Senbi, 5 Sәuir 2025
Janalyqtar 2691 0 pikir 18 Sәuir, 2012 saghat 09:21

Memlekettik rәmizdi qorlaghandar qatang jazalanuy kerek

ASTANA. 18 sәuir. QazAqparat - Qylmystyq kodekstegi memlekettik rәmizderdi qorlaghany ýshin qarastyrylghan jauapkershilikti qatandatu kerek.

Býgin Mәjilis Tóraghasy Núrlan Nyghmatulinning jetekshiligimen ótken palatanyng jalpy otyrysynda Ýkimet basshysynyn, Memlekettik hatshynyn, Bas prokurordyng atyna saual joldaghan deputat Baqytbek Smaghúl osy mәseleni kóterdi.

«Memleketimizge degen mahabbatymyz ben maqtanyshymyz memlekettik rәsimden bastalady», - degen deputat ótken aptada BAQ-ta eldigimizding nyshany men tәuelsizdigimizding atributy bolyp otyrghan Memlekettik Tudyng qorlanuyna baylanysty aqparat bolghanyn atap ótti. «Almaty oblysynyng әkimshilik ortalyghy Taldyqorghan qalasyndaghy oblystyq әkimdik janynda Tuymyzdan sýiretpe qap jasasa, Atyrau oblysy Atyrau qalasyndaghy oblystyq prokuratura janynda qoqysty jinap jatqan top Memlekettik Tuymyzdy qap retinde qoldanghan. Osynyng bәrine kuәger bola otyryp, beysharalyghymyzgha namysym keldi. Onyng aldynda kóp maqtanghan Aziyada jarysynda jankýierlerimizding Tudy taban asty etip qorlaghanyn respublika boyynsha mәsele etip kóterdik. Qostanaydaghy jarysta, Kuәittegi halyqaralyq jarystaghy marapattauda Ánúrannyng auysqany taghy bar. Ánúrandy qoyyp Memlekettik Tudy talaq etp otyrghanymyz ba. Týrki әlemining tu tikken mekeni dep maqtanghan eldigimiz osy ma? Búl bizding jauapsyzdyghymyz ba, әlde sauatsyzdyghymyz ba?», - deydi B. Smaghúl.

ASTANA. 18 sәuir. QazAqparat - Qylmystyq kodekstegi memlekettik rәmizderdi qorlaghany ýshin qarastyrylghan jauapkershilikti qatandatu kerek.

Býgin Mәjilis Tóraghasy Núrlan Nyghmatulinning jetekshiligimen ótken palatanyng jalpy otyrysynda Ýkimet basshysynyn, Memlekettik hatshynyn, Bas prokurordyng atyna saual joldaghan deputat Baqytbek Smaghúl osy mәseleni kóterdi.

«Memleketimizge degen mahabbatymyz ben maqtanyshymyz memlekettik rәsimden bastalady», - degen deputat ótken aptada BAQ-ta eldigimizding nyshany men tәuelsizdigimizding atributy bolyp otyrghan Memlekettik Tudyng qorlanuyna baylanysty aqparat bolghanyn atap ótti. «Almaty oblysynyng әkimshilik ortalyghy Taldyqorghan qalasyndaghy oblystyq әkimdik janynda Tuymyzdan sýiretpe qap jasasa, Atyrau oblysy Atyrau qalasyndaghy oblystyq prokuratura janynda qoqysty jinap jatqan top Memlekettik Tuymyzdy qap retinde qoldanghan. Osynyng bәrine kuәger bola otyryp, beysharalyghymyzgha namysym keldi. Onyng aldynda kóp maqtanghan Aziyada jarysynda jankýierlerimizding Tudy taban asty etip qorlaghanyn respublika boyynsha mәsele etip kóterdik. Qostanaydaghy jarysta, Kuәittegi halyqaralyq jarystaghy marapattauda Ánúrannyng auysqany taghy bar. Ánúrandy qoyyp Memlekettik Tudy talaq etp otyrghanymyz ba. Týrki әlemining tu tikken mekeni dep maqtanghan eldigimiz osy ma? Búl bizding jauapsyzdyghymyz ba, әlde sauatsyzdyghymyz ba?», - deydi B. Smaghúl.

Deputattyng aituynsha, Qylmystyq kodeksting  317 babynda Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik Tuyn, Eltanbasyn, Ánúranyn qorlau 200 ailyq eseptik kórsetkish pen 1000 AEK deyingi mólsherde aiyppúl salugha ne 1 jylgha deyingi merzimde bas bostandyghynan aiyrugha jazalanady delingen. «Búl kýlkili mәsele. Sondyqtan 2013 jylgha qaray Qylmystyq kodeksti janartu ýrdisinde eng birinshi kezekte әlgi 317 baptaghy qylmystyq jauapkershilikti qatandatuymyz kerek», - dedi B. Smaghúl.

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Qayrauly qara semser

Esbolat Aydabosyn 1501
46 - sóz

Tilendiyev nege Tarazidyng qúlaghyn qyrshyp aldy?

Tóreghaly Tәshenov 4118
Anyq-qanyghy

Europagha Resey aumaghynsyz shyghu joly

Ashat Qasenghaly 4222
46 - sóz

Bizge beymәlim Baraq han

Jambyl Artyqbaev 3121