Búlay demeske lajyng joq. Kózapara qiyanatqa jaqyn túrar jastar kóp. Kópke topyraq shashpayyq, jastar dep  bóle jarmayyq desek te, qoghamnyng damu auany osyny әigilep túr. Býginimiz ertenimizding jalghasy desek, keyingi jastargha qarap ertenimiz búlynghyrlau ma degen kýdik úyalaydy. Búryn qúlyn qyrda, qúndyz suda deytindey, bәri ózining oryn-jýiesimen órbiytin. Qazir qúndylyqtar auysty. Jasyng ózin jaspyn dep sezinbeydi. Ýlkenge qúrmetin Araldyng qúrdym suynday azaytqany qashan. Almatydaghy bir jamaghayyn alatopan toqsanynshy jyldardy megzep aitushy edi: «Kýzding qazan-qarasha ailarynda keshke qaray ýiden shyghudan qalamyz. Auyldan kelgen studentter «selhozka»-auylsharuashylyq júmysynan keyin Karib tenizining qaraqshylarynday kiyim tonaugha shyghady. Auyldaghy júmyssyzdyqtan, ashqúrsaq jastardyng iyqqa súghar júqanaqty jaghasy býtin kiyimi bolmaydy-aq. Sol olqyny qalalyqtardan alghysy keledi» -dep. Sol kep, biteu jara asqynyp baryp jarylghan synayly.

Búlay demeske lajyng joq. Kózapara qiyanatqa jaqyn túrar jastar kóp. Kópke topyraq shashpayyq, jastar dep  bóle jarmayyq desek te, qoghamnyng damu auany osyny әigilep túr. Býginimiz ertenimizding jalghasy desek, keyingi jastargha qarap ertenimiz búlynghyrlau ma degen kýdik úyalaydy. Búryn qúlyn qyrda, qúndyz suda deytindey, bәri ózining oryn-jýiesimen órbiytin. Qazir qúndylyqtar auysty. Jasyng ózin jaspyn dep sezinbeydi. Ýlkenge qúrmetin Araldyng qúrdym suynday azaytqany qashan. Almatydaghy bir jamaghayyn alatopan toqsanynshy jyldardy megzep aitushy edi: «Kýzding qazan-qarasha ailarynda keshke qaray ýiden shyghudan qalamyz. Auyldan kelgen studentter «selhozka»-auylsharuashylyq júmysynan keyin Karib tenizining qaraqshylarynday kiyim tonaugha shyghady. Auyldaghy júmyssyzdyqtan, ashqúrsaq jastardyng iyqqa súghar júqanaqty jaghasy býtin kiyimi bolmaydy-aq. Sol olqyny qalalyqtardan alghysy keledi» -dep. Sol kep, biteu jara asqynyp baryp jarylghan synayly.

Symday tartylyp jýrer keyingi buynnyng kóp jerde ese jiberip, bekzattyq qalpyn joghaltuyn qoghamdaghy aqaulyqtardan izdegen jón shyghar. Búryn besikten beli shyqpay jatyp balany oktyabryat qataryna, odan pioner, komsomol úiymdaryna tartar edi. Ózinshe oilatpay, úzyn arqan, keng túsauda ústady dep uәj aitsaq ta, adamdyq, adaldyq, izgilik, meyrimdilik sekildi perishte sezimderdi úyalatar edi, qogham, orta, otan aldyndaghy jauaptylyq úghymdaryn sezindirer edi. Sol aralyq kenistik bos túr. Tәrbiyening bәrin mektepte múghalim bop jýrgen qarshaday qyzdargha telip qoydy. Olardyng tәrbiyesinen góri, «kóshening tәrbiyesi», úiymdasqan qylmystyng yqpaly basymyraq. On-solyn tanyp ýlgermese de, kompiuter tilin jetik biletin bilimdi, daryndy jastardy kriminaldyq qúrylymdar «tipten alaqay» dep óz qataryna qosyp alu tәjiriybege ainaldy. Búl - tәrbiyelik salada ketken aqaulyq. Juannyng jinishkerer, jinishkening ýziler túsy. «Balandy ózing týzet, ózing týzetpeseng ómir týzetedi» dep jaybaraqat jýrip alar zaman emes. Múnyng ózi kýndelikti ómirde, baspasóz betinde jii aitylyp, tipti aita-ayta әbden jauyr tartqan qarapayym taqyryp bolghanmen, astarynda týiening qomynday auyr zil bar. Qogham baghytyna saraptama jasaytyn ghalymdar býgingi kýni halqymyzdyng sanasynda qauipke qarsy túru sezimi, alaman dәuirding almaghayyp qiyndyqtaryna oray qayta qalyptasu ýderisi, últtyq ruhtyng janaru kezeni bastalyp ketti dep auyz toltyryp qanshama aitsa da, búl kezen, shyntuaytyna kelgende, kerisinshe, últymyzdyng birshama bóligining ózining ruhany qaynaryna nemqúraydy qaraytyndardyng qarasy kóbeygen tús degimiz keledi.

Qazirgi qazaq jastary astyndaghy atyn alty ay izdeytin keshegi anqau qazaqtyng balasy emes, zan, qúndylyq ataulyny ózine qaray iykemdey búryp, ónin teris ainaldyryp, ózimdiki - ózekte, kisiniki - kezekte deytinder. Zamanyng týlki bolsa, tazy bop shaldyng keri. «Kól shayqalsa, kóbigi betine shyghady, el shayqalsa, tentegi betine shyghadynyn» aighaghy búl. Toyymsyzdyq nәpsi tudyryp, nәpsi imannan aiyrghan kez. Kelissiz de kelensiz qaghidattardy berik ústanatyndardy qazir jasaghan qylmys týrine qarap-aq anyq bayqaugha bolatynday. Solardyng bir parasyna toqtalyp ótelik.

Bankomat tóniregindegi alayaqtyq

Arnauly tehnikalyq qúraldar arqyly bankomattan plastikalyq kartochkanyng múqyl mәlimetterin alugha bolady eken. Ol ýshin bankomattyng klaviaturasyna aldyn ala arnayy «japsyrulardy» jelimdep qoyady da, kartochka iyesi tiyisti púlyn alyp jatqanynda, alayaq quyng klavishtegi qay sandy basqanyn bilip ala qoyady. Kartochkanyng iyesi esh kedergisiz aqshasyn ala bersin meyli, qoldan jasalghan klaviatura әr sanmen birge PIYN-kodty da esine saqtap qalady. Odan keyin onay oljagha mýmkindik mol...

Internet-dýkenderdegi alayaqtyq

Ýlken qala, megapolusterde auqattylardyng internetti paydalanyp, qalaghan tauaryn satyp aluy әbden jolgha qoyylghan. Áytse de alar zattyng aqysy tólense de, tauardyng joghalyp ketetinin jii kezdestirip qalyp jýrmiz. Endeshe tauardy internet arqyly satyp aluda jasalatyn alayaqtyqtan qalay qorghanghan lәzim? Sóz joq, satyp alatyn zattyng sapasynyng qanshalyqty ekenin kózben kórmegen song bile almaysyn, sene almaysyn. Búndayda ónim baghasynyng óz narqynan tym arzandyghy, satushynyng naqty meken-jayy nemese telefonynyng bolmauy kýdik tudyruy tiyis, sondyqtan eng aldymen dýken turaly mәlimetter jinap, tólemdi sodan song jasaghan qayyl. Satushygha telefon soghyp, tauardyng ózinizge búrynnan belgili erekshelikterin súrap bayqap kóriniz. Jauabynda naqtylyq bolmay, ne ózinizge jaqsy belgili erekshelikterdi dúrys kórsetpese, tauardy aludan ýzildi-kesildi bas tartqan jón. Búl jaghdayda tauardy kurierlik qyzmetti paydalanu arqyly ýige aldyryp, zatty kórip baryp, aqysyn tólegen abzal deydi biletinder.

Bankilik kartamen tóleu barysyndaghy alayaqtyq

Bankilik tólem kartasyndaghy qúpiya mәlimetterdi aludyng týrli joldary bar. Solardyng ishinde eng bir keng taraghan týri - alayaqtardyng dýkennin, qonaq ýi-otelidin, meyramhananyn, ózge de sauda ortalyqtarynyn, oiyn-sauyq oryndarynyng qyzmetshilerimen aldyn ala kelisip alyp qylmystyq әreketke baratyndyghy. Múnday oryndarda plastikalyq kartalar arqyly kóptegen transaksiyalar jýrgiziledi, sonyng barysynda býkil mәlimetter kompiuterlik bazada nemese slipterde (tauardyng satyp alynghandyghyn aighaqtaytyn qaghazdyq qújat) saqtalyp qalady. Álgindegi aldyn ala kelisim boyynsha jinalghan karta rekvizitterining mәlimetteri belgili bir aqygha kriminaldyq qúrylymdargha tapsyrylady. Arghy jaghy belgili...

...Endi birde skiming dep atalatyn kelissiz-kelensiz әrket jasalady. Búl - tólem kartasyn arnauly qúrylghy (skiymer) arqyly ótkizip, magnit jolaghynda saqtalatyn qúpiyalardy oqugha mýmkindik alu joly. Osylaysha alayaqtar tólem kartasynyng naqty kóshirmesin ózderine týsirip alady. Oghan qajetti somany kórsetip, qolyn qoyady da, al tauar aqysyn tóleudi kartanyng iyesine qaldyrady, yaky keregin alghan útylmaydy, shelekting týbin jalaghan tútylady.

Endigi bir aila-amaldyng biri - kriminaldyq toptardyng ózderine tiyisti tól dýkenderin paydalanatyny. Ádette múnday dýkenning iyesi atalmysh toptan emes, kók atty kóldeneng bireu. Jyryndy qu Ostap Benderden qalghan dәstýr. Múnday sauda nýkteleri qarapayym maqsatty ghana kózdeydi - tútynushylardyng plastikalyq kartalarynan mәlimetterdi meylinshe kóbirek jinap alu. Alayaqtar ol ýshin internet-sayttardy qoldanady. Búl sayttyng qyzmetin bir ghana ret paydalanghan adam (mәselen bir zat satyp aldyng nemese beynerolik jazyp aldyng delik) sol saytty ýnemi paydalanushy bolyp shygha keledi, ay sayyn osy saytqa aqy tóleytin bolady. Al ony tólemey kór, kriminaldyq toptarda әkendi tanytatyndar әzireyilder barshylyq. «Erkinen aiyrylghan tiridey óledi» degen sóz osydan tughan-au, sirә...

Qarapayym qatardaghy halyqqa aldaghygha ýmitpen qarau ghana qaldy. Bala jyghyludy jýgiruden ýirenedi deytindey, biylik jastar tәrbiyesine de airyqsha kónil bólip, iygilikti isti qolgha alar bir kýni. Tek kesh bolyp qalmasyn. Batqan kýnge ókingenshe, atar tandy kýt demey me qazaq. Biz de kýttik.

«Abay-aqparat»