Senbi, 23 Qarasha 2024
Jauap 9252 21 pikir 13 Sәuir, 2021 saghat 16:07

«Resey deputaty Qazaqstannyng ishki isine qol súghyp otyr»

Songhy jyldary Qazaqstanda eski hәm sovettik ataularmen atalyp kelgen eldi mekender, audandar men kóshe ataularyn qazaqy ataulargha auystyru júmystary jýrip jatqanyn bilesizder. Solardyng biri – Pavlodar qalasyndaghy 30 kóshege elding egemendigin әspetteytin ataulardyng berilui boldy.

2019 jyly Kereku júrty 13 sovettik kóshening atauyn auystyryp, sýiinshilese, biyl 23 kóshege qazaqsha ataular berildi. Pavlodar qalalyq maslihaty qoghamdyq tyndalyp ótkizip, 23 kóshege jana atau berudi birauyzdan maqúldady. Biz búl turaly egjey-tegjeyli jazdyq.

Alayda, osydan keyin Reseyding memelekettik Dumasynyng deputattary (Vladimir Jirinovskiy bastaghan top) 9 sәuir kýni kezekti mәrte arandatushylyqqa bardy.

«Qazaqstandaghy Pavlodar qalasynda 30 kóshening atyn auystyrmaq. Oryssha ataulardy qazaqshagha ózgertpek eken. Sender ózderinning qazaq qalalaryn salyp alyndar da, sonda qazaqsha kóshelerdi atay berinder, ózgenikine tiymender. Petr túsynda ol jerde Koryakov forposty bolghan, túz shygharushylardy qorghaytyn. Ol jerde eshqanday memleket bolghan joq, qu dala, key jerde kóshpendiler jýrdi. 300 jyl búryn qayda boldyndar Qazaqstan? Sender bolghan joqsyndar. Jonghar taypalary boldy, biraq Jonghar memleketi bolghan joq. Qazir barlyghynyng atauyn ózgertip jatyr, auystyryp jatyr. Barlyghy úmytylyp, qazaqtargha qalady dep oilaydy. Eshkim eshteneni úmytpaydy. Orys әlemi men kenistigi shekarasyn qalpyna keltiredi. Tәrtip ornatady»,  - dep mәlimdeme jasady Jirinovskiy.

Osyghan baylanysty QR Parlamenti Mәjilisining deputaty, aqyn Baqytbek Smaghúl ózining Facebook-tegi jeke paraqshasynda: «Resey deputattary Qazaqstannyng ishki isine qol súghyp otyr», - dep mәlimdeme jasap, jer-su ataularyn qazaqylandyru, әsirese shekara zastavalary ataularynda úly babalarymyzdyng esimin beru arqyly úlyqtau turaly mәsele kóteripti. Biz Baqytbek Smaghúl myrzanyng úsynysyn qaz qalpynda oqyrman talqysyna úsynghandy jón kórdik.

Deputat Baqytbek Smaghúldyng úsynysy


- Esebim bolsyn, aita otyrayyn.

1. RF MemDumasynyng deputaty, LDPR tóraghasy V.Jirinovskiyding bizding Pavlodar qalasy kóshelerining atauyn auystyrugha qatysty shovinistik sandyraghy biraz oigha qaldyrdy.

Óitkeni Resey deputaty Qazaqstannyng ishki isine qol súghyp otyr. Búghan tosqauyl qoyatyn kez jetti. Ýkimetimizding bilim, mәdeniyet, aqparat, kino jәne basqa salalarda jýrgizetin sayasaty da, júmystary da, memlekettik aqparattyq tapsyrys ta osyghan júmyluy qajet. Biz sol arqyly óz halqymyzgha jәne halyqaralyq qoghamdastyqqa baghzydan Úly dalanyng shyn iyesi de, kiyesi de qazaq eli ekenin jete týsindiruge, sauattandyrugha tiyispiz. Áytpese, búl iste ony men solyn tanymaytyn, aqty aladan, býtindi shaladan ajyratugha ýirenbegen adamdar Qazaqstan jerine kóz súghyn qadaghan reseylik shovinisterding sózine ilanyp, solargha erui mýmkin.

Sóitip, dauyl ýdep, tolqyn tulay bermek. Sandyraq neghúrlym jiyi, kóp aitylsa, oghan qoghamnyng qúlaghy ýirenip, shyndyqtay kórip ketu qaupi bar. Qazirden týitkildi tarqatpasaq, keler úrpaqqa auyr múra qaldyramyz. Onda elding baghyn ózimiz baylaghanymyz.

Osynday jónsiz mәlimdemeler qazaq jerine kóz tikken, memleketimizding territoriyalyq býtindigine qarsy ústanymdaghy kýshterge Qazaqstanda jýrip jatqan tәuelsizdikti nyghaytu sharalary únamaytynyn bayqatady. Búl әriyne, azattyqty aibyndy, memlekettilikti mәngilik etu jolyndaghy el basshylyghynyng sayasatyna tospa bolmauy, qayta soghan serpin-kýsh bere týskeni jón. Óitkeni búl bodan zamanda әbden jasyp qalghan tәuelsizdik sana men tómenshiktegen últtyq ruhty kótere týsu ýshin qajet.

2. Biz qazirgi jaghdaydan qanday sabaq aluymyz kerek? Memleketimiz jýrgizip otyrghan, elimizdegi jer-sudyng tarihy ataularyn qaytaru jәne qazaqylandyru ýderisine býkil halyq bolyp qoldau kórsetuge tiyispiz! Qazaqstan kartasyn jayyp jibergende, onda qalpymen qazaqy, tarihy ataular qaptap túrsa, ghaniybet emes pe? Kóz quanyp, kónil shalqyp, ruhtanarynyz sózsiz. Múnyng strategiyalyq manyzy da bar: qazaqy ataular jerding kimdiki ekenin syrtqy kýshterge aiqyn pash etedi. Olay bolmaghanda, mysaly, «Pavlodar» degen ataugha bola, reseylikter búl jerdi qazaqtargha Pavel patsha syilaghan eken dep oilaydy.

3. Men jer-su ataularyn qazaqshalau isine qadariy-qal kómek kórsetip, ýles qosyp kele jatqanymdy halqymyzgha, «Bolashaghy birtútas últqa» qyzmet etuim dep bilemin. Osy jolda biraz qiyndyqqa da keziktik.

Salystyra ketsek, patshanyng otarshyl biyligi jәne bertinde kenes ókimeti qazaqsha jer-su ataularyn ózgertkende, jappay joyghanda memleket qalyptastyrushy últ ókilderinen, jergilikti túrghyndardan kelisim alghan joq, rúqsat súramady. Kýshpen tandy. Sondyqtan olardyng sheshimderin legitimdi dep sanau qiyn.

Al tәuelsiz Qazaqstanda әrbir eldi mekennin, tipti kóshening atauyn auystyru ýshin jergilikti júrtshylyqtyng pikirin tyndap, kelisimin alu mindet. Búl – zan! Sonau 1993 jylghy 8 jeltoqsandaghy «Qazaqstan Respublikasynyng әkimshilik-aumaqtyq qúrylysy turaly» zanyna sәikes, әkimdikter de, ónirlik onomastika komissiyalary da atau beru nemese qayta atau mәselesinde «tiyisti aumaq halqynyng pikirin eskeruge» mindettelgen. Osylaysha, ataudy ózgertu – zandy, legitimdi, halyq qoldauymen jýrgizilude.

Sondyqtan búl is key jerde jergilikti túrghyndardyng bir bóligining qarsylyghyna úshyrap, daghdaruy mýmkin. Demek, olardyng pikirin ózgertip, ondy ózgeriske iyliktiruding sauatty sharalary qabyldanuy kerek. Sonday-aq әkimder men bastamashyl toptar óz jaqtaushylaryn júmyldyra bilgeni jón. Komanda qúramynda dәiekti, tapqyr, ótkir sóileytin, halyq jadynda saqtalyp, kópting kókeyine ornaytyn sóz aita alatyn sheshen jandar bolghany jón. Qarsy adamdarmen әngimelesip, onyng ústanymyn júmsartuyna, sóitip óz jaghyna shyghuyna yqpal etetin de solar boluy qajet.

Óitkeni búl mәselege – eldikting qúny, tәuelsizdikting taghdyry tәueldi!

4. Men 2012 jyly Parlament deputaty bolyp saylanghaly beri eldi mekender men jer-su ataularyn qazaqylandyru, әsirese shekara zastavalary ataularynda úly babalarymyzdyng esimin úlyqtau, sol arqyly halyqty, jauyngerlerdi, jas úrpaqty batyrlar ruhymen ruhtandyru mәselesine basa mәn berip kelemin. Biraz jyldan beri búl isti ilgeriletumen ainalysyp jýrmin.

Osy isting nәtiyjesine toqtala keteyin. 2014 jyly Qyzylorda oblysynyng Qazaly audanynda ótken, Janqoja Núrmúhammedúlynyng 240 jyldyghyna arnalghan respublikalyq auqymdaghy is-shara barysynda Qyzylqúmdaghy shekara beketine batyrdyng esimin beru bastamasyn kótergen bolatynmyn.

2014 jylghy 3 mausymda sol kezdegi Últtyq qauipsizdik komiytetining tóraghasy N.Ábiqaevqa hat joldap, Janqoja batyrdyng esimin mәngilik este qaldyru maqsatynda onyng atyn «Qyzylqúm» shekara beketine berudi úsyndym. Dәl osynday úsynyspen Mәdeniyet jәne sport ministrine de qayyryldym. Búl bastama jýzege asty: 2017 jyldyng 3 sәuirinde qabyldanghan №157-shi Ýkimet qaulysyna sәikes, Ózbekstanmen aramyzdaghy shekarada, Qyzylorda shekara otryadynyng 2019-shy әskery bólimining «Qyzylqúm» shekara zastavasy Janqoja batyrdyng atymen qayta ataldy.

5. 2018 jylghy 3 qazanda sol kezdegi Ýkimet basshysy Baqytjan Saghyntaevtyng atyna Deputattyq saual joldadym: Zaysan shekara otryadynyng V.V.Kondurin atyndaghy shekara zastavasyn «Qasym Qaysenov atyndaghy shekara zastavasy» dep qayta ataudy úsyndym.

Jasyratyny joq, búl úsynysyma qarsy kýshter óz elimizde de, kórshilerde de tabyldy. Osyghan oray Konduringe tiyispey, Q.Qaysenov atyn basqa zastavagha beru turaly úsynystar aityldy. Biraq oghan men kelisimimdi bermey, óz bastamamda tabandadym. Ári Ýkimet basshylyghy da dәl sol zastavany qayta ataugha rúqsatyn berdi.

Nәtiyjesinde, el Ýkimetining 2019 jylghy 18 sәuirdegi №206 qaulysymen Shyghys Qazaqstan oblysynyng Zaysan audanynda ornalasqan V.V.Kondurin atyndaghy shekara zastavasy «QR Últtyq qauipsizdik komiyteti Shekara qyzmeti 2017 әskery bólimining Qasym Qaysenov atyndaghy shekara zastavasy» bolyp qayta ataldy. Byltyrghy 13 tamyzda shekara qyzmetining shaqyruymen, Q.Qaysenov atyndaghy shekara zastavasynyng ashylu saltanatyna ózim qatystym.

6. 2020 jylghy 12 aqpanda Ýkimet basshysy Asqar Maminge deputattyq saual joldap, Soltýstik Qazaqstan oblysynyng Maghjan Júmabaev audany aumaghyndaghy, elimizding Reseymen shektesetin memlekettik shekarasynda ornalasqan 2032 әskery bólimining «Qaraqogha» shekara zastavasynyng atauyn «Batyr Bayan atyndaghy shekara zastavasy» bolyp qayta ataudy úsyndym. Búl bastama da qoldau tapty.

7. Qazirgi kezde birden birneshe shekara bólimining (búrynghysha – zastavalar) atauynda úly batyrlarymyzdyng esimin úlyqtau bastamasyn ilgeriletip jatyrmyn. Atap aitsam,

  • «Aqysh» shekara bólimshesin – «Kenesary Qasymúly atyndaghy»;
  • «Tobyl» shekara bólimshesin – «Bógenbay batyr atyndaghy»;
  • «A.Ya.Onopko atyndaghy» shekara bólimshesin – «Rayymbek batyr atyndaghy»;
  • «Qasqat» shekara bólimshesin – «Aghybay batyr atyndaghy»;
  • «G.F.Mezensev atyndaghy» shekara bólimshesin – «Er Jәnibek batyr atyndaghy;
  • «Jiyrenqopa» shekara bólimshesin – «Qobylandy batyr atyndaghy»;
  • «Rabat» shekara bólimshesin – «Qalybek batyr atyndaghy»;
  • «Shóldala» shekara bólimshesin – «Qoygeldi batyr atyndaghy»;
  • «Jaysan» shekara bólimshesin – «Eset batyr atyndaghy»;
  • «Óssek» shekara bólimshesin – «polkovnik T.M.Stambekov atyndaghy» shekara bólimsheleri dep qayta atau mәselesin qolgha aldym.

Búl bastama ÚQK men Shekara qyzmetindegi jauapty azamattarymyz tarapynan qoldau tapty. Amandyq bolsa, alda shekara jaqtaghy kóptegen ataularda bayyrghy, bertindegi jәne bizding zamanymyzdaghy halqyna syily batyrlarymyzdyng esimderi úlyqtala beredi. Osynau úlan-baytaq dalany qorghap, saqtap, bizge mirasqa qaldyrghan da solar.

8. Osy bastamalarym ýshin meni «últshyl» dep kýstәnalaghandar da tabyldy. Shynynda olay emes. Biz búl bastamalarymyzgha eng aldymen Qazaqstannyng patrioty sanalatyn ózge etnos ókilderi arasynan jaqtaushylar tauyp, ilgeriletudemiz. Mysaly, 2020 jyldyng 12 aqpanynda Ýkimet basshysy Asqar Maminge zastavagha Batyr Bayan atyn beru turaly Deputattyq saual joldaghanymda, oghan Soltýstik Qazaqstan oblysynyng «Aughanstandaghy soghys ardagerleri men mýgedekteri» qoghamdyq birlestigining tóraghasy Yu.M.Kostuchenkonyng jәne úiymnyng Maghjan Júmabaev audanyndaghy filialynyng tóraghasy V.V.Emeliyansevting úsynys hattaryn negiz etip aldym. Ózge zastavalar boyynsha da eng aldymen ózge últ ókilderining qoldauyna iyek arttyq.

9. Búl ne ýshin kerek? Biz – Tәuelsizdik pen el taghdyryn dúshpannyng tabanyna taptatpau ýshin qasyq qany qalghansha kýresken ruhy biyik batyrlardy barlyq baylyqtan joghary qoyatyn halyqpyz.

Búl manyzdy qadam birinshiden, qazirgi jәne keleshek jas úrpaqty erlik pen otanshyldyqtyng ýzdik ýlgisinde tәrbiyeleu ýshin manyzdy.

Ekinshiden, búl el shebi men últtyq qauipsizdikti qorghaushy shekarashylarymyzdy darhan dalagha qalqan bolghan batyr babalardyng úly ruhynda, Mәngilik elding maqsat-múratynda tәrbiyeleuge ýles qosady.

Ýshinshiden, Qazaqstan tarihynda erekshe oryn alar túlghalardyng atyn mәngi qaldyrugha qyzmet etedi.

Tórtinshiden, shekaralyq bólimshelerdi batyr babalar atymen atau arqyly biz shet memleketterding azamattaryna, әsirese, kórshi alpauyt elderge qazaqtyng әz tarihyn jәne er úlandaryn úlyqtaytyn, úmytpaytyn, solardyng biyik ruhymen ruhtanatyn ór әri órkendi el ekenin kórsetemiz.

Tәuelsizdik qamyn, últ bolashaghyn oilaghan, memleketshil ruh órligi boylaryna daryghan, osy zor iste qoldau kórsetip kele jatqan barlyq jauapty túlghalargha, atpal azamattargha alghys aitqym keledi.

Abai.kz

21 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434