Sonymen Qytayda jýrgizilip jatqan genosidke úshyraghan tuystaryn bosatudy talap etken bir top ananyng Almatydaghy Qytay Konsulynyng aldyna baryp ereuil jasap kele jatqanyna býgin túp-tura 100-shi kýn!

Búl turaly sәl keyinirek toqtalamyz. Aldymen...

Birinshi lirikalyq sheginis:

Almatyda mening Qúrmet degen jezdem túrady. Tegi – Qabylghazy. Shynjannyng Barkól aimaghynyng tumasy. Kezinde Nәnjinnen oqypty. Shynjang Qoghamdyq ghylym akademiyasynyng Orta Aziya zertteu institutynda qyzmet atqarghan. El Tәuelsizdigin alghan sәtte barlyq qyzmetin tastap, otbasymen Almatygha kóship kelgen. Orayy kelip túrghanda aita keteyin, Qytaydan kelgenderding ishindegi eng bilimdisi – osy mening Qúrmet jezdem Qabylghazyúly! Onyng orny Almatynyng bazarlary emes, ministrlik edi. Amal ne, qazaqtyng bir daryndy úlynyng úshan-teniz bilimi paydalanylmay, qor bolyp barady. Bir kezde Túmanbay aghama aityp, jezdemdi Ál-Faraby atyndaghy Qazaq uniyversiytetine qyzmetke ornalastyrghym keldi. Jezdem bir «Kósemnen» aqyl súrapty eken, «Saghan ol jer qol emes, uaqytyng ótip ketti, ghylymnan qarayyp qaldyn!» - dep, desin qaytaryp tastapty.

Kinә kimnen?!

Bireu ózinen deydi. Al, men ainalasyndaghylardan kórem. Adamdy qúrtatyn – jasaghan ortasy!

Qúrekenning ýiindegi kisining aty – Aygýl. Aygýl menen bir-aq jas ýlken. Ózi bizding Qyzaydyng qyzy. Sol ýshin Qúrekendi jezde dep qaljyndaymyn. Ol da «Baldyzym!» dep, kórse jany qalmaydy. Biraq, songhy kezde ol menen «qashyp» jýr. Shamasy maghan qarsy ishki jәne syrtqy kýshter oghan qysym jasaytyn boluy kerek!

IYә, toqsanynshy jyldary shetten kelgen qazaqtardyng alghashqy qadamyn bazardan bastaghany belgili. Bazarda jýrip, sol beti kómilip qalghan ziyalylar men talanttar az emes. Biren-saran qyz-jigitter keyin bazardy tastap, alghan mamandyghy men qughan kәsibin jalghastyryp, ózderining dittegen maqsattaryna da jetti...

Eki mynynshy jyldyng jazynda men de ýsh-tórt ay Rayymbek danghyly men Rozbakiyev danghylynyng qilysyndaghy «Ovtopka» atanyp ketken bazarda jýrdim. Naqtyraghy – taghy bir jezdemning dýkenin ashyp túrdym. Joldyng arghy betindegi ovtom satatyn Qúrekenderden jemek-ishpek tauarlaryn bergi betke alyp kelip, parshalap nemese jekelep satam. Dýken ashu ýshin alatyn enbekaqym kýnine jýz tenge.

Sol manda «Aqqu» degen kafe bar. Ony Jenis Jarahanúly men joldasy Nýrgýl ashady. Týste sodan baryp týstik ishemiz. Birde men otyrghan ýstelge Qúrmet jezdem kelip otyra qalady. Birde Qúrmet otyrghan ýstelge men baryp otyra ketem. Ekeumiz birge otyryp tamaqtanamyz. Men asyghyp jýrem. Tamaghymdy tez-tez ishem de, bazargha qaray jýgirem. Esep jasaghanda Qúrekendikin de tóley salam. Búl әreket kýnde solay jalghasyp jatty. Qúrekeng bylq etpeydi, mening onyng tamaghynyng aqshasyn tóleuim kýndelikti qalypty jaghdaygha ainalyp bara jatty. Men de sony bir eleng qúrly kórip, shashyldym-au dep oilap jýrgem joq.

Bir kýni Jenis agha maghan úrysty, «Auyt-ou, ózing әreng jýrip, elding tamaghynyng aqysyn tóley beresing be?! Ana baylar ózderi tólesin de...» dep.

Qúrmet jezdem estip túr. Men aitargha bolmasa, Jenis aghadan qysylyp qaldym da, «Sol tóleudi Qúrekenderge ýiretip jýrmin ghoy...» -dep, qútyldym da búrylyp jýrip kettim. Ertesi Qúrekeng kýlip qarsy aldy. Tóledi. Búl sóz jeldey esip, býkil júrtqa tarady da ketti.

Qúday kózin ashsyn, sodan bastap, jezdem ýnemi tóley bastaytyndy shyghardy... Tipti, Qúrmet otyrghan jerde aqsha shyghyndamaytyn boldym men... Bir qúrmet emes, meni kórgenderding birazy tóley bastaytyn boldy...

Ekinshi lirikalyq sheginis:

Amantay qajy Asylbek aqsaqaldy bilmeytin qazaq joq. Qazaqstannyng ghana emes, ol kisini býkil dýnie jýzi biledi desem, artyq aitqandyq emes shyghar.

Amantay Hantemirúly 1992 jyly «Attan, Qazaqstan» beybit sheruining jalpyhalyqtyq shtabyn qúrady. Sóitip, aq qalpaghy men aq shapanyn kiyip, aq tayaghyn qolyna alyp, attandap jýrip, Semey poligonyn jabugha kóp ýles qosqany belgili.

Biz Atajúrtqa oralghan toqsanynshy jyldary Amantay qajynyng ataghy dýrkirep, dauysy qatty shyghyp túrghan kez eken.

Túmanbay agha ol kisini jaqsy kóretin. «Amantay Asylbekov bastyq bolghan kisi. Úmytpasam, demalys oryndaryna joldama beretin organdy basqardy. Adamdargha jaqsylyq jasaghysy kelip túratyn jigit. Maghan da kómekteskeni bar. Biraq, keyin neghyp attandap ketkenin bilmeymin, balam», - degeni esimde.

Bireuler ol kisini qoldan әdeyi jasaghan túlgha, belgili bir mekeme qarjymen qamdap otyrady deydi.

Mýmkin, ol da ras shyghar.

Áytpese, Seyfullin men Shevchenko kóshelerining qilysyndaghy juan-juan, biyik-biyik aghashtardyng basyna «Attan, Qazaqstan!» degen jazuy bar úzyn plakattardy iluding ózi onay sharua emes. Amantay Hantemirúly ol plakatyn kóterip, ýlken saraylarda ótip jatqan keshterge de kirip kelgenin talay kórddik. Múhtar Áuezov teatrynda ótip jatqan Bauyrjan Momyshúlynyng 90 jyldyghyna kirip kelip, sahanada sol on-on bes metrlik sol plakatyn kóterip túryp, «Korrupsionerler joghalsyn!» dep, attandap túrghany esimnen ketpeydi. Sonda Amantay aghanyng qasynda sol tuyn kóterip bes-alty әp-әdemi kiyingen qazaqtyng atpal azamattary jýrdi. Aghash basyna shyghyp, shýperek baylaytyn da solar...

Demek, ol jigitter Amantay qajy Asylbekting «komandasy» boluy mýmkin. Jay emes, myqty «komanda».

Óz bolmysy solay ma, әlde qoldan jasaldy ma, men ol jaghyn bilmeymin. Qalay demsek te, Amantay qajy tegin adam emes. Toqsanynshy jyldardan keyingi qazaq demokratiyasynyng bir belgisi, tipti «Aq perishtesi» retinde tariyhqa qalary sózsiz.

Biraq, bir nәrse anyq – eleuli oqighalargha, sayasy jaghdaylargha baylanysty, keyde osynday túlghalardy qoldan jasaugha da tura keledi. Keyde kýreskerlerdi uaqyt ózi tudyrady...

Endi әuelgi sózimizge oralayyq...

Sonymen Qytayda jýrgizilip jatqan genosidke úshyraghan tuystaryn bosatudy talap etken bir top ananyng Almatydaghy Qytay Konsulynyng aldyna baryp ereuil jasap kele jatqanyna býgin túp-tura 100-shi kýn!

Jýz kýn az uaqyt emes. Preziydentter men premier-ministrlerding qyzmetke otyrghan kýninen bastap, jýz kýn ótkende olardyng júmysyn saraptap jatady.

Qarap otyrsaq, olardyng aldy seksenge tayaghan kisi eken. Arty otyzdyng ishinde kórinedi. Bireui bayynan, ekinshisi bauyrynan, ýshinshisi ata-anasynan aiyrylghan...

Qystyng suyghy, Almatynyng qary men janbyry, polisiyanyng sýirelegeni, joqshylyq pen astyrtyn qorqytulardyng birde-bireui olardy alghan betinen qaytara alghan joq.

Sóitip jýrip, bir tútqyndy bosatyp, Almatyghy aldyrtty. Sonymen birge, býkil dýniyejýzining nazaryn Almatygha audaryp túrdy.

Songhy kezde qúqyq qorghau organdary jauapqa tartyp, aiyppúl salyp edi, AQSh elshiligi aibat kórsetip, narazylyq bildirdi. «Biz Qytaydyng úighyrlardy, qazaqtardy jәne basqa da etnikalyq azshylyqtardy jappay týrmege japqanyn aiyptaymyz. AQSh ókildigi Shynjandaghy otbasy mýsheleri jayynda aqparat izdeushilerdi qoldaydy. Beybit týrde óz oilaryn bildiru ýshin jinalghan adamdardy qamaugha bolmaydy!» - dep, arasha týsti «...qazirgi zamanghy әlemdik tәrtipti belgileytin» (Q. Toqaev) AQSh.

Bar bolghyr AQSh ashugha basyp, Qazaqstangha sanksiya salyp jibere me dep, zәrem úshty.

Jaqynnan beri olardy әkimdikter jeke-jeke shaqyryp, «Júmysqa onalastyrayyq, kәsipkerlikpen ainalyssanyzdar nesie alularynyzgha kómekteseyik. Biraq, myna ereuildi toqtatsanyzdar...», deytin kórinedi.

Al oghan olar kónbepti. «Otan otbasynan bastalady. Biz óz tuystarymyzdy qoghap shyghugha jaramasaq, erteng bizdi kórgen bizding úrpaqtarymyz óz Otanyn qalay qorghaydy?! Otanyndy qorgha dep qalay aqyl, tәrbie bere alamyz olargha?!» - depti analar.

«Ras-au!» demeske sharang joq!

Demek, bizding búl analarymyz osynau jýz kýn ishinde shyn mәnindegi batyrlyqtyng ýlgisin kórsetti.

Ótken senbide Almatygha baryp, sol analardyng basyn qosyp, shay berdim. Ángimelerin tyndap, shamam kelshenshe, zandyq kenes berdim. Áriyne, analarymyz Zangha baghynuy, tәrtip búzbauy tiyis. Búl jaghyn qadap otyryp aittym. Bir emes, birneshe mәrte eskerttim.

Jasyratyny joq, olar túrmystan әbden qinalyp jýr eken. Densaulyqtary da syr bere bastapty. «Amal ne, qu tuys ýshin eshteneden ayanbaymyz!» - dep otyr shetinen. Olardy toqtatu mening qolymnan kelmeydi. Olar bastabynda óz tuystaryn joqtap shyqsa, endi Shynjanda tútqyndalghan barlyq qazaqty bosatudy talap etip otyr eken.

Bir-eki qazaqty, óz tumalaryn ghana emes, barlyq tútqyndalghan qazaqty!

Qysqasy, mening «qúdamdy», Qúrmetting «naghashysyn», Aqedilding «baldyzyn», Maraltaydyng «dosyn», Adalbekting «tuysyn» degendey...

Bóten qazaq joq, bәri bizding tuysymyz emes pe ol qazaqtyn?!

Qysqasy olar kómekting qay týrine de zәru!

Shynymdy aitsam, internetten kórip otyryp, baryp amandaspaugha dәtim de, arym da shydamady. Men de túnghysh qyzy Sәbetke ketip, sherkókirek bolyp ótken dәl osynday anadan tudym ghoy. Bólinip-jarylghannyng qasyret ekenin qarshadayymnan kózben kórip, qúlaqpen estim óstim ghoy... Ataq jinau ýshin emes, ar ýshin bardym. Orazanyng pitirin osy kisilerge audaru turaly músylman jamaghatyna qúlaqqaghys jasap edim, bermedi emes, beripti. Biraq mәz emes, jýz myng tengege jetpeytin soma týsken kórinedi. Átten, janymda beretin artyq aqsham bolmady, týgel beretin edim. Erbosyn dosymnan qaryzgha alghan azghantay tengememning joldan asqanyna shay әperumen ghana shekteldim. Bәri de bóten emes eken, bireui Qúrmet jezdemning Barkólinen bolyp shyqty. Ekinshisi Tekesting Shiylózek auylynyng tumasy enenin aityp, kóz jasyn kóldetti. Shiyliózekten kim bar edi múnda?! Taghy bir-ekeui Kýnesten kelgender eken. Altaydan oralghan qaryndastyng janary tipti múnly kórindi maghan. Toghyztaraudan da joq emes eken. Shәueshekten..., Erenqabyrghadan... Eng jigerlisi Búratala manghol oblystyq apay sekildi... Bizding Qúlja audandyq – Gýlzira Áuelqanqyzy AQSh-ta jýr.

Túmanbay agha aitpaqshy, kisige keregi bir auyz jyly sóz eken ghoy. Ásirese, basyna kýn tughan jandargha. Eki saghat әngimelesip, ótken-ketkendi aitysyp edik, apalarym men qaryndastarym mәz bolyp, kónilderi kóterilip qaldy. Qimay qoshstastyq. ...

Qazaqstannyng sóz bostandyghyn, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev jolgha qoyghan mitingi turaly jana zannyng tiyimdiliginen paydalanyp, elimizding demokratiyalyq qúndylyghyn әlemge әigilegen múnday analardan ainalyp ketpeysing be, Qúday-ou! Álemning tórt ýlken memleketi Qytaydyng az sandy últtargha jasaghan ozbyrlyghyn genosid dep jariyalady. Endi búl mәsele BÚÚ dengeyinde qaralmaq...

Ýsh aimaqtyng ortaq mýddesin qorghaytyn múnday jankeshti qayratkerlerdi eshkim de qoldan jasay almaydy ghoy. Tipti ózderi súranyp túrghan joq pa?! Qúdaydyng ózi berip túrghan kýreskerlerding ózi ghoy búlar! El qazaq biyligin aiyptaydy. Joq, búl qayratker analardy tudyrghan Qazaqstan biyligi emes, Qytay ýkimeti. Men analarmen sóilestim, olardyng bizding biylikke zәredey ókpesi joq eken. Qayta, osynday memleketining bolghanyna Qúdaygha shýkir dep otyr shetinen. Tek, milisiyalar kamera joq kezde bilegimizden qatty mytymasa, qabyrghamyzdan týigishtemese bolghany dep qoyady bayqústar.

Mine, jýz kýn boyy rayynan qaytqan joq!

Menshe, Qytaydaghy qazaqtardy qútqaru jolyndaghy kýres toqtamau kerek. Kýresti toqtatsaq, AQSh-tan úyat bolady! Kýresting týri kóp. Mening osy maqala jazyp otyrghanym da sol kýresting bir týri esepteledi. Al, eng shegine jetkende, amaly tausylghanda baryp, beybit mitingige shyghu bastalady.

Biraq, taghy qaytalap aitam, kezdeskende de aittym ghoy, qanday kýresting týrimen ainalyssanyzdar da Zandy qatang saqtaularynyz, tәrtipti búzbaularynyz kerek, ainalayyn analar!

Qúrmet jezdemning óz júrty da, qayyn júrty da, tipti naghashy júrty da shylqyghan baylar, sәuletti, sәuegey, aqylman, sheshen, kósem kisiler edi. Al, dostary tipti dәuletti jandar. Zerikse úlanasyr toy jasap, dop teuip oinaushy edi olar. Taqyr, siniri shyqqan qu kedeyi – baldyzdary ghana. Auyldan kelsek te Qúrekenderge biraz nәrseni ýiretken sekildi edik...

Aytpaqshy, Amantay qajy kelesi jyly 80 jasqa tolady. Sol toygha aman-esen jeteyik!

Auyt Múqiybek

Abai.kz