Shiykizatqa degen shiyki kózqarasty ózgertu qajet...
Osydan túp-tura eki jyl búryn elimizde Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasy shenberinde «Posh-Taraz» fabrikasy ashylghanda «endi jýn órtemeytin boldyq, auyl-aymaqtarda tau-tau bolyp órtelip jatqan jýn men teri kәdege jaraytyn boldy» dep ýmittengenimiz ras. Negizinen, atalmysh fabrikanyng kәsipkerlik jәne ónerkәsip basqarmasynyng aqparaty boyynsha, fabrika sehtary óz bazasynda tops óndiru jobasyn úiymdastyruy tiyis. Jobany iske asyru qúny - 1,1 mlrd tenge. Óndiristing quattylyghy jylyna 873,6 tonna tops óndiru bolatyn.
Qún esebinde búl - 838,7 mln tenge. Fabrika bazasynda 100-ge juyq jana júmys orny ashylghan.
Jalpy, tops - búl óndiriste taralghan jәne júqa iyirilgen shúgha jip, jartylay dayyndalghan jýn iyiru óndirisining ónimi. Top óndirudegi shiykizat qoydyng juylmaghan jýni bolyp tabylady. Áttegen-ayy, býginde osy tops shygharugha shiykizatqa zәrulik tuyndap otyr. Osydan baryp jogharyda atalghan fabrikanyng ónim shygharu quattylyghy da kýrt tómendegen.
Osydan túp-tura eki jyl búryn elimizde Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasy shenberinde «Posh-Taraz» fabrikasy ashylghanda «endi jýn órtemeytin boldyq, auyl-aymaqtarda tau-tau bolyp órtelip jatqan jýn men teri kәdege jaraytyn boldy» dep ýmittengenimiz ras. Negizinen, atalmysh fabrikanyng kәsipkerlik jәne ónerkәsip basqarmasynyng aqparaty boyynsha, fabrika sehtary óz bazasynda tops óndiru jobasyn úiymdastyruy tiyis. Jobany iske asyru qúny - 1,1 mlrd tenge. Óndiristing quattylyghy jylyna 873,6 tonna tops óndiru bolatyn.
Qún esebinde búl - 838,7 mln tenge. Fabrika bazasynda 100-ge juyq jana júmys orny ashylghan.
Jalpy, tops - búl óndiriste taralghan jәne júqa iyirilgen shúgha jip, jartylay dayyndalghan jýn iyiru óndirisining ónimi. Top óndirudegi shiykizat qoydyng juylmaghan jýni bolyp tabylady. Áttegen-ayy, býginde osy tops shygharugha shiykizatqa zәrulik tuyndap otyr. Osydan baryp jogharyda atalghan fabrikanyng ónim shygharu quattylyghy da kýrt tómendegen.
Jalpy, bayybyna ýnilsek, songhy 10 jylda elimizde qoy jýnining óndirisi ýsh esege tómendegen. Ásirese biyazy jýn óndirisi toqyrap qaldy. Onyng óndirisi ýsh jylda segiz esege kemigen. Mamandardyng payymdauynsha, elimizde bar biyazy jýn tek eksportqa ghana ketip jatyr. Múnyng basty sebebi - bir kezde júmys istep túrghan kóptegen jýndi alghashqy óndeu fabriykasynyng (POSh) jabyluy. Búghan qosa eldegi mal basynyng kýrt tómendeui de búl salanyng damuyna keri yqpal etude.
Búl rette auyl sharuashylyghy ghylymynyng doktory, professor Aman ShOTAEV:
- Negizinde, elde jenil ónerkәsip salasy damuy ýshin, aldymen, onyng shiyki ónimi molaiyy kerek. Mysaly, jenil ónerkәsipke birden-bir qajetti sala - qoy sharuashylyghy joghary dengeyde órkendeui ýshin kez kelgen elding qoydy úryqtandyru, azyqtandyru jәne tehnologiyalyq qabileti myghym boluy qajet. Osy ýsh týiin bir-birimen bite qaynasyp jatqan kezde ghana búl sala ýnemi óz biyiginde túrady. Ókinishke qaray, bizding elimizde atalmysh sharuashylyqty damytatyn janaghy ýsh týiin mýlde syn kótermeydi. Bizde maldy úryqtandyru, azyqtandyru isinde quattylyghymyz asa mәz emes. Qazirde dýniyejýzining damushy jәne damyghan elderi búl salada nebir quatty tehnologiyalardyng kómegimen mal túqymyn asyldandyruda әr qily janashyldyqtargha qol jetkizude. Al biz kerisinshe, әli de sol beyqam, marghau qalyptan aryla almay otyrghandaymyz. Eng qyzyghy, bizde janashyldyqqa úmtylu bar. Desek te, ony әri qaray jetildiruge kelgende samarqaumyz, - deydi.
Rasymen de, maldy asyldandyrugha qatysty maman pikirining jany bar ekeni dausyz. Búghan qatysty mysal etsek, zamanynda kenes ókimeti ornay sala bәrimiz kýn kósem sanaghan Lenin eki dekret qabyldapty. Onyng biri jer mәselesine qatysty, ekinshisi merinos qoylardy ósiruge qatysty. Sonyng ishinde Lenin qabyldaghan dekrette qoydy budandastyru jayy airyqsha kórsetilgen. Osy qújatty oryndau qajettiginen qylshyq jýndi qoydy budandastyru arqyly biyazy jýndi qoydyng basyn kóbeytu sol zamannyng qajettiligi boldy. Óitkeni biyazy jýndi qoydyng jýninen kiyim-keshek tigu, sapaly mata alu, ony eksportqa shygharu ontayly edi. Al qazaqtyng qylshyq jýndi qoyynyng jýni kiyiz basugha, kilem toqugha, әrtýrli ýy búiymdaryn jasap dayyndaugha ghana jaraytyn-dy. Osynday ýrdister kenestik dәuirde jenil ónerkәsip salasyn órkendetuge ózindik ong yqpalyn da tiygizdi.
Mәken TOYShYBEKOV, mal sharuashylyghy ghylymynyng doktory, professor:
- Men mәseleni әriden tarqatayyn. Bayaghyda, kenes ókimeti túsynda Qazaqstanda 22 týrli qoydyng túqymy ósirilgen eken. Al endi qazir asyl túqymdy mal túqymyn kórsetip, maqtana alatynday dәrejemiz tómen. Áriyne, bizding Ýkimetimiz biyazy jýndi qoylardy, merinos qoylardy ósirushilerge jenildikter qarastyryp otyr. Biraq múnyng ózi jýieli emes. Búl - otandyq jýn óndirisin, jenil ónerkәsip salasyn damytudyng alghysharty ghana. Bolashaqta respublikanyng toqyma ónerkәsibin tútastay jandandyru josparlanyp otyr. Búl - jan-jaqty paydaly әri tiyimdi bastama. Qazirde әlemdik naryqta topstyng bir kelisi 9-10 AQSh dollary túrsa, taza iyirilgen jýnning qúny 9,5-16 dollargha ten. Sondyqtan toqyma fabrikalaryn qúru - Qazaqstanda biyazy jýn óndirisin damytudyng kelesi kezeni. Toqyma fabrikalaryn qúru arqyly biz otandyq óndeu ónerkәsibine jol ashamyz. Óndeu ónerkәsibinsiz Qytay, Resey siyaqty belsendi sheteldik alypsatarlargha tәueldi bolyp qala beremiz. Sondyqtan biyazy jýndi óndep, topsqa ainaldyru kәsiporny men eldegi shúgha kombinattaryn qalypqa keltiruge memlekettik túrghyda manyz beru kerek. Óitkeni dayyn ónim eksporty jay ghana jýn eksportyna qaraghanda týsimdi arttyrmaq...
Mine, kóshti týzeytin osy tórt baghytty jetildiruge nazar audarylghanda atalmysh salagha ózindik serpin berilmek. «Bastysy, shiyki ónimge degen shiyki kózqarasty ózgertu qajet. Olay etpese, memleket útylady. Sondyqtan úpayymyzdy týgendeu ýshin teri-jýn ónerkәsibin tezge salatyn kezeng әldeqashan jetkenin memlekettik túrghyda úghynatyn uaqyt boldy», - deydi mamandar.
Oytýiin
Jalpy, mamandardyng payymdauynsha, eger biz elde jenil ónerkәsip salasyndaghy damu qadamyn arttyramyz desek:
a) mәselening terenine ýnilip, shiykizatqa qajettilikti óteu ýshin aldymen biyazy jýndi qoy ósiruge, mal túqymyn asyldandyrugha mәn bergenimiz jón;
ә) búdan song eldegi shúgha kombinattarynyn, fabrikalardyng júmysyna memlekettik qoldau qajet;
b) óndiristik formula «shiykizat-tauar» ekenin úmytpaghan jón, ol ýshin auyl jәne audan kóleminde shaghyn klasterler jasaqtau qajet, olar jergilikti jerlerde óndiruge tiyimdi auyl sharuashylyghy shiykizatyn tútynushylargha tiyimdi baghamen jetkizu sayasatynan túrady;
v) sol qúrylghan shaghyn klasterler (mikroklasterler) arqyly memlekettik tapsyrys beru shaghyn óndirister men servistik qyzmetterding biriguine jol ashady, búl sharuashylyqtardy irilendiruge de yqpal etpek.
Qarlyghash ZARYQQANQYZY
«Alash ainasy» gazeti