Feodor Dostoevskiy: «Europa  bizdi qúl retinde qabyldasa, Aziyada biz myrza boldyq. Europa bizdi Tatarlar dese, Aziyada bizderdi europalyqtar dep atady»

Juyrda Múrat Adjiyding «Evropa. Turki. Velikaya stepi» dep atalatyn kitaby qolyma týsti. Shyny kerek, onyng jazghandaryn izdep jýrip oqityndardyng biri emespin. Biraq Adjiyding enbekterinde Euraziyanyng әleumettik-etnikalyq tarihyna qatysty tyng derekter kóp kezdesedi.  Ásirese, irgeles Reseyding shejiresindegi aqtandaqtar men babalarymyzdyng adamzat tarihyna  qosqan ólsheusiz ýlesin kóp júrt osy kisining enbeginen oqyp bilip jýr. Meni qyzyqtyrghany, kitaptyng bastapqy betindegi zertteushining «kóshpendiler» degen ataugha qatysty aitqan pikiri boldy. Onda avtor  búl sózge ýzildi-kesildi qarsy shyghyp, bylay dep jazypty: «Qazaqstandaghy keybir jazghyshtar qazir «Kóshpendiler órkeniyeti» turaly kýlkili konsepsiyany dәleldeuge talpynyp jýr. Mýlde migha qonbaytyn qisynsyz nәrse. Úly Dala tarihynda kóshpendiler órkeniyeti eshqashan bolmaghan, bolmaydy da. Búl jansaq pikir.

Feodor Dostoevskiy: «Europa  bizdi qúl retinde qabyldasa, Aziyada biz myrza boldyq. Europa bizdi Tatarlar dese, Aziyada bizderdi europalyqtar dep atady»

Juyrda Múrat Adjiyding «Evropa. Turki. Velikaya stepi» dep atalatyn kitaby qolyma týsti. Shyny kerek, onyng jazghandaryn izdep jýrip oqityndardyng biri emespin. Biraq Adjiyding enbekterinde Euraziyanyng әleumettik-etnikalyq tarihyna qatysty tyng derekter kóp kezdesedi.  Ásirese, irgeles Reseyding shejiresindegi aqtandaqtar men babalarymyzdyng adamzat tarihyna  qosqan ólsheusiz ýlesin kóp júrt osy kisining enbeginen oqyp bilip jýr. Meni qyzyqtyrghany, kitaptyng bastapqy betindegi zertteushining «kóshpendiler» degen ataugha qatysty aitqan pikiri boldy. Onda avtor  búl sózge ýzildi-kesildi qarsy shyghyp, bylay dep jazypty: «Qazaqstandaghy keybir jazghyshtar qazir «Kóshpendiler órkeniyeti» turaly kýlkili konsepsiyany dәleldeuge talpynyp jýr. Mýlde migha qonbaytyn qisynsyz nәrse. Úly Dala tarihynda kóshpendiler órkeniyeti eshqashan bolmaghan, bolmaydy da. Búl jansaq pikir.

Mongholdar kóshpendi bolghan shyghar, biraq Qypshaqtar eshqashan kóshpendi bolghan emes. Bizding badalarymyz otyryqshy bolghan . Jer óndep, mal ósirumen ainalysty, olar tamasha qolónershiler boldy. Qorghandarmen qorshalghan eldimekender, su arnalaryn, joldar men kópirler saldy. Tipti bolattan jasalghan eng kóne soqanyng ózi Altaydan, týrikter meken etken ónirden tabylyp otyr. Qazirgi tanda «ejelgi orys qalalary» dep atalyp jýrgen kóne qonystardy da halyqtardyng úly kóshi ayaqtalghan tústa, 4-5 ghasyrlarda týrikter salghan bolatyn. «Kóshpendiler órkeniyeti» degen teoriya ghylymda jýrgen sayasatkerlerding oilap tapqan sandyraghy. Dalany jaulap alghan song týrik halqyn san ghasyrlyq mәdeniyetinen aiyryp, ony tobyrgha ainaldyru qajet boldy. Ýlken kenes ensiklopediyasynyng ýshinshi basylymynda «Týrikter» turaly arnayy bólimning bolmauy kezdeysoq emes. Ensiklopediyany qúraushylar basqa halyqtardy, tipti afrikalyqtardy da úmytpay, týrikterdi eleusiz qaldyrghan. Býginderi tәuelsiz memleket bolyp otyrghan Resey men Ukrainanyng keybir bóligi, Ózbekstan, Ázirbayjan, Qyrghyzstan men Qazaqstan siyaqty Deshti Qypshaqtyng tarihy múragerleri ýshin múnday taghylymsyzdyq masqara jәit bolyp tabylady. Arabtar Úly Dalany «qalalar eli» dep ataghan. Al varyagtar búl ólkeni Gardariyk, yaghny «qalalar patshalyghy» dep úlyqtady. «Kóshpendiler» men «qalalar eli» maghynasy túrghysynan bir-birimen mýlde ýilespeytin sózder». Avtor ary qaray osy pikirin  tiyanaqtaytyn kóptegen dәleldi derekter keltirip ótedi. Túlparlarynyng túyaghy tórtkýl dýniyeni dýbirletken, Europagha shalbar kiygizgen babalardyng mol múrasynan kóz jazyp qalghan býgingi úrpaqtarynyng qylyghyna qynjylys bildiredi. Shyndyghynda, «Kóshpendiler órkeniyeti» degen teoriyanyng dýdәmal tústary kóp. Ony ózindik mәdeniyet qylyp kórsetuge talpynu joqtan bar jasaugha úmtylu siyaqty kórinedi. «Kóshpendiler órkeniyetinin» otyryqshylyqtan nesimen erekshelengenin kórsetetin  naqty dәlelder de joq. Mýmkin týrikter kóshpeli ómir men otyryqshylyqty birdey ústanyp, sintezdik mәdeniyetting biregey ýlgisin jasap shygharghan bolar..?  Nede bolsa bar gәp teoriyanyng atynda bolyp túr. Yaghny ony útymdy әri tauyp qoyylghan dep aitugha kelmeydi. Nege biz bababalymyzdyng basqa jasampaz tirlikterin joqqa shygharyp, olardy birynghay «Kóshpendi» qylugha qúmarmyz? Búl kóp jyldar boyy ýstem bolyp kelgen evrosentristik sayasattyng zardaby ma әlde..? Óitkeni tarihshylarymyzdyng talay buyny óz enbekterinde orys oqymystylarynyng mәlimetine sýiengenin bilemiz. Al orys tarihshylarynyng tek shyndyqty jazghanyna kýmәn kóp. Mәselen, 19-ghasyrlarda Karamzinning fransuz tiline audarylghan «Orys memleketining tarihy» atty enbegin jan-jaqty zerttegen markiz Astolif de Kustin bylay dep jazghan bolatyn: «Eger orystar ózderi sonshalyqty әspetteytin tarihshynyng enbeginde ótirikting órip jýrgenine kózderi jetse, ony sonshalyqty jek kórip, Karamzinnen bastap barlyq tarihshynyng enbegin oqugha qatang tyiym saludy Patshadan jalynyp súrar edi..» Kóp ýmit kýttirgen «Kóshpendiler» filimi de kópke deyin kónilimizdi qúlazytyp tastady.  Búl filim qara shanyraqtyng iyesi bolyp qalghan Qazaq handyghyndaghy ghasyrlar boyy qalyptasqan bay mәdeniyetti ashyp kórsete almady. Qansha qarjy júmsalsa da «Kóshpendiler» dep aty aighaylap túrghan kinokartina tym jútang shyqty. Mýmkin zatyna aty say bolmaghan shyghar..? Shetelde múnday filimder memleketshildikti, halyqtyng bay mәdeiyeti men onyng jasampaz ruhyn  kórsetuge úmtylady. Al bizdikiler qazaqty tal-daraqqa tabynatyn, músylmandyghynda mini kóp, birjaqty kóshpeli halyq etip kórsetuge qúlshyndy. Qazaq handyghynyng arghy-bergi shajiresinde elimizding aumaghynda jiyrmagha juyq qala bolghanyn mýmkin olar bilmeytin bolar? Salystyrmaly týrde alghanda Europanyng kez-kelgen elining tarihynda múnsha kóp shahar bolmaghan.  Biz biletin babalarymyz qala túrghyzyp, talay  memleketting irgesin nyghaytugha atsalysqan qaharman túlghalar bolatyn. Sondyqtan olargha birjaqty bagha bermey, tarihy shyndyqty aitatyn kez tudy dep bilemiz.

«Abay-aqparat»