Birde Fransiyanyng úly әdebiyetining tarihynda adam kýlerlik hәm qynjynarlyqtay oqigha bolypty. Poshtagha man­dayshasynda «Au plus grand poete de France» - «Fran­siyanyng eng úly aqynyna» degen jazuy bar hat kelip týspey me? Poshtadaghylar hatty ataqty «Alastalghandardyn» av­tory Viktor Gugogha jóneltedi. Qayran tektilik, Gugo hatty ashpastan Alifred de Mussege, Musse óz kezeginde syrbazdyq tanytyp Lamartinning ýiine jibertkizedi. Lamartin de ózin úly aqyn sanamaghan ba, hat aqyry ainalyp Gugonyng ózin tapqanda, konvertti amalsyz ashugha mәjbýr bolghan әigili romantikting tanqalghanyn kórseniz. Sóitse hat bir belgili gazetting jeksenbilik nómirine úiqaspen jazylghan felietondary jariyalanyp jýretin ólenshige arnalghan eken. Talghamgha talas joq degen ras bolsa kerek. Uaqytynda parijdik әdeby ortada biraz kýlki tudyrghan oqigha osynday.

Birde Fransiyanyng úly әdebiyetining tarihynda adam kýlerlik hәm qynjynarlyqtay oqigha bolypty. Poshtagha man­dayshasynda «Au plus grand poete de France» - «Fran­siyanyng eng úly aqynyna» degen jazuy bar hat kelip týspey me? Poshtadaghylar hatty ataqty «Alastalghandardyn» av­tory Viktor Gugogha jóneltedi. Qayran tektilik, Gugo hatty ashpastan Alifred de Mussege, Musse óz kezeginde syrbazdyq tanytyp Lamartinning ýiine jibertkizedi. Lamartin de ózin úly aqyn sanamaghan ba, hat aqyry ainalyp Gugonyng ózin tapqanda, konvertti amalsyz ashugha mәjbýr bolghan әigili romantikting tanqalghanyn kórseniz. Sóitse hat bir belgili gazetting jeksenbilik nómirine úiqaspen jazylghan felietondary jariyalanyp jýretin ólenshige arnalghan eken. Talghamgha talas joq degen ras bolsa kerek. Uaqytynda parijdik әdeby ortada biraz kýlki tudyrghan oqigha osynday.

Biz búl mysaldy ne ýshin keltirip otyrmyz? Áriyne, kópshilik dauysqa salsaq, Nobeli syilyghyn alugha layyq qazaq jazushylarynyng tizimi kemi jiyrmadan asyp jyghylatyndyghyn anghartu ýshin. Olardyng qatarynda qyzyq-shyjyq gazetterding ortaqol jazghyshtarynyng esimderi kezdesip qalyp jatsa jәne kýlmeniz. Kópshilik Balizak pen Gugolardan góri solardy jaqsy biledi. Jogharydaghy oqigha polyak jazushysy Yan Parandovskiyding «Sóz alhimiyasy» atty kitabynan alynghanyn aita otyryp, osy kitaptan taqy bir derek keltire ketsek. Bizding әdette jýz jyldyq, on jyldyq әdebiyetti qorytyndylap jatatynymyz bar emes pe. Búl ýrdis әdebiyeti damyghan barlyq elderge jat emes kórinedi. Sonday saualnamanyng birin, әdebiyetting jiyrma ghasyryn qorytyndylaudy «Britan Today» - «Býgingi Úlybritaniya» jurnaly da ótkizipti. Sonda oqyrmandargha bizding dәuirimizding basynan bergi qyryq ýzdik әdeby tuyndyny atanyz degen ótinishi bar anketagha әlemning tórt tarapynan kelgen jauaptar nәtiyjesi tómendegidey bolyp shyqqan: birinshi oryndy «Don Kihot», ekinshi oryndy «Soghys jәne beybitshilik» iyemdense, «Gulliyverding sayahaty» men «Alastalghandar» ózara jetinshi oryndy bólisken. «Bovary hanym» on bir, «Kandiyd» on jetinshi bop oryn tepse, ýzdik qyryqtyqty Dumanyng «Ýsh noyany» týiindegen. Al Balizak pen Stendaligha búl tórt ondyqtyng sonynan bolsa da oryn tiymegen.

Ádebiyetting Prometeyi atanghan Balizaktyng taghdyry osylay sheshilip jatqanda, basqagha ne joryq deging kelgenmen, sóz ónerining Olimpin jaulaghysy keletinderding adamzat barda bәribir bola beretindigi jәne ayan. Qazaq jazushysy Nobeli syilyghyn qashan alady dep saual tastaytynymyz da sondyqtan. Tura bir Nobeli syilyghyn alghandardyng barlyghyn oqyp tastaghanday shirenetinimiz jәne bar. Jer betinde bes milliardtay halyq, jýzdegen memleket, myndaghan til bar ekendigi, olardyng barlyghynyng jaqsyly-jamandy óz әdebiyeti barlyghy esimizge de kirip shyqpaydy. Bir sәtke on million qazaqtyng on bes million túrghyny bar Qy­taydyng Shanhay sekildi qalasyn da toltyra almaytyndyghyn úmy­tamyz. Qarap otyrsaq, bir ghana Shanhaydyng ózi Nobeli syilyghyn bizben birdey armandaugha qaqyly eken-au degen oy basymyzgha da kelmeydi. Kóbimizding Batys әdebiyetin az-maz bilgenmen, Ontýstik-Batys jәne Ontýstik-Shyghys Aziya men aral memleketterining әdebiyetinen týk habarymyz joq ekendigi de ras qoy. Sóite túra kózjúmbaylyqqa baramyz. Bәlkim, ýlken әdebiyetting songhy oshaghy sonda qaynap jatqan shyghar? Álde Afrikada ma?

IYә, qolyna qalam ústaghan pendening kóbine baq-ataq kózi tirisinde-aq jolamasa, birazy odan ólgesin aiyrylmaq. Birining nyspysy ólgen zamatta-aq úmytylsa, birining esimi úrpaq jadynda on, jiyrma, arysy otyz jyl, endi biri bir-eki ghasyr saqtalmaq. On ghasyrgha qalatyndary neken-sayaq. Al Gomer, Ovidiy, Firdousy sekildi aragha mynjyldyqtardy salyp ta úrpaghymen tabysa beretinderi - milliardtardan bireu ghana. Galaktikanyng alys týkpirinde jana júldyz payda bolghanynday siyrek oqigha. Qorqynyshty bolghanymen aqiqat osynday.

Qazaq jazushysy Nobeli syilyghyn qashan alady degen saualdy estigende basyna osynday oilar keledi. Býgin elenbey jatqan enbegindi erteng eshkim elemese tyrashtanyp ne kerek deysin. Qolynnan keler qayran bolsa, bәrin tastap bezip ketking bar. Biraq qayda? Bala-shaghandy qanday kýide tastamaqshysyn? Áli de janaryng ýmitpen qaraytyn ana qoljazbalaryng kimge múra bolmaq? Kim bar seni kózing tirisinde ashyp beretin? Shólindi basatyn. Sausaqpen sanarlyqtay ghana synshylar ma? Tom-tom kitaptardyng arasynan olardyng saghan jete qongy qiyn-au. Jetkende de sen dittegen maqsatty sezbey aidalada laghyp ketse she? Ghabennin, Ghabit Mýsirepovting ózining ólenderin taldap, maqtaghanyna riza bolmay, «Shal týsinbedi, týsinbey taldady» demep pe edi Toqash Berdiyarov. Múnday sózdi Garsia Markes te aitqan. «Synshylar sening oiynda bolmaghan nәrseni bóse beredi eken» degen. Ghabenning taldauyna Toqashtyng kónilin toltyrmaghan ne nәrse sonda? Joq, sen Nobeli syilyghy turaly oilap otyrghan joqsyn, shygharmashylyghynnyng bolashaghy jayly tolghanudasyn. Osylay otyrghanda osy men ne bitirdim degen oy sanandy nayzaghayday tilip ótse jamany sol. Sony kýizeliske, toqyraugha, ayaghy auruhananyng tósegine alyp jyqpaq. Qúday saqtasyn!

Osy taqylettes oilar qolyna qalam ústaghan qay júmyr basty pendening basynda bolmady deysiz. Bolghan, biraq boldyrta almaghan. Áriyne, myqtylaryn. Álsizderi synyp ketken. Sol bәrimiz tamsanyp aita beretin Garsia Markes Parijde dýkenge shisha ótkizip jan saqtapty. Sonda da múqalmaghan. On jeti jyl sanasynda pisirgen romannyng tolghaghy kelgen sәtte on alty ay boyy tapjylmay júmys ýsteline otyrugha kýsh-jiger tapqan. Bәrin úmytqan. Bәrin úmyttyrghan әieli bolghan. Tek romanyn oilattyrghan. Tek romanymen júmys istettirgen. Qazir Markes shisha jinaghan kýnderin saghynyshpen eske alady. Ataq-danqtan (Eske Júmeken Nәjimedenovting romany týsedi) jalyqqan. Nobeli syilyghyn alyp bergen sol «Jýz jyldyq jalghyzdyghynan» góri «El aghasynyng enkeygen shaghyndaghysyn» joghary qoyady. Asyly, artyqtau bolyp ketse ataq-danq ta adamdy sharshatatyn bolsa kerek. Býkil tirshiligin, jýrgen-túrghanyng júrttyng kóz aldynda bolghannyng nesi jaqsy deysiz.

Taghy da so Parandovskiyden oqydym, kezinde Fransiya gazetterinde «Aptanyng kitaby» ispetti rubrikalar bolypty. Bizderdegi «Aptanyng aituly oqighasy» degen aidar sekildi bolsa kerek. Ghasyrdyng emes, jyldyng emes, aptanyn. Bir-aq apta «biylik» qúrady, sosyn ornyn basqa kitapqa bermek. Gazet betinde osynday aidardyng ashyluyna qarsy bolmaghan qalamgerlerdi ayaysyn. Shamasy, solary qalamger emes, demeushi tauyp, ne óz aqshasyna kitabyn búrqyldatyp bastyryp shyghara beretin bizdegi halturashylar siyaqty bolar-au. Eshkimge keregi joq, toghysharlyqtan tyrsighan, týrtip qalsan, jarylyp kete jazdaytyn osynday kitaptardy kórgende gazetting mardymsyz jalaqysyna kýning týsken ózindi de ayaysyn. Týkke keregi joq aghymdaghy maqalalardy jazugha ketken esil uaqytyna qynjylatynyng bar. Esine Balizaktyng «Ýzilgen ýmitteri», talapker aqyn Liusenning taghdyry týsedi. IYә, ólenin shyndaudyng ornyna bar talantyn gazetting intrigan (Eske taghy da Júmekenning óleni týsedi) maqalalaryna ysyrap qyp, aqyry taqyrgha otyratyn Liusen. Ataqqúmar Liusen. Dў Artez bolugha shamasy joq Liusen. Annan-múnnan qosymsha júmys tauyp jan baghamyn deu býgingi shygharmashylyq adamyna qayyrshylyqtyng qamytyn moyyngha óz erkimen iluge keliskenmen birdey. Basqa týk te emes. Býgingi talant toryghuda emes, zoryghuda dep úghynsaq jón-au, asyly. Bilseniz, keshegi bes adam otyrghan bólimde býgin bir-aq adam. Biraq jalaqyny kenes kezindegiden kem bolmasa, artyq almaydy. Qalamaqysy ol kezding qalamaqysynyng qolyna su qúnggha jaramaytyny jәne ras.

Anda-sanda esine Kóshim han turaly roman jazghyng keletini týspese, basqa raqat sezim joq. Múhtar Maghauinning «Alasapyran» romanynyng Almaty-Kóktóbel-Kasimov-Almaty dep ayaqtalatyn jerine sonday tústa bir qarap qoyatynyng bar. Kóktóbel ózi de aqyn-vizioner Maksimillian Voloshinning aqyndardy qonaq qylyp kýtetin jeri. Kasimov - Ryazaninyng many. Aytpaqshy, Sergey Esenin osy «Alasapyrandaghy» Eseneyding úrpaghy emes pe eken. Olay bolmaghy da mýmkin-au. Osylay, sananda oy sәulelerin shaghylystyryp otyryp, ózinning roman jazu ýshin Ibir-Sibirdi aralauyng kerek ekeni esine týsedi. Anau Jayyqtan bastap. Óitkeni Kóshim han taghdyryn Ermaktyng jýrip ótken jolynsyz kózge elestetu qiyn. Biraq qaladaghy jaghdayyng sening tau-tas pen dala kezuine mýmkindik bere qoyar ma eken. Áli mardymdy eshtene jazbaghanyng da múndayda kónilge júbanysh-au. Eshkim saghan ýmit artpaydy. Yaghni, moynyna jýktelgen jauapkershilik te joq.

Bir biletinim, Nobeli syilyghy qazaq jazushylarynan alystap barady. Alpysynshy jylghylardyng birqatary layyq deuge bolar edi, endigi olardan da qayran qalmaghanday. Auruyn jasyrghan óledi demekshi, endigi tústa úly Gugomen ataq-danq talastyrghan qarapayym gazet felietonshysynyng kýni tuyp kele jatqan sekildi. Solay boluy zandy da shyghar. Óitkeni keyingi tolqyn qazaq jazushylarynyng barlyghy derlik redaksiyalar men baspalardan nәpaqasyn tauyp jep jýr. Búl jaghday eske OўGenriyding әngimesin týsiredi. IYә, iyә,gazetten baqytyn tauyp masayraghan әzilkesh turaly әngimeni. Aqyrynda apta sayyn jazylugha tiyis әngimesine ózek tabu ýshin anau ne aitady, mynau ne aitady, balam ne aityp jatyr, qyzym ne dep jýr dep әrqaysysynyng auzyna qúlaghyn tosumen jýrip, tughan-tuysyn týgelimen jalyqtyryp bitetin syqaqshy jayly әngimesin. Al bizge qalamgerding ózi de jalyghyp otyryp jazghan, ózgeni de zeriktirip bitiretin búnday shygharmalary qajet emes.

Áriyne, búl qazaq әdebiyeti toqtap túr degen sóz emes. Álem әdebiyeti toqtap túr degen sóz emes. Songhy janalyq. Biylghy jyldyng qorytyndysy boyynsha, әdebiyet salasynda Nobeli syilyghyn aghylshyndyq europashyl ýndi Vidiyadharu Naypol iyemdenipti. Akademikter onyng «nәzik bayandau mәnerin, tuyndylaryndaghy shynshyldyghyn, ezgidegi mәdeniyetterding hal-jaghdayyn suretteu arqyly oqyrmandaryn oilandyratyn pәlsafasyn» algha tartypty. Biletinder búl jerde sayasy da astar bar degen әngime aitady. Óitkeni Naypoldyng songhy «Senimnen de biyik» atty kitaby islam fundamentalimzine arnalghan kórinedi. Búl tústa bizding aitpaghymyz, qazaq әdebiyetine sayasatpen beriletin Nobeli syilyghy kerek pe degen sóz ghana.

Sonymen tótelep bolsa da, túspaldap bolsa da biraz әngime aittyq qoy deymin. Aytylghan әngimemen bireu keliser, bireu kelispes. Bireu pikirin bildirer, bireu oiyn qaghazgha týsirip ýn qatar, sóz sonyna jýieli sózge den qoigha biz qashanda qúldyq ekenimizdi aitqym keledi...

Sosyn, әdebiyet, ýlken әdebiyet eshqashan Nobeli syilyghymen ólshenbeydi ghoy.

2001 jyl.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»