqyrymday Efrattaghy Messopatamiyde ornalasqan zәulim qala.

Múnda mening bir qyzyqty kezdesuim boldy: ataqty batyr Shәmilding úly, Baghdat general-gubernatory Múhammed-Pashamen kezdestim.

Mening jer sharyn aralap, sapar shegip jýrgenimdi bilip, bala kezinen tanys orys sózderin esitip, ol meni naghyz kól-kósir shyghystyq tәrtippen qonaq etti, Resey turaly kóp súrady, otanyna degen saghynyshtan jýregi eziletinin aitty, sonymen qatar patsha ýkimetine ózining ymyralaspas óshpendiligin  de jasyrmady, bәrimiz onyng danqty әkesin eske aldyq, ol qolgha berilip, tútqyndalghan son, Mekkege barugha rúqsat alyp, sonda qaza bolghan.

Baghdad - shyghystyng dumandy sauda qalasy, onda әli kýnge deyin ejelgi haldeylerdin, finikterding izderi saqtalghan, tipti qazirge deyin Garun-Ál-Rashid kólenkesi eles berip túrghanday, qala auasy Shahrizadanyng ertegilerine qanyqqanday әser etedi.

Jazda onda óte ystyq. Jabyq bazarlary eki-ýsh shaqyrymgha sozylghan. Kóshelerge su shashylady. Ómir kósheler men bazarda ótip jatady. Bәri de kóshede bolyp, kóshede jýzege asady. Onda meyramhanalar, dәmhanalar, tәtti dәmder men jemister asa mol. Men ýshin ol tamasha әserler qaldyrdy.

Búl qalada sunitter men sheytterding ózara kýresi birde bәsensip, birde jana kýshpen ushyghyp jýrip jatady, búlar - Múhammedting saqabasy Áziret-Áli men onyng úldary engizip ketken ózining shyrqau biyigine shyqqan tabynushylyqtyng boygha sinip, әdetke ainalghanynan tuyndaghan diny aghymdar qaqtyghysy.

1911 jyly 7 mausymda Astrabad, Kermanshah arqyly men Persiya astanasy Tegerangha keldim. Ayaghym Parsy jerine tiygende, jýregim dýrsildep qoya berdi. Anau taulardyng arghy jaghynda tughan dalam jatqanday sezindim. Otbasym, tuyp-ósken qazaq qúmdary eske týsti.

Saparymdy jalghastyra berdim.

Fanattardyng qaymaghy shoghyrlanghan, ózinshe bir IYerusalim bolyp tabylatyn, bәrine de sharighat biyligi ýstemdik etetin Qúm qalasynan keyin men Isfahangha, Shirazgha, Benderge, odan Busherge tarttym. Búlar - tarihy mәndi ataqty qalalar. Múnda, býkil Persiyadaghy siyaqty, soghystar kóp bolghan, halyqtardyng qonys audarulary jýrgen.

31 tamyzda men Bombeyge keldim. Ýndistannyng ejelgi astanasy Dely edi. Ýndistandy aghylshyndar jaulap alghannan keyin, tenizge jaqyn jana ortalyq Bombey salynghan. Búl qala aghylshyndar qalauymen salynghan, sebebi, birinshiden, tenizge jaqyn; ekinshiden, sauda ortalyghy retinde sanalghan. Barlyq shiykizattardy Angliyagha jiberuge qolayly edi. Ol qalada aghylshyndar kóp. Ákimshilik jәne ekonomikalyq qúrylymy ózgeshe qyzyq.

Bombeyde siz halyq ishinen týrli diny aghymdar kezdestiresiz. Onda ýndister, músylmandar, aghylshyndar bar. Otqa tabynushylar, tenizge tabynushylar sektalary da bar.

Maghan jerleu rәsimine qatysugha tura keldi. Adam qaytys bolghan son, ony ormangha aparady. Onda orasan ýlken qúdyqtar bar: terendikteri 30-40 sarjyday bolady. Ádette mәiitti әkelip, sonda týsirip, qaqpaghyn jauyp ketedi. Jerlegen son, sonda qalugha bolmaydy: jyn-shaytan mekeni sanalady. Teniz jaq býiirinde  tesikter bolady. Shiybóri qarsaqtar kelip mәiitti jep ketedi.

Ýndistanda ýsh aiday ayaldadym. Kalikuttada, Deliyde, basqa qalalarda boldym. Qadam attap basqan sayyn aghylshyndardyng Ýndistandy otarlau tәsilderin kórip baqylap, tughan dalamda patsha әkimderining qazaqtardy qalay talap jatqany eriksiz esime týsip, kónilim jabyrqau tartyp jýrdi.

Odan әridegi kezeng - Madras qalasy, Seylon araly, Titikuriyn, Kolombo, Singapur.

1911 jyly qyrkýiekte Bangkokta, Siam korolidigining ejelgi astanasy Angtiyada boldym. Barlyq koroliderding taqqa otyru rәsimi Angtiyada ótedi eken. Onda men Siam korolining taqqa otyru rәsimine qatystym.

Odan әride Annam korolidigining astanasy Saygonda, odan әri Gonkogta, Kantonda, Hanikouda boldym. Kontonda men amerikan generaldyq konsuldyghynda toqtadym. Qytay tilin bilmeytin edim, aghylshynsha jarym-jartylay sóiley bastadym. Aghylshyn jәne amerikan tilderining aiyrmashylyghy kóp emes bolyp shyqty.

Kantongha men kememen 1-klastyq kaitada keldim. Sheteldik sayahatshylarday aq qalpaq kiydim. Kórshi kaiytada bir azamat kele jatty. Ol maghan nazar audaryp, әngimelesip kettik. Ol Kantondaghy amerikan generaldyq konsuly eken. Mening Kantonda tanysym bar-joghyn súrap, sodan song óte sypayy qúrmet kórsetip, ózine shaqyrdy. Tanertengi astan song qalany aralaugha shyqtym.

Men qytay ómirimen әbden tanystym: suda dingek tireulerge ústatylyp salynghan ilmeli ýishikter syghylysa ornalasqan. Kantonda halyqtyng jii túratyny sonsha, sugha ilmeli ýishikter salynypty. Qamys arasynda, qayyq ýstinde de adamdar túrady.

Men qalagha shyqqanda, konsuldyqta júmys isteytin bir qytaydy jolbasshy etip qosyp berdi. Qalagha shyqtyq. Qala kóne jәne las. Kósheleri tar, ýsh-tórt qatarly ýlken ýiler. Ómir múnda da kóshede ótedi. Kele jattyq. Kespekte ýlken jylan jatyr. Qytay jylandy moynynan ústap kespekten shygharyp, basyn kesip, terisin sydyrdy. Afrikada bolghandaghy jylandarmen kezdesuim týrshiktirgen joq edi, al múnda ol maghan jaghymsyz әser qaldyrdy. Búlar suda jýretin usyz jylandar eken. Biz qalany aralap, dýkender kórdik. Aqyrynda men sharshadym, qarnym ashty. Tamaqtanghym keldi. Dәmhanagha keldik. Stoldar taza. Maghan dәmmәzir úsyndy. Men eshtene de týsinbeymin, әiteuir eng jaqsysyn әkel dedim. Maghan jylan әkeldi. Búl eng tansyq dәm eken. Men jemedim. Sodan song tauyq jәne kýrish әkeldi, tauyqtyng eti tym qatty boldy. Tauyqtyng ornyna qargha etin әkelgen eken. Qattylyghy sonsha tis batpaydy.

Alghan әserim: tireuayaqtargha ilingen ýiler, qayyrshylyq, shyghanday ýimelegen halyq. Búl kórinisting arghy jaghy -  baylar. Múnda birinshi ret adam sýiregen arba-rikshiylerdi kórdim, baylardy zembilge salyp, at ornyna adam alyp jýredi. Ressorly dóngelekke qúrylghan kýimeshikterge adam jegilip, jyldam jýgirip tasidy. Alghashqy kezde únamsyz kórinedi. Onyng ishinde aghylshyndar temeki soryp jatady.

1911 jyly 20 qarashada Shanhayda boldym. Onda sharshylana salynghan europalyq kósheler bar: fransuzdar, aghylshyndar, italiyandyqtar jәne qytaylyqtar túratyn kvartaldar. Qalanyng qaq ortasyndaghy europalyq kvartaldarda «Hitiy park» ornalasqan. Qytaylyqtardy tómengi nәsil sanaydy. Qytaydyng baylary ghana europalyqtarmen qatysa alady, al orta jamaghat pen kedeyler oghan qoldary jetpeydi. «Hity parkte» ýlken etip «Itter men qytaylargha kiruge bolmaydy» dep jazylyp qoyghan.

1911 jyly 4 jeltoqsanda Nagasakiyde boldym. Japoniyada kóp túrdym. Tokioda, Surugada, Nikada boldym.

Romanovtardyng patshalyq qúruynyng ýsh jýz jyldyghynda amnistiyagha ilindim de, 1913 jyly Japoniyadan Sibir arqyly Reseyge oraldym, búl turaly Mәskeu general-mayory Djukovskiyding belgisi soghylghan.

Mening jerdýniyeni aralap shyqqan saparym turaly «Jerdýniyeni aralaghan sayahatshy N. Stepanovtyng (búl mening laqap esimim, sonymen qatar onyng ózi Aliy-Bey Djangeldin bolyp tabylady) kitapshasy» dep atalghan kitapsha saqtalghan. Onda mening boluyma tura kelgen barlyq elder men qalalardaghy orys general-konsuldyqtarynyng belgileri soghylghan. Qoyylghan qoldar tiyisti mórlermen bekitilgen.

Bombey munisipaliytetining bederlep basylghan móri erekshe qyzyq. Búl mórlerge qarap otyryp, barlyq ondaghy elder men qalalar ataularynyng jazuyn oqyp otyryp, sol jerler boyynsha qaytadan sheksiz-shetsiz qiyalmen sayahat jasaysyn.

Shetelden oralysymen, tughan ólkem - Torghay oblysyna kettim. Men ózimmen birge jana ghana shyqqan «Kok» dep atalatyn su jana kinomatografiyalyq apparatymdy ala bardym. Onyng kólemi shaghyn, salmaghy jarty púttan kóp emes edi. Apparattyng ainalatyn tútqasy boldy. Tútqa ainalghanda, dinamo júmys isteydi, elektroqozghaghysh qozghalysqa keledi. Tayaqqa oralghan aqjayma ekran qyzmetin atqarady, tarqatsan, - ekran bolyp shyghady. Apparatpen birge men 40 oram kinoplenka ala keldim. Olar revolusiyalyq mazmúnda boldy: Ispaniyadaghy ailaq júmysshylary, Ýndistan, Qytay júmyskerlerining ómirleri. Olarda sol elderding adamdarynyng ómiri turaly, olargha aghylshyndar men amerikandyqtardyng kózqarasy turaly aitylady.

Maghan Reseyding kez kelgen qalasynda túrugha rúqsat berildi. Men elime baryp, osy kino-apparatty qoldanghym keldi. Ádette men bylay istedim: stólge apparat salynghan jәshikti qoyyp, tayaqty shegege ilemin, sóitip aq jaymany ashamyn. Qabyrghada ózinshe bir ekran payda bolady. Apparattyng tútqasyn ainaldyryp, dinamony qozghalysqa keltiremin, kinokartinalar kórsetemin.

Búl - ýlken janalyq edi. Ol kezde ol jerde kino turaly týsinik joq bolatyn. Jýzdegen adamdar jinalatyn. Qarttar, bala ertken әielder, jastar keletin. Men olargha apparattyng qúrylysy turaly, ózim bolghan elder turaly, europanyng mәdeniyeti turaly, Shyghys turaly, halyqtardyng salttary turaly aitatynmyn.

Alghashqy kezderde olar ýrke qarady, búl shaytannyng isi dep oilady. Men búl qalypty qúbylys ekenin, onyng syryn: himiyalyq qúramdar arqyly beyneler payda bolatynyn - týsindirdim.

Ýndistan, Qytay, Ispan júmysshylarynyng qalay júmys isteytini turaly kórsete otyryp, bizde júmysshylargha kózqaras odan da jaman, qanau odan da kýshti ekenin, tiyn tólep, som payda tabatynyn әngimeledim.

Ýsh-tórt osynday seanstan son, býkil Torghay dalasyna búl turaly daqpyrt tarap ketti, 30-40 shaqyrymday jerlerden qúiylyp kelip jatty. Mening qazaghym kino kórset dep talap etti. Ózderining auylyna baryp, kórgen kinolarynyng mazmúnyn әngimeledi, mening aitqandarymdy da bir-birine jetkizdi.

Men kinokartinkalardy Torghay oblysynyng auyldary men qalalarynda kórsettim, sonyng ishinde uezd basshylary men polismeyster ótinishi boyynsha, Torghaydyng ózinde kórsettim, olar kinogha janalyq dep qyzygha qarap, olardyng mazmúnynyng ereksheligine kýdiktenbedi. Kinony olar rahattana kórdi. Kinonyng mazmúnymen tanysqan son,  bir-eki aptadan keyin Orynborgha joghary basshylargha habarlaydy. Al olar kinogha tyiym salyp, apparatty tartyp alugha jәne meni tútqyndaugha búiyrady.

Meni tútqyndau jandarm vahmisteri Ivanovqa tapsyrylypty. Qazaqtar ony kәri Ivan deytin, ol alpystarda bolatyn. Torghay qalasynda orystar, tatarlar túrdy, qazaqtar onda әldeqayda az boldy. Orystar jýz elu ýi, qalghany tatarlar edi. Torghayda túratyn barlyq orystar qazaqsha sóileytin, sonyng ishinde bastyq Ivanov ta qazaqsha biletin.

Guberniya jandarmynyng basqarmasy meni tútqyndau turaly búiryq bergende, Ivanov Torghaydan shyghyp bara jatyp: «Anaghan baryp aityndar, men ony tútqyndaugha shyqtym, alysyraq ishke ketip qalsyn» dep, qazaq auyldaryna adam jiberip aitqyzypty. Men Torghaydan 300 shaqyrym  alys túratynmyn. Habarshylar kәri Ivan tútqyndaghaly kele jatyr dep maghan habarlap: «Men jetkenshe, tyghylyp ýlgersin» degen onyng sәlemin de jetkizdi. Erteng jetip qaluy tiyis. Men tyghylyp ýlgerdim. Bir jarym aiday qazaq dalasynda kinoapparatpen  tegin kino kórsettim. Menimen Amangeldi Imanov ilesip jýrdi. Torghay oblysynda jandarmdar qughyndauynan aman qalu mýmkin bolmaghan son, Týrkistan ólkesine ótip kettim, Qyzylordagha (Aqmeshitke) jettim.

Amankeldi Imanov menimen bir auyldan edi. Biz birge óstik. Men ony kishkentay kýninen batyl, ójet, aq kónil retinde biletinmin. Shetelden mening oralghanymdy estip, qyrdan týsip, barlyq uaqytta qasymda boldy. Búl uaqyt ishinde men oghan kóp әngime aittym, oghan ózimning bilimimdi, tәjiriybemdi berdim, sayahat kezinde kórgenderimdi, Resey, Batys, Shyghys júmysshylarynyng ómiri turaly bilgenimdi aittym. Ol menimen birge bir jarym ay boldy, kinonyng barlyq seanstaryna qatysty, olardyng bәrinde men ózim bolghan elderding ómiri turaly, kedeylerdi ýstem taptardyng qanap jatqany turaly qal-qaderimshe leksiya etip aityp otyrdym. Men Amankeldige orys klassikterining kitaptarynyng mazmúnyn auyzeki aityp berip jýrdim, tipti «Myng bir týn» ertegilerin de jetkizetinmin.

Ol erjýrek jigit edi, ózi kedey bolsa da, namysyn eshkimge de jibermeytin. Ol óz otbasymen kedey túrdy, әieli, eki úly boldy.

Amankeldi  basqa qazaqtar siyaqty bay malymen birge kóship-qonyp kýn keshti. Ony baylar da, kedeyler de, biletin. Kedeyler odan kómek kýtse, baylar ishtey qorqatyn.

Qyzylordagha kelip,  onda bes kýn júmys istey aldym. Men kinokartinalar kórsettim, olargha basshylar, sonyng ishinde polismeysterler, basqalar da qatysty. Qalalyq  bolys Mun-Qútbas halyqqa jaqsy qaraytyn, ony qúrmetteytin. Ol polismeystermen maghan klubta kino kórsetuge rúqsat etu turaly kelisetin de, men kórsetetinmin.

Qyzylordadan men Shiyeli beketine, odan Týrkistan qalasyna baryp, kino kórsettim, sóitip ýgit júmysyn jýrgizdim.

Týrkistanda ataqty Ahmet Yassauy meshiti bar. Ol Temir kezinde bes ghasyrdan astam búryn salynghan. Búl meshitke myndaghan adamdar allagha minәjәt etuge keledi. Molda men turaly bas sheyhqa (Ahmet Yassauiyding bas shyraqshysy) baryp aitady: belgisiz bir mәshiynesi bar adam keldi dep. Ol qyzyghyp, meni ýiine shaqyrdy. Músylman saltynda búl óte ýlken kýnә, solay bolsa da, men onyng ýiinde boldym. Onyng ýii óte әdemi eken. Maghan bólme bólip berdi. Saghat ondarda ol kelip, qonaq etti. Men ózimning kim ekenimdi, shetelde bolghanymdy, Torghay oblysyna oralghanymdy, biraq onda túrugha tyiym salghanyn aityp berdim. Ol kinony kórsetudi ótindi. 30-40 shaqty tuystary, jaqyndary әielderimen, balalarymen jinaldy. Ekranda birinshi kadrdy kórgende, esteri shyghyp, abyrjyp, tandanyp, aiqaylap ta jiberdi. Men olargha, búryndary etkenimdey, týsindirip, kónilderin tynyshtandyrdym. Sheyhting yqpaly ýlken boldy, ózbekter ony qúrmetteydi eken.

Men onyng ýiinde ýsh-tórt kýn boldym. Týrkistan qalasynyng bekteri, aqsýiekteri kino kórgisi keledi. Men sheyhting ýlken ýiinde olargha kino kórsettim, jýz adamday jinaldy. Búdan keyin kinony halyqqa kórsetuimdi ótindi. Polismeyster kinony qalalyq ofiyserler klubynda kórsetuge rúqsat etti. Keyin maghan kinogha polismeysterding ózi qatysqanyn aitty. Kinonyng kórsetiletini turaly  halyqqa әr týrli jariyalandy: rupor-truba jasap habarlady, osylaysha kino kóruge halyq jinaldy. Men halyqqa eki ret qana kórsete aldym, ýshinshi  joly seans orta tústan búzyldy. Polismeyster Tashkentke habarlapty. Polisiya klubty qorshap aldy, biraq men qashyp ýlgerdim. Men terezeden sekirip shyqtym, ózbekter apparatymdy qolgha týsirmey, ózderimen birge ala ketti.

Men sheyhqa qaytyp oraldym. Kelesi kýni Týrkistandy tastap ketuge tura keldi. Mening jolym ontýstikke qaray jatty. Poyyzgha otyryp, Qyrymgha tarttym.

Búl 1913 jyldyng jazy edi.

Qyrymda men Qyrym su izdeu meteorologiyasynyng salasynda júmys istedim. Sonymen bir uaqytta Qyrym tatarlary arasynda revolusiyalyq júmys jýrgizuge tura keldi. Qyrymnan men Arhangeliskige kettim.

Búl 1915 jyly edi.

Arhangeliskide men eski dosymdy kezdestirip, ózimning ómirim turaly aittym. Búl joldas meni biletin, mening revolusiyalyq kónil-kýiimdi biletin, sondyqtan meni astyrtyn jinalysqa shaqyrdy, onyng mekenjayyn, paroli qúqpiyasyn berdi. Men baryp qatystym, sol kesh mening barlyq aldaghy jolymdy anyqtap belgilep berdi. Múnda men birneshe joldastardy kezdestirdim, olarmen keyinnen jaqyn aralasyp kettim, sóitip ómir boyynda biz dostar bolyp qaldyq.

Osy uaqytta meni Ya.M.Svedlovpen kezdestirdi. Ol mening qazaq ekenimdi bilip, kóp әngimelesip, qazaq halqynyng ómiri turaly jan-jaqty súrady. Ol maghan Peterburgtaghy №2 liyteynyy danghylyndaghy qúpiya ýiding mekenjayyn berdi, ol jerge men arnayy tapsyrma alu ýshin barugha tiyis boldym.

Birneshe kýnnen song men bir joldaspen birge Peterburgke shyqtym. Kórsetilgen mekenjaygha bardym. Meni birden kirgizgen joq. Men ýsh bólmeli pәterge kirdim, onda bir neshe adam otyrdy. Mening aty-jónimdi eshkim de súramady. Peterburgten men tapsyrmamen Qyrymgha oralyp, tatarlardyng arasynda revolusiyalyq júmys jýrgizudi jalghastyrdym.

Sonymen qatar bir uaqytta Qazaqstanmen baylanysyp túrdym. Amangeldi Imanovpen hat almastym. Ol maghan qazaqtardyng kónil-kýii turaly jazdy.

1916 jyl ótip jatty. Birinshi dýnie jýzilik soghys jyldary patsha әkimderining qanauy kýsheydi. Qazaqtardyng jaqsy jerlerin tartyp aldy, jer salyghyn arttyryp jiberdi, bolystardy ústaugha baylar jýzege asyratyn bolystyq shyghyn kóbeydi. Kóbeyip jatqan shyghyndar men salyqtar qazaq  halqyn qayyrshylyq kýige týsirdi. Sheneunikterding tonauy, paraqorlyghy, úrlyghy men jýgensiz ozbyrlyghy kýsheydi. 1916 jylgha qaray Qazaqstannyng qalalary men auyldaryndaghy enbekshilerding jaghdayy kýrt qúldyrap ketti. Soghysqa narazylyq óristep, júmysshylardyng ereuilderi bastaldy.

Patsha ýkimeti qazaqtar men Orta Aziyanyng basqa halyqtarynan patsha әskerine shaqyru turaly búiryq shyghardy, ol burjuaziyashyl últshyldar tarapynan qoldau tapty. Búl uaqytqa deyin patsha ýkimeti qyrghyzdar, qazaqtar, ózbekter t.b. Orta Aziya halyqtarynan әskerge adam almaytyn edi. Búlardyng qolyna qaru beruge qoryqty. Alayda soghystyng ýshinshi jylynan keyin Reseyding barlyq erkek kindiktileri shaqyrylyp bitken son, patsha ýkimeti shet aimaqtardyng halyqtaryn tyl júmystaryna shaqyrugha sheshim qabyldady. Sóitip 1916 jyly 26 mausymda Orta Aziya halyqtaryn tyl júmystaryna shaqyru turaly jarlyq shyqty.

Jarlyqta «shaqyru» sózining ornyna «rekvizisiya» dep kórsetildi. Búl - adamdardy әskerge shaqyru emes, beynebir maldy aidau turaly aitylghanday edi. Ol jarlyq ýlken narazylyq tudyryp, 1916 jylghy kóterilisting syltauyna ainaldy.

Búl kóterilis Resey patshalyghynyng әskeri-otarshyldyq sayasatyna qarsy baghyttaldy. Ol qazaqtardyng imperalizm dәuirindegi birinshi kóterilisi boldy, ol qazaq halqynyng patshalyq otarlaugha qarsy ózining azattyghy men tәuelsizdigi ýshin bolghan barlyq aldynghy kýresterding nәtiyjesining qorytyndysy edi.

Peterburgte bolu jәne Qyrymdaghy júmys mening tandap alghan jolymnyng dúrystyghyn týpkilikti bekitti. 1915 jyly men resmy týrde RSDP mýsheligine qabyldandym.

1916 jyly әli de Qyrymda júmys istedim.

Men Amankeldi Imanovtan hat aldym. Búl Orta Aziya halyqtaryn tyl júmystaryna shaqyru turaly jarlyq jariyalanghan song bolghan edi. Amankeldi halyq qatty qobaljuly ekenin, ýkimet songhy bala men maldy tartyp alyp jatqanyn jazdy. Amankeldi ne isteu kerektigin súraydy. Men oghan: halyqtyng kónil-kýiin qoldau kerek, qisynsyz ústamsyzdyqqa jibermey, úiymdasu kerek, halyqty ashyq shyghugha  dayyndau kerek, kóterilis úiymdastyru kerek dep jauap jazdym.

Qyrymda jýrsem de Amankeldi Imanov hattarynan әskerge barghysy kelmeytin qazaqtardyng kónil-kýii turaly, polisiya bólimderinde patsha sheneunikteri jasaghan tizimderdi halyqtyng joyyp jatqany turaly bilip otyrdym. Bolystyq basqarmalar talqandalyp jatty. Shaldar ózderining úldaryn jasyryp, bolystardy óltirdi. Búl kezde Amankeldi Imanovtan taghy da el jaghdayyn egjey-tegjeyli  aitqan  hat aldym, ol onda mening hatym turaly baz bireulermen keneskenin, halyqtyng kóteriliske dayyn ekenin, sóitip qaru jiyp jatqanyn jazyp, mening keluimdi ótindi.

Jarlyq jariyalanghannan keyin, qazaqtar beybit jolmen retteuge  qadam jasap kórdi, sóitip patshagha delegasiya jasaqtady. Torghay uezining qazaqtary Peterburgke jarlyqtyng kýshin jong turaly qoldau hat arqyly ótinish jasau ýshin arghyn ruynan Ysmaghúl Tókindi jәne qypshaq ruynan Kótibarovty attandyrdy. Delegattar patsha qabyldauyna qol jetkize almay, qúrqol qaytty. Búl adamdardyng kóteriliske shyghudyng qajettigi turaly oiyn nyghayta týsti. Alayda sol kezdegi barlyq qazaq ziyalylary patsha jaghynda bolghany belgili.

Orynborda qazaq tilinde shyghatyn «Qazaq» gazeti betterinde ziyaly qauym soldatta qyzmet etu mindetti týrde kerek dep ýgittep, shaqyrylghandar ýshin kiyim men azyq-týlik dayyndaugha ýn qosty.

Kóterilisshilerding arasynda bir de bir ziyaly bolghan joq, orys tilin biletin sauaty bar adamdar bolmady.

Baylar da patsha ýkimetin qoldady, sóite túryp, ózderi әskerge alynbas ýshin, aqsha tógip pәreledi. Jastar әskerge jinalatyn bólimderge barudyng ornyna kóterilisshiler otryadtaryna qosylyp jatty.

Men Torghay oblysyna shyqtym. Jasyryn atpen poyyzgha otyryp, Shalqar beketine kelip týstim, odan Torghay oblysyndaghy Yrghyzgha kettim. Kóterilisshiler auyl starshyndarynan tizimderdi tartyp alyp, joyyp otyrdy.

Jol boyynda qazaqtar maghan onda barugha bolmaytynyn, kóterilisshiler óltirip qoyy mýmkin ekenin aityp saqtandyrdy. Olar mening kim ekenimdi bilmeytin edi. Olar orys jәne qazaq ziyalylary jarlyq jaghynda dep oilady. Olar búl adamdar orystargha satylyp ketkender, búlar óz adamdary emes dep eseptedi.

Men eshtene de aitpadym, bir kómekshi alyp, qala syrtyna shyqtym. Kinoapparat әrqashan janymda jýretin. Qyrymnan ketip bara jatyp, ony da ózimmen birge alghan edim.

Maghan kóterilisshiler tobynyng bir basshysy kelip, tútqyndaghysy, sóitip apparatty tartyp alghysy keldi. Men olargha:

- Joldastar, men ózim de senderge bara jatyrmyn. Myna mәshiyne patsha sheneunikterine qarsy júmys isteytin bolady,- dedim.

Olar bәribir kinoapparatty tartyp almaqshy boldy. Men:

- Búlay etuding qajeti joq, men ózim Torghaygha bara jatyrmyn. Sol jerde kórsetemin, - dedim.

Olardyng ishinde Gorensk bolysynyng bir bedeldi Kenje deytin kisi bar edi. Sol meni biletin, mening sheneunik emes ekenimdi aitty. Men shamaly  sóz sóiledim. Sodan song maghan seninkirep qaraytyn boldy. Búl jerlerden Torghaygha attandym.

Torghay shekarasynda meni Torghay kóterilisshileri qarsy alyp, kóterilis shtabyna alyp jýrdi. Torghay uezinde eki ru bar: arghyndar men qypshaqtar. Arghyn ruynda kóterilis basynda - Ospan Sholaqov, qypshaqtarda - Ábdighappar Janbosynov boldy.

Men kelgende, halyq tútasymen kóterilispen qamtylmaghan eken. Torghay uezinde kóterilisshiler qoly birneshe myng adamnan túrdy. Men kelisimen, Áskery Kenes ótkizdik. Kóterilisshilerding Torghaygha shabuyl jasaugha dayyndalyp jatqanyn bildim. Maghan shabuyl josparyn bayandady.

Aldymen arghyn ruy jasaqtary keldi. Arghyn jәne qypshaq - eki rudyng  da jasaqtary bir-birine jaqyn ornalasqan, aralary -10-15 shaqyrym.

Men eki ru da birlesip, úiymdasqan týrde shabuyl jasau kerek, óitkeni patsha ýkimeti -ejelgi jau dedim. Áskery keneske Amankeldi Imanov ta keldi. Búl kezde onyng birneshe myng adamy borldy.

Jinalystaghy sóz Torghaygha shabuyl jayynda boldy. Eki kózqaras aityldy: arghyn ruynyng basshysy Ospan Sholaqov jәne onyng kenesshileri qalany shabuyldap alu kerek dese, saq qimyldaytyn Ábdighappar Janbosynov qalany úzaq qorshau arqyly beriluge mәjbýr etu kerek dedi.

Ábdighappar Janbosynov ta, Amankeldi Imanov ta qalany shabuylmen emes, qorshap túryp, sodan song lap berip shabuyldap alu kerek degen mening oiymdy qoldady. Men jinalysta bylay dedim: qalany alu qiyn. Torghayda әskery bólimder bar, kóterilisshilerde ang aulaytyn bytyra myltyq pen aghash sapty nayzadan basqa eshtene joq, al Torghayda vintovkalar, tipten pulemetter de bar. Qalany qorshau kerek, birden shabuyldamay, ózen jaghynan kesip tastap, susyz qaldyru kerek, sóitip qorghanysty úzaq ústap, qalany qorshau jolymen beriluge mәjbýr etu kerek.

Mening birinshi úsynysymdy olar qabyl aldy, al ekinshi úsynysymmen kelispedi. Sol sәtten-aq shabuyldau kerek, basqa týk te emes dedi.

Úzaq talastan keyin jinalys ózara kelisimmen toqtady: qalany qorshau kerek, eger mýmkindik tuyp túrsa - ony lap berip shabuyldap alu kerek.

Keybir qyzba erler úrysqa qúlshyndy. Sol eki arada olar eskertusiz, búiryqsyz stihiyalyq týrde shabuyldap ta ýlgerdi. Shabuyldy toqtattyq, biraq qalany shabuyldau tang aldynda bir kezde, bir auyzdan úiymdasqan týrde bolady dep sheshtik.

Men arghyndar batystan shabuyldasyn, al qypshaqtar shyghys jaqtan shabuyldasyn dep kenes berdim. Týnde ózennen ótip, tang ata shabuyldaymyz dep sheshtik. Alayda ókinishke qaray, arandatushylardyng biri ýlken shóp mayalardy órtep, bizding dayyndap jatqan shabuylymyz turaly qalagha belgi jasady.

Órt patsha әskerine berilgen belgi edi, biraq shabuyl jospary jasalynyp qoyylghan, biz endi shegine almadyq.

Sóitip bizder, qypshaqtar, qalanyng batys jaghynda túrghan arghyndardan qol ýzip qaldyq.

Bizding sheshimimiz mynaday edi: qalagha shusyz kirip, bas poshtany jәne basqaday negizgi mekeme ýilerin basyp alyp, әsker jasaghyna, kazarmagha, jetip, qarularyn tartyp alu. Kóterisshilerding negizgi qaruy aibalta, nayza, anshylyq myltyq, bytyra myltyq, qylysh boldy. Patsha әskeri tolyghynan qazirgi qarumen qarulanghan. Torghayda birneshe jýz adamnan qúralghan garnizon túrdy jәne qosymsha polkovnik Tkachenko basqarghan jýz adamdyq otryad Qostanaydan jiberilgen.

Shabuyl bastaldy. Kóterilisshiler qalagha lap qoyyp, shetine basyp kirdi. Attylardyng qolynda jermaygha batyryp alghan shýberek janghan nayzalar boldy. Olar qamyspen jabylghan ýilerdi, qoralardy órtep, basqalary barrikada tosqauylyn búzyp ótuge kiristi. Búlardyng qaruy úzyn aghash saptyng basynda kishkene baltalar bekitilgen qaru edi. Keybireulerde myltyq, onyng ózinde anshylyq myltyq boldy, jәne búlar әr jýz adamda bireu edi. Al olar, kóbinese, bytyramen nemese qorghasyn týiirlerimen atty.

Biraq nashar qarualanghanmen, kóterilisshiler qaysarlyqpen aldy. Qalanyng ýshten biri alyndy, alayda bizge 80 adam shyghynmen sheginuge tura keldi, al garnizon jaghynan ólgender 20 boldy.

Tang ata qalagha kirdik, keshki saghat jetige deyin úrys jýrgizdik. Kýn bata qalany  tastap shyqtyq.

Shabuyl kezinde biz bir mal dәrigeri әri tilmashtyng ýiin basyp alyp edik. Sol ýide bolghan kezimde bizge segiz anshy mergender kelip qosyldy. Búl topta Amankeldi Imanov, men jәne Keyki batyr boldyq. Atys qyzdy. Bizde - bytyra myltyqtar ghana. Bizdi patsha soldattary tizbegi shabuyldady. Búl ýlken vzvod edi. Amankeldi Imanov komandirdi óltirdi. Búdan song vzvod sasyp keyin serpildi. Erjýrek Keyki vzvodtyng kóz aldynda jýgirip baryp, komandirding shiynelin, bas kiyimin, qaruyn alyp, qayta oraldy. Soldattar shegindi: biraq qayta es jiyp, taghy shabuylyn bastady. Olardyng bizdi qorshaugha alugha tyrysyp jatqanyn kórip, biz ýiding artyna sheginuge mәjbýr boldyq, úrys kezinde sonda qaldyrghan attargha minip, úzap kettik.

Sóitip biz qalany tastap shyghugha mәjbýr boldyq.

Torghaygha shabuyl - kóterilisting basy edi. Sodan keyin kóterilis Qazaqstannyng barlyq jerine tarady, ol aqpan revolusiyasyna deyin basylmady.

Qypshaqtar qoly qaladan 15 shaqyrymgha shegindi. Biraq biz qaladan úzap  ketpey túrdyq.

Biz Orta Aziyanyng basqa audandarynda bolyp jatqan kóterilis turaly bildik, alayda olarmen baylanysymyz bolmady.

Arghyndar bizden bólinip qaldy, olar alauyzdylyqpen qimyldady. Qypshaqtar qoly qaladan qol ýzbey, úzap ketpedi.

Bastapqyda biz jeke auyldarda azyqtandyq, biraq qúramalar qúrghan son, tamaqtanudy ózimiz úiymdastyrdyq.

Torghaydan shegingennen son, biz odan arghy qarsylyq jýrgizu josparyn qúrdyq. Qolbasylar, bólimsheler qanday bolu kerek jóninde oqytu josparyn da jasadyq.

Áskerdi ústau ýshin bizge azyq-týlik, at jemi, kiyim kerek edi. Sondyqtan biz әskerdi sharuashylyq jaghynan qamtamasyz etetin intendant siyaqty arnayy basqarma jasaqtap, tapsyrma berdik. Halyqtar bizdi jazghyrmas ýshin biz josparly әreket ettik.

Mysaly, on ýilik auyl túr deyik. Búl auyl әr sarbazgha bir aigha dәn men kýrishti aitpaghanda, bir pút ún, bir qoy berui kerek. Qoylar qúiryqty, semiz, al ishmaydyng ózi 25 funt boluy tiyis. Odan basqa kiyim beredi:etikter, jeydeler, jyly tondar, bauly jyly kýlәpara. On ýy osy jiynmen qamtamasyz etedi. Attardy tek baylar beredi. Árbir bay at pen er-túrman beredi. Búlarmen intendant basqarmasy ainalysady.

Aldymyzda negizgi mindet - әskerdi qarulandyru mindeti túrdy. Qarudy ózimiz jasauymyz kerek boldy. Qaru jasay biletin ústalardy shaqyrdyq, nayza, qylysh, jasadyq. Bizding ýlken sheberhanamyz boldy, ol ózimizben birge kóship-qonyp jýrdi. Bizding ústahanamyz da bar edi. Anshylyq myltyqtan bytyraly myltyq jasaytyn sheberlerimiz boldy. Oq -dәrini  ózimiz dayyndadyq, óitkeni ony esh jerden alu mýmkin bolmady. Oq -dәrini sor qúramasynan jasady. Osylaysha ózimiz jasaghan aibalta, qylysh, nayza, bytyra myltyqpen qarulandyq.

Attardy tabu kerek, óitkeni biz tek atty әsker edik. Jogharyda aitqanday, attardy tek baylar berip otyrdy. Olar bizding bylay da tartyp alatynymyzdy bilip, jaqsy attardy ózderi berdi. Bәrimizde at boldy. Bәrimiz de at sayysyn bildik. Jayau әskerimiz bolghan joq.

Keyinrek biz jazalaushylardan qolgha týsirgen ýsh syzyqty jýz vintovka iyelendik. Sonday-aq, birneshe pulemet tartyp aldyq, biraq olardy paydalana almadyq, óitkeni eshkim de pulemet atudy bilmeydi.

Bizde arnayy ýgitshiler júmys istedi. Olar elge shyghyp, týsindirip, әngimeler jýrgizdi. Arab әripterimen jazylghan ýndeu taratty. Búl shaqyru qysqa, birneshe auyz sózden túrdy. Ol ýndeu ózimiz qúrghan ýkimet atynan aityldy. Ýkimetimiz handyq dep ataldy. Handyq basynda Ábdighappar Janbosynov biylik etti. Han óz betinshe mәseleler sheshe almady. Barlyq mәseleni 12 ministrden túratyn Kenes sheshti. Shyn mәninde 2-3 adam ghana mәselening sheshimin dayyndaytyn. Al ony Ministrler Kenesi jariyalaytyn. Sóitip Kenes barlyq mәselening sheshiluine qatysty, sheshushi kýshke ie boldy.

Kóterilisshiler sany artyp jatty, bizderge óz oblysymyzdan ghana emes, kórshi oblystardanda kelip qosyldy. Sóitip kóterilisshiler sany 20 myngha jetti.

Biz Torghaydy tastap shyqtyq. Jogharyda aitqanday, men shabuyl jasaugha kenes bermedim. Qorghanys shebin qúryp, ózimizdi qorghau kerektigin aittym. Sóitip mening sózime kóbirek qúlaq asty. Eshqanday shabuyl jasamay, jazalaushy otryad bizge shabuyldaytyn bolsa, qorghana aluymyz kerek dep sheshtik.

Torghay oblysynda handyq qúrdyq. Onyng basynda - han. Ol - azyq-týlikpen qamtamasyz etu qamyna jәne әskery dayyndyqqa jauapker. Onyng kómekshisi bar. Mynbasylar kóterilisshiler әskeri qolbasshysyna yaghny sardargha-bas qolbasshygha baghynady. Amankeldi Imanov sardar bolyp taghayyndaldy. Mening eshqanday lauazymym bolmady, biraq, shyn mәninde, әskerdi úiymdastyru jәne soghys mindetterin oryndau boyynsha júmystardy atqardym. Halyq arasynda úiymdastyru júmystaryn jýrgizdim. Bas qolbasshy bizden jarlyqtar alyp otyrdy.

Halyqqa óz mýddelerin qorghau kerek ekenin, jeniske jetken jaghdayda olar eshkimge tәueldi emes, óz ómirine ózi biylik etetinin týsindirdik.

Biz jazalaushy ekspedisiyanyng әreketterin, sanyn, jaudyng qanshalyqty bizden basymdyghyn bilip otyru ýshin qaladan habarsyz ketpeuge tyrystyq. Bizding óz barlaushylarymyz jasaqtaldy, ol jazalaushy otryadttyng sany men qaruy turaly aqpar  jetkizip otyrdy. Sodan keyin ghana Torghaydan birte-birte jyljyp qashyqtadyq.

Torghaydan kóterilisshilerdi jazalau ýshin birneshe dýrkin jazalaushy otryadtar jiberildi.

Bizding taktikamyz mynaday edi: jazalaushy otryad nemese polk, ya polkter shyqqanda, olardyng jolbasshylary bizding negizgi kýshterimiz qayda ornalasqanyn, ne istep jatqanymyzdy biletindikten, men  bes jýzdey adamdy bir býiirine, taghy bir bes jýzdey adamdy ekinshi býiirine attandyramyn. Olar jazalaushylardyng tylyna shyghyp alady. Jazalaushylar ótken kezde, kenet kóterilisshiler bir jaghynan shygha keledi. Sodan song ekinshi jaghynan da payda bolady nemese jelkesinen kórinedi.

Biz shabuylday almaytyn edik. Qarudy jazalaushylardan tartyp alghan song ghana iyelendik. Osylaysha biz olardy apta boyy alang etip tityqtatamyz, sodan song olar bastaryn keyin búryp qaytyp ketedi. Jarty aiday tynyshtalady. Sodan song jazalaushy otryad qayta shyghady.

1917 jyldyng aqpanyna deyin osylay jalghasty.

Jazalaushylar bizge maza bermedi. Orynbordan general Lavrentiev bastaghan jazalaushy otryad jiberildi. Jol boyy jazalaushy otryad halyqty da, kóterilisshilerdi de ayausyz jazalady. Birinshi shayqas arghyn әskerimen boldy. Arghyndar әskerining byt-shyty shyqty. Arghyn hany berildi. Ony jәne nókerlerin Torghaygha ústap alyp ketti. Arghyn hany Torghaydyng poshtasynan tartyp alghan aqshany uezd bastyghyna qaytardy. Arghyn ruy kóterilisshileri týgeldey talqandaldy. Endi tek qypshaqtar ghana qaldy. Qypshaqtar aqpan revolusiyasyna deyin tabandylyq tanytty.

Torghaygha jaqyn mandaghy bolystyqtardaghy ziyalylar tabansyzdyq tanytyp, kelisimge bardy. Ol ayausyz patsha jazasynan qoryqty, moyynsúnghyshtyq arqyly jendetterden raqymshylyq kóremiz dep oilady. Osynysymen olar kóterilisshiler qataryna jik tughyzdy. Mysaly, Shúbalang men Týsón, sonday-aq, basqa bolystarda ziyalylar uezd bastyqtaryna baryp, jastardy tyl júmystaryna jibertkizdi. Osylaysha eki ru arasy bólinip ketti.

Biz shegine otyryp, jazalaushylardyng әrbir qadamyn baqyladyq, ishtey úiymdasa týstik, әsker ýshin at jemin, kiyim, qonys mekender jetkizude, qorghanysty nyghaytuda eng qajetti sharalardy jýzege asyrugha kýsh saldyq.

Kenjeqarada jazalaushylar kóterilisshilerding jyljuyn toqtatty. Bizdi talqandaugha tyrysqan birneshe dýrkin úmtylystary nәtiyje bermedi. Sodan song biz Doghalgha deyin shegindik.

Biz barlyq kezde Torghaymen baylanysty ýzbedik. Onda baylanysqa Bayqadam Qaraldindi qaldyrdyq. Ol uezd bastyghynyng tilmәshi edi, bizben astyrtyn baylanys jasap otyrdy. Onyng óz adamdary boldy.

Jazalaushy otryadtar tolygha berdi.

Torghay  qalasy garnizonynyng bastyghynyng talap etuimen Orynbor qalasy jaqtan Aqtóbe, Shalqar, Yrghyz arqyly birte-birte tolyqtyrular kelip jatty. Torghayda jazalaushy ekspedisiya ornalasty. Tolyqtyrumen ol 10 myng adamgha jetti. Onda pulemet, pushkalarmen qarulanghan dragundar, kazaktar, artiylerister, gusarlar jinaldy.

Joryq kezinde jol-jónekey artiyleriyadan jazyqsyz beybit halyqty atqylady, jazalaushylar qorghansyz әielderge zorlyq-zombylyq kórsetti, mýlikti talady.

Torghay jazalau ekspedisiyasynyng ortalyghyna ainaldy. Jazalaushylar sonday-aq, Orynborda, Aqtóbede, Shalqarda, Yrghyzda ýstemdik etti. Birde biz olardan jeti adamdy ústap aldyq, myltyqtaryn tartyp aldyq.

Jeltoqsanda jazalaushylar kóterilisshilerge qarsy shabuyl bastady. Jol basshylary retinde Sýiin Atabaev, Zeynolla Qúljanov siyaqty aqsaqaldardy aldy.

Birinshi úrys Kenjetay manayynda Baymúrat meshiti baghytynda boldy.

Birinshi qaqtyghysta kóterilisshilerding negizgi kýshimen emes, jekelegen otryadtarymen kezdesti, óitkeni negizgi kýsh algha ketip qalghan edi.

Biz partizandyq tәrtippen jau nazaryn audaru ýshin onyng tylyna 150, 300-dey, 500-ge deyin adam jiberip otyrdyq. Sóitip olardy tityqtattyq, sebebi olar negizgi kýshting qayda ekenin bilmedi.

Birinshi úrystan keyin ekinshi shayqas endi negizgi kýsh ornalasqan jerde ótti. Shayqas 8 saghatqa sozyldy. Bizde qaza bolghandar kóp emes boldy, sonda da dala qoynyna sheginuge tura keldi.

Jazalaushy otryad odan arghy qualaudy mýmkin emes dep tauyp, Torghaygha oraldy, onda aqpan revolusiyasyna deyin túrdy.

Búl úrystan song san jaghynan jaudan kóp bolghanymyzben, qoldaghy qarumen jene almaytynymyzgha kózimiz jetti. Eger revolusiya jýzege assa, biz qútqarylamyz, eger revolusiya bolmasa, bizdi bәribir talqandaydy. Sondyqtan ózimizdi aman saqtau ýshin shetelge: ne Aughanstangha, ne Týrkiyagha ótu kerek.

Áskery Keneste men, Amangeldi Imanov, Ábdighappar Janbosynov, Qarabaev bәrimiz basyp ótetin elder bizge kedergi jasamas ýshin olargha óz ókilderimizdi jiberu kerek dep sheshim qabyldadyq.

Ol kezde shekara-ashyq, biraq  baratyn elder bizdi qabylday ma dep uayymdadyq.

Men revolusiyanyng jaqyn jәne sózsiz bolatyn ishtey sezetinmin. Petrogradtan kómeski sybystar jetip jatty. Men mýmkindigimshe joldastarymdy jigerlendirip jýrdim.

Kórshi elderge delegattar jiberuge sheshim qabyldadyq, olar kóterilisshilerding ketuin qamtamasyz etip, jana elde olargha jer beriluin qarastyruy tiyis.

Meni Aughanstangha barugha bekitti. Men birneshe tilde erkin mengergenmin. Ol kezde aghylshynsha biraz biletinmin, al týrik tilinde erkin sóiledim. Búl maghan kelisimge qol jetkizuge septigin tiygizetin bolugha tiyis.

Men tez-aq jinaldym. Jýrer aldynda joldastaryma: «Alda meni ne kýtip túrghanyn boljau qiyn, biraq kóktemge deyin menen eshqanday habar bolmasa, attar men týielerdi qamdap, Aughanstan shekarasyna kóshinder. Sol jerde senderdi qarsy alamyn» dedim, odan son: «Eger jazalaushylar kelip qalsa, bizderdi jeti atamyzgha deyin sóginder, negizgi býlinshilik úiymdastyrushy qashyp ketti, al bizder beybit halyqpyz dep kektenip ashulanyndar» dep aitugha  kelistik.

Múnday saqtyq etuge gazetterdegi Orynbor gubernatorlarynyng meni tiridey ne ólidey ústap әkelu turaly habarlandyruynyng baytaq dalagha jetui mәjbýr etti.

Jolbasshylar alyp, atpen jolgha shyqtym. Menimen bir uaqytta basqa ókilder de attandy: Janbosynov Sәdmen men Ziyneydin Imanovty Qytaygha jiberdi.

Men baytaq dalany basyp ótip, Búqaragha bet aldym. Jol-jónekey menen qandastarym kómegin ayamady. Mening jolym Týrkistan, Tashkent arqyly jatty. Elde meni jaqsy bilip, seriktesterimdi barlyq jerde ystyq yqylaspen qarsy alyp, barlyq qajettermen jabdyqtap otyrdy. Bizderdi ózbekter de jaqsy qarsy aldy.

Men ózimning syrtqy úsqynymdy mýlde ózgerttim. Ózbek kiyimin kiydim, ózimdi ózbek etip kórsettim. Týrkistanda meni meshitting bas shyraqshysy sheyh quanyshpen qabyldady, onymen men búryn kezdeskenmin, birneshe jyl búryn ózimning kinoapparatymmen onyng ýiinde bolghanmyn. Ol maghan Búhara әmirine hat jazyp berdi. Ámirge hat bylay dep bastaldy: «Qúdiretti alla atymen. Qazaq halqy kәpirlerding qanauynda qayghy shegude. Bizge, músylmandargha, bauyrlarymyzgha qol úshyn beru - qaiyetti paryz...».

Biz Búhara әmirimen óz isterimiz turaly sóilesuge bolatyn siyaqty kórdim. Saqtyq jasap, serikterimdi qala syrtyna qaldyrdym da, ózim týieden týsip, bir tanys ózbekke kettim. Men onyng әmirge jaqyn ekenin biletinmin. Men alys sapardan payghambar meshitine oralghan dindargha úqsadym. Ýstimde qalyng shang basqan jyrtyq eski kiyim, qolymda ýlken tayaq. Kýn jýzimdi kýidirip barady.

Ýy qojayyny meni birden tanymady. Ol menen bolmashy qayyrmen qútylghysy keldi. Ámirge hatty qolyna ústatqanymda, meni tanyp, qayta sәlemdesti. Ol әmirge barudy qoya túrugha kenes berdi, uaqytsha túru ýshin maghan ýi-jay belgiledi. Serikterim menen bólek túruy kerek dedi. Maghan esh jerde kórinbeudi qatty tapsyrdy, óitkeni barlyq jerde men izdestirilude ekenmin.

Men belgilengen mekenjaygha ketip, qashan ózimdi shaqyratynyn taghatsyz kýttim. Osylaysha birneshe kýn túrdym.

Birde týnde bireu terezemdi qaqty. Áldebireu maghan hat әkeldi. Biz ekeumiz qalagha enip, әmirding qorasyna jettik. Jol boyy ýndespedik. Ýnsiz әmir sarayyna jaqyndap, ýnsiz saraygha kirdik.

Búl adam saray ishin jaqsy biletin kórinedi, ózin de múnda biletin siyaqty, óitkeni barlyq jerde ýnsiz ótkizip jatty.

Ámir búl sarayda túrmaydy eken, ol qala syrtyndaghy jana sarayynda túraqtaghan. Múnda Ministrler Kenesining tóraghasy, әmirding orynbasary ornalasypty. Tanystyq: Myrza Nasrulla-bey-Kuli-Qúsbegi. Sol jerde serigim maghan:

- Seni qabyldaytyn әmir emes, onyng birinshi uәziri. Ol әmirden de kýshti. Sen oghan bәrin bastan-ayaq aituyna bolady, -  dedi. Men an-tang abdyrap qaldym:

- Maghan әmir kerek.

Osy kezde esik ashylyp, meni Qúsbegige shaqyrdy. Bir kórgennen-aq ol maghan senim úyalatty.

- Maghan bәrin bastan-ayaq aituyna bolady, men - sening dosynmyn, - dedi.

Men oghan songhy ailarda Qazaqstannyng bastan keshkenin, jazalaushy ekspedisiyanyng әreketterin, beybit halyqty, әielder men balalardy aiandyqpen zәbirlegenin, qystaqtar men auyldardy talaghanyn barlyghyn bir saghat boyy aittym.

- Men bәrin de týsinemin, - dedi ol, meni tyndap bolyp,- sening әrekettering dúrys, taktikang da dúrys. Men sening aldymen maghan jolyqqanyna quanyshtymyn. Men saghan búl jóninde kómektesuge tyrysamyn. Al qazir ózing toqtaghan jerge bar da kýt. Meni kórip әngimeleskening turaly eshkimge aitpa, sen búrynghyday jata ber, esh jerde kórinbe. Birneshe kýnnen keyin jauabyn alasyn, al әmirge barma.

Men baghynugha mәjbýr boldym. Birneshe kýnnen song mening әlgi ýndemes serigim terezemdi qaqty:

- Qazir Aughanstangha keruen dayyndaluda. Bir aptadan song sonymen ketesin. Sen Aughanstan әmirine hat alasyn, ol hat seni maqsatyna jetkizedi, - dep jauap әkeldi.

Búl 1917 jyldyng 4 aqpany edi. 13 kýnnen song Peterburgte aqpan revolusiyasy  jýzege asty.

Osy jerde Búharanyng búrynghy birinshi uәziri turaly bir-eki auyz aitqym keledi. Myrza Nasrulla-Bey-Kuli-Qúsbegi óte aqyldy adam boldy, әmir onyng yqpalynda edi, bir jaghynan odan iymenetin, óitkeni әmir taghyna ony ózining bәsekelesi bola ma dep sanaytyn. Ámir әrqashan onyng pikirimen sanasyp, kenesi boyynsha әreket jasaytyn.

Aqpan revolusiyasynan keyin onyng kenesi boyynsha әmir parlament qúryp, konstitusiyalyq monarh bolyp qalugha sheshim qabyldaydy. Qúsbegi oghan konstitusiya jobasyn beredi. Búl turaly imandar men moldalar bilip qalyp, ony óltirip tasta, әitpese bәrimiz de qúrimyz dep kóndiredi. Sóitip birde týnde qyrghyn jasaydy: Qúsbegi, onyng otbasy jәne tuysqandary týgel bauyzdalady.

Búharagha aqpan revolusiyasynyng bolghany turaly habar jetedi. Petrogradtan týsken birinshi, ekinshi jәne ýshinshi telegrammalardy jasyrghanmen, tórtinshi telegrammany halyqqa jariyalaugha tura keledi.

Sóitip men keyin qayttym.

Shalqargha jetip, ózimning seriktesterimdi tauyp, olargha Torghaygha hat jazyp, Shalqar arqyly jedel attandyrdym: «Patsha ýkimeti joyyldy. Eger jazalaushy otryad halyqty talaudy jalghastyra berse, olardy qyrgha alys týkpirge aldausyratyp tarta berinder. Men kelgenshe, eshkimge senbender, qarudy tastamandar», - dep jazdym. Seriktesterime de osy Amankeldi Imanovqa, Ábdighappar Janbosynovqa jazghanymday aqyl-kenes ettim.

Sóitip ózim Petrogradqa kettim. Onda S.Qúrmanov degen Temir elining qazaghyn kórdim, ony 1916 jyly patsha ýkimeti tyl júmystaryna alghan eken. Ekeumiz Smolinyigha barugha sheshtik. Onda Petrograd Kenesining bolishevikter fraksiyasynyng bir ókilimen tanystyq. Men oghan Qazaqstanda jazalaushy otryadttar qorghansyz halyqqa zorlyq-zombylyq jasap, tonap, talap jatqanyn aittym.

Meni tyndap bolyp, bolishevik fraksiyasynyng ókili tiyisti adamdarmen búl turaly sóilesetinine uәde berdi, ol bizge birneshe kýnnen keyin kelinizder dedi.

Eki kýn ótti, men saghat 10-00 de Smolinyigha bardym. Qúrmanov - janymda. Meni bir azamatpen tanystyrdy. Búl - menshevik Sokolov edi, keyin uaqytsha ýkimette yustisiya ministri qyzmetin atqarghan. Meni tyndap alyp, ol:

- Biraz kýte túryndar, - dedi.

On miynótten son, ol meni shaqyryp alyp:

- Menimen jýriniz,- dedi. Men oghan ilestim. Biz ýlken mәjilis zalyna kirdik: shuyldaghan qoldau, qolshapalaqtau. Memlekettik duma men Júmysshy jәne soldattar deputattarynyng Kenesining birikken mәjilisi ótip jatty. Osy mәjiliste tóraghalyq etip túrghan Chheidze maghan sóz berdi. Men aldymen sasyp qaldym, sodan song batyl sóilep kettim.

- Joldas azamattar! Adamdar azattyq aldy. Bizder, qazaqtar, orys halqymen birge elimizding patsha qanauynan azat boluy jóninde óz quanyshymyzdy bildiremiz. Múnda Reseyde sizder óz zәrulikterinizdi talqylap jatyrsyzdar, al qazaq dalasynda general Lovrentiev bastaghan ekspedisiyalyq armiya, Nikolay II-ning jazalaushy otryadtary ózderining qylmystyq isterin jalghastyryp, qazaq halqyn myndap qyryp-jonda.

Mening sózim kezinde zalda shu kóterilip, «masqara», búl masqara ghoy!» degen dauystar estilip jatty.

Mening sózimnen keyin, jinalysqa qatysyp otyrghan bolishevikter jazalaushy ekspedisiyany shúghyl shaqyryp aludy talap etti. Olardyng úsynystary birauyzdan qabyldandy.

«Abay-aqparat»