Qazaq tilining qaymaghy búzyla qoymaghan ónir sanalatyn ontýstikte onomastika salasynyng kýn týsui tiyis kólenkeli tústary kóp bolyp túr. Tildik qory óte bay bola túra, atau beruge kelgende jútandyqqa jol beretinderi týsiniksiz. Mәselen, Shymqalada «Samal» atty yqshamaudandar óte kóp. «Kishi Samal», «Samal-1», 2, 3 dep kete beredi. «Qaytpas» ta qaytalana beredi. Osy «Samal» atauynan basqa atau joq pa dep tang qalmasqa shara joq.

Óitkeni osy attas yqshamaudan respu­blikanyng barlyq oblys ortalyghynda bar ekeni belgili. 

«Samaldyn» ne siqyry baryn kim bil­sin? Áyteuir, qazaqta nebir әdemi ataular qú­ryp qalghanday, osy ataudan aiyrylghy­myz kel­meydi. Odan qalsa, «Shapaghat» yq­sham­au­dany bar. Ol da jalghyz emes. «Dostyq» ta solay. Sonday-aq qa­zir ob­lys ortalyqtarynda «Astana» de­gen yq­shamaudandar kóbeyip keledi. Jer­gi­likti jer­ge astananyng atyn japsyru ja­rasa ma? Kenestik kezende aty berilgen «Sәu­le» at­ty yqshamaudan bar. Ázirge ol jal­ghyz. El­di mekenderge, yqsham­au­dan­dar­gha kisi esi­min beruge bolmaydy degen mәsele on­týstikke jýrmeydi.

Qazaq tilining qaymaghy búzyla qoymaghan ónir sanalatyn ontýstikte onomastika salasynyng kýn týsui tiyis kólenkeli tústary kóp bolyp túr. Tildik qory óte bay bola túra, atau beruge kelgende jútandyqqa jol beretinderi týsiniksiz. Mәselen, Shymqalada «Samal» atty yqshamaudandar óte kóp. «Kishi Samal», «Samal-1», 2, 3 dep kete beredi. «Qaytpas» ta qaytalana beredi. Osy «Samal» atauynan basqa atau joq pa dep tang qalmasqa shara joq.

Óitkeni osy attas yqshamaudan respu­blikanyng barlyq oblys ortalyghynda bar ekeni belgili. 

«Samaldyn» ne siqyry baryn kim bil­sin? Áyteuir, qazaqta nebir әdemi ataular qú­ryp qalghanday, osy ataudan aiyrylghy­myz kel­meydi. Odan qalsa, «Shapaghat» yq­sham­au­dany bar. Ol da jalghyz emes. «Dostyq» ta solay. Sonday-aq qa­zir ob­lys ortalyqtarynda «Astana» de­gen yq­shamaudandar kóbeyip keledi. Jer­gi­likti jer­ge astananyng atyn japsyru ja­rasa ma? Kenestik kezende aty berilgen «Sәu­le» at­ty yqshamaudan bar. Ázirge ol jal­ghyz. El­di mekenderge, yqsham­au­dan­dar­gha kisi esi­min beruge bolmaydy degen mәsele on­týstikke jýrmeydi.

Býginde Shymkentting aumaghy keneyip ba­ra jatqany belgili. Jana yq­sham­au­dan­nyng qazyghy qaghylghannan bastap el «Qanday atau berer eken?» dep elen­dep otyrady. Alayda alabúrtqan kónildi mezi etetin atau­lar әli de qalmay keledi. Shym­kentting shet jaghynan «Soltýstik-Batys» degen yq­sham­audan boy kóterip keledi. «Basqa atau ta­bylmay qaldy ma?» dep tan­ghal­­maugha shara joq. Onomastika komissiya­sy mýshe­lerining ai­tuynsha, múnda әzirge qo­­nys­tanushylar joq. Sebep - jer te­lim­de­rin be­ru jú­mys­ta­ry endi ghana qolgha alyn­ghan. Eger túr­ghyndar sany artyp, olar úsy­nys týsirse, yq­shamaudangha әsem atau be­ruge bolady eken. Taghy da «samaldatyp» túr­ma­sa eken deysin...

Kóshe ataulary da anau aitqanday maq­ta­narlyqtay emes. Qalamy jýirik qa­rym­dy jazushy Marhabat Bayghúttyng kezinde «Atam­nyng atyn - auylgha, kókemning atyn - kó­shege» degeni býginde mәtelge ainalyp ketti. Rasynda, esimi elge etene tanys emes kisi atyn kóshege beru ýrdisi basqa-basqa, on­týstik ýshin tansyq emes. Bireuding batyr ba­basy, ekinshining soghysqa qatysqan atasy, en­di birining әkesi kolhoz bastyghy bolghan, eng arysy bir auyldyng baskótereri bolghan degendey kete beredi. Olardyng bar­lyghynyng da azdy-kópti elge enbegi singen shy­ghar, alayda bәrine kóshe atauyn beru kó­nilge qonymdy ma? Mәsele - osynda...

Respublika boyynsha býginge deyin 1000-nan astam eldi mekenning atauy óz­ger­tilipti. Onyng 404-i - ontýstikting en­shi­sin­de. Oblys boyynsha 873 eldi mekenning 404-in ózgertkenning ózinde әli 33 auyl­dyng atauy bý­gingi zaman talabyna say bolmay túr. Últ­tyq naqyshqa say atau­lar­dy tandau bý­gingi kýnning basty mәselesi bo­luy tiyis. Ási­rese shekara manyndaghy el­di meken atau­lary elimizding bet-beynesi is­petti emes pe? Osy maqsatta Ózbekstanmen shekaralas jatqan audan, kent, auyl ataularyn auys­ty­ru birinshi kezekte qolgha alynghan. Maqtaaral, Saryaghash, Týlkibas jәne  Qa­zy­ghúrt audanynda 92 eldimeken jana atau­gha ie bolghan. Oblys әkimi Asqar Myr­zah­me­tov 33 auyldyng bayyrghy atauyn qay­­tarudy, býgingi kýnge say kelmeytin 597 kó­­shening atyn ózgertudi, janadan salynghan 506 kóshege at qondy mindettegen bolatyn. Ob­­lystyq onomastikalyq komissiya mә­ji­lisining hattamalyq sheshimimen Shym­kent qa­­lasyndaghy otarshyldyq-totalitarlyq dә­uirden qalghan 200-den astam kóshe at­taryn layyqty ataularmen ózgertuge she­shim shygharghan edi. Alayda qalanyng týkpir-týk­pirinde qúzyrly organ qyzmetkerlerining ayaghy tiymegen jerler de barshylyq. Mә­selen, oblys ortalyghynda 112-oram bar. Múndaghy kóshelerding basym bóligi je­mis-jiydekting atyn iyelengen. Yablonevaya, Ore­hova, Abrikosova dep kete beredi. 20 jyl ótse de, qazaqylyqtyng iyisi jetpegen ai­maqqa endi qashan jeteri belgisiz. Odan bó­lek, qyzyl imperiyagha ayanbay enbek et­ken «kósemderdin» atauy da myzghymay túr. «Qazyghúrt» yqshamaudanymen qanat­tas jat­qan Karl Marks degen auyl bar. Ege­mendik alyp, el ensesi kóterilgenine 20 jyl­dan assa da, kommunizmdi ansap jýr­gender jeterlik. Qaladan Temirlangha shygha be­riste ornalasqan Kommunizm auy­lynyng aty zatyna say bolmay túr әzirge. Mún­day mysaldardy qalanyng týkpir-týk­pirinen tabugha bolady...

Oksana YSQAQOVA, Ontýstik Qazaqstan oblystyq onomastika komissiyasynyng hatshysy:

- Onomastika komissiyasynyng qú­ramynda 17 mýshe bar. Olardyng qata­ryna tarihshy, til mamany, jazushy men BAQ ókilderi kiredi. Túrghyndar, de­putattar tarapynan kelip týsken úsy­nys­tardy osy komissiya mýsheleri qa­raydy. Eldi mekenderge qayta atau beru mәselesinde sol әkimshilik aumaqtyq bir­lestikte túratyn túrghyndardyng 60 pa­y­yzdan astamy hattamagha qol qoyy ke­rek. Qayta atau beru kezinde qújat auystyru mәselesi qiyndyq tudyrady. Bizding komissiyadan kelip anyqtama alulary kerek. Bir atau berilgen son, ol 10 jylgha deyin auystyrylmaydy. «Soltýstik-Batys» yqshamaudanyn «As­tana» dep atasaq degen úsynys týsip ja­tyr. Biraq ondaghylar jer telimine mem­lekettik aktilerin alghanymen, túr­ghyn­dar sany jetinkiremeydi. Sol se­bep­ti olardyng tarapynan hattamagha qol qoyylghan úsynys týsui tiyis.

Avtor: Gýljan KÓShEROVA, Ontýstik Qazaqstan oblysy

«Alash ainasy» gazeti