Gazetting týri kóp. Ýkimettik, halyqtyq, sarjaghal, taghysyn taghy ... Al «Vremya» gazeti osynyng qaysysyna jatady? Ýkimettik deyin desen, etikadan auly alys - auzyna kelgenin aityp, ottay salu olargha týk te emes. Tóbesinen qauip tónse, týk bolmaghanday mýlәiimsip, keshirim súray salady.  Al sarjaghal deyin desen, artynda jony kýdireygen alyp top túrghan sekildi. Halyqtyq deyin desen, últtyq mýddege ayaq baspaydy. Qalay desek te, ózi suyn iship, ayaghyn tónkerip otyrghan eline janashyrlyghy shamaly.

Gazetting jek kóretin «taqyryptary» kóp. Ásirese, qazaq tili dese, shorshyp týsedi. Memlekettik til olar ýshin Aqyrzamannyng belgisi sekildi. Eger júrt erteng qazaqsha sóileuge mindetti bolsa, orys tilining tynysy tarylyp, ózderi júmyssyz qalatynday arpalysady-au. Al til ýirenuge qúlyqtary joq. Múhtar Shahanovty itting etinen jek kóredi.

Gazetting týri kóp. Ýkimettik, halyqtyq, sarjaghal, taghysyn taghy ... Al «Vremya» gazeti osynyng qaysysyna jatady? Ýkimettik deyin desen, etikadan auly alys - auzyna kelgenin aityp, ottay salu olargha týk te emes. Tóbesinen qauip tónse, týk bolmaghanday mýlәiimsip, keshirim súray salady.  Al sarjaghal deyin desen, artynda jony kýdireygen alyp top túrghan sekildi. Halyqtyq deyin desen, últtyq mýddege ayaq baspaydy. Qalay desek te, ózi suyn iship, ayaghyn tónkerip otyrghan eline janashyrlyghy shamaly.

Gazetting jek kóretin «taqyryptary» kóp. Ásirese, qazaq tili dese, shorshyp týsedi. Memlekettik til olar ýshin Aqyrzamannyng belgisi sekildi. Eger júrt erteng qazaqsha sóileuge mindetti bolsa, orys tilining tynysy tarylyp, ózderi júmyssyz qalatynday arpalysady-au. Al til ýirenuge qúlyqtary joq. Múhtar Shahanovty itting etinen jek kóredi.

Kenes dәuirindegi bir ataqty filimning atyn iyelengen («V boy idut odny starikiy...», 20.03.2012) bir maqalada (avtory - Zarina Ahmatova degen bireu) qazaq ziyalylarynyng Almatyda ótken forumynan shaghyn reportaj beripti. Sonda M.Shahanovty «Qazaq tilining Don Kihoty» dep mazaqtay otyryp, әrbir sózinen ilik izdey bastaydy. Tabady. «... Vse, kto vystupaet, vystupayt na russkom. Konechno, nikto ne protiv russkogo yazyka. No takie vajnye temy doljny podnimatisya na kazahskom, a nashy kazahskie parny protiv etogo (qaraytqan biz - D.Á.)!» Búl jerde mәsele kórnekti aqynymyzdyng qazaq tilin qorghauynda emes, avtordyng ústanghan ústanymyna dóp kelgen sóilemde. «Basqany bylay qoyghanda, qazaqtardyng ózi qazaq tiline qarsy, múny týsinetin kezdering boldy ghoy», - degen eskertu túrghan sekildi ar jaqta.

Retin tapsa, qazaqty qazaqqa aidap salyp, qarap otyrugha qúmar. Ol turaly keyinirek.

Osy maqalada kórnekti týrkitanushy, belgili til zergeri, filologiya ghylymdarynyng doktory, akademik Mekemtas Myrzahmetovke de «sóz beredi». Búl jerde Mekemtas kókemizding sózinen de ózderine kerekti tústy qaqshyp alghan. Biraq mәsele ol kisining sózinde emes. Jurnalisting sauatsyzdyghynda. Dýiim elge tanymal akademikting aty-jónin «Mekemtas Myrhazmet» dep qate jazady. «Dintanushy» deydi. Din turaly sóz qozghaghannyng bәri dintanushy sekildi.

Dulat Isabekovten de ózderine kerekti tústy «ústap» ala qoyady: «V Janaozene v kazahov strelyaly kazahy - nashy kazahi. Y kandidatku v deputaty maslihata po prichiyne ukrytiya chetyreh tenge snimait kazahiy(týsinbedik - D.Á.). Eto vse delaiyt kazahiy». Bizdi mazaqtayyn degen syiqy. Qazir elimizding 70 payyzy qazaqtar emes pe? Reseydegi ziyalylar da, qylmyskerler de orystar. Oghan eshkim tanghalmaydy. Óitkeni sol elding negizgi túrghyndary - orystar.

Keyde osy orystildi basylymdar Qazaqstannyng últtyq qúndylyqtaryn aitugha kelgende ózge elding ókilderindey ýnsiz qalady da, qazaqtyng namysy men ary tarazygha týskende úlarday shulap shygha keledi. Olar sonda kimning sózin sóilep, kimning soyylyn soghyp jýr degen oy keledi. Endeshe bizge múnday basylymdar kerek pe?

«It - ýredi, keruen - kóshedi» dep otyra bereyin desen, ishten shalyp, tirsekten qaghuyn toqtatpaytyn sekildi. Qayta kýn ótken sayyn órshitip barady.

Atalmysh basylymnyng osy jylghy 10 sәuirdegi sanynda «Shkolinyy perepoloh» degen maqala jariyalanypty. Onda avtor (A.Alehova) Almaty qalasyndaghy №13 mektep-gimnaziyada orys tilinde oqityn birinshi synypqa biyl bala qabyldamaydy degen sybys boyynsha kenetten shu kóterilgenin sóz etedi. Búl oqu ornynyng diyrektory Núrjamal Dýisenbekova qaradan-qarap, kinәli bolyp shygha keledi. Ol qandasymyzdyng bar kinәsi adam jetispeui mýmkin, sondyqtan basshylardyng әzirge oryssha birinshi jәne onynshy synypqa bala almay túra túru kerek degen tapsyrmasyn oryndaghany ghana.

Qalalyq bilim beru basqarmasynyng bastyghy Rahat Shimashevanyng aituynsha, atalghan oqu ornynda 902 oqushy oqysa, onyng 556-sy qazaq, 346-sy orys synybyna baratyndar eken. Songhy bes jyl ishinde osy mektep-gimnaziya ornalasqan Áuezov audanynda qazaq mektebine baratyndar sany 5011-ge ósip, kerisinshe oryssha oqityndar 4376-gha kemigen. Sonymen qazaq synyptarynda oryn jetispese, al orys synyptarynda oqugha niyettiler az. Biyl osy audannan atalghan mektepting birinshi synybyna baratyndar sany 81 bolsa, onyng 53-i qazaqsha, al 28-i oryssha oqugha tilek bildiripti. Sondyqtan búl mektep-internat kezen-kezenimen memlekettik tilde oqugha kóshirilmek.

Daudyng basynda Ásel Bәiimbetova degen «kazashka». Ol oryssha sóileytin egiz úldaryn orys synybyna bermek eken. Qandasymyz orys synyptaryn jauyp jatqanyna ókpeli. «Qarsy ata-ana kóp» dey otyryp, avtor tek osy adamdy ghana sóiletedi, qazaqqa qazaqty qarsy qoyghanda ghana jenuge bolady deytin shyghar. «Jau joq deme - jar astynda, bóri joq deme - bórik astynda» degen ras. Últymyzdyn, tilimizdin, qala berdi bolashaq úrpaghymyzdyng jauy óz ishimizde. Sonday mәngýrtterdi dәl tauyp, arpyldatyp ózimizge qarsy ýrgizip qoya biletin «vremyalyqtardyn» qulyghyna qúryq boylamaydy-au!

Áytpese, sonshama shu kóteretin týgi de joq. Bәri ret-retimen kele jatqan әri bolmay qoymaytyn ýderis. Memlekettik budjetten qarjylandyrylatyn oqu mekemelerining bәri kýnnin-kýninde memlekettik tilde tәrbie berui kerek ekenin bәri - orystildi kez kelgen basylym, bizding «kazashka» da biledi. Bile túra osylay isteydi. Erteng orys tilinde bilim alyp, týrli júmystyng tútqasyn ústaytyn osy azamattargha memleket qaltasynan aqsha shygharyp, taghy da memlekettik tildi ýiretuimiz kerek. Ýkimetting qaltasy rezinke emes qoy, ainalayyn! «Qazaqshany osy mektepten ýiren, oqy, bilip shyq» deytinderding qatarynan emespiz be. Orystildi qarakózderimiz bas almay oqityn oryssha basylymdar osy mәseleni nasihattaugha kóshse, ózge tildi talay azamattyng sauabyn alar edi. Preziydentting «Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde» degen qaghidasyn jýzege asyrugha at salysqan bolar edi. Al búlardyng tirligi mynau. Sonda memlekettik tildi damytugha kýsh salmaytyn búl qay elding gazeti?

«Halyq sózi» gazeti