Jýregimning týbine tereng boyla,

Men bir júmbaq adammyn, ony da oila.

Soqtyqpaly, soqpaqsyz jerde óstim,

Mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma - dep artyna óshpestey izin qaldyrghan Abay múrasyn tanushylardyn  alghashqy tyndaushylarynyng kuәlik alu saltanatyna Astana qalasynyng júrtshylyghy jinaldy.

Úly aqynnyng múrasyn zerttep, tanyp, bilu maqsatynda jogharghy oqu oryndarynda alghash ret arnauly pәn retinde Qazaq ÚU-degi qazaq әdebiyeti kafedrasynda 1942-43 oqu jyldarynda M.Áuezovtyng úiymdastyruymen Abaydyng әdeby múrasyn úzaq jyldar boyy zertteu bastalghan bolatyn. Abaydyng shygharmashylyq baylanysy, jana jazba әdebiyetining kóshbasshylyq qalyptasu joly batys jәne shyghys әdebiyetining әleumettik aghartushylyq patriottyq iydeyalaryn býgingi jas úrpaqtyng boyyna siniru maqsatynda Astana qalasynda Qazaqstan-Resey uniyversiyteti janynan «Abaytanu» ghylymiy-tanymdyq ortalyghy ashylghan bolatyn.

Bir jyldan endi ghana asqan búl ortalyqta Abay shygharmashylyghy men Abaydyng aqyndyq ainalasy, Abay jinaghan múralar men qazaq etnografiyasyn salystyra zerttep, oqu oryndarynyng negizgi baghdarlamasyn týzu maqsatynda birshama ghylymy júmystar jýrgizdi.

Jýregimning týbine tereng boyla,

Men bir júmbaq adammyn, ony da oila.

Soqtyqpaly, soqpaqsyz jerde óstim,

Mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma - dep artyna óshpestey izin qaldyrghan Abay múrasyn tanushylardyn  alghashqy tyndaushylarynyng kuәlik alu saltanatyna Astana qalasynyng júrtshylyghy jinaldy.

Úly aqynnyng múrasyn zerttep, tanyp, bilu maqsatynda jogharghy oqu oryndarynda alghash ret arnauly pәn retinde Qazaq ÚU-degi qazaq әdebiyeti kafedrasynda 1942-43 oqu jyldarynda M.Áuezovtyng úiymdastyruymen Abaydyng әdeby múrasyn úzaq jyldar boyy zertteu bastalghan bolatyn. Abaydyng shygharmashylyq baylanysy, jana jazba әdebiyetining kóshbasshylyq qalyptasu joly batys jәne shyghys әdebiyetining әleumettik aghartushylyq patriottyq iydeyalaryn býgingi jas úrpaqtyng boyyna siniru maqsatynda Astana qalasynda Qazaqstan-Resey uniyversiyteti janynan «Abaytanu» ghylymiy-tanymdyq ortalyghy ashylghan bolatyn.

Bir jyldan endi ghana asqan búl ortalyqta Abay shygharmashylyghy men Abaydyng aqyndyq ainalasy, Abay jinaghan múralar men qazaq etnografiyasyn salystyra zerttep, oqu oryndarynyng negizgi baghdarlamasyn týzu maqsatynda birshama ghylymy júmystar jýrgizdi.

Sonyng nәtiyjesinde Astana qalasyndaghy oqu oryndarynyng basshylarynyng súranysy boyynsha ýstimizdegi jyldyng nauryz aiynan bastap 36 saghatqa negizdelgen «Abaytanu» kursy jýrgizile bastady.Arnayy kursqa Astana qalasyndaghy  №30,18,34,51,25,43 orta mektepting qazaq tili men әdebiyeti pәnining mamandary men kolledjderding ústazdary qosymsha bilim aldy. Aptasyna ýsh ret ótkizilgen sabaq barysynda M.Áuezovtyng 70 jyl búrynghy kurstyq baghdarlamasyn qayta jandandyryp, Abaydyng ómiri, shygharmashylyghy, zertteluine baylanysty taqyryptar  qamtyldy. Abaytanushy ghalymdardyng qatysuymen Abaytanushylardyng alghashqy tyndaushylary osy saltanatty sәtte qoldaryna arnayy kuәlikterin aldy.70 jyldan keyin qaytalanyp otyrghan Abaytanudyng alghashqy kursyn ayaqtau saltanatyna Abaytanudyng bilgiri - Mekemtas Myrzahmetovtyng ózi qatysyp, tyndaushylargha kuәlik tapsyrdy. Astanadaghy «Abaytanu» ghylymiy-tanymdyq ortalyqqa eki tomdyq «Abaytanu» shygharmalar jinaghyn, Mektep oqushylaryna arnalghan qalammen sóileytin audio oqu qúralyn syilady. «Abay toyy» jinaghynyng avtory, belgili qogham qayratkeri - Súltan Orazalin saltanatty sharagha qatysyp, Úlylar jýrgen izden alghan ónegesin kóz kórgen tarihy oqighalardan syr tartty. Biregey ortalyqqa «Abay qazaqtyng úly biyi» atty derekti filimi men «Teledidar óneri» atty enbegin tartu etti. Abaytanudyng ashyluyna múryndyq bolyp, býgingidey dengeyge kótergen Qazaqstan-Resey uniyversiytetining basshylary - Zeynolla Moldahmetúly Moldahmetov pen Ábdighaly Rejepúly Jandyghúlovqa Astana qalasynyng júrtshylyghy men kelgen qonaqtar dәn rizashylyghyn bildirdi.

Merekelik keshti «Abaytanu» ghylymiy-tanymdyq ortalyghynyng diyrektory, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi, aqyn - Almahan Múhametqaliqyzy jýrgizip otyrdy. Abaytanudyng arnauly kursyna dәris oqyghan ghalymdar - Filologiya ghylymdarynyng doktory, Abaytanushy - Serik Negimov, Abaytanushy, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty - Asan Qayyrbekúly Omarov, Qazaq Últtyq óner akademiyasynyng oqytushysy - Teliman Tilegenúly Núrkenov qatysyp, qatysushylarmen oy bólisti.

Abay biyigi - últ biyigi, Abay tanymy -últ tanymy, Abay taghlymy - últ taghlymy deytin bolsaq Abaytanudan bizder alar tәlim kóp. Abay tughan ólkeni Úlylyr tughan ólke dep tanyp, Úlylar jýrgen izben jýrgen, Úly topyraqtan nәr alghan belgili qogham qayratkerimen birge «Abaytanu» ghylymiy-tanymdyq ortalyghynda ekskursiyagha qatysyp, suretke týsken qala júrtshylyghy rizashylyqpen  attanysty.

Qazaqstan -Resey uniyversiyteti,

diyrektordyng tәrbie isi jónindegi orynbasary -

Quantay Qarsybayúly Batanov

Astana qalasy.

«Abay-aqparat»