Býgingi biz ómir sýrip otyrghan qoghamda  týiinshek bolyp týiilip, tarqatyluy qiyndaghan  biraz mәsele bar. Olar -  memlekettik til, din, últtyq ruh taghy basqalar.   Jiyrma jyl boyy jyrlasaq ta,  memlekettik tilding kerueni ilgeri jyljugha qúlyqsyz tasbaqaday tasbauyrlap jatyp aldy.  Al babadan balagha deyin tinin ýzbey jetken asyl dinimiz alpys aghym, toqsan taraugha bólinip, aqsaqal men qarasaqaldy qyzyl sheke etip, tartystyrdy da qoydy.  Endi búlardyng qataryna ÚBT-nyng uayymy da qosylghaly túr. Bilim beru salasy osy jýiege kóshkenine segiz jyl  bolsa da, ÚBT-nyng uayymy seksen segizge jetip, últty úlarday shulatyp keledi.

Janalyqtan jalyqpaytyn ÚBT

Býgingi biz ómir sýrip otyrghan qoghamda  týiinshek bolyp týiilip, tarqatyluy qiyndaghan  biraz mәsele bar. Olar -  memlekettik til, din, últtyq ruh taghy basqalar.   Jiyrma jyl boyy jyrlasaq ta,  memlekettik tilding kerueni ilgeri jyljugha qúlyqsyz tasbaqaday tasbauyrlap jatyp aldy.  Al babadan balagha deyin tinin ýzbey jetken asyl dinimiz alpys aghym, toqsan taraugha bólinip, aqsaqal men qarasaqaldy qyzyl sheke etip, tartystyrdy da qoydy.  Endi búlardyng qataryna ÚBT-nyng uayymy da qosylghaly túr. Bilim beru salasy osy jýiege kóshkenine segiz jyl  bolsa da, ÚBT-nyng uayymy seksen segizge jetip, últty úlarday shulatyp keledi.

Janalyqtan jalyqpaytyn ÚBT

Jyl sayyn últtyq birynghay test nauqany jaqyndaghan mezgilde mektep bitirushi týlekterden maza ketedi. Sebebi әr jylghy ÚBT ózinshe «super janalyqpen» erekshelenip týlekterge «syi-siyapat» ala keledi. Mәselen, 2009 jyly JOO-na qabyldanudyng shektik baly 45 bolghan bolsa, 2010 jyly búl kórsetkish 50-ge kóterildi. Biyl búl tipti 70-ke jetip, jelpinip ketti. 2012  jyldan bastap  últtyq uniyversiytetterden bilim alghysy kelgen әrbir talapker ÚBT-nyng shektik baly 70-ti baghyndyruy qajet. Al qalghan JOO-gha týsu ýshin 60 baldan kem emes úpay jighanynyz abzal. 2012 jylghy ÚBT-nyng eng qyzyqty janalyqtarynyng biri - kolledj bitirushilerge baghyttalghan synayly. Búdan bylay kolledj bitirip, belgili mamandyqty iygerip ýlgergender de ÚBT-dan attap ótip, JOO-gha joldama ala almaydy. Búl janalyqqa orta mektep baghdarlamasynan alystap, arnayy kәsiptik bilimge beyimdelip bilim alyp jatqan kolledj týlekteri tas-talqan bolyp tulap jatyr. Jer-jerde narazylyq aksiyasyn úiymdastyryp, jogharghy jaqqa talap hattaryn da jóneltude. Nәtiyjesi qalay bolary uaqyt enshisinde.   ÚBT ótetin mezgil de jyl sayyn ózgerip túrady. Búl bir jyldary 4 mausymnan bastap bir aptagha sozylyp kelgen edi, biyl 1-15 mausymgha deyingi eki aptany qamtymaq. Sonymen qatar Bilim jәne ghylym ministrligining habarlauynsha, 2015 jylgha qaray ÚBT-ny talapkerler jeke paraqtar emes, kompiuter arqyly tapsyru mýmkindigine ie bolatyn kórinedi.

Ball jinau men mal jinau

Mektep bitirushilerden emtihan qabyldaudy test jýiesine kóshirgen segiz jyldyng ishinde birde-bir ret mamyrajay qalyppen tynysh jaghdayda ótken emes. Oqushy bar maqsatym  ball jinau dep týsinse, keybir shala sauatty qyzmetkerler testining ótirik bolsa da jauabyn satu mal jinaudyng tiyimdi joly dep týsinip jýr. Mәselen, ótken jyly ghana ÚBT qosyndarynyng 59 bólimshesinde tәrtipke baghynbaghandar ústalghan. Olardyng birazy aqyry attestatsyz qalghan eken. Qyzylorda oblysynyng Janaqorghan audanynyng 500-ge juyq oqushysy testini ekinshi ret tapsyrghan bolatyn. Sebebi aldyn ala dúrys jauaptar satylyp ketken kórinedi.  Memlekettik qúpiya bolyp sanalatyn ÚBT jauaptaryn satyp, isti bolghandardyng ishinde eng masqarasy, ÚQK-ning ókilderining jýrgendigi. Mәselen, Shymkentte ótken jyly testining qúpiyasyn ashyp qoyghan ÚQK-ning eki qyzmetkeri 4-5 jylgha sottaldy. Al pysyq oqushylar ózderimen birge úyaly telefon, shpargalka, oqulyq siyaqty emtihangha «kómekshi qúraldaryn» ala kirudi jyl sayyn jalghastyryp keledi.

ÚBT kimderge tiyimdi?

ÚBT-da 100-den joghary ball jinap, uniyversiytetterding qazaq bólimine qújat tapsyryp, grantqa týse almay qalghandar jýzdep sanalady.  Al kerisinshe orys bólimine qújat tapsyrghandar 60 balmen de grantty taqymdap ketuge qúqyly. Múny qalay týsindirseniz de, әdiletsizdik demeske amal joq. Osy kórsetkish arqyly-aq biz týlekterdi qazaq tiline emes, orys tiline ýgittep otyrghandaymyz.  Demek búl jýie qazaqtyng qaradomalaghynan góri orystildi balalardyng ong jambasyna kelip túrghan synayly. Sonymen qatar 11 jyl óte jaqsy oqyp kelip, testiden jaqsy úpay jinay almay qalatyndardyng da qatary mol. Endi bir pysyqtar eshtene týsinbese de,  test paraqshalarynyng betinde shahmat oinaghanday kóship jýrip-aq, әjeptәuir úpay jinap alatyndyghy qyzyq.

Bilim salasy test jýiesine kóshkennen beri ol jónindegi qoghamdyq kózqaras aluan týrli bolyp keledi. Múny jýzege asyrushy ministrlik tarapy testing tiyimdi tústaryn nasihattap әlek, al qarapayym halyq búl jýiening únghyl-shúnghylyn dúrys mengere almay әure. Ár jyl sayyn ÚBT nauqany jaqyndaghan mezgilde oqushylarmen qatar ata-analardan da degbir ketedi. Dәl osy testing jaysyz jauabyn kótere almay jasórim jauqazyndar janyn qiigha baratyny tipten qasiretke ainaldy. Árbir ata-ana balalarynyng amandyghyna alandap, úiqysyz týnder ótkizip, kýizeliske úshyraydy. Al qanshama jyldar bilim salasynda enbek etken әkki pedogogtardyng ózderi búl tәjiriybening tiyimsiz ekendigin aituday-aq aityp, aqyry sharshap otyr. Mәselen, әdebiyet pәnining múghalimderi «oqushylar sóileuden qaldy» deydi. Olar shygharmany oqyp, ony taldap, mazmúnyn, kórkemdigin sóz etkennen góri, testining jauaptaryn jattaugha kóshse kerek-ti.  Ministrlik tarapy bolsa, oqushylardy testige qatystyru arqyly jemqorlardan ainalyp ótemiz dep sendirmek. Biraq ókinishtisi, sol jyl sayyn ÚBT-dan bir shy shyqpasa, sәni kelmestey dengeyge jetip qaldyq.

Jalpy halyqtyng kókeyinde qazir bir salmaqty súraq bar. Ol «bizding bilim salamyz kimderding bilim jýiesine negizdelip qalyptasuda?» - degen súraq.  Amerikalyq bilimge me, bolmasa búrynghy kenestik jýiege me? Áli de әlemdegi eng ozyq dep sanalatyn germandyq bilimdi ýlgi tútyp otyrmyz ba? Mýmkin osynyng barlyghyn negizge ala otyryp, ózimizding sara jolymyzdy anyqtaudamyz ba? Onyng naqty jauabyn tiyisti oryndar bere jatar. Ázirshe bizge belgilisi, ÚBT-nyng últtyng uayymyna ainalyp otyrghandyghy.

«Halyq sózi» gazeti