Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng úrpaq­tarynyng taghdyry turaly kóp dýnie jazugha bolady. Olardyng ishki jan-dýniyesine, ómir joldaryna ýnilsek, әrqaysy­synyng erekshe daryn iyesi bolghandyghyn kóremiz. Shәkәrimning balalary da әkelerining tegin adam emestigin jaqsy týsingen. Sol sebepti Shәkәrim múrasyn nasihattap, kózining qarashyghynday saq­tap, keler úrpaqqa jetkizushi de aqynnyng úrpaqtary bolyp tabylady. Abay mektebining ýlgi­sin alghan Shәkәrimning balalary Ahat, Ziyat, Qabyshty bylay qoyghanda, on alty-on jeti jasta­ghy qyzy Gýllar әke múrasyna airyqsha adaldyq tanytqan. Býgingi әngime aqynnyng eng ken­jesi Gýllar Shәkәrimqyzy haqynda.

Gýllardyn, shyn aty - Gýlnәr. Gýl­lar 1914-1970 jyldar aralyghynda ómir sýrgen. Onyng bizge jetken óleni­ning bireui - әkesi ólgendegi joqtau. Osy bir ólennen ghana Gýllardyng da­ryn­dylyghy anyq kórinedi.
Kim biledi, sol zobalang zaman kelmese Gýllardyng tuma talanty, aqyndyghy ashylyp, qazaq ónerine, poeziyasyna ózindik zor ýlesin qosar ma edi?! Degenmen de әkesine arnalghan úzaq tolghau ólenimen-aq Gýllar Shәkәrimqyzy ózin­­dik qoltanbasyn qaldyryp ketti. Daryndy, qazaqtyng qaysar qyzy retin­de de ol әkesining beynesin ólen­men órnektep, sol zúlmat zamannyng ke­sapatyn jazyp, naqty derek pen mәli­met­ti «Ákesi ólgendegi joqtau» ólenin­de terennen tolghaydy. Onyng әkesi turaly tolghauynan әkesining ja­zyq­syz ólimi men balalarynyng zú­lymdyqqa, әdiletsizdikke tap kelgen­digi jayly jazghan janayqayynyng kuәsi bolasyz.
Gýllar - Shәkәrimning ekinshi әieli Ayghanshadan tughan kenje qyzy. Shә­kәrim Gýllardy «Sarqynshaq kenjem Gýllarym» dep erkeletken.
Gýllar boyynda aqyndyghy bar, ót­kir, tik minezdi, jaqsy kórgen. Ónerli, birbetkey jan bolghan. Gýllardy әkesi ólgennen keyin Shynghystau jerindegi lagerige qamap, qatty qinap jauap ala­­dy. Gýllarmen birge Shәkәrimúly Qa­­bysh, Abaydyng Kýlbadan degen qyzy, t.b. qamalady. Sonshama zorlyq-zom­bylyqqa shyday almay Gýllar ólmekshi bolady. Ol jayynda ózi bylay deydi:
Arymdy joyyp bere almay,
Qorlyqqa salghan kóne almay,
U ishtim әkem ólgeli,
Biraq ta qaldym óle almay.
Gýllar azaptan әzer qútylyp, qa­shyp, jasyryn týrde Almaty jaqqa ketedi. 1970 jyly Almaty oblysynda qaytys bolady. Shәkәrimning «Sarqyn­shaghym, kenjem, Gýllarym» dep jaqsy kórgen qyz balasyn zúlmat zaman osylay qinaltyp, boyyndaghy aqyndyghyn túmshalap, qorqytyp, basyp-janshyghan edi. Nebәri on jeti jastaghy búrymy beline týsken, tal shybyqtay qyzdyng taghdyryna zúlymdyq oiran salghan edi. Gýllardyng ózi bylay deydi:
On jeti tolar jasymda,
Ayyqpay kózden jasym da, - dep ózining qayghyly jayy turaly derek be­redi.
Gýllardyng balasy Fatih sheshesi jay­ly mynanday estelik aitady: «Me­ning anamda da minez bolghan. Jasynda óte erke, tik minezdi, aitqanynan qaytpaytyn ójet bolypty. Ómir boyy osy qaysar minezinen tanbaghan ol, eshqanday maqtaudy sýimeytin». Shә­kәrimning tikeley tәrbiyesin kórgen, onyng halyq ýshin jaralghan airyqsha jan ekendigin, shygharmashylyghynyng manyzdylyghyn týsingen Gýllar bylay dep tolghaydy:
Sarghayyp oidan azypsyn,
Qazaqtyng minin qazypsyn,
Ar jýgin auyr arqalap,
Keleshek ýshin jazypsyn.
Azapty lageride Gýllar әkesining ólimin esty salyp, eshkimnen qoryqpay osy úzaq tolghau, joqtauyn aitady.
«Arymdy joyyp bere almay» degen jas qyzdyng janayqayynan әkesi Shә­kәrimning «Ar ilimin» boyyna tútyp, sol ýshin tabandylyq kórsetkeni ómir shyn­dyghy bolyp kórinip túr. Gýllar «Ar jýgin auyr arqalap» degen óleng joldary arqyly әkesining shyghar­ma­shylyq missiyasynyng mazmúnyn ashady. «Haqiqat ar jolynda» jýrgen Shәkәrimning zamananyng qiyn qúr­sauynda túrsa da adaldyqtyng aq jolynan auytqymay osy joldyng barlyq auyrtpalyghyn tartqanyn Gýllar zor tolghanyspen jyrlaydy.
Gýllar Shәkәrimqyzy keyin qa­ra­­payym tirshilik keshti. Kenes ókimeti­ning repressiya mashinasy onyng daryndy talantyn túmshalap, taghdyryn tap­tap ótti. Alayda Gýllar qazaq qyzy­­­na tәn qaysarlyqpen әkesining zor múrasyn qúrmettey bildi, әke ósiyetine adal boldy. Qazaq halqyna әkesining qasiyetti oilarynyng tereng taghdyrlyq manyzyn bir ólenimen ghana aityp ketti.

Saltanat IZTILEUOVA,
QazÚPU-dyng Abaytanu
ghylymiy-zertteu
ortalyghynyng jetekshi ghylymiy
qyzmetkeri, filologiya ghylymdarynyng doktory