2008 jyly Qazaqstan Azaptaulargha jәne basqa da qatygez, adamgershilikke jatpaytyn nemese ar-namysty qorlaytyn is-әreketter men jazalau týrlerine qarsy konvensiyanyng fakulitativtik hattamasyn qabyldaghan bolatyn. Atalmysh hattamagha sәikes, Qazaqstangha azaptaulardy boldyrmaudy qarastyratyn Últtyq aldyn alu tetigin (preventivti mehanizm - avt.) qúru mindeti jýkteledi. Osy tetikti qalyptastyru ýshin Ýkimet Mәjiliske arnayy zang jobasyn da úsynyp edi. Jaqynda ótken dóngelek ýstelde osy jobanyng túsauy kesildi. Últtyq tetikke qatysty pikir ekige jarylghanyn bayqadyq.

Álbette, halyqaralyq qauymdastyq azap­taulardyng barlyq týrlerin adamdyq qasiyetti qorlau dep biledi. Demokratiyalyq, qúqyqtyq memleket jolyn tandaghan Qa­zaq­stan da ózining eng joghary qúndylyghy re­tinde adam jәne onyng bostandyghy men qúqyghyn atady. Sondyqtan Tәuelsizdikten beri adamnyng qúqyn qadirleytin últtyq zannama tetikteri qalyptasyp, izgilendiru júmystary jalghasyp keledi. Degenmen týrmedegi tergeu izolyatorlarynda, uaqyt­sha oqshaulau oryndarynda týrli azaptau­lar­dyng aragidik oryn alyp otyratyny da birazyraq bayqalghan. Kenes Odaghynyng kesirli kezinde әbden synalap «júqqan» osy­nau dertten arylu da onaygha soqpay­tyny aiqyn. Degenmen memleket óz qúndy­lyghyn saqtap, әrbir azamattyng konstitu­siya­lyq qúqyn qalpyna keltiruge jәrdem jasauy shart. Ýkimet úsynghan zang joba­sy­nyng negizgi mәni de osyghan sayady. Zang jobasynyng negizgi mazmúny halyqaralyq talaptar ýdesinen shyghu ýshin Qazaqstanda azaptaulardy boldyrmau ýshin Últtyq aldyn alu tetigin engizudi qarastyrady.

Últtyq aldyn alu tetigi degen ne? Onyng mәnin bir sózben shegelesek: týrmelerde jәne basqa da bas bostandyghynan aiyru nemese shekteu oryndarynda azaptaulardy boldyrmau ýshin qoghamdyq baqylaudy kýsheytu. Sóitip, memleket ózi bir últtyq tetikti taghayyndaydy, al soghan qatysushy­lar azaptaulardyng aldyn alu boyynsha meke­melerdi aralap túratyn bolady. Osynday últtyq tetikting әlemde birneshe týri bar. Sondyqtan da fakulitativtik hat­ta­magha qosylghan әrbir memleket ózining qú­qyq­tyq alanyna, últtyq zannamasyna qa­ray ózindik últtyq tetikti tandap, engizip, sol boyynsha júmysty jandandyruy kerek. Álemdik órkeniyetting arasyna taralghan ýlgilerge kelsek, birinshisi - últtyq tetik re­tinde qyzmet etetin úiymdardy tartu. Mәselen, Meksika últtyq tetik retinde Adam qúqyqtary jónindegi komissiyany taghayyndasa, Kosto-Rika, Daniya, Shvesiya jәne Armeniya últtyq ombudsmendi tagha­yyndapty. Estoniya әdilet kanslerine uә­kil­dik bergen. Últtyq tetikting ekinshi ýlgisi - ombudsmen men ýkimettik emes úiymdar­dyng (búl resmy tilde «ombudsmen+» atalady -avt.) birlesken әreketinen túrady. Búl ýlgini Sloveniya, Moldoviya engizgen. Ýshinshi ýlgi boyynsha birqatar qoldanysta qyzmet etetin organdardyng basyn biriktirip, solardy últtyq tetik retinde paydalanu kózdeledi. Mәselen, Jana Zelandiya­da últtyq tetik funksiyasyn Adam qúqyq­tary jónindegi komissiyagha, ombudsmen kensesine, polisiya qyzmetin qadaghalaytyn tәuelsiz organ sekildi tórt-bes organgha jýk­tegen. Tórtinshi ýlgi - jana úiym qúrudy qa­ras­ty­rady. Mәselen, Fransiya týrme­ler­di qada­ghalaytyn Bas inspeksiya qúrghan. Al Paragvayda azaptaulargha qarsy últtyq ko­miytet júmys isteydi. «Qazaqstandaghy azap­­taular­gha qarsy últtyq tetikti qalyp­tas­tyru ýshin biz, negizinen, ekinshi ýlgini tan­dap aldyq. Zang jobasy da soghan negizdelgen. Ondaghy basty maqsat - bas bostan­dy­ghynan aiyru or­yndaryndaghy monitoring auqy­myn ke­neyte týsu. Sosyn búl ýde­ris­te Adam qúqyq­tary jónindegi uәkil­ding róli artady. Osy­ghan oray, zang jobasy arqyly Adam qúqyq­tary jónindegi uәkilge mandat beri­ledi», - deyi әdilet viyse-ministri Dulat Qús­dәu­letov. Onyng aituynsha, últtyq tetik­ti qa­lyp­tastyru ýshin Qazaq­standa Adam qúqyq­tary jónindegi uәkil men ýki­mettik emes úiymdar birlesip, týr­me­lerge qoghamdyq baqylaudy kýshey­te­tin bolady. Ol ýshin ýkimettik emes úiym­dar­men arna­yy keli­sim­shart jasasuy da kóz­delipti. Sói­tip, azap­taular boluy mým­kin degen bir­qatar nysandar da osynday qo­gham­dyq baqylau­dyng yqpalynda ústala­dy. Álgin­dey meke­me­lerding tizimin Ádilet ministrligi de tizip shyghypty. Mәselen, olar­gha týzeu mekemeleri, tergeu izolyatorlary, alko­goli men es­ir­tkiden mәjbýrlep emdeu or­ta­lyqtary, qoghamnan oqshaulau­dyng ua­qyt­sha mekemeleri, erekshe ústau rejiymindegi bilim mekemelerin qosqanda barlyq qamtylatyn­dar sany 450-ge juyq­taghan.

Sóitip, azaptaulargha qarsy Últtyq aldyn alu tetigin qamtityn zang jobasy jariya boldy. Alayda sol sәtten bastap búl qújat birqatar úiymdardyng da, deputat­tardyng da synyna ilikti. Degenmen aldaghy júmys toby shenberinde Ádilet ministrligi jibergen olqylyqtardyng ornyn toltyryp, shala jobany pisiruge mýmkindik qarastyrylghan.

Vladimir Nehoroshev, «Núr Otan» HDP zannama jәne zang shygharmashylyghy komiytetining mýshesi:

- Azaptaudyn, adamgershilikke jatpaytyn әrtýrli qorlaudyng kópshiligi jauap alu, tergeu kezinde oryn alatyny bel­gili. Mening oiymsha, búl bizding qyz­met­kerlerimizding kәsiby dengeyining tó­mendigin bildirse kerek. Kezekten tys at­testasiya ótkeli jatyr. Ókinishke qaray, sol attestasiyadan keyin joghary kәsiby bilimdi, adamgershiligi mol polisiya qyz­metkerleri ghana iriktelip, olardyng bar­lyghy zandy qatang saqtaytyn bolady dep kýte almaymyn. Sondyqtan da búl baghyt­ta tynnan qadam kerek. Qyzmetkerlerding kәsiby bilimin jetildiru qajet.

Jemis Túrmaghambetova, «Adam qúqyqtary jónindegi hartiya» qoghamdyq qorynyng atqarushy diyrektory:

- Men qoghamdyq úiymdar kelisimshart jasasuy kerek degenge týk týsinbey­min. Bizding qor 20 jyl boyy azaptaulargha qarsy júmys istep keledi. Ekinshiden, Últtyq aldyn alu tetigining mýshesi retinde nege biz esh kedergisiz mekemelerde adamdar azaptalyp jatqanyn, olardyng jaghdayy qanday ekendigin bile almaymyz? Zang jobasynda týrmelerge, mekemelerge kelip, jaghdaydy kózben kórip túru merzimi Adam qúqyqtary jónindegi uәkilge sheksiz bolghanymen, qalghan tórt adamnan túratyn basqa mýshelerge 450 mekemeni jylyna eki retten artyq ara­laugha rúqsat etilmeydi. Keshiriniz, búl jagh­dayda qay orynda qanday azaptau­dyn, qorlaudyng oryn alghany anyqtau da mýmkin bolmaydy. Halyqaralyq tәji­riy­bede eshkimge aitpastan, ayaq astynan, tәulikting kez kelgen uaqytynda týrme­ler­ge baryp, ondaghy jaghdaymen tanysu­gha mým­kindik qarastyrylady. Búl bizde nege joq?

Sәule Mektepbaeva, Halyqaralyq týrme reformasynyng Ortalyq Aziya ónirlik diyrektory:

- Mening oiymsha, osy zang jobasy jýze­ge assa, onda onyng qyzmet ayasy, yaghny azaptaulargha qarsy qoghamdyq baqy­lau júmysy shamamen 800 mekemeni qamtuy tiyis. Ishki ister ministrligining ghana emes, bilim jәne ghylym, densaulyq saqtau, enbek mekemeleri qamtyluy shart edi. Dóngeletip aitsaq, 200-300 myng adam­nyng ómirine qatysty mәseleler qam­tyluy kerek dep bilemin.

Qanat QAZY, Astana

"Alash ainasy" gazeti