Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5986 20 pikir 21 Mamyr, 2021 saghat 11:47

Tektilik qan ba, әlde, ruh pa?

Ótkende "Qazaq filosofiyasy" internet qauymdastyghynda biz bir úghymdy talqyladyq...

Ejelgi grekter (filosoftar) "Nomos" jәne "Logos" zany  turaly aitady.

"Nomos" degenimiz - qoghamnyng ómir sýru erejesi.

Ol qazaqtyng "namys" sózimen ýndes.  Yaghni, bayyrghy dala halyqtary (bizding arghy atalarymyz, nemese, "týp qazaq" (protoqazaq) delik) osy - Namys zanymen ómir sýrgen. Sondyqtan, olarmen aralas-qúralas Antikalyq mәdeniyet búl úghymdy ("nomos" úghymyn) bizding týpatalarymyzdan alghan bolar dep boljapty maqala avtory.

(Keshirim ótinem, aty-jónin keyin salyp qoyam)

Shynynda da, "Namys zany" óz maghynasyna Ádilet, Shyndyq, Qayyrym, Ójettik, Erlik, Shynayylyq  jәne t.t. barlyq adamy (adamgershilikti) sipatty engizedi.

Sol ýshin de Grek Filosofiyasy ony "nomus" zany retinde belgilep alghan.

Endi, tarihy kezenderden óte kele, "Nomus" zanymen ómir sýretin jauynger halyqtar Europalyq ghylymy tilde "NOMADTAR"  dep atala bastady.

Europa әdebiyeti Nomusty "Rysarlyqpen" baylanystyra damytty.

Búl ózi Adamzattyng shynayylylyghyn, bir jerde qatyp qalmay, ýnemi qozghalysta bolatynyn  bildiretin týsinik retinde qabyldanady.

(Qazaq halqynda ol jauyngerlikpen baylanysty).

Mine, biz aityp otyrghan Tektilik osymen baylanysty.

Áriyne, tabighatta "súryptalu" prosesi ýzdiksiz jýzege asyp otyrady.

Maldy qorek etken qazaq maldyng "genetikalyq kodyn" jaqsy mengerip, kóp jaghdayda ol "genetikalyq zandardy" adamdargha da qatysty qoldanyp otyrghan. "Túqym qualaushylyq", "qan tazalyghy" siyaqty mәselelerge kónil bólgen.

Biraq ol Tektilikting materialdyq bazasy retinde ghana qarastyrylady.

Al Tektilikti tuyndatushy tóte kýsh - NAMYS  ZANY.

Yaghni, Tektilik tórkini ar-namysta  nemese Halyqtyng Ruhany bolmysynda jatyr dep sanaydy. ("Tekti jerding qyzy", "Tekti әuletting úly" t.t.)

Qazaqtyng danalyghy, barlyq maqal mәtelderi osy paradigma tónireginde qúrylatyny da sol sebepten!

Sol arqyly qazaq halqy ózining tektiligin janghyrtypt  (tәrbiyelep, regenerasiyalap) otyrghan. 

Osy zang búzylsa - Halyq ta óz kelbetinen ajyrap, ózining kim ekenin bilmey qalady.

Halyqty qúrtu ýshin, onyng jaulary osyny jonggha úmtylghan!

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371