«Múnayly el bola túra janarmay baghasy bizde nege qymbat?». Qarapayym júrt túrmaq, kózi ashyq degenning ózi jetesine jetip týsine bermeytin ózektining biri - osy. Týrli faktorlardy týrlendiretin ministrliktegilerding baghagha qatysty ústanymyna da júrtshylyq әbden kóndikken. Mәselen, jaqynda ghana benzinning shekti baghasy kóterildi. Endigi kýni halyq benzinmen birge ósetin basqa baghanyng әserin de әrtýrli boljap jatyr. Áriyne, bagha jetiskennen kóterilmeytini belgili. Degenmen benzin baghasynda qashanghy basqanyng jeteginde ketemiz? Búl da ózekti. Keshe mәjilismender aldynda Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigining tóraghasy Múrat Ospanov esep berip, baghagha qatysty mәseleni týsindirip beruge tyrysty.

«Múnayly el bola túra janarmay baghasy bizde nege qymbat?». Qarapayym júrt túrmaq, kózi ashyq degenning ózi jetesine jetip týsine bermeytin ózektining biri - osy. Týrli faktorlardy týrlendiretin ministrliktegilerding baghagha qatysty ústanymyna da júrtshylyq әbden kóndikken. Mәselen, jaqynda ghana benzinning shekti baghasy kóterildi. Endigi kýni halyq benzinmen birge ósetin basqa baghanyng әserin de әrtýrli boljap jatyr. Áriyne, bagha jetiskennen kóterilmeytini belgili. Degenmen benzin baghasynda qashanghy basqanyng jeteginde ketemiz? Búl da ózekti. Keshe mәjilismender aldynda Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigining tóraghasy Múrat Ospanov esep berip, baghagha qatysty mәseleni týsindirip beruge tyrysty.

Bagha demekshi, benzinning ay sayynghy ta­riyfin byltyrdan beri Múnay jәne gaz ministrligi shekti etip belgilep, naryqty bir tizginmen ústap baqqan bolatyn. Ótken aida ghana osynday «ústap túru» funksiyasyn miniys­tr­likten óz qolyna alghan Tabighy monopo­liya­lardy retteu agenttigi shekti baghany birden sharyq­tatyp tastady. Sodan ile-shala avia­kero­sinning jyryn aityp, «Eyr Astana» kom­paniyasy da әue biyletterining qúnyn arttyrdy. Benzin baghasyna «bopty» degen synay tanyt­qanday halyq qalaulylary búghan deyin esh ýn qatpaghan edi. Biraq әue biyletterining qym­bat­tauyna kelgende deputattar arasynda qatty sham­danghandar bolghan. Sóitip, úshaqtan týspeytinder qymbattaghan benzin baghasynan búryn, aspanda úshu baghasyna súrau jasaghan. Biz de sol jýrispen ketpey, halyqqa jaqynyraq benzin men azyq-týlik baghasynan bastayyq.

Mәjilismender aldynda atqarylghanyn aityp, aldaghysyn baghdarlap bolghan son, agenttikting janalau basshysy Múrat Ospanov (aghymdaghy jyldyng qantarynan bastap tóragha qyzmetinde-avt.) «deputattar ne deydi?» degendey keyipte túrghan edi. Ótken bir apta boyy halyqpen etene aralasyp kelgen qalaulylar aldyna túnghysh ret kelip otyrghan basshyny jasytpady. Basynan da sipaytynday qylyq tanytqan joq. «Biz keshe ghana ónirden oraldyq. Barlyghyn, onyng ishinde sharualardy alandatatyn basty mәsele - benzin hәm diyzelidik otyn baghasy. Nauqan sayyn baghany qúbyltu dәstýri biyl da oryn aldy. Janarmay baghasynyng ósui týsiniksiz?

Defisit boluy neden?» - deydi deputat Serikjan Qanaev. Janarmay baghasyna qatysty agenttik basshysy sharualardyng «qam jemeuine» jaghday jasalatynyn, Auyl sharuashylyghy men Múnay jәne gaz ministrligi tiyisti sharalardy qamtyghanyn aitady. Egin nauqanyna qatysatyndar ýshin bagha basqalargha qaraghanda arzanyraq bo­la­tynyn jetkizdi. Búl túrghydan esh qater joq. «Agenttik janar-jaghar­maydyng ýsh týrine shekti baghany belgi­leydi. Búlar: Aiy-80, Aiy-92-93 jәne diyzelidik otyn. Sәuir aiynyng 8-inde biz búghan baghany ortasha alghanda 5-6 payyzgha ósirip belgileu turaly búiryq shyghardyq. Búl búiryq Múnay jәne gaz ministrligimen, Ekonomikalyq damu jәne sauda ministrligimen birlesip sheshildi», - degendi aitqan agenttik basshysy Múrat Maghauiyaúly baghagha qatysty mәsele bir ózining qolyndaghy dýnie emes ekendigin anghartpaqshy bolghanday edi. Sosyn tóragha baghany baghyndyrudyng onay emes ekendigin, tipti ony kóteru formulasy da kýrdeli ekendigin sóz etip, búghan deputattardyng basyn auyrtqysy kelmegen synayyn da tanytty. Qysqasha qayyryp: «Múnday formulanyng negizgi bóligin Múnay jәne gaz ministrligi beretinin» de qosyp qoydy. «Áriyne, bagha qalyptastyrudaghy negizgi kórsetkish Brent múnayynyng әlemdik baghasyna baylauly. Sol negiz­ben saralasaq, qosymshalardy esker­sek, biz baghany qazirgiden de kóteruimizge bolatyn edi. Degenmen úsynylghan formulany saraptay kelip, biz keybir jaghdaydy rastamadyq, biraq baghany 5-6 payyzgha ósiruge tura keldi», - deydi Múrat Maghauiyaúly. Álbette, әlemdik baghanyng barreli 124 AQSh dollarynan asyp týskenin, sonyng saldarynan elding ishki naryghyndaghy bagha da óskenin búghan deyin múnay-gaz ministri Mynbaev aityp aqtalyp edi. Sóitsek, jahandyq ólshemdegi múnay baghasynyng ósui bizding budjetimizge jaghymdy bolghanymen, qarapayym halyqtyng kýnkórisine jaghymsyz sipatqa ie ekendigi taghy da naqtylana týsti. Taghy bir qyzyqty mysal bar: egerәki, әlemde múnay baghasy kýrt týsse, onda elding ishki naryghyndaghy bagha da qosa týsetinine kepil joq. Búny búghan deyin de bastan keshken edik. Janarmay baghasyna qatysty agenttik basshysyn aqtaytyn ekinshi dәleli tapshylyqqa kelip tireledi. Búl da búrynnan belgili dýniye. Qazaqstandaghy ainaldyrghan ýsh zauyt oktandy benzinmen ishki naryqty tolyq kólemde qamty almaydy. Sondyqtan da  deputattar aldynda joghary oktandy 92-93 markaly benzinning 30 payy­zynan astamy kórshiden import­talatynyn aitqan agenttik basshysy «eger biz búghan kóndikpesek, onda naghyz tapshylyqqa úrynamyz, sosyn әleumettik jaghdaydy da qyspaqqa týsiruimiz mýmkin» degendi algha tartty.

Degenmen agenttik basshysy Múrat Ospanov birtýrli derekti menzeydi. Mәselen, onyng sózine sensek, nan, makaron ónimderi sekildi jappay azyq-týlik baghasyna qatysty problemada janar-jagharmaydyng da, elektr ener­giyasy baghasynyng da әseri sonshalyqty emes kórinedi. «Men de dýkenge baramyn, baghanyng óskenin men de sezinemin. Búghan deyin ónirde júmys istegen edim, Astanada basqagha qaraghanda bagha sәl bolsa da joghary eken. Jalpy aitarym, janarmay baghasy men elektr energiyasynyng azyq-týlikke әserin zerttegenbiz», - degen Múrat Maghauiyaúly nannyng ózindik qúnyna qatysty ózi shygharghan esep-qisabyn saralap tastady. Týsingenimizshe aitsaq, nan óndirisindegi elektr energiyasynyng ýlesi bar bolghany 6 payyzdy ghana qúraydy. Sondyqtan da eger elektr energiyasynyng baghasy 10 payyzgha ósse, onda búl nan ónimining qúnyna tek 1 payyzgha ghana әser ete alady eken. Endeshe, agenttik basshysynyng esebine salsaq, elektr energiyasynyng baghasyn 10 payyzgha arttyru nan baghasyn birden sharyqtatyp jiberuge eshqanday da alghyshart bolyp tabylmaydy. «Áriyne, birqatar kәsipkerler paydakýnemdikke baryp jatyr. Elektr energiyasynyng әserine salyp, nandy da 10 payyzgha kóteru kerektigin aitady. Múny qúptamaymyz», - deydi ol. Degenmen múnday saralaugha Rauan Shaekin myrza shýilikti. «Az ýles alady degen әngime emes. Áriyne, janarmay azghantay, elektr energiyasy sәl-pәl alsyn, «Ispat Karmet» óndiretin bólshekterding ýlesi de az oryn alsyn. Sóitip, solardyng bәri jinalyp kelse ózindik qún 50 payyzgha ketpey me? Búlay ketuge bola ma? Endeshe, úsynys beriniz!» - dep kesip aitty Shaekin myrza.

Endigi kezek, deputattardyng basym bóligin әbigerge salghan aviabiylet qúnynyng ósuine kelsek, búnda da ózindik sebepti onay tabugha bolady. «5 sәuirden bastap «Air Astana» kompaniyasy baghany 16 payyzgha kóterdi. Oghan sebep - aviakerosin baghasy 65 mynnan 185 myngha deyin ósti. Biz әue kompaniyasynyng eskert­pesindegi olardyng barlyq shyghyndaryn qarastyrdyq. Sosyn óz pozisiyamyzdy úsyndyq. Sondyqtan da saralay kele, aldaghy uaqytta aviaotyn alymyn zang jýzinde jalpy shyghynnan alyp tastaudy qarastyryp otyrmyz», - deydi agenttik basshysy Múrat Ospanov. Alayda deputattar búnymen toq­tamady, ishki reystegi «Air Astana» biyleti «әkesining qúnyn» súraytynyn da aitysty. Mysaly, Oliga Kikolenko ýshin Qostanaydan Astana baghytyna úshu baghasy Mәskeuge úshu baghasynan da qymbat eken. Ne isteu kerek? «Súiyq otyn baghasy ózgerse, ol arzandasa, sosyn óndeu kólemin arttyrsa, baghany tómendetudi qarastyrugha bolatynyn aitqym keledi», - dep qútyldy agenttik basshysy.

Ýnemdegen útady

Deputattar súhbat barysynda agenttik tóraghasynan kommunaldyq tarifterge qatysty mәseleni de súraghan. Múrat Maghauiyaúly tarifke qatysty basty qaghidatty berik ústandy. Búl qaghidat «ýnemdegen útady» degenge sayady. Ýnemshildikti qúptaytyn saralanghan tarifting búghan deyin eki dengeyi engizilse, qazir ýshinshi dengeyi de jýzege asa bastaghan. «Tarifterding negizsiz ósuine jol berilmeydi.Sonymen qatar inflyasiyanyng kýrt ósuin boldyrmau ýshin biz saralanghan tarifti engizip edik. Sonyng eki jyldyq nәtiyjesi jaman emes. Biz múny terendetudi kózdep otyrmyz. Ayta keteyin, 1 sәuirden bastap halyqtyng az qor­ghal­ghan sanatyna qatysty ýshinshi dengeydi engizip otyrmyz. Kim ýnemdemese, sol kóp tóleydi, ýnemdegen útady», - deydi agenttik tóraghasy Múrat Ospanov.

Avtor: Qanat QAZY, Astana

«Alash ainasy» gazeti